X kaebus Viru Vanglalt mittevaralise kahju summas 3000 eurot hüvitamise nõudes
Menetlusosalises
Kaebaja – X Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-22-1998.
2.Jätta kaebaja riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
3.Asendada määruse avalikustamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 08.07.2022 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles taotles mittevaralise kahju hüvitamist 3000 euro ulatuses. Hüvitamisnõuet põhjendas kaebaja sellega, et ajavahemikul 20.01.-05.02.2021 helistas üksuse juht T. Salomets kaebaja emale ning teavitas, et kaebaja võib iga hetk surra. Kaebaja väitis, et tema ema tervis halvenes seetõttu. Juunis 2022 helistas sama üksuse juht kinnipeetava elukaaslasele, esitades talle kaebaja kohta alandavaid küsimusi seoses kaebaja lühiajalise kokkusaamise taotlemisega. Lisaks valetas kontaktisik kaebajale meelevaldselt, et peale 10.07.2022 ei ole kokkusaamistel vabu kohti. Veel nõudis kaebaja kahju hüvitamist seoses asjaoluga, et 2022. a maikuus võeti kambrist ära dokumendimapp-kohver ja 07.07.2022 võeti ära prillide karp, mis koos prillidega talle saadeti lähedaste poolt ja hambaharja karp, mille soetas kauplusest.
2.Kaebaja esitas 19.09.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla poolt tekitatud mittevaralise kahju summas 3000 eurot hüvitamise nõudes. Kaebaja väitel helistas Viru Vangla II üksuse juht T. Salomets 20.01.-05.02.2021 tema emale ja õele ning teavitas neid, et nad oleksid valmis selleks, et kaebaja võib iga moment surra. Sellise väite esitamiseks puudus igasugune arstlik otsus ja kõne teostamiseks seaduslik alus. Kõne tagajärjel sai õde šoki ning ema tervis halvenes ja ta vajas kiirabiarstide sekkumist. Lisaks helistas T. Salomets juunis 2022 kaebaja eksabikaasa isiklikule telefoninumbrile (peale seda, kui kaebaja oli avaldanud tema ja
3-22-1998 lapsega lühiajaliseks kokkusaamiseks) ning esitas täiesti põhjendamatult kaebajat alandavaid ja tema mainet kahjustavaid küsimusi ehk kas kaebaja sunnib või ähvardab tulema koos lapsega kokkusaamisele. Lisaks valetas kontaktisik kaebajale, et juulis 2022 ei ole kokkusaamistel vabu kohti. Veel toob kaebaja välja, et mais 2022 võeti tema kambrist õigusvastaselt ära kaebajale kuuluv dokumendimapp-kohver, mis on kaebajal olnud ca 12 aastat. Samuti võeti 07.07.2022 kambrist ära prillide karp, mis on kaebajale samuti saadetud lähedaste poolt koos prillidega. Samal päeval võeti kambrist ära ka hambaharjakarp, mille kaebaja ostis kauplusest. Ametnikud ei andnud kaebajale äravõetud asjade kohta ühtegi akti ega protokolli ning teatasid ülbelt, et nad ei olegi kohustatud kaebajale midagi andma ning äravõetud esemete näol on tegemist keelatud esemetega ja need lähevad hävitamisele. Selline ametnike tegevus ja käitumine oli kaebaja arvates ilmselgelt tema inimväärikust alandav. Kaebaja esitas kohtule ka riigilõivust vabastamise taotluse.
3.Viru Vangla 05.01.2023. a otsusega nr 6-16/160-6 jäeti kaebaja 08.07.2022. a kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p-i 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Eelneva sätte alusel kaebuse tagastamiseks peab olema täidetud kaks eeldust. Kaebusega kaitstava õiguse riive peab olema väheintensiivne ning arvestades asjaolusid ei tohiks kaebuse rahuldamine olla tõenäoline. Kohus leiab, et praegusel juhul on nimetatud eeldused täidetud.
5.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22). Kohtu hinnangul ei saanud vangla tegevus kaebaja lähedastele helistamisel põhjustada kaebajale endale selliseid negatiivseid tagajärgi, et oleks põhjendatud kohtumenetluse täiemahuline läbiviimine ja kohtuotsuse tegemine. Samuti ole dokumendimapp-kohver, prillikarp ja hambaharjakarp sellise väärtusega, et pidada nende äravõtmist intensiivse riivega tegevuseks. Kohtupraktikas on HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 puhul peetud võimalikuks lähtuda analoogia korras HKMS § 133 lõikest 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Viimati nimetatud sätte kohaselt eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja kambrist äravõetud esemete väärtus ei saa seda piiri ületada.
6.Kohus leiab, et praegusel juhul on täidetud ka kaebuse tagastamise teine eeldus, sest kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
7.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi
3-22-1998 saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus märgib, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.
8.Viru Vangla 05.01.2023. a otsuse nr 6-16/160-6 kohaselt haigestus kaebaja COVID-19 haigusesse ja ta hospitaliseeriti 06.02.2022 seoses tervisliku seisundi halvenemisega. Kuivõrd vangistusseaduse (VangS) § 56 esimeses lauses sätestatu kohaselt kinnipeetava raskest haigestumisest või surmast informeerib vanglateenistus viivitamata tema omakseid või kinnipeetava soovil mõnda teist isikut, siis oli vangla kohustatud kaebaja lähedastega ühendust võtma. Kuna kaebaja tervislik seisund halvenes sedavõrd, et ta tuli hospitaliseerida, siis võis kaebaja rasket haigestumist eeldada. Seega täitis üksuse juht kaebaja lähedastele helistamisel VangS §-s 56 sätestatud nõuet. Üksuse juhi 19.11.2022 selgituse kohaselt, üritas ta saada kontakti kinnipeetava emaga, kuid viimane ei vastanud telefonile ja seetõttu teavitas ta kaebaja õde. Samuti selgitas ta kaebaja õele, et kaebaja ei ole eluohtlikus seisundis ja tervisliku seisundi kohta saab küsida informatsiooni Ida-Viru Keskhaiglast. Seega ei ole üksuse juht vangla sõnul kaebaja emaga tegelikkuses üldse rääkinud, ega saanud talle infot edastada ja seetõttu ka kaebaja poolt väidetud tervise halvenemist põhjustada. Kohtul puudub alus eeltoodud vangla väidetes ja üksuse juhi selgitustes kahelda. Kohtu hinnangul on usutav, et kui üksuse juht ei saanud ühendust kaebaja emaga, siis helistas ta seetõttu järgmiseks kaebaja õele. Eelnevat arvestades ei nähtu kohtule vangla tegevuses kaebaja lähedastele helistamisel ja kaebaja terviseseisundist teavitamisel õigusvastasust.
9.Kohus ei näe õigusvastasust ka vangla tegevuses kaebaja endisele abikaasale helistamisel. Viru Vangla on otsuses nr 6-16/160-6 selgitanud, et kontrollis julgeoleku tagamise huvides kaebaja endiselt abikaasalt, kas kokkusaamiseks on tegemist mõlema osapoole sooviga. Vangla arvestas seejuures kaebaja kriminaalkorras karistatust kaebaja endise abikaasa suhtes toime pandud KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos. Vangla osutas VangS § 6 lg-le 1, mille kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Lisaks soovis vangla vältida kokkusaamisruumi asjatut broneerimist ja olla veendunud, et külastajad ilmuvad kokkusaamisele. Kohtu hinnangul ei saa seda vanglale ette heita.
10.Seoses kaebajale väidetava valetamisega 2022. aasta juulikuu kokkusaamise aegade osas ei nähtu kohtule, et kaebajale oleks sellest mingeid tagajärgi saabunud, sest vangla otsuse nr 616/160-6 kohaselt on kaebajale võimaldatud kokkusaamised 02.07.2022 ja 30.07.2022, samuti on kaebajale võimaldatud kokkusaamised 27.08.2022 ja 17.09.2022, kuid külastajad kokkusaamistele ei ilmunud. Lisaks ei pea kohus vanglaametniku poolset kaebajale valetamist ka kuigi tõenäoliseks. Kohtu hinnangul ei ole alust arvata, et vanglaametnik oleks kaebajale sihilikult kokkusaamiste aegade osas ebaõiget informatsiooni edastanud.
11.Kaebuses toodud kaebajalt ära võetud asjadega seonduvalt märgib kohus, et VangS § 68 lg 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. VangS § 68 lg 2 kohaselt kuuluvad vanglateenistuse ametniku poolt läbiotsimisel leitud keelatud esemed ja ained äravõtmisele ning realiseerimisele või hävitamisele. Justiitsministri 30.11.2000. a määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla
3-22-1998 sisekorraeeskirja“ (VSkE) § 66 kohaselt leitud esemest, mille omanikku ei suudeta tuvastada ja mille väärtus on üle 50 euro, teatatakse politseile ja ese antakse politseile üle tema nõudmisel. Kui eseme omanikku ei selgu, antakse ese üle kohaliku omavalitsuse tervishoiu- või hoolekandeasutusele, hävitatakse või pööratakse riigituludesse seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Leitud ese kas võõrandatakse, hävitatakse, kantakse riigieelarve tuludesse või tagastatakse kinnipeetavale, kui: eseme omanikku ei ole eseme leidmisepäevast alates kahe nädala jooksul kindlaks tehtud ja eseme väärtus on alla 50 euro; ese on sattunud kinnipeetava kätte omaniku tahtel või kui tuvastatakse, et leitud eseme omanik on kinnipeetav ise.
10.1.Viru Vangla selgitas otsuses nr 6-16/160-6, et 18.05.2022 kambri V818 läbiotsimisel ära võetud roosa dokumendimapp (pehmest plastikust kohvri kujuga, käepideme ja lukuga) ei kajastu kaebaja isiklike asjade varade nimekirjas. Samuti ei ole kaebaja suutnud vanglale veenvalt selgitada selle legaalset omandamist. Vangla kaupluses kirjeldatud mappe ei müüda ning arvestades mapi suurust, on välistatud selle saabumine maksikirjaga. Lisaks otsitakse tugevdatud järelevalvega osakonnas paiknevaid kambreid läbi lühikese ajaperioodi tagant. Läbiotsimise aluseks võetakse kinnipeetava isiklike varade nimekiri. Antud juhul toimus enne 18.05.2022 kambris V818 läbiotsimine 12.04.2022 (mõlemad läbiotsimised teostas sama ametnik) ning siis kambris vaidlusalust mappi ei olnud. Kaebaja on varasemalt korduvalt liikunud vanglate vahel ja välistatud on, et mitte kordagi ei märganud Viru ega Tartu Vangla ametnikud kaebaja isiklike asjade hulgas roosat värvi kohvri kujuga mappi, mida ei ole tema isiklike varade nimekirjas kajastatud. Tegemist on esemega, mis oma värvi poolest on silmatorkav. 07.07.2022 ettekande nr 3-22-5963 kohaselt võeti kambri V818 läbiotsimisel ära pruun kamm väikeste hammastega, pruun kamm suurte hammastega, valge hambaharja karp ja beež prillitoos CAMEL ACTIVE. Kinnipeetava isiklike varade nimekirjades (sh 15.09.2020 nimekiri) ei ole valget värvi hambaharja karpi, vaid läbivalt on kirjas olnud sinist värvi hambaharja karp. Samuti ei ole kaebaja isiklike varade nimekirjades beeži värvi prillikarpi CAMEL ACTIVE, kirjas on läbivalt musta värvi prillitoos. Kuna tõendamist ei leidnud, et kaebaja oleks olnud kambrist ära võetud vaidlusaluste esemete omanik, siis olid need keelatud esemed ning vanglal oli alus nende esemete äravõtmiseks.
10.2.Kohus märgib täiendavalt , et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Isegi kui asuda seisukohale, et vangla tegevus kaebaja kambrist leitud esemete äravõtmisel oli õigusvastane, siis ei ole kohtu hinnangul siiski reaalne, et dokumendimapi, prillikarbi ja hambaharjakarbi äravõtmisega alandati kaebaja väärikust sedavõrd, et oleks õigustatud selle eest mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmine.
12.Eelnevat arvestades leiab kohus, et kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning hüvitamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, mistõttu tuleb kaebus selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p-i 21 alusel tagastada.
13.Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivust vabastamise taotlust ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
14.Kaebaja nimi määruse avalikustamisel tuleb asendada tähemärgiga, sest määrus sisaldab viiteid kaebaja terviseandmetele (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.