Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 12. juuni 2023, Tartu 3-22-1998 X kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise 3000 eurot väljamõistmiseks X määruskaebus Tartu Halduskohtu 19. jaanuari 2023. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. jaanuari 2023. a määrus muutmata.
2.Asendada määruse avalikustamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vanglas kinni peetav isik X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise 3000 eurot väljamõistmiseks. Kaebaja selgitas, et ajavahemikul 20. jaanuar 2021 kuni 5. veebruar 2021 helistas üksuse juht kaebaja emale ja õele ning teavitas, et kaebaja võib igal hetkel surra. Kõne tulemusel sai õde šoki ja ema tervis halvenes, ta sai südameataki ja vajas kiirabi sekkumist. Juunis 2022 helistas üksuse juht kaebaja eksabikaasale ja esitas kaebajat alandavaid ja mainet kahjustavaid küsimusi seoses lühiajalise kokkusaamisega. Lisaks valetas kontaktisik kaebajale, et peale 10. juulit 2022 ei leidu vabu aegu kokkusaamisteks. Mais 2022 võeti kaebaja kambrist õigusvastaselt ära kaebajale kuuluv dokumendimapp-kohver, prillide karp ja hambaharja karp. Kirjeldatud tegevustega alandasid vanglaametnikud õigusvastaselt kaebaja inimväärikust, rikkusid kaebaja era- ja perekonnaelu puutumatust ja omandiõigust, millega tekitasid stressi, alanduse tunnet, hirmu, nördimust ja seeläbi moraalset kahju.
2.Tartu Halduskohus tagastas 19. jaanuari 2023. a määrusega kaebuse ja jättis kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse läbi vaatamata.
Halduskohus leidis, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning arvestades asjaolusid ei ole kaebuse rahuldamine tõenäoline, mistõttu esineb alus kaebuse tagastamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 alusel. Vangla tegevus kaebaja lähedastele helistamisel ei saanud põhjustada kaebajale selliseid negatiivseid tagajärgi, et oleks põhjendatud kohtumenetluse läbiviimine ja kohtuotsuse tegemine. Samuti ei ole kambrist ära võetud esemed sellise väärtusega, et pidada nende äravõtmist intensiivse riivega tegevuseks. Vangla tegevuses kaebaja lähedastele helistamises ja kaebaja terviseseisundist teavitamisel ei nähtu õigusvastasust. Kaebaja tervislik seisund halvenes, ta hospitaliseeriti ning vangla täitis kaebaja lähedastele helistamisel vangistusseaduse (VangS) §-s 56 sätestatud nõuet. Õigusvastane ei olnud ka vangla tegevus kaebaja endisele abikaasale helistamisel. Vangla selgitas, et julgeoleku tagamise huvides kontrolliti, kas kokkusaamiseks on olemas mõlema osapoole soov. Lisaks soovis vangla vältida kokkusaamisruumi asjatut broneerimist. Kaebajale ei saabunud väidetava valetamisega 2022. a juulikuu kokkusaamise aegade kohta mingeid tagajärgi. Kaebajale võimaldati kokkusaamised 2. juuli 2022, 30. juulil 2022, 27. augustil 2022 ja 17. septembril 2022, kuid külastajad ei ilmunud kokkusaamistele. Puudub alus arvata, et vangla edastas kaebajale sihilikult ebaõiget informatsiooni. Kambrist äravõetud esemed ei olnud kaebaja isiklike asjade varade nimekirjas, siis olid need keelatud esemed ja vanglal oli alus nende esemete äravõtmiseks. Ei ole reaalne, et esemete äravõtmisega alandati kaebaja väärikust sedavõrd, et oleks õigustatud selle eest mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmine.
3.X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles märgib, et kohus ei tohtinud kaebuse menetlusse võtmise staadiumis lahendada asja sisuliselt ja anda hinnangut vangla tegevusele. Halduskohus on järjepidevalt kaebaja kaebusi tagastanud ja määrustes lahendanud asju sisuliselt, mis ei ole õiguspärane. Kaebus tuleb saata tagasi halduskohtu teisele kohtunikule lahendamiseks, kuna üks kohtunik on oma seisukoha kaebuse perspektiivi osas juba väljendanud. Vanglal puudusid arstlikud tõendid, et kaebaja oli raskelt või surmavalt haige, mistõttu puudus seaduslik alus lähedastele helistamiseks. Üksuse juhi eesmärk ei olnud kaebaja lähedaste teavitamine kaebaja terviseseisundist, vaid nende manipuleerimine, et mõjutada kaebajat lõpetama enesevigastamine. Kaebaja oli mures ema tervise pärast, kuna ema tervis halvenes pärast helistamist. Üksuse juhil puudus seaduslik alus kaebaja eksabikaasale helistamiseks, kuna helistamine oli seotud kaebaja maine ja inimväärikuse alandamisega. Kui mingi isik ei soovi kinnipeetavaga kokku saada, siis ta lihtalt kokkusaamisele ei tule. Kaebaja ei saa kedagi vägisi kokkusaamisele tuua. Kinnipeetavale kokkusaamise vabade aegade kohta valetamine on kaebaja era- ja perekonnaelu riive, inimväärikuse alandamine ja kaebaja oluliste sotsiaalsete sidemete sihilik lõhkumine, mis tekitab stressi, nördimust, psüühilisi kannatusi ning moraalset kahju.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Tartu Ringkonnakohus leiab, et X määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, järgib neid ning HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4 alusel neid siinkohal ei korda.
5.Kaebaja tõi kaebuses halduskohtule välja mitu vangla tegevust, millega alandati tema inimväärikust ja seetõttu nõuab kaebaja mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Halduskohus tagastas kaebaja kaebuse asudes seisukohale, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu arvamusega.
6.Kaebaja heidab ette, et vanglaametnik helistas tema emale ja õele ning teatas, et kaebaja tervislik olukord on halvenenud ja ta viibib haiglas. Hoolimata täpsest sõnastusest, kuidas vanglaametnik kaebaja lähedastele kaebaja tervise kohta teabe edasi andis ja end väljendas, ei olnud see tegevus otseselt seotud kaebajaga ega suunatud kaebaja vastu. Isegi kui kaebaja emale
ja õele oli vanglaametniku edastatud teave ärritava või šokeeriva sisuga, ei saa sellest järeldada kaebaja inimväärikuse alandamist. Eluliselt on arusaadav, et kui isik hospitaliseeritakse, siis on ta raskelt haigestunud ja vajab pidevat meditsiinilist järelevalvet, mistõttu on asjakohatu kaebaja väide, et lähedastele helistamiseks puudus arstlik tõend. Vanglaametnik soovis teavitada kaebaja lähedasi kaebaja terviseseisundi halvenemisest ning vangistusseaduse §-le 56 viitamist ei saa pidada ebaõigeks. Arusaamatuks jääb kaebaja väide, et vanglaametniku helistamise eesmärk oli lähedaste manipuleerimine ja seeläbi kaebaja tegevuse mõjutamine. Esmalt on väheusutav sellise vanglaametniku käitumise eesmärk ning puudub mõistlik põhjendus, kuidas lähedastele kaebaja tervise halvenemisest teavitamist saaks lugeda isiku väärikuse alandamiseks.
7.Kaebaja leiab, et õigusvastane oli ka vanglaametniku helistamine tema endisele abikaasale ja kokkusaamisega seonduvate küsimuste küsimine alandas tema inimväärikust. Viru Vangla on selgitanud, et vanglal on kohustus ja õigus kontrollida kokkusaamisega seonduvat ning julgeoleku tagamise huvides sooviti välja selgitada, kas kohtuda tahavad mõlemad osapooled. Sellist vangla tegevust ei saa pidada õigusvastaseks ning veel vähem kaebaja inimväärikust alandavaks.
8.Seoses kaebaja väitega, et talle valetati juulis 2022 vabade kokkusaamise aegade kohta, ei selgu kohtule asja materjalidest, et kaebaja oleks soovinud vanglalt konkreetsel kuupäeval kokkusaamist aga talle seda ei võimaldatud või öeldi, et sel päeval vabu aegu pole saada. Kaebaja süüdistav väide on liialt üldine ning sel põhjusel ei ole äratuntav, et vangla oleks kuidagi kaebaja inimväärikust alandanud.
9.Kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist ka selle eest, et tema kambrist võeti läbiotsimise tulemusel ära roosa dokumendimapp, valge hambaharjakarp ja beež prillikarp. Viru Vangla on selgitanud, et kuna äravõetud esemed ei kajastunud kaebaja isiklike asjade varade nimekirjas, oli tegemist keelatud esemetega ja vanglal oli alus nende esemete äravõtmiseks. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et isegi kui nimetatud esemed võeti kaebaja kambrist ära õigusvastaselt, ei ole reaalne, et selle tegevusega alandati kaebaja väärikust sedavõrd, et oleks õigustatud mittevaralise kahju eest hüvitise väljamõistmine. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi, kuid kaebaja ei ole välja toonud, et nimetatud esemete äravõtmine selliseid tagajärgi talle põhjustas.
10.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladusse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega näeb RVastS § 9 lg 1 ette võimaluse rahas hüvitise maksmiseks vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 5 alusel hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Saanud lähedastelt infot neile vanglaametniku poolt helistamise kohta, võis kaebaja tunda end ärritunult ja nördinult, kuid sellised ebameeldivused ei ole käsitatavad mittevaralise kahjuna. Seega puudutas lähedastele helistamine äärmiselt kaudselt kaebaja väärikust ja mittevaralise kahju tekkimise võimalus oli olematu. Mittevaralise kahju hüvitamiseks peavad isikule põhjustatud tagajärjed olema tavapärasest eluriskist intensiivsemad (Riigikohtu 26. septembri 2022. a otsus nr 3-20-1449 p 30.4). Praegusel juhul ei ole kaebaja selliseid asjaolusid esile toonud. Teatud kaebaja hingelised üleelamised vangla tegevuste tagajärjel ei ületa lävendit, mida saab lugeda mittevaraliseks kahjuks VÕS § 128 lg 5 mõttes.
11.Ringkonnakohus lisab vastuseks määruskaebusele, et kuigi ringkonnakohtu hinnangul halduskohus tagastas kaebuse õiguspäraselt, saab nentida, et üldjuhul hindab kohus asjas kogutud tõendeid ja otsustab kaebuse rahuldamise või mitterahuldamise kohtuotsust tehes. Samas annab HKMS § 121 lg 2 p 21 kohtule võimaluse juba enne kaebuse menetlusse võtmist kaebus tagastada kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Praegusel juhul kohus ei hinnanud ega kogunud veel tõendeid, vaid tegi otsustuse kaebuse tagamiseks vaidluse asjaolusid arvestades.
12.Eeltoodu alusel jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. jaanuari 2023. a määrus muutmata.