lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-1963/17

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 15.06.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-1963/17
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.06.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1251
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi

Menetlusosalised

RESOLUTSIOON

3-22-1963 15.06.2023 Reelika Kitsing Sergei Matvejevi kaebus Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks seoses täiendkursustel osalemise mittevõimaldamisega Kaebaja – Sergei Matvejev Vastustaja – Viru Vangla Tagastada Sergei Matvejevi kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.Kinnipeetav Sergei Matvejev esitas 11.09.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu. Kaebuse kohaselt keeldus kontaktisik kaebaja suunamisest keevitaja õpingutele ja arvuti kasutamise kursustele. Kuna vangla ei võimalda kaebajal keevitajaks õppida, on tal raske ühiskonda naasta ning selle eest palub kaebaja vanglalt välja mõista hüvitis 10 000 eurot. Kaebaja toob välja, et keevitaja teenib praegu 1500 kuni 3000 eurot kuus. Kaebaja märgib veel, et vangla vastas talle seoses autotranspordi juhtimise kursuste ja arvuti kasutamise õpingutega, et lähiajal selliseid kursuseid kavas ei ole. Kaebaja ei oska arvutit kasutada ning ta ei saa aru inglise keelest, mistõttu jääb ta ilma juurdepääsust Eesti seadustele. Samuti märgib kaebaja, et tal on pärast vanglast vabanemist võimalik asuda tööle kaugveoautojuhina, kui ta saaks vanglas juhiload või läbiks autojuhikursuse, kuid seda talle ei võimaldata. Kaebaja väitel sai ta mööblitisleri eriala diplomi tuttavate kaudu ning tegelikke teadmisi tal sellel alal ei ole. Kaebaja palub vanglalt välja mõista hüvitis 10 000 eurot selle eest, et vanglas ei õpetata talle mingit eriala.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Kohus leiab, et S. Matvejevi hüvitamiskaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
3.Kaebaja heidab Viru Vanglale ette seda, et talle ei ole võimaldatud soovitud kursustel osaleda ning seetõttu tuleks kaebaja hinnangul Viru Vanglalt tema kasuks välja mõista kahjuhüvitis. Viru Vangla on kaebaja poolt vanglale esitatud sellekohastele taotlustele ja selgitustaotlustele

3-22-1963 vastanud 18.05.2022. a ja 03.06.2022. a vastustega, jättes kaebaja vastavasisulised taotlused rahuldamata. Vastusena kaebaja taotlusele lisada teda keevitajaks õppijate nimekirja osutas vangla, et kaebaja individuaalses täitmiskavas (ITK) ei ole ette nähtud eriala omandamist. Lisaks märkis vangla, et riskihindamise andmetest nähtub, et kaebaja poolt toime pandud kuriteod on olnud seotud ka majandusliku toimetulekuoskuse puudulikkusega ning kaebajal esines raskuseid tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega, mistõttu kaebaja suhtes koostatud riskihindamise alusel seadis vangla täiendavaks prioriteediks töötamise. Seega on kaebaja puhul üheks prioriteediks ka tööle asumine ning seetõttu täiendavalt keskhariduse omandamist ITK-s välja ei toodud. Seoses sõiduautojuhtimise kursustega märkis vangla, et neid kursuseid ei ole Viru Vanglas lähiajal toimunud ning samuti ei ole neid planeeritud toimuma lähitulevikus, mistõttu ei ole võimalik kaebajat lisada nimetatud kursuse nimekirja. Arvutikursusel osalemise soovi osas selgitas vangla kaebajale, et 16.05.2022. a seisuga on kaebaja lisatud arvutikursuste nimekirja, märkides täiendavalt, et algajate arvutikursus on planeeritud toimuma lähitulevikus, kuid veel ei ole võimalik teada anda kursuse täpset algusaega ning kursuse algamisest teavitatakse kaebajat aegsasti.

