Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad Rika Laarits ja Triin Tähtla Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –X
Asja läbivaatamine
09.06.2023 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1.Nigeeria kodanik X (sünd. XXXX) saabus Eestisse 2016. a sügisel Tartu Ülikooli õppima. Talle väljastati õppimiseks tähtajaline elamisluba kehtivusega 23.12.2016–22.12.2017. Isiku taotlusel väljastati talle 30.11.2017 tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama aluseks kehtivusega 30.11.2017–30.11.2022. Isik taotles 01.09.2022 elamisloa pikendamist. Politseija Piirivalveamet (PPA) teavitas 25.01.2023 isikut, et tema suhtes esinevad elamisloa pikendamisest keeldumise alused, ja küsis tema seisukohta. PPA pikendas korduvalt seisukohtade ja tõendite esitamise tähtaega, sest isik ei vastanud PPA-le õigeaegselt. PPA koostas 29.05.2023 tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsuse. Isik esitas selle peale vaide.
2.PPA pidas X 07.06.2023 kl 13.35 kuni 48 tunniks kinni ja ta toimetati kinnipidamiskeskusesse. Kuna isikul puudub alates 30.05.2023 seaduslik alus Eestis ja Schengeni alal viibimiseks, koostati talle 08.06.2023 koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus. Isik selgitas vestluse käigus, et ta saabus viimati Eestisse 22.05.2022 Nigeeriast, kus käis puhkamas. Maist novembrini 2022 töötas ta AS-is Eesti Post, kuid lasti
3-23-1273
lahti, sest ta ei ilmunud tööle. Lahkus Eestist novembris 2022 Saksamaale, kuna oli haige ja läks sinna sõprade juurde puhkama. Elas sõprade kulul ja töötas mitteametlikult Münchenis. Isikul ei ole Eestis ega Schengeni viisaruumis sugulasi ega pereliikmeid, kes tema hoolt vajaksid. Tema abikaasa elab Nigeerias, alaealisi lapsi neil pole. Isik usub, et tal on õigus Eestis elada, sest tal on tööleping ja ta soovib Eestis elada. Isik väidab, et tema Nigeeria kodaniku pass varastati veebruaris 2023 Saksamaal ära. Vastuseks PPA päringule teatasid Saksamaa ametivõimud, et isik esitas Saksamaal elamisloa taotluse, mis lükati tagasi.
3.PPA esitas 08.06.2023 Tallinna Halduskohtule väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 ja § 23 lg 1 alusel taotluse X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 2 kuuks. Põhjendused:
3.1.X on välismaalane, kellel puudub Eesti viibimiseks seaduslik alus (välismaalaste seaduse § 43 lg 1) ja kelle suhtes kehtib lahkumisettekirjutus. Ta tuleb saata tagasi kodakondsusjärgsesse riiki. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmise tagamiseks, sest on alust arvata, et ta võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. Tema osas esineb põgenemisoht ja puudub alus arvata, et ta oleks vabaduses viibides ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. Põgenemisohtu järeldatakse sellest, et isik on avaldanud, et ei soovi Eestist ega Schengeni viisaruumist lahkuda. Ta on seda vestlusel PPA ametnikega mitmel korral väljendanud. Ta on seisukohal, et kuna ta on Eestis õppinud, siis on tal õigus saada Eestis elamisluba. Samuti arvab ta, et tööleping Eestis annab talle viibimisaluse. Isik on oma varasema käitumisega näidanud, et tal puudub vabaduses viibides ajend tema väljasaatmisele kaasa aidata, sest ta ei soovi lahkuda. Vabaduses viibides ei hakkaks isik PPA-ga koostööd tegema, sest ta pole seda varem teinud, ja võib hakata end lahkumiskohustusest kõrvalehoidumise eesmärgil varjama ning lahkuda talle sobivasse liikmesriiki. Ta on korduvalt sõitnud teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse, näidates sellega, et ta soovib elada teistes Euroopa Liidu liikmesriikides.
3.2.Isik ei täida kaasaaitamiskohustust. Lisaks puudub tal kehtiv reisidokument, mistõttu ei ole teda võimalik 48 tunni jooksul välja saata. Isik väidab, et tema pass varastati Saksamaal 2023. a veebruaris. Ta ei ole PPA-le teadaolevalt astunud samme selleks, et taotleda endale kehtivat reisidokumenti. See näitab isiku soovimatust aidata kaasa enda dokumenteerimisele.
3.3.Põgenemisohu korral ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine võimalik. Seda ka juhul, kui PPA kohaldaks mitut meedet samaaegselt. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab usaldust isiku suhtes, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Isiku käitumise tõttu puudub PPA-l tema suhtes usaldus.
3.4.PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja tema kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus tema turvalisuse ega tervisekaitseliste kaalutlustega. Samuti ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamine ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.
4.PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. Isiku eesmärk oli minna Saksamaale, sest on seal viibinud, seal on tema sõbrad ja esitas seal elamisloa taotluse. Sellest järