Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

Kaebaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et kogu vaidlus on sisuliselt küsimuses, kas kaebaja on õigustatud saama puuduva töövõime korral toetust (alates 1. aprillist 2023) 18,60 eurot päevas või 29.08.2022 määratud, viie aastaseks perioodiks osalise töövõime toetust 10,602 eurot päevas. Küsimus on kaebaja igapäevases toimetulekus. Kaebaja leiab, et vastustaja kasutab ebaproportsionaalselt suuri ja ajamahukaid ressursse ja küsitavaid vahendeid käesolevas kohtuvaidluses oleva vaidluse lahendamiseks. Vastustaja selgitab, miks määrati kaebajale 26.04.2019 puuduv töövõime kestusega 3 aastat „Eeldati, et selle aja jooksul teostatakse uuringud ja selgub, mis on kaebaja rohkete kaebuste ja halva enesetunde põhjus“. Kaebaja selgitab kohtule, et vastustaja poolt eeldatud uuringuid ei ole tehtud enne käesoleva vaidluse aluseks oleva otsuse tegemist. Lisaks selgitab kaebaja, et füüsiliste kaebuste põhjuseks on eriarstide poolt põhjalikult uuritud ja analüüsitud neuroloogilised, gastroenteroloogilised ja reumatoloogilised haigused. Kaebajal on diagnoositud mitu kroonilist, autoimmuunset haigust. Samuti on kaebaja on korduvalt palunud vastustajal arvesse võtta pandeemiaga seonduvaid asjaolusid. Perioodil 2020 varakevad- 2022 suvi oli meditsiinisüsteem üle koormatud ja seetõttu pidas kaebaja kodanikuna õigeks oma probleemid tahaplaanile asetada ja oodata kriisi leevenemist. Vastustaja seda asjaolu ei aktsepteeri, vaid kasutab argumendina kaebaja vastu. Tänaseks on kaebaja läbinud uued põhjalikud neuroloogilised uuringud LTKH multiskleroosi keskuse statsionaaris. Tulemuste selgumiseni läheb kaebaja raviarsti dr Thomsoni sõnul paar kuud. Alustatud on ka gastroenteroloogiliste uuringutega ITKHs. Kaebaja jääb oma seisukoha juurde, kaebaja töövõime on puuduv, mitte osaline. Kaebaja ei ole võimeline töötama, võttes arvesse oma terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust.

Samas lauses sisalduv vastustaja väide ravimite kõrvaltoimete osa puudumisest tervise infosüsteemis ei vasta samuti tõele. Kaebaja viitab digiloos olevatele epikriisidele, kus on korduvalt viidatud ravimite kõrvaltoimetele: Digiloo haigusjuhtum nr 214358, ambulatoorne epikriis nr 214358 versioon 1, dr Kirber Kood D04723 Eriala E320 psühhiaatria 17.04.2019 „Valuraviks on proovitud hulgaliselt erinevaid ravimeid (erinevaid NSAID-e, amitriptyllini, gabapentini jt), millest ei ole tundnud erilist abi olevat. Esineb palju kõrvaltoimeid.“ Digiloo haigusjuhtum nr 20180131-44203 Statsionaarne epikriis nr 1001818904 versioon 6, dr Pille Kood D04575 Eriala E350 reumatoloogia 06.02.2018 „Valuraviks on proovitud hulgaliselt erinevaid ravimeid (erinevaid NSAID-e, amitriptyllini, gabapentini jt.), millest ei ole tundnud erilist abi olevat. Esineb palju kõrvaltoimeid (mitteallergilised).“ Digiloo haigusjuhtum nr S.3192.2015 Statsionaarne epikriis nr 1417231 versioon 1, dr Ütt Kood D07423 Eriala E230 neuroloogia 13.02.2015 „Varasemalt tarvitanud: Mirapexin, Elontril, Cymbalta (mõjus väga halvasti), Requip modutab, Movalis, salazypurin (lõpetas aasta tagasi, võttis Crohni tõve tõttu), Neurontin 300 mg õhtuti (kõrvaltoimed, suuremat doosi ei talunud)“.

Vastustaja märgib: „Kaebaja liikumise piirangud on episoodilised ja periooditi takistatud ning haiguste ägenemiste vahelisel perioodil peab füsioterapeut võimalikuks ka aeroobse treeninguna kepikõndi“. Terviseandmetele viidates väidab vastustaja, et kaebaja ei kasuta liikumisel püsivat abivahendit ega vaja saatjat, kuigi kinnitab, et on küll esinenud kehatüvekontrolli ja jalgade kontrolli kadu ja kukkumist. Kaebaja väidab, et järeldus on meelevaldne ega tugine faktidele. Kaebaja on saanud traumasid mis ei vaja EMO-sse pöördumist, kasutab regulaarselt, aastaid kaelatuge ja kodus liikumiseks kontoritooli. Kaebaja selgitab, et liigub kukkumisohu (ja hirmu) tõttu enamuse ajast saatjaga. Vastustaja seab kahtluse alla kaebaja väite pikkade voodisse aheldatuse perioodide kohta. Kaebaja on nõus, et väljend „voodi külge aheldatud“ on liiga emotsionaalne, kuid selgitab, et voodirežiim ongi sisuliselt voodi külge aheldatud olemine. Kaebaja selgitab kohtule „pikkade lennureiside“ sisu. Nagu kepikõnd, nii on ka pikad lennureisid hakanud vastustaja seisukohas oma elu elama. Kaebajal on „sotsiaalne kapital“ elukaaslase ja poja näol. Kaebaja pereliikmed näevad väga palju vaeva, et kaebaja elukvaliteeti hoida. Selle hoolitsuse juurde on kuulunud ka soojamaa reisid. Tegu ei ole luksulike turismireisidega erinevatesse eksootilistesse paikadesse vaid tegemist on ühe kindla sihtkohaga. Kaebaja on hämmingus enda ja oma pere naeruvääristamisest vastustaja poolt ja selgitab kohtule, et kaebaja pensionärist elukaaslane ja poeg on olnud võimelised kaebajale sellist toetust võimaldama lootuses, et soojas kliimas kaebaja seisund leeveneb. Lisaks on kaebaja eest hoolitsemine oluliselt kergem soojas kliimas kui koduses talves. Kaebaja täpsustab, et ei tema tervis ega enesetunne ei võimalda pikaajalist lennukis viibimist tavatingimustel. Tegu on logistilise ja füüsilise väljakutsega nii kaebaja kui ka ta pere jaoks. Vastustaja ei selgita, millist distantsi peab „pikaks lennureisiks“ ja millist viisi peab keskmise liikumispuudega inimese lennukis viibimise puhul sobivaks.

kaebaja küsimusele, kas vastustajal on õigus kaebajale (patsiendile) pandud diagnoose tühistada.

Vastustaja jätkab vastuolulise ja eksitava info esitamist: „Arstid on soovitanud enamasti ravi antidepressantide või valuvaigistitega fibromüalgiale tüüpiliste kaebuste ning psühhiaatrite poolt diagnoositud somatoformse häire tõttu.“. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu vastustaja eelnevatele väidetele, et kaebaja on katkestanud depressiooniravi. ETK seisukoha lk 6, lõik 3 „Ilmselt on depressiooni ravi tänaseks katkenud.“ ETK seisukoht: „Arstid on soovitanud enamasti ravi antidepressantide või valuvaigistitega fibromüalgiale tüüpiliste kaebuste ning psühhiaatrite poolt diagnoositud somatoformse häire tõttu. „Ilmselt on depressiooni ravi tänaseks katkenud.“ „Samuti ei ole kaebaja ka soovitatud ravimeid talunud ja või neid regulaarselt vajanud, mistõttu saab eeldada, et haigusseisund selline, et see lubab kaebajal töötamist vähemalt osaajaga või paindlikult ning kaebajale sobival viisil ja ajal.“ Kaebaja juhib kohtu tähelepanu vastuolule vastustaja tõlgenduses „ravimeid talunud ja või neid regulaarselt vajanud“. Vastustaja väidab, et „Psühhiaatri poolt määratud ravi on mõlemal juhul katkenud.“ Kaebaja rõhutab, et dr Kirber on olnud kaebaja raviarst alates 2017 aastast. Dr Kirberi määratud ravi ei ole „katkenud“ vaid on proovitud erinevaid raviskeeme elukvaliteedi parandamiseks. Kaebaja viitab järgmistele digiloo andmetele: - Digiloo haigusjuhtum nr 564698 Ambulatoorne epikriis nr 564698 versioon 1 Kirber Kood D04723 Eriala E320 psühhiaatria 10.11.2022 „Põhihaigus Diagnoos F33.2 - Raske korduv depressioon psühhootiliste sümptomiteta mõõdukas korduv depressioon, somaatiliste sümptomitega korduvhaigestumine „Anamnees Pöördus minu vastuvõtule esmakordselt 25.05.2017. Kaebab üle keha aastaid kestnud valusid, väsimust, üldist halba enesetunnet. Valu on pidevalt, ka rahuolekus. Väga väsinud ja jõuetu, ei suuda suurt midagi teha. Uni on ka väga pinnaline. Hommikuti on rampväsinud. 2000 alates unehäired (on tehtud uneuuringud ja diagnoositud rahutute jalgade sündroomi), 2002 aastal põdes borrelioosi. Sai antibakteriaalset ravi, mille järel tekkisid soolekaebused ning diagnoositi haavandilist koliiti. Kaasuvalt diagnoositud psoriaasi, spondüloosi. Valuraviks on proovitud hulgaliselt erinevaid ravimeid (erinevaid NSAID-e, amitriptyllini, gabapentini jt), millest ei ole tundnud erilist abi olevat. Esineb palju kõrvaltoimeid (mitteallergilised). On korduvalt tarvitanud erinevaid antidepressante adekvaatsetes doosides ja pikaajaliselt, millel pole efekti olnud. Ainus ravim, mis veidi valukaebusi leevendab on pregabaliin (T.Lyrica 75 mg x 1 õhtul, suuremat annust ei saa võtta kuna tekib tohutu uimasus). Keskendumishäire tõttu tarvitanud metüülfenidaati, millel osaline efekt, kuid Kt tõttu ei talunud. Asendatud Elvansega 30mg (130.- kuu).Unehäire raviks alustatud oktoobris trasodooniga 50-100mgÖÖ. Käinud a psühhoteraapias, saanud 30 korda Sensuses tDCS-i- olulise efektita. Psüühilises seisundis on esiplaanil püsiva iseloomuga tervet keha haarav valu, meeleolulangus, asteenia. Hommikul peab ennast pikka aega lahti võimlema, et jalule saada. Kurnatud, väsinud, lootusetu. Pingetaluvus on väga madal. Uinumisraskused, uni on pinnapealne ja lühike. Kõrgemad kognitiivsed võimed (keskendumisvõime, vaimne paindlikkus ja olukorrale vastava käitumisviisi valimine, aja arvestamine, otsustusvõime) on alanenud. Seisundist lähtuvalt ei ole pt võimeline regulaarselt töötama.“

epikriisis on kaebajal dr Pille poolt diagnoositud põhihaigusena M79.7 - Pehmete kudede mujal klassifitseerimata muud haigusseisundid, kiudsidekoelihasevalu e fibromüalgia. Kaebaja viitab siinkohal: Digiloo haigusjuhtum nr 20180131-44203 Statsionaarne epikriis nr 1001818904 versioon 6 06.02.2018 (dr Andrs Pille reumatoloogia 31.01.2018-06.02.2018. „Põhidiagnoos M79.7 Pehmete kudede mujal klassifitseerimata muud haigusseisundid, kiudsidekoe-lihasevalu e fibromüalgia“ Töövõime hindamise eksperthinnang 10.10.2022 Dr Kruusimägi „Peamine piiranguid põhjustatav diagnoos: M79.7 - Kiudsidekoe-lihasevalu e fibromüalgia“. Digiloo haigusjuhtum nr 746-147 Ambulatoorne epikriis nr 38628 versioon 2 Dr Põldma Kood D05022 Eriala E300 peremeditsiin 28.05.2022 „M79.7 - Kiudsidekoe-lihasevalu e fibromüalgia Kiudsidekoe-lihasevalu e fibromüalgia korduvhaigestumine“. Järgnevalt väidab vastustaja „Samuti on korduvalt kirjeldatud hüpermobiilsust ehk liigset painduvust, kuid ei ole diagnoositud/täpsustatud hüpermobiilsuse põhjust. Samuti ei esine hüpermobiilsusega kaasnevaid muid haigusseisundeid, nagu liigeste iseeneslikke nihestusi, südameklappide rikkeid vms probleeme.“ Kaebaja juhib kohtu tähelepanu taastusravi ja füsiaatria arsti dr Butšelovskaja poolt põhihaigusena diagnoositud korduvhaigestumisele M35.7 – hüpermobiilsuse sündroom. Vastustaja märgib, et: „Samuti on korduvalt kirjeldatud hüpermobiilsust ehk liigset painduvust, kuid ei ole diagnoositud/täpsustatud hüpermobiilsuse põhjust. Samuti ei esine hüpermobiilsusega kaasnevaid muid haigusseisundeid, nagu liigeste iseeneslikke nihestusi, südameklappide rikkeid vms probleeme.“ Kaebaja viitab Digiloo haigusjuhtumile nr 6156320 Ambulatoorne epikriis nr 6156320 versioon 2 29.04.2022 Butšelovskaja Kood D07412 Eriala E380 Taastusravi ja füsiaatria „Põhihaigus Diagnoos M35.7 – hüpermobiilsuse sündroom korduvhaigestumine“. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu erialaarstide poolt pandud diagnooside kahtluse alla seadmisele vastustaja poolt ning sealt järgmisena hüpermobiilsuse sündroomi ja hüpermobiilsuse ehk liigse painduvuse segamini ajamisele. Eeltoodust teeb vastustaja järelduse: „Seega kaebajal tõsiseid ja süvenevaid haigusseisundeid ei ole tänaseni leitud ega diagnoositud.“

visiidile või et visiidi käigus oleks toimunud ootamatuid tervisehäireid, kukkumist või tasakaalu kaotust. TIS sissekannetes ei kirjeldata kukkumiste sagedust või iseloomu, puuduvad TIS sissekanded kukkumisvigastuste või objektiivsed terviseandmed kukkumiste kohta. Kaebaja ei vaja liikumisel abivahendeid.“ Kaebaja selgitab, et ei ole väitnud, et liigub püsivalt saatjaga, vaid, et eelistab väljas liikuda saatjaga ja üksi väljas viibimist vältida (vt ka kaebaja töövõime hindamise taotlus). Kaebaja viitab ka Digiloo haigusjuhtumile nr 5711602 Ambulatoorne epikriis nr 5711602 versioon 1 Butšelovskaja Kood D07412 Eriala E380 Taastusravi ja füsiaatria 29.09.2021 D. Trutneva B0114 „Füsioterapeudi aruanne: Hinnang Ptl krooniline väsimussündroom, 100% töövõimetust. ADL tegevustega saab hakkama, sõltub väsimusest. Poes käib lapse/mehega koos, väiksemaid asju saab tuua iseseisvalt.“

Kaebaja viitab digiloo haigusjuhtumile nr 746-147 Ambulatoorne epikriis nr 38628 versioon 2 dr Põldma Kood D05022 Eriala E300 peremeditsiin 28.05.2022 „.ajas süvenev krooniline kurnatus, ei jaksa liikuda, nüüd juba enda sõnul pead raske püsti hoida, tunneb, et ei püsi koos, peab koguaeg toetuma/---/ Viimasel ajal tihti kukub – hoiatamata tekib nõrkuse hoog, jalad kaovad alt, samas teadvust ei kaota./---/ Kaebab väga sageli tekkivaid lihaskrampe nii jäsemetes kui ka kehatüves, nt kõndimisel jalalihaste krambid, kummardamisel ülakõhu lihastes krambid“

võõras kehas. Soovitused: enesetunde ja märkmete järgi kodune tegelus, aeroobne treening kepikõnni näol. Digiloo haigusjuhtum nr 6562250 Ambulatoorne epikriis nr 6562250 versioon 1 09.02.2023 K. Kuusk B0088 Füsioterapeudi aruanne: „Lõpphinnang Teraapia kulges plaanipäraselt, eesmärgid osaliselt saavutatud. Viimasel ajal baasvalu 3 punkti, ägedam valu 8. Küll aga on muutunud valud ja väsimus, kurnatus suuremaks, mis olulisel määral mõjutab igapäevategevustega hakkamasaamist, vajab kõvalist abi ja tuge. Teraapiasse tulek on suur pingutus ning samal päeval muud ei jõuagi enam teha.“ 10.10.2022 A. Kruusimägi ekspertarsti hinnang. Töövõime hindamise eksperthinnang. „Kohati on raskusi seisva asendi säilitamisega, taastusravi aruandes kirjeldatud, et osadel päevadel suutis teha seisvas asendis ettenähtud harjutusi vaid istuvas asendis. Epikriisidest nähtub, et kehaasendi säilitamise võimekus on periooditi erinev.“

vahemaade käimine; Mitmesugustel pindadel käimine; Takistustest möödumine; Kodust ja muudest hoonetest väljaspool liikumine; Kaupade ja teenuste hankimine; Toiduvalmistamine; Kodutööde tegemine; Mitteametlikud sotsiaalsed suhted; Täistööajaga töötamine./__/ Taotlejal on tõenäoliselt vähemuutuv seisund kehtivusega 5 aastat, kuna Aastaid vähemuutuv seisund kroonilise valu ja väsimussündroomiga. Kuna põhjust ei ole leitud, ei ole õnnestunud määrata ka kompleksset toimivat ravi. Seetõttu ei ole tõenäoline töövõime täielik taastumine. Soovitused: Töötingimused: Ei sobi: Pingeline vaimne, organiseeriv ja vastutav töö; Sundasendid, kui ei saa vabalt asendeid vahetada ja puhkepause võtta; Täisajaga töö, tähtaegadega piiratud töö. Töövõime toetamise vajadus: Psühhoteraapia, tegevusteraapia/kogemusnõustamine kroonilise valuga toimetulekuks. Kaugtöö korraldamine soojale maale. 29.08.2022 esitatud taotluse alusel koostas eksperthinnangu Dr. Kruusimägi: Pigem sobivad tööd vaimses valdkonnas või suhtlemisega seotud ametialadel. Töövõime toetamise vajadus: puudub. Peamine piiranguid põhjustatav diagnoos: M79.7 - Kiudsidekoe-lihasevalu e fibromüalgia. Eeltoodust tulenevalt on välistatud/ takistatud/piiratud järgnevad tegevused: Mõtlemine; Igapäevaste rutiinsete tegevuste sooritamine; Seismisasendi säilitamine; Pea asendi säilitamine; Kätega kandmine; Käte peenmotoorika; Pikkade vahemaade kõndimine; Treppidest üles ja alla liikumine; Erinevates kohtades liikumine, teisiti täpsustatud; Enda pesemine/__/ Taotlejal on tõenäoliselt vähemuutuv seisund kehtivusega 5 aastat, kuna häired on pikaajaliselt püsinud. Uuringutega on häire otsene põhjus jäänud ebamääraseks. Ravimitaluvus on paljude ravimigruppide osas olnud halb, ravi on tulnud redutseerida ja võimalik, et seetõttu on tulemused olnud tagasihoidlikud. Soovitused: Töötingimused: Taotlejale ei sobi rohke liikumisega seotud või kestva istumise ja seismisega seotud tööd, kehaasendeid peab saama vahetada. Koormav töö kätele pole sobiv, tööaja sees peab saama teha puhkepause käte puhkamiseks. Pigem sobivad tööd vaimses valdkonnas või suhtlemisega seotud ametialadel. Sobida võiks kaugtöö. Töövõime toetamise vajadus: puudub. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu kaebajale ekspertarstide poolt antud, vastustaja poolt kinnitatud, ajas muutuvatele järgmistele soovitusele: - Ekspertarst dr Evelin Ilves näeb oma 08.05.2022 koostatud hinnangus töövõime toetamisevajadusena kaugtöö korraldamist soojale maale. - Sama hinnangu vaidele 11.07.2022 nr VO/22/1727 tulnud otsuses kirjeldab Meelis Paavel, Eesti Töötukassa juhatuse esimees, kuidas vaide esitaja töövõimet toetab kaugtöö korraldamine sooja kliimavöötmesse - Ekspertarst dr Anu Kruusimägi oma 10.10.2022 tehtud hinnangus enam kaebaja töövõime toetamise vajadust ei näe. - 20.12.2022 tulnud Meelis Paaveli poolt allkirjastatud vaideotsuses nr VO/22/2986 on soojalt maalt ja soojast kliimavöötmest saanud sooja temperatuuriga siseruumid „TTO ekspertarsti hinnangul on vaide esitaja võimeline töötama osaajaga sooja temperatuuriga siseruumides.“

- Digiloo haigusjuhtum nr 5711602 Ambulatoorne epikriis nr 5711602 versioon 1 Butšelovskaja Kood D07412 Eriala E380 Taastusravi ja füsiaatria 09.08.2021 Hinnang „Ptl krooniline väsimussündroom, 100% töövõimetust.“ - Digiloo haigusjuhtum nr 564698 Ambulatoorne epikriis nr 564698 versioon 1 dr Kirber Kood D04723 Eriala E320 psühhiaatria 10.11.2022 „Seisundist lähtuvalt ei ole pt võimeline regulaarselt töötama.“ Seega arvestades kõike eeltoodut on kaebajal Xil alus taotleda Eesti Töötukassa 12.10.2022 otsuse nr TVH/22/040558 ja 20.12.2022 vaideotsuse nr VO/22/2986 tühistamist ja Eesti Töötukassa kohustamist vaadata kaebaja 29.08.2022 esitatud taotlus uuesti läbi.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

päevi nõrkusest voodis ja/või diivanil ning vajan igapäevatoimetusteks (nt hammaste pesemine, söömine, tualetis käimine) pere abi. Kasutan istumisel kaelatuge ja kodus liikumisel ratastel kontoritooli. Minu võimekus trepist üles või alla liikuda on muutlik. Kipun kukkuma, eelistan treppe vältida. Kukkumise ohu tõttu saan kasutada ainult käetoega treppe. Kodus kasutan lifti.“ 10.10.2022 eksperthinnangust nähtub, et TTO ekspertarst hindas piirangu raskusastet arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Eksperthinnangus on tuginetud järgmistele TIS sissekannetele: - 06.02.2018 dr Andrs Pille, reumatoloog (31.01.2018-06.02.2018); 13.06.2019 dr Katrin Põld, neuroloog (12.06.2019-13.06.2019); - 08.07.2019 dr Katrin Põld, neuroloog (08.07.2019 -0.07.2019); - 24.05.2022 dr Illa Põldmaa, peremeditsiin (24.05.202228.05.2022); - 17.06.2022 dr Aleksandra Butšelovskaja, taastusravi ja füsiaatria (29.04.202220.06.2022); - 26.10.2022 dr Eva-Maria Marjak peremeditsiin (26.10.202226.10.2022) 10.11.2022 dr Neenu Prank, peremeditsiin (08.11-11.11.2022) ja põhjendatud mõõduka piirangu hinnangut sellega, et kaebaja liikumine on episooditi takistatud, samas esineb suhteliselt vaba liikumise perioode. Füsioterapeut on andnud liikumissoovituse regulaarseks kepikõnnitreeninguks. Koormus EKG on korras, kardiopulmonaalses koormustestis kergemõõdukas hapnikutarbimise võime alanemine. Perearsti kande kohaselt liigub kaebaja aeglases tempos. Jäsemete pareese ei esine. Tajub jalgade paresteesiaid. ENMG uuring 2017. aastal korras. Neurodegeneratiivset ja/või reumaatilist haigust uuringud ei kinnita. Liikumise valdkonna võtmetegevuse 1.2.„Ohutu ringiliikumine“ märkis kaebaja töövõime hindamise taotluses, et: „tema võimekus ohutult liikuda on muutlik. Kipun kukkuma, eelistan väljas liikuda saatjaga ja üksi väljas viibimist vältida. Pere on õppinud toime tulema hetkedel, kui ma ei saa edasi liikuda nõrkusest (talutavad mind lähima istumiskohani või seinani kuhu saan toetuda, et jõudu koguda) või hakkan kukkuma (käe alt kinni liikumine). Eelistan suuri lagedaid ruume vältida, kui ruumis on piisavalt lähestikku asetsevaid toetuspunkte, saan üksi hakkama.“ 10.10.2022 eksperthinnangust nähtub, et TTO ekspertarst hindas piirangu raskusastet arvväärtusega 1 (kerge piirang). Eksperthinnangus on tuginetud järgmistele TIS sissekannetele: - 06.02.2018 (dr Andrs Pille reumatoloogia 31.01.2018-06.02.2018); - 13.06.2019 (dr Katrin Põld 12.06.2019-13.06.2019); - 24.05.2022 (24.05.2022-28.05.2022) perearst Illa Põldmaa; 17.06.2022 (29.04.2022-20.06.202) dr Aleksandra Butšelovskaja taastusravi ja füsiaatria; 10.11.2022 dr Neenu Prank peremeditsiin (08.11-11.11.2022) ja põhjendatud kerge piirangu hinnangut sellega, et on esinenud kehatüvekontrolli ja jalgade kontrolli kadu ja kukkumist. Terviseandmetest ei nähtu kukkumisega seotud traumade esinemist. Liikumise valdkonna võtmetegevuse „Seismise ja istumine“ puhul märkis kaebaja töövõime hindamise taotluses, et: „tema seismine on välistatud. Istuda saan juhul, kui on võimalik sagedasti asendit muuta ehk raskuskeset pidevalt muuta. Seoses krooniliste valude ja kurnatusega on istumine, kehaasendi säilitamine ja kõik liikumisega seotud raskendatud. Võimekus on muutlik, kuid segab igapäevast toimetulekut. Lühiajaline füüsiline pingutus on tahtejõupõhiselt võimalik ja ma suudan vajadusel istuda, kummarduda jms / Seoses krooniliste valude ja kurnatusega on istumine, kehaasendi säilitamine ja kõik liikumisega seotud raskendatud. Võimekus on muutlik, kuid segab igapäevast toimetulekut. Kodus saan kasutada nt kontoritooli ümber seotud salli keha toetamiseks.“ 10.10.2022 eksperthinnangust nähtub, et TTO ekspertarst hindas piirangu raskusastet arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Eksperthinnangus on tuginetud järgmistele TIS sissekannetele: - 06.02.2018 (dr Andrs Pille reumatoloogia 31.01.2018-06.02.2018); 14

13.06.2019 (dr Katrin Põld 12.06.2019-13.06.2019); - 24.05.2022 (24.05.2022-28.05.2022) perearst Illa Põldmaa; - 17.06.2022 (29.04.2022-20.06.202) dr Aleksandra Butšelovskaja taastusravi ja füsiaatria; - 10.11.2022 dr Neenu Prank peremeditsiin (08.11-11.11.2022) ja põhjendatud mõõduka piirangu hinnangut sellega, et raskusi on kehatüvekontrolli hoidmisega kaelasõlavöötmes: kael väsib, raske on pead püsti hoida. On saanud juhiseid füsioterapeudilt, aitab kaela piirkonna teipimine. Kohati on raskusi seisva asendi säilitamisega, taastusravi aruandes kirjeldatud, et osadel päevadel suutis teha seisvas asendis ettenähtud harjutusi vaid istuvas asendis. Epikriisidest nähtub, et kehaasendi säilitamise võimekus on periooditi erinev. Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuses „käteosavus“ puhul märkis kaebaja töövõime hindamise taotluses, et: „olen kohmakas, asjad kipuvad käest kukkuma. Periooditi vajan abi asjade kandmisel, riiulitesse paigutamisel, pesu kuivama panemisel jms. Pingutusest tekivad kätekrambid seda ka nt lusikat, arvutihiirt või pastapliiatsit hoides. Peale krambihooge on käed väga valusad ja nö ei tööta. Kolme kuust lapselast seistes süles hoida ei saa, ei usalda oma käsi.“ Eksperthinnangust nähtub, et TTO ekspertarst hindas piirangute raskusastet arvväärtusega 1 (kerge piirang). Eksperthinnangus on tuginetud järgmistele TIS sissekannetele: - 24.05.2022 (24.05.2022-28.05.2022 perearst Illa Põldmaa; - 06.02.2018, dr Andrs Pille reumatoloogia (31.01.2018-06.02.2018) ja põhjendatud kerge piirangu hinnangut sellega, et kaebajal on käte düsesteesia ja valud, koormuse järgsed krambid. Käed on kohmakad. Käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuses „käelise tegevusega seotud muud piirangud“ puhul märkis kaebaja töövõime hindamise taotluses, et: „lihaskrambid on igapäevased, see segab söögitegemist, söömist. endaga igapäevast toimetulekut (juuste kammimine, hammaste pesu jms). Peale krambihooge on käed päevi väga valusad.“ Eksperthinnangust nähtub, et TTO ekspertarst hindas piirangut käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuses „käteosavus“. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevuses „Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud“ märkis kaebaja töövõime hindamise taotluses, et: „halval ajal vajan pesemisel (vanni ja vannist välja) lähedaste abi. Vajan, et abi on vannitoast hüüdmiskaugusel juhuks kui kukun. Kätekrampide pärast vajan aeg-ajalt pere abi igapäevatoimingutel. Jõuetuse pärast on perioode kus vajan lähedaste abi kõiges (varem kirjeldatud voodi/diivani perioodid).“ Eksperthinnangust nähtub, et TTO ekspertarst hindas piirangu raskusastet arvväärtusega 1 (kerge piirang). Eksperthinnangus on tuginetud perearst Illa Põldmaa 24.05.2022 (24.05.202228.05.2022) sissekandele ja põhjendatud kerge piirangu hinnangut sellega, et on üla- ja alajäsemete valu, lihaskrampide ja koormustaluvuse alanemise tõttu vajab ebapüsivalt abi pesemisega seotud toimingutes. Piirangut ei saa hinnata enam kui kergeks, kuna abivajadus ei ole püsiv. Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevuses „Tegevuste alustamine ja lõpetamine“ märkis kaebaja töövõime hindamise taotluses, et: „halvematel aegadel olen võimetu õppima ja mistahes tegevusi lõpetama. Parematel päevadel olen täis tahet ja motivatsiooni uusi asju õppida nt käsitöö on uus suur lemmik. Tahaksin väga minna käsitööd õppima aga füüsiline võimekus seda ei luba.“ Eksperthinnangust nähtub, et TTO ekspertarst hindas piirangu raskusastet arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Eksperthinnangus on tuginetud järgmistele TIS sissekannetele: 10.11.2022 dr Helen Kirber, psühhiaater; - 17.06.2022 dr Aleksandra Butšelovskaja, taastusravi ja füsiaatria; - 10.02.2020 dr Raine Pilli, psühhiaater; - 17.04.2019 dr Helen Kirber psühhiaater ja põhjendatud mõõduka piirangu hinnangut sellega, et unehäirete ja sellest tingitud

väsimustunde, vaimse energia vähesuse tõttu on tegevuste planeerimine, nende plaanipärane läbiviimine ja tulemuslik lõpetamine takistatud. Päeviti muutlik suutlikkus. Muutustega kohanemine ja ohu tajumise valdkonnas on kaebaja võtmetegevuses „Väljaskäimine“ märkinud, et: „kukkumisohu tõttu eelistan alati käia koos saatjaga. Üksinda tunnen ennast ebakindlalt.“ Vastustaja 12.10.2022 otsusega nr TVH/22/040558 muutustega kohanemine ja ohu tajumise valdkonnas piiranguid ei tuvastatud, kuid vaidemenetluses (23.11.2022 eksperthinnang) tuvastas TTO ekspertarst täiendavalt mõõduka tegutsemispiirangu muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. TTO ekspertarst hindas võtmetegevuses „Toimetulek muutustega“ mõõduka piirangu, kuna TISi oli lisandunud psühhiaatri 10.11.2022 dr Helen Kirber sissekanne: "Kõrgemad kognitiivsed võimed (keskendumisvõime, vaimne paindlikkus ja olukorrale vastava käitumisviisi valimine, aja arvestamine, otsustusvõime) on alanenud."

funktsioonide hinnangul on intellekt eakohane. Psühhiaater Dr Raine Pill regulaarse edaspidise psühhiaatrilise ravi ja jälgimise vajadust ei näinud, haigusloos on tehtud märge, et edaspidi pöördub patsient enda soovil, psühhiaatri poolt depressiivse episoodi raviks määratud ravim isikule ei sobinud. Krooniliste valukaebuste tõttu on diagnoositud somatoformne häire, viimase psühhiaatri Dr Helen Kirber sissekande 10.11.2022 alusel on diagnoositud lisaks ka raske korduv depressioon psühhootiliste sümptomiteta. Arst kirjeldab, et patsient ei ole võimeline regulaarselt töötama. Täiendavaid psühholoogilisi teste ega uuringuid seisundi objektiivseks hindamiseks ei ole teostatud. Paar päeva pärast psühhiaatri külastust siirdus kaebaja dr Neenu Prank 10.11.2022 sissekande alusel pikemale soojamaa reisile, reisidel kaebaja sõnul seisund paraneb. Alates 01.11.2022 on välja ostetud kaks karpi antidepressanti trasodoon, kokku kahes karbis 40 tabletti. Ilmselt on depressiooni ravi tänaseks katkenud. Kaebajale on väljastatud 2022 aastal 3 retsepti pregabalinile igas ühes 28 tabletti sisse võtmiseks 1 kord päevas ja 1 retsept Gabapentiinile igas ühes 50 tabletti sisse võtmiseks 2 korda päevas. Eelnevast nähtub, et kaebaja valuvaigisteid igapäevaselt ei tarvita, mida kinnitab kaebaja ka ise perearst Illa Põldamaa 24.05.2022 sissekandes. Arstid on soovitanud enamasti ravi antidepressantide või valuvaigistitega fibromüalgiale tüüpiliste kaebuste ning psühhiaatrite poolt diagnoositud somatoformse häire tõttu. Pidevalt, alates 2002 on toimunud uuringud, et leida kaebaja kaebustele vastavaid diagnoose või neid täpsustada, kuid kaebuste põhjused on jäänud ebamääraseks. Samuti ei ole kaebaja ka soovitatud ravimeid talunud ja või neid regulaarselt vajanud, mistõttu saab eeldada, et haigusseisund selline, et see lubab kaebajal töötamist vähemalt osaajaga või paindlikult ning kaebajale sobival viisil ja ajal. Psühhiaatri poole pöördumisi on kaebajal harva, 2 kuni 3 aasta järel. Sissekandes 10.11.2022 (dr Helen Kirber 10.11.2022 -10.11.2022 ) eelnev pöördumine 25.05.2017. Psühhiaatri poolt määratud ravi on mõlemal juhul katkenud. Neuroloogi poolt on diagnoositud fibrumüalgia ehk lihasvalu sündroom, kuigi ka sellele haigusele tüüpiline leid reumatoloogi sissekande alusel puudub, tüüpilisi fibromüalgia valupunkte reumatoloog ei leia. Samuti on korduvalt kirjeldatud hüpermobiilsust ehk liigset painduvust, kuid ei ole diagnoositud/täpsustatud hüpermobiilsuse põhjust. Samuti ei esine hüpermobiilsusega kaasnevaid muid haigusseisundeid, nagu liigeste iseeneslikke nihestusi, südameklappide rikkeid vms probleeme. Seega kaebajal tõsiseid ja süvenevaid haigusseisundeid ei ole tänaseni leitud ega diagnoositud. Objektiivselt ei ole kirjeldatud närvide kahjustust, liigeste liikuvuse probleeme, lihaskontraktuure. Viimases taastusravi sissekandes 17.06.2022 (29.04.2022-20.06.2022) dr A. Butšelovskaja, on füsioterapeut soovitanud liikumist ja kepikõndi. Vastustaja selgitab, et kaebaja väide, et ta vajab lähedaste hooldust ja tuge elementaarseks toimetulekuks (nt igapäevane hügieen jms) ning väide, et sageli on kaebaja voodisse aheldatud, võimetuse perioodid on sagenenud ja pikenenud, ei ole terviseandmetel kinnitust leidnud. Samuti ei nähtu terviseandmetest, et kaebaja liiguks püsivalt saatjaga. Mitte üheski haigusloos ei kajastu, et kaebaja käiks saatjaga arstide juures; ei kajastu, et ootamatult halvenenud tervise tõttu ei saa kaebaja tulla kokku lepitud visiidile või et visiidi käigus oleks toimunud ootamatuid tervisehäireid, kukkumist või tasakaalu kaotust. TIS sissekannetes ei kirjeldata kukkumiste sagedust või iseloomu, puuduvad TIS sissekanded kukkumisvigastuste või objektiivsed terviseandmed kukkumiste kohta. Kaebaja ei vaja liikumisel abivahendeid. Kaebaja kirjeldab, et on välistatud muud keskendumist, kohal käimist, elementaarset füüsilist võimekust või täpsust nõudvad ametid. Olles tihti voodihaige ei ole kaebaja võimeline tööturul

osalema, läbima koolitusi või ümberõpet. Kaebaja sõnul on tal kroonilised valud ja äärmine kurnatus ning sellest tulenev võimetus keskenduda, mis on kaebaja ametialast (raamatupidamine) võimekust vähendanud tasemeni, kus tal ei ole sellel alal töötamine enam võimalik. Vastustaja rõhutab siinjuures, et töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Töökarjääri kujundamisel ja töö otsingutel on võimalik toetuda valdkondadele, kus piiranguid ei esine. Kaebaja on küll taotlusel märkinud, et tema viimane töösuhe Bbbbbbb OÜ raamatupidajana lõppes 2018, kuid samas 04.11.2021 taastusraviarsti dr Aleksandra Butšelovskaja (09.08.202119.11.2021), sissekandes on märgitud, et kaebaja töötab raamatupidajana kodus, ei saa trenni teha, kuid jooga ja mediteerimine aitab. Soovitatud füsioteraapiat südame ja kopsu treenimise rühmas ja jõutreeningu alustamist kahe kuu pärast. Äriregistri andmetel (lisa 5, dtl 98-101) on kaebaja alates 26.02.2020 Cccccccc OÜ (xxxxxxx) juhatuse liige ning alates 04.10.2021 Dddddddd Osaühing (xxxxxxxx) juhatuse liige. Kusjuures Cccccccc OÜ tegevusalaks on „Muu mujal liigitamata kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus“ ning lisategevusalaks „Raamatupidamine, maksualane nõustamine“. Cccccccc OÜ 2020.aasta majandusaasta aruande on 17.03.2021 esitanud kaebaja, kus on muuhulgas toodud käibena 31 535 eurot ja märge, et ettevõte on jätkuvalt tegutsev. Dddddddd Osaühing on samuti tegutsev ettevõte, mille lisategevusalaks on „Raamatupidamine, maksualane nõustamine“. Eelnev ei viita samuti täielikule töövõime puudumisele.

jooksul teostatakse uuringud ja selgub, mis on kaebaja rohkete kaebuste ja halva enesetunde põhjus. Vastustaja selgitab, et töövõime hindamisel ei lähtuda mitte diagnoosidest, vaid vastavalt määrusele ja metoodikale hinnatakse isiku töövõimet lähtudes sellest, kuidas diagnoositud haigused isiku tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, sealjuures arvestades abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist. Töövõimet hinnatakse lähtuvalt olemasolevatest tegutsemise ja osalemise piirangutest, mida haigusseisund põhjustab. Kaebaja diagnoosid on samad, mis 2018 ja 2019, kuid töövõimet hinnatakse arvestades viie viimase aasta terviseandmeid ja hetkeseisu. Seega iga töövõime hindamise korral arvestatakse selle hetke TIS andmeid, mistõttu ei anna varasem tulemus järgmiseks hindamiseks ootust samale tulemusele. Kokkuvõtlikult hinnatakse töövõimet vastavalt esitatud taotlusele ja terviseandmetele ning hindamine ei ole seotud varem hinnatud töövõime ulatusega. Isikul ei saa tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud töövõime ulatus on tagatud ka järgmise otsusega. Kaebajale puuduva töövõime määramisest on TISi lisandunud uusi terviseandmeid, muuhulgas on tänaseks täpsustunud, et kaebaja valuravi ja psühhiaatrilise ravi vajadus ei ole pidev. Kaebaja on saanud põhjaliku taastusravi koos psühholoogi hinnanguga, et vaimsed võimed ja intellekt on eakohane. Taastusravi arst ja füsioterapeut on andnud soovituse liikumiseks ja treeninguteks korduvalt 2021 ja 2022 aastal. Abivahendite vajadus puudub. Mitte ükski terviseinfosüsteemi sissekanne ei kinnita saatja või kõrvalabi vajadust. TIS sissekannetest nähtub, et kaebaja töövõime ei ole võrreldes puuduva töövõime perioodiaga halvenenud, vaid kaebaja on piirangutega kohanenud. Kaebaja on korduvalt osalenud taastusravil, kus tema füüsiline ja ka vaimne võimekus on olnud hea. Kaebaja on töötanud, teinud kodus raamatupidamise töid, käinud pikkadel välisreisidel. Adekvaatse valuravi ja taastusravi foonil peaks kaebaja olema võimeline ka edaspidi osaliselt töötama, seetõttu ei ole kahe viimase töövõime hindamise 08.05.2022 ja 10.10.2022 ning vaidemenetluste käigus kaebaja töövõimet enam hinnatud puuduvaks. Vastustaja rõhutab, et nii TTO ekspertarstid dr Ilves ja dr Kruusimägi ning vaidemenetlustes töötukassa ekspertarstid dr Kaarina Ristmägi ja dr Ita Kukk on ühtmoodi leidnud, et kaebaja töövõime on osaline, kuna arvestades eri valdkondade tegutsemisvõime piiranguid ja nende koosmõju, on kaebaja võimeline osaliselt töötama.

Dr Evelin Ilves on 08.05.2022 ja vaide käigus 25.06.2022 hinnanud, et kaebajale ei sobi pingeline vaimne, organiseeriv ja vastutav töö. Sundasendid, kui ei saa vabalt asendeid vahetada ja puhkepause võtta. Täisajaga töö, tähtaegadega piiratud töö. Liinitöö. Dr Anu Kruusimäe on 23.11.2022 hinnanud, et kaebajale ei sobi rohke liikumisega seotud või kestva istumise ja seismisega seotud tööd, kehaasendeid peab saama vahetada. Koormav töö kätele pole sobiv, tööaja sees peab saama teha puhkepause käte puhkamiseks. Pigem sobivad tööd vaimses valdkonnas või suhtlemisega seotud ametialadel. Sobida võiks kaugtöö. Mõlemad ekspertarstid jõudsid tulemusele, et kaebajale ei sobi pideva ja rohke liikumise ning seismisega ja sundasenditega seotud tööd, samuti pingeline vaimne, organiseeriv ja vastutav töö. Sobib kergem vaimne töö ja kaugtöö. Dr Evelin Ilves soovitas: Psühhoteraapia, tegevusteraapia/kogemusnõustamine kroonilise valuga toimetulekuks. Kaugtöö korraldamine, töö soojas ruumis või keskkonnas, karjäärinõustamine. Seega arvestades kõike eeltoodut, ei esine kaebajal selliseid piiranguid, mis välistaksid töötamise täielikult ning ekspertarstide hinnangud töötamise piirangute ja töösobivuse osas on igati põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et Eesti Töötukassa 12.10.2022 otsuse nr TVH/22/040558 ja 20.12.2022 vaideotsuse nr VO/22/2986 tühistamiseks puudub alus. Kui Töötukassa otsused ei kuulu tühistamisele, puudub alus ka Eesti Töötukassa kohustamiseks hinnata uuesti kaebaja töövõimet.

jäänud põhiliseks ravimis Zolpideem (stilnox) ehk unerohi, mida arstid pikaajaliseks tarbimiseks ei soovita. Haiguslugudes võib leida kaebaja väiteid, et ravim põhjustab suukuivust, keel läks paksuks, ravim ei sobi, kuid objektiivselt ei ole esinenud ühtegi allergilist nähtu. Kaebaja ei ole vajanud allergia ravi. Paraku on kaebaja poolt kirjeldatud sümptomid ravi alguses paratamatud ja need leevenduvad pikemaajalisel tarbimisel. Ravimeditsiinis on depressiooni ja somatoformse häire (somatoformne häire on psühhiaatriline diagnoos, kus haigel esineb füüsilisi kaebuseid, millele arstid põhjust ei leia). Arvestades, et antud juhul on kaebajale paljude aastate jooksul tehtud mitmeid erinevaid uuringuid ja püsima on jäänud kroonilise valu depressiooni ja somatoformse häire diagnoos, siis oleks tunnustatud ravimeetod pikaajaline ravi antidepressantidega ja vajadusel valuravimitega, näidustatud. Antidepressantidest on kaebaja enamasti juba ravi alguses loobunud ja valuvaigistite mitte regulaarset tarbimise vajadust on vastustaja kohtule juba eelnevalt põhjendanud. Ka viimane dr Kirberi poolt 10.11.2022 soovitatud ravi antidepressandi Trasodooniga on katkenud ning kaebaja palus perearstil taas välja kirjutada unerohtu Zolpideem, millest ilmselt on välja kujunenud sõltuvus ja mida dr Kirber ilmselgelt ei soovitanud. Vastustaja selgitab, et piirang on „ohutu ringiliikumise“ võtmetegevuses kerge, kuna antud võtmetegevuses hinnatakse metoodika alusel luu- ja lihaskonna haiguste ning nägemis- ja kuulmishäiretest tingitud ohutut liikumist. Kaebaja ise hindas oma liikumise ohutuse muutlikuks ja kirjeldas kukkumisi ning seda, et vajab aeg-ajalt pere poolt talutamist. Piirang on hinnatud kergeks, sest kaebajal ei ole kirjeldatud mitte ühtegi kukkumisest põhjustatud vigastust, kaebajal ei ole kirjeldatud objektiivselt tasakaalu häireid: Viimane objektiivse leiu kirjelduse sissekanne 17.06.2022 (29.04.2022-20.06.202) dr Aleksandra Butšelovskaja taastusravi ja füsiaatria: 10.05.2022 Selili: hingamise tunnetamine: rahulik, suudab silmad sulgeda; jalgade koondamine: tõstab jalgu, suure amplituudiga, liiga kiiresti teeb liigutust; sümmeetriline venitus: tõstab sirutuse ajal jalga ja kätt, pingutab suurt venitust teha; asümmeetriline venitus: sirutused pikad. Istudes: tasakaal hea, rahulik liigutus. Seistes: up/down: kiirustades, sügav kükk; külgliikumine: kiire, puusa pöördega; pöörlemine: sujuv; käte liigutusega up/down: koordinatsiooniga raskusi, liialt kiire. Pat. enda tagasiside esimesel korral: nii huvitab, et liigutus suunab ka hingamist, mugavad kehasõbralikud liigutused. Füsioterapeut soovitab kaebajale aeroobset treeningut, kepikõndi, millele ei ole ühtegi vastunäidustust. Füsioterapeudi kirjelduses puudub abivahendi, toe või kõrvalabi vajadus. TIS andmed ei kinnita, et kaela teipimine ei leevendaks kaebaja tervislikku seisundit. Piirang on mõõdukas, kuna epikriisidest selgub, et kehaasendi säilitamisega seotud raskused ei ole pidevad ning objektiivset põhjendust, et piirang oleks enam kui mõõdukas, ei ole. 17.06.2022 sissekandes kirjeldab füsioterapeut, et kaebaja istub hea tasakaaluga, suudab sügavalt kükitada, koordinatsiooni häire tekib kui kiirustab. Piirang on hinnatud mõõdukaks, sest raskusi on kehatüvekontrolli hoidmisega kaelas õlavöötmes: kael väsib, raske on pead püsti hoida. Kaebaja on saanud juhiseid füsioterapeudilt, aitab kaela piirkonna teipimine. Kohati on raskusi seisva asendi säilitamisega, taastusravi aruandes on kirjeldatud, et osadel päevadel suutis kaebaja teha seisvas asendis ettenähtud harjutusi vaid istuvas asendis. Epikriisidest nähtub, et kehaasendi säilitamise võimekus on periooditi erinev. Samuti tuleb märkida, et kaebaja piirangud on muutlikud. Füsioterapeudi hinnangul on kaebajal aeroobne võimekus säilinud. Vastavalt metoodikale oleks piirang raske, kui kaebaja vajaks abivahendit või kõrvalabi. Objektiivseid põhjuseid tulenevalt organilisest lihas- või närvihaigusest ei ole leitud. Vastustaja rõhutab, et tugineb hinnangu andmisel TIS andmetele ning need ei kinnita saatjaga liikumist, samuti ei kinnita mistahes abivahendi vajadust nagu tugikepp, rulaator või muud.

See, et kaebaja pandeemia tõttu ei pöördunud arstile, ei oma töövõime hindamise kohapealt tähtsust. Kui kaebaja on läbinud uued uuringud ja saanud vastused, on tal õigus esitada töötukassale uus töövõime hindamise taotlus. Kaebaja hinnangul on lihaskrampide ümberdefineerimine „krambitundeks“ kaebajat naeruvääristav ja alandav. Vastustaja selgitab, et kaebajal on aastaid vähemuutuv seisund kroonilise valu ja väsimussündroomiga. Kuna põhjust ei ole leitud, ei ole õnnestunud määrata ka kompleksset toimivat ravi. Kaebajale on vaid on otseseks raviks valude ja krampide tõttu määratud lõõgastav valuravim ehk pregabaliin. Samas nendime, et valuravi vajadus ei ole pidev. Sõnastust „krambitunne“ on kasutatud seetõttu, et objektiivselt ei ole krampe kirjeldatud. Vastustaja selgitab, et täiendavaid psühholoogilisi teste ega uuringuid kaebaja vaimse seisundi objektiivseks hindamiseks ei ole teostatud. 10.11.2022 dr Helen Kirber sissekandes on kirjeldus: „Kõrgemad kognitiivsed võimed (keskendumisvõime, vaimne paindlikkus ja olukorrale vastava käitumisviisi valimine, aja arvestamine, otsustusvõime) on alanenud“, kuid dr Kirberi hinnang toetub hetkel kaebaja esitatud kaebustele, psühhiaater ei ole korraldanud kaebajale uut psühholoogilist testimist. Dr Kirberi kirjeldust võtmetegevuse „Tegevuste alustamine ja lõpetamine“ on hindamisel ka arvesse võetud, siin on hinnatud mõõdukas piirang unehäirete, väsimustunde ja vaimse energia vähesuse tõttu. Piirang on hinnatud ka töövõime hindamise metoodika alusel õigesti. Kaebajal ei esine intellekti häiret, mille tõttu ta vajaks juhendamist ning kõrvalabi asjaajamisel, igapäevasel toimetamisel. Kaebaja intellekt ja töömälu on eakohane. Antud juhul ei ole esinenud ka püsivat psühhiaatrilise ravi vajadust.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

piirangute edaspidist ulatust, võimalikku muutust ja eeldatavat kestust. Samuti antakse soovitused töötingimuste või töö iseloomu kohta, mis oleksid inimesele tema terviseseisundist tulenevalt sobivad ja ei kahjusta inimese tervist.1 . TVTS § 5 lg 3 kohaselt tuvastatakse isikul töövõime hindamise tulemusena töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama. Eesti Töötukassa 12.10.2022 otsusega nr TVH/22/040558 tuvastati TVTS § 5 lg 3 p 2 alusel Xil osaline töövõime kestusega viis aastat (29.08.2022 - 28.08.2027) (dtl 62-64). 10.11.2022 esitas X Eesti Töötukassale vaide 12.10.2022 otsuse nr TVH/22/040558 tühistamiseks. Eesti Töötukassa 20.12.2022 vaideotsusega nr VO/22/2986 (dtl 30-39) jäeti vaie rahuldamata, kuid muudeti vaidlustatud ETK otsuse faktilist alust.

Seletuskiri töövõimetoetuse seaduse eelnõu 678 SE juurde, h%ps://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/af07a9ca-c54e-4f05a82b841339be10cf/Töövõimetoetuse%20seadus).

lk

(leitav

arvu!võrgus:

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, ohu tajumine, toimetulek muutustega, muud muutustega kohanemise ja ohu tajumise piirangud; 7) inimestevaheline lävimine ja suhted – sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine, olukorrale kohane käitumine, muud inimestevahelise lävimise ja suhete piirangud. Määruse nr 39 § 3 lg-s 3 on toodud sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud valdkondades piiranguid mõjutavate asjaoludena välja: 1) alkoholi, narkootiliste, psühhotroopsete ja teiste sõltuvust tekitavate ainete ning ravimite mõju; 2) muud tervisehäired. Määruse nr 39 § 7 lg 1 p-de 1-6 kohaselt koosneb eksperdiarvamus võtmetegevuste kaupa järgmistest andmetest: 1) taotleja täidetud andmete alusel piirangu raskusaste vastavalt käesoleva määruse §-s 6 kirjeldatule; 2) võtmetegevuste kaupa eksperdiarvamuse andja hinnang selle kohta, kas meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund vastab või ei vasta taotleja hinnatud piirangu raskusastmele; 3) võtmetegevuste kaupa piirangu raskusaste koos eksperdiarvamuse andja põhjendusega, kui meditsiiniliste andmete alusel taotleja terviseseisund ei vasta taotleja hinnatud piirangu raskusastmele; 4) võtmetegevuste kaupa diagnoosid, millele eksperdiarvamus tugineb; 5) valdkondade kokkuvõtted; 6) taotleja tegutsemisvõimet kokkuvõttev arvamus. Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus taotlusel olevate andmete, töövõimetoetuse seaduse § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmete ja taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral andmete alusel, mis on saadud taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1). Kui töötukassa on saatnud isiku töövõimetoetuse seaduse § 7 lõike 3 alusel tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule, lähtub tervishoiuteenuse osutaja eksperdiarvamuse andmisel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele järgmistest vastuvõtu käigus saadud andmetest: 1) vaatluse tulemused ja inimese antud selgitused; 2) vajaduspõhiste tegutsemis- ja osalemisvõime testide tulemused (määrus nr 39 § 5 lg 2). Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Ka töövõime hindamise metoodika (edaspidi metoodika) kohaselt hinnatakse tegutsemisvõimet alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule (metoodika lk 6). Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lgs 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Eksperdiarvamuses võetakse iga valdkonna ja võtmetegevuse kohta hinnangu andmisel arvesse määruse nr 39 § 3 lg-s 3 nimetatud asjaolusid (määruse nr 39 § 6 lg 2). Eeltoodud sätete alusel tuleb vastustajal töövõime ulatus tuvastada eksperdiarvamuse alusel ning ekspertarvamuses tuleb kajastada muuhulgas taotleja andmeid piirangu raskusastme kohta ja meditsiinilised andmed ja anda hinnang, kas taotleja terviseseisund vastab või ei vasta meditsiiniliste andmete alusel taotleja hinnatud piirangu raskusastmele. Kui olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik isiku töövõimet hinnata, on töötukassal õigus suunata isik tema töövõime kohta arvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule ning sel juhul tuleb töövõime hindamisel arvestada ka vastava visiidi tulemusi.

Kaebaja hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest, et kaebaja enda hinnangut töövõimele oleks arvestatud ning otsus on tema hinnangul rajatud ebaõigetele ning vastuolulistele eksperthinnangutele (kaebaja viitab siinkohal 08.05.2022, 10.10.2022 ja 23.11.2022 eksperthinnangutele). Esiteks toob kaebaja välja, et töövõime hindamisel oleks pidanud arvestama sellega, et kaebaja tervislik seisund on halvenenud, mitte paranenud, autoimmuunsed kroonilised diagnoosid on endised ja elukvaliteet ja füüsiline toimetule on halvenenud. Lisaks selgitab kaebaja, et füüsiliste kaebuste põhjuseks on eriarstide poolt põhjalikult uuritud ja analüüsitud neuroloogilised, gastroenteroloogilised ja reumatoloogilised haigused. Kaebajal on diagnoositud mitu kroonilist, autoimmuunset haigust. Samuti on kaebaja korduvalt vastustajal palunud arvesse võtta pandeemiaga seonduvaid asjaolusid. Perioodil 2020 varakevad - 2022 suvi oli meditsiinisüsteem üle koormatud ja seetõttu pidas kaebaja kodanikuna õigeks oma probleemid tahaplaanile asetada ja oodata kriisi leevenemist. Vastustaja seda asjaolu ei aktsepteeri, vaid kasutab argumendina kaebaja vastu. Tänaseks on kaebaja läbinud uued põhjalikud neuroloogilised uuringud LTKH multiskleroosi keskuse statsionaaris. Tulemuste selgumiseni läheb kaebaja raviarsti dr Thomsoni sõnul paar kuud. Alustatud on ka gastroenteroloogiliste uuringutega ITKHs. Kaebaja jääb oma seisukoha juurde, et kaebaja töövõime on puuduv, mitte osaline. Kaebaja ei ole võimeline töötama võttes arvesse oma terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Kohus nõustub kaebaja seisukohtadega osaliselt märkides, et vaidlustatud otsusest ega ka vaideotsusest ei nähtu põhjendatud kaalutlusi, miks asus vastustaja seisukohale, et kaebaja töövõime on osaline mitte aga puuduv. Küll aga märgib kohus, et kuigi vaidlustatud otsuses ei ole kaebaja enda hinnanguid lahti kirjutatud ja viidatud on eksperdiarvamuse saamiseks kaasatud tervishoiuteenuse osutajale ning toodud on kokkuvõtlik töövõime ulatuse hinnang, on käesoleval juhul siiski kontrollitav, et vastustaja on otsuse tegemisel lähtunud esiteks 10.10.2022 eksperthinnangust (dtl 40-61), vaideotsuse tegemisel on lähtutud vaidemenetluses tehtud korduvast 23.11.2022 eksperthinnangust (dtl 102-126). Kohus selgitab kaebajale, et 08.05.2022 eksperthinnangut ei pidanud vastustaja käesolevas asjas vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse aluseks võtma, kuivõrd see on antud enne käesolevas asjas vaidluse all olevate otsuste tegemist kaebaja eelmise töövõime hindamise avalduse alusel ning see ei sisalda viimaseid terviseandmeid kaebaja kohta. Kohus leiab, et vaidlusaluse otsuse ja vaideotsuse aluseks võetud eksperthinnangutest ei nähtu ilmselgeid eksimusi seoses piirangute raskusastmete määramisega. Sealhulgas on otsuse aluseks olevas eksperthinnangus arvestatud ka kaebaja enda antud hinnangutega ja põhjendatud nendega mittenõustumist (vt ka vaideotsus dtl 30-39). Samuti on kontrollitav, et TIS andmeid on õigesti kajastatud. Kohus analüüsibki alljärgnevalt esmalt lühidalt piirangute raskusastmetega seonduvat ja seejärel kaalutlusõiguse kasutamist.

Taotlejal on kerge tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas, mille põhjuseks on närvisüsteemihaigused ja krooniline valu. Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Taotleja kirjeldatud piirangud muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Taotleja kirjeldatud piirangud suhtlemise valdkonnas ja ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud tervise infosüsteemi andmetel kinnitust. Taotlejal on jalgade valu ning düsesteesia ja paresteesia ning kehatüve- ja kaela korsettlihaste toevõime ning koormustaluvuse alanemise tõttu piiratud pikkade vahemaade kõndimine, treppidel käimine, kodust väljaspool liikumine, pikaajaline seismine ja istumine. Treppidel liikumisel toetub käetoele, võib esineda kukkumist. Taotlejal on käte koormustaluvuse alanemise tõttu alanenud raskuste kandmine. Käte koormamine põhjustab lihaskrambi tunnet ja valu. Käte kohmakuse tõttu on häiritud käte peenmotoorne tegevus. Taotleja võib vajada aeg-ajalt abi pesemisega seotud toimingutes. Taotlejal on vaimne energia vähesuse tõttu häiritud igapäevaste rutiinsete tegevuste sooritamine ja tulemuslik lõpetamine. Ööune häirumise tõttu esineb päevast uimasust. Taotlejal esineb somatisatsioonihäireid ja terviseärevust. Arvestades taotleja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime 5 aasta jooksul tõenäoliselt vähe muutuv.“ Kohus märgib, et haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1 teine lause). Riigikohus on rõhutanud, et kui haldusaktis on viidatud põhjenduste osas teisele haldusaktile või muule dokumendile, siis peab haldusakt sisaldama vähemalt selle tegemise põhimotiive (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.05.2015 otsus nr 3-3-1-90-14, p 17). Käesoleval juhul ühtib kohtu arvates otsuses toodud hinnang otsuse aluseks oleva eksperthinnangu (kaebuse lisa dokumendipõhine töövõime hindamise eksperthinnang 10.10.2022 dtl 40-61) vaidemenetluses Anu Kruusimägi hinnanguga (23.11.2022 hinnang dtl 102-126) ja kohtumenetluses ETK ekspertarsti Ita Kukk seisukohtadega kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses, vaides ja kaebuses kirjeldatud piirangutele (dtl 188-189) põhijäreldustega. Kohus märgib, et kaebaja enda hinnang piirangu raskusastmele on seejuures küll oluline, kuid vastava hinnangu vastavust hindamiskriteeriumitele ja tegelikkusele peavad eelnevalt viidatud sätete alusel kinnitama ka terviseandmed. Kohus kontrollib kohtumenetluses, kas ekspertarvamuses on esitatud nõutud andmed ja kas kaebaja antud hinnangutega on arvestatud. Kohus ei saa hinnata ekspertarvamust sisuliselt, kuid saab kontrollida, kas aluseks võetud andmed on õiged ning kas on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega.

2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. Määruse nr 39 § 6 lg-d 4-6 kehtestavad raskusastmetega arvestamise alused. Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, v.a raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1. Määruse nr 39 § 8 lg-st 5 nähtuvalt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on 3 või väiksem. Sama paragrahvi lg 1 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on 4 või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui suhtlemise valdkonna võtmetegevuse piirangute raskusaste on hinnatud arvväärtusega 4.

Kohus selgitab siinkohal kaebajale, et töövõime hindamisel ei hinnata mitte iga diagnoosi ja selle suhtes välja kirjutatud ravimeid eraldi, vaid seda, kas vastava diagnoosiga kaasnevad võtmetegevuste sooritamisel piirangud ehk kas esinevad funktsionaalsed tegutsemispiirangud. Ekspertarst on viidanud TIS andmetele ja vastavad andmed on vaidemenetluses ja kohtumenetluses üle kontrollinud ETK ekspertarstid. Kaebaja ei ole eksperthinnangus esile toodud tegevuste sooritamise suutlikkust sisuliselt vaidlustanud ning kohtul ei ole alust kahelda ka arstide poolt tuvastatud asjaoludes. Töötukassa ekspertarstide seisukohad ja kaebaja poolt töövõime hindamise taotluses esitatud ja kohtukaebuses kirjeldatud seisukohad piirangutele ühtivad eksperthinnangutes märgituga. Seejuures ei ole kaebaja kaebuses välja toonud ega kirjeldanud täiendavaid piiranguid. Arvestades kaebaja tervislikku seisundit käsitlevaid andmeid (vt ka dtl 131-176), ekspertarstide hinnanguid ja ETK ekspertarsti hinnangut, on selge, et kaebaja tegutsemisvõime on mõõdukalt piiratud esiteks liikumise valdkonnas ning teiseks vaimse võimekuse valdkonnas (täpsemalt õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas; tegevuste alustamise ja lõpetamise valdkonnas ja muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas). Käelise tegevuse ja teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas on piirangud hinnatud kergeteks. Suhtlemise osas piiranguid kaebajal ei tuvastatud. Selle tulemusena on õigesti jõutud ka järeldusele, et võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuse summa on kaebaja puhul 4 (neli). Kohtul puudub alus kahelda selles osas ekspertarstide arvamuse paikapidavuses. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ka selliseid täiendavaid tõendeid, mis võiks eeltoodu ümber lükata.

Esiteks peab kohus siinkohal vajalikuks märkida, et vaidlust ei ole selles, et kaebajal on olnud varasemalt määratud puuduv töövõime. Vastustaja on oma vastuses kaebusele välja toonud, et: „Ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kaebaja seisund on võrreldes eelmise (26.04.2019 nr TVH/19/016612) ja üle-eelmise (02.07.2018 nr TVH/18/029105) puuduva töövõime perioodiga võrreldes halvenenud. Kaebaja selgitab, et seoses pidevalt halveneva seisundiga hinnati kaebaja töövõime 2018. aastal (02.07.2018 nr TVH/18/029105) puuduvaks, samuti lisandus keskmine liikumispuue. Korduval hindamisel 2019. aastal (26.04.2019 nr TVH/19/016612) hinnati kaebaja töövõime samuti puuduvaks, ka puue jäi samaks. Enne perioodi lõppu 04.05.2022 esitas kaebaja uue, korduva töövõime hindamise taotluse, taotluse alusel (töövõime hindamise otsus 30.05.2022 nr TVH/22/021909) määrati kaebaja töövõime ulatus osaliseks, endiseks jäi liikumispuue. Vastustaja selgitab, et kaebajal määrati puuduv töövõime 20.05.2018 - 19.05.2019, kui tuvastati raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ning mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on pehmete kudede haigusseisund. Tuvastati kerge tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Puuduv töövõime määrati kestusega 1 aasta, kuna arvestades kaebaja tervisekahjustuse muutlikku iseloomu, on tema töövõime 1 aasta jooksul raskesti prognoositav. Teistkordselt määrati kaebajale puuduv töövõime 26.04.2019, kui tuvastati raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ning kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on pehmete kudede haigusseisund. Tuvastati mõõdukas piirang õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas ning mõõdukas tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Puuduv töövõime määrati kestusega 3 aastat, kuna arvestades kaebaja tervisekahjustuse muutlikku iseloomu, on tema töövõime 3 aasta jooksul raskesti prognoositav. See tähendab, et kolme aasta jooksul võib kaebaja tervis nii paraneda kui ka halveneda. Eeldati, et selle aja jooksul teostatakse uuringud ja selgub, mis on kaebaja rohkete kaebuste ja halva enesetunde põhjus. Vastustaja selgitab, et töövõime hindamisel ei lähtuda mitte diagnoosidest, vaid vastavalt määrusele ja metoodikale hinnatakse isiku töövõimet lähtudes sellest, kuidas diagnoositud haigused isiku tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, sealjuures arvestades abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist. Töövõimet hinnatakse lähtuvalt olemasolevatest tegutsemise ja osalemise piirangutest, mida haigusseisund põhjustab. Kaebaja diagnoosid on samad, mis 2018 ja 2019, kuid töövõimet hinnatakse arvestades viie viimase aasta terviseandmeid ja hetkeseisu. Seega iga töövõime hindamise korral arvestatakse selle hetke TIS andmeid, mistõttu ei anna varasem tulemus järgmiseks hindamiseks ootust samale tulemusele. Kokkuvõtlikult hinnatakse töövõimet vastavalt esitatud taotlusele ja terviseandmetele ning hindamine ei ole seotud varem hinnatud töövõime ulatusega. Isikul ei saa tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud töövõime ulatus on tagatud ka järgmise otsusega. Kaebajale puuduva töövõime määramisest on TISi lisandunud uusi terviseandmeid, muuhulgas on tänaseks täpsustunud, et kaebaja valuravi ja psühhiaatrilise ravi vajadus ei ole pidev. Kaebaja on saanud põhjaliku taastusravi koos psühholoogi hinnanguga, et vaimsed võimed ja intellekt on eakohane. Taastusravi arst ja füsioterapeut on andnud soovituse liikumiseks ja treeninguteks korduvalt 2021 ja 2022 aastal. Abivahendite vajadus puudub. Mitte ükski terviseinfosüsteemi sissekanne ei kinnita saatja või kõrvalabi vajadust.“

Kohus märgib, et kohtupraktikas on lubatud haldusakti põhjendusi kohtumenetluses täiendada, kui haldusorganil on võimalik tõendada, et haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendustest juhinduti tegelikult juba haldusakti andmise ajal (Riigikohtu otsus nr 331-29-12, p 20; Riigikohtu otsus nr 3-20-1214/98, p 11). See põhimõte ei võimalda aga haldusakti olemasolevaid põhjendusi uutega asendada (Riigikohtu 10.11.2022 lahend nr 319-292/72 p 19). Kohus leiab, et olukorras, kus isikul oli varasemalt tuvastatud puuduv töövõime (ning uue hindamise käigus leitakse, et isiku tervislik seisund on paranenud ning puuduva töövõime asemel määratakse osaline töövõime, peab olema isikul võimalik aru saada, milliste kaalutluste ning millistele terviseandmetele tuginedes täpselt ETK vastavale seisukohale on jõudnud. Selliseid põhjendusi ega andmeid vaidlustatud otsusest ega vaideotsusest ei nähtu. Vastustaja on esitanud täiendavad põhjendused küll kohtumenetluses, kuid ka need ei veena kohut, et vastustaja on kaalutlusõigust kasutanud õigesti sh ei ole kohus kõigi kohtumenetluses esitatud põhjenduste osas veendunud, et vastustaja neile ka otsuse tegemisel tugines. Vastustaja märgib küll asjakohaselt, et vastustaja ei ole seotud varasema otsusega ning seda on kinnitanud ka kohtupraktika (seda eelkõige olukordades, kus hindamine toimus vana regulatsiooni alusel ja hinnati töövõimetust, mis ei ole võrreldav kehtiva regulatsiooniga, kus hinnatakse töövõimet töövõimetoetuse seaduse alusel) ja isikul ei ole õiguspärast ootust, et hinnang tuleb täpselt sama. Samas olukorras, kus hindamine on läbi viidud sama regulatsiooni alusel ja ETK leiab, et isiku töövõime on paranenud (nagu käesoleval juhul), peab otsusest ja selle põhjendustest olema isikule üheselt arusaadav, milles see paranemine seisneb lähtudes meditsiinilistest andmetest ehk vastustajal tuleb välja tuua, kas mõni varasem piirang on ära langenud või selle raskusaste muutunud või kui võtmetegevuste piirangute raskusastmed ei ole muutunud ning summa on jätkuvalt sama, siis kuidas ETK jõudis järeldusele, et isikul on tekkinud osaline töövõime. Seda eriti olukorras, kus piirangud isikule tulenevad endiselt samadest diagnoosidest (kiudsidekoe-lihasevalu e fibromüalgia, täpsustamata põletikuline polüneuropaatia, muu krooniline valu, krüoglobulineemia ja omatoformsed häired, raske korduv depressioon psühhootiliste sümptomiteta) ja nendest tulenevatest tegutsemispiirangutest. Seejuures rõhutab kohus, et nii nagu taotleja poolseid terviseprobleeme ning võtmetegevuste piiranguid peavad kinnitama terviseandmed, peavad ka vastustaja väiteid tervise paranemisest kinnitama adekvaatsed terviseandmed. See nõue kohtu hinnangul antud juhul täidetud ei ole. Vastustaja seisukoht selles, et kaebaja vaimsed võimed on eakohased ning isik on piirangutega kohanenud, ei ühti 23.11.2022 eksperthinnangus tooduga: Vaide käigus hinnatud mõõdukas piirang, aluseks lisandunud epikriis ja selle kanne: "Kõrgemad kognitiivsed võimed (keskendumisvõime, vaimne paindlikkus ja olukorrale vastava käitumisviisi valimine, aja arvestamine, otsustusvõime) on alanenud." Samas eksperthinnangus on veel toodud: „Taotlejal esineb peaaju kahjustus. Keskendumisvõime, vaimne paindlikkus ja olukorrale vastava käitumisviisi valimine, aja arvestamine, otsustusvõime on alanenud. Stressi ja vaimsete koormustega toimetulek on raskendatud. Probleemide lahendamise ja otsustusvõime on alanenud.“. Kohtule jääb arusaamatuks, millest tulenevalt vastustaja asus vastuses kaebusele sisuliselt vastupidisele seisukohale. Ka jääb kohtule arusaamatuks vastustaja väide, et kaebaja valuravi ja psühhiaatrilise ravi vajadus ei ole pidev ja millele antud väide tugineb, kui kohtule esitatud TIS andmed kajastavad üheselt, et kaebaja tarvitab järjepidevalt valu raviks pregabaliini (vt dtl 137-138) ning kaebajal on diagnoositud korduvalt depressioon. Kohus möönab, et psühhiaatri poole pöördumised on olnud pigem harvad, kuid vaidlust ei ole selles, et kaebajal esineb vaimse võimekuse osas mõõdukas piirang seoses psüühika- ja

käitumishäiretega. Nagu ka vastustaja ise selgitab, tuleb vastustajal hinnata olemasolevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid omavahelises koosmõjus hinnates sellest tulenevalt isiku töövõimet. Kohus leiab, et antud juhul ei ole vastustaja selles osas põhjendatud otsust teinud. Asjaolu, et isik on külastanud psühhiaatrit harva, ei põhjenda kuidagi, kuidas liikumise piirang ning vaimse võimekuse piirang mõjutavad koosmõjus kaebaja töövõimet käesoleval juhul selliselt, et vastustaja leiab, et see on osaline. Vastustajal tuli teha põhjendatud kaalutlusotsus arvestades kõigi kaebajal esinevate võtmetegevuste piirangutega. Viimases 23.11.2023 ekspertarvamuses on vastavaid piiranguid kirjeldatud kokkuvõtvalt järgmiselt: „Taotlejal esineb valu ja düsesteesia/paresteesia jäsemetes. Kehatüve ja kaela korsettlihaste toefunktsioon ja koormustaluvus on alanenud, taotleja ei suuda kestvalt seista ja istuda. Võimekus on päeviti muutlik. Raskusi on pika maa läbimisel, ebatasasel pinnal liikumisel, treppidel liikumisel toetub käetoele. Võib esineda juhtumeid, mil jala toefunktsioon kaob ja taotleja võib kukkuda. Esineb lihasspasme. Kestvalt istuda ei suuda. Esineb düsesteesiat ja paresteesiat kätes, käte koormustaluvus on alanenud. Käte koormamine põhjustab lihaskrambi tunnet ja valu. Peenmotoorne tegevus on kohmakas, raskuste tassimine käe otsas on piiratud. Üla- ja alajäsemete valu, lihaskrampide ja koormustaluvuse alanemise tõttu vajab ebapüsivalt abi pesemisega seotud toimingutes. Öine uni on häirunud, esineb päevane uimasus, napib vaimset energiat igapäevaeluks vajalike tegevuste läbiviimiseks ja tulemuslikuks lõpetamiseks. Esineb somatisatsioonihäireid, terviseärevust. Psüühika on ebastabiilne. Keskendumisvõime, vaimne paindlikkus ja olukorrale vastava käitumisviisi valimine, aja arvestamine, otsustusvõime on alanenud. Stressi ja vaimsete koormustega toimetulek on raskendatud. Probleemide lahendamise ja otsustusvõime on alanenud.“. Eeltoodust tulenevalt on eksperthinnangus leitud, et kaebajal on välistatud/ takistatud/piiratud järgnevad tegevused: „Mõtlemine; Probleemide lahendamine; Otsustamine; Igapäevaste rutiinsete tegevuste sooritamine; Stressi ja muu vaimse koormusega toimetulek; Seismisasendi säilitamine; Pea asendi säilitamine; Kätega kandmine; Käte peenmotoorika; Pikkade vahemaade kõndimine; Treppidest üles ja alla liikumine; Erinevates kohtades liikumine, teisiti täpsustatud; Enda pesemine.“. Vastustajal tuli eeltoodud andmete pinnal kaaluda ja teha põhjendatud otsus, kas kaebajal on osaline töövõime või on tal puuduv töövõime. Otsusest peavad nähtuma konkreetsed kaalutlused, miks vastustaja vastava otsuse langetas. Kaalutlusotsust ei saa pidada põhjendatuks üksnes selle pinnalt, et viidatud on faktilistele asjaoludele. Otsuses peavad kajastuma lisaks faktilistele asjaoludele ka seisukohad, millest tulenevalt vastustaja oma järeldusele jõudis. Veel märkis vastustaja vastuses kaebusele, et: „Äriregistri andmetel (vt dtl 98-101 ja 127-130) on kaebaja alates 26.02.2020 Cccccccc OÜ (xxxxxxxx) juhatuse liige ning alates 04.10.2021 Dddddddd Osaühing (xxxxxxxx) juhatuse liige. Kusjuures Cccccccc OÜ tegevusalaks on „Muu mujal liigitamata kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus“ ning lisategevusalaks „Raamatupidamine, maksualane nõustamine“. Cccccccc OÜ 2020.aasta majandusaasta aruande on 17.03.2021 esitanud kaebaja ja selles on muuhulgas toodud käibena 31 535 eurot ja märge, et ettevõte on jätkuvalt tegutsev. Dddddddd Osaühing on samuti tegutsev ettevõte, mille lisategevusalaks on „Raamatupidamine, maksualane nõustamine“. Eelnev ei viita samuti täielikule töövõime puudumisele.“. Kohus leiab, et antud väite osas puuduvad kohtul tõendid, et vastustaja tugines eeltoodud asjaolule otsuse langetamisel. Lisaks märgib kohus, et nende asjaolude kohta ei ole kaebaja saanud ka haldusmenetluses seisukohta avaldada. Kohus märgib, et juhul kui vastustaja tugineb otsuse langetamisel muudele andmetele kui üksnes terviseandmetele, tuleb selles osas järgida

ka ärakuulamiskohustust (HMS § 40). Lisaks ei pruugi olla tegemist ka asjakohase kaalutlusega, kuivõrd Määruse nr 39 lg 2 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaalutlusõiguse kasutamisel, arvestab eksperdiarvamuse andja eelkõige taotleja tegutsemisvõimet mõjutavate järgnevate asjaoludega: erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatus, kulg, raskusaste ja esinemise sagedus, isiku haiguskriitika ja -teadlikkus, ravisoostumus ning piirangute mõju igapäevategevustele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja on nii 12.10.2022 otsuse nr TVH/22/040558 kui ka 20.12.2022 vaideotsuse nr VO/22/2986 tegemisel oluliselt rikkunud HMS § 56 lg 3 ning juba üksnes sellest tulenevalt tuleb nimetatud haldusaktid tühistada. Kuivõrd tühistamiskaebus on põhjendatud, siis tuleb rahuldada ka kohustamiskaebus kaebaja avalduse uueks läbivaatamiseks. Vastustajal tuleb kaebaja taotlus uuesti lahendad ning teha vastav põhjendatud kaalutletud otsus.

et vaidemenetluses peaks eksperthinnangu tingimata andma teine ekspertarst. Küll aga ei ole see, arvestades üldisi haldusmenetluse põhimõtteid, kindlasti kooskõlas haldusetegevuse hea tavaga. Menetluskulud

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.