4.Kohus märgib, et vangistusseaduse (VangS) § 16 lg 1 p-st 4 tulenevalt koostatakse kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, kinnipeetava individuaalne täitmiskava (ITK), milles nähakse ette ka üldhariduse või kutsehariduse või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituse andmise vajadus. VangS § 36 lg 1 kohaselt võimaldatakse kinnipeetaval omandada kutseharidus, samuti osaleda tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolituses, juhul kui see on ITK-s ette nähtud. Seega ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda talle kursuste võimaldamist, kui tema ITK-s ei ole talle üldhariduse, kutsehariduse või tööalase enesetäiendamise vajadust ette nähtud. Kinnipeetaval on subjektiivne õigus nõuda üksnes tema ITK-s tema suhtes märgitud abinõude realiseerimist. Viru Vangla poolt vastusena kohtunõuetele esitatud kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvalt ei ole kaebajale tema ITK-s eriala omandamist ette nähtud.
5.VangS § 16 lg 3 kohaselt muudetakse ja täiendatakse kinnipeetava ITK-d vastavalt kinnipeetava arengule. VangS § 16 lg 5 alusel kehtestatud kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi (justiitsministri 14.05.2008. a määrus nr 21) § 4 lg-te 2 ja 3 kohaselt planeeritakse sekkumised riskivaldkondade kaupa kogu karistusaja ulatuses aasta täpsusega, arvestades karistusaja pika- ja lühiajalisi eesmärke ning sekkumiste prioriteete (täitmiskava I osa). Täitmiskava sisaldab kogu karistusaja planeeringu kõrval täitmisperioodi (täitmiskava II osa), milles nähakse ette kinnipeetava suhtes rakendatavad konkreetsed sekkumised lühema aja jooksul. Täitmiskava täitmisperiood on üks aasta, mida arvestatakse alates täitmiskava kinnitamisest. Täitmisperioodil rakendatavad sekkumised planeeritakse kvartali täpsusega. Vastavalt juhendi § 4 lg-le 5 planeeritakse täitmisperioodi lõpus järgmise täitmisperioodi jooksul toimuvad sekkumised. Juhendi § 5 lg 6 sätestab, et täitmiskava koostamisel võib arvesse võtta kinnipeetava ettepanekuid. Kohus märgib, et kaebajal oli võimalik siis, kui planeeriti täitmisperioodi lõppedes järgmise täitmisperioodi tegevusi, teha vanglale ettepanek ITK täiendamiseks ja õppima asumiseks ning varasema hariduse omandamisega seonduvaid asjaolusid vanglale selgitada. Vastavalt Viru Vangla 18.05.2022. a vastusele kaebaja taotlusele ja selgitustaotlusele ei olnud kaebaja 2022. a veebruaris toimunud riskihindamise vestlusel nõus koostööks ning keeldus igasugustele küsimustele vastamisest. Selle tõttu lähtuti kaebaja riskihindamise koostamisel olemasolevatest andmetest. Rahvastikuregistri andmetel on kaebajal kutsekeskharidus ning varasemast riskihindamisest tulenes, et kaebaja õppis kutsekoolis 1987–1990. a, kus omandas mööblitisleri eriala. Kohus leiab, et olukorras, kus kaebajale ei ole ITK-s eriala omandamist ette nähtud ning ta ise on keeldunud uue täitmisperioodi tegevuste planeerimisel igasugusest koostööst vanglaga, et ITK-d saaks hariduse omandamise osas täiendada, ei saanud vangla tegevus

3-22-1963 soovitud kursuste mittevõimaldamisel kaebaja õigusi niivõrd intensiivselt riivata, et see õigustaks täiemahulise kohtumenetluse korraldamist. Kuna arvutikursustele on kaebaja vangla poolt lisatud, siis selles osas ei tulene vangla tegevusest kaebaja õigustele kohtu hinnangul samuti intensiivset riivet. Kaebaja ei saa eeldada, et vanglal tuleb vastavad kursused talle soovi korral koheselt võimaldada.

6.Muuhulgas eelnevalt väljatoodud põhjustel ei pea kohus kaebaja hüvitamiskaebust ka kuigi perspektiivikaks. Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 ning mittevaralise kahju puhul täiendavalt § 9 lg-s 1. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 sätestab, et varaline kahju hüvitatakse rahas ning hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.
7.Kohus leiab, et kuivõrd kaebaja ei ole enda ITK koostamisel vanglaga koostööd teinud ega ka vaidlustanud ITK-d hariduse omandamise osas, siis on ta jätnud kasutamata kahju hüvitamise eelduseks olevad esmased õiguskaitsevahendid. Samuti ei näe kohus põhjuslikku seost vangla tegevuse ja väidetava saamata jäänud tulu vahel seoses sellega, et kaebajal ei pruugi olla võimalik tulevikus keevitaja või kaugsõiduautojuhina töötada. Seega ei saa öelda, et kaebajale oleks vangla tegevuse tulemusena tekkinud varaline kahju RVastS § 8 lg 1 tähenduses. Kohtule ei nähtu ka RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud õigushüvede riivet. Täiendavalt märgib kohus, et Viru Vangla on 18.05.2022. a vastuses õigesti viidanud, et kohtupraktikas on tunnustatud vangla laia kaalumisruumi ITK sisustamisel ja riskide maandamisel, kusjuures hariduse omandamine ei ole prioriteetne teiste resotsialiseerimisele kaasa aitavate tegevuste ees (Riigikohtu 19.10.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-28-15, p 36). Kohtule seni esitatud materjalide pinnalt ei nähtu, et vangla oleks kaebaja riskide maandamiseks vajalike vahendite kohaldamisel ilmselgelt kaalumisreegleid rikkunud.
8.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus S. Matvejevi hüvitamiskaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
9.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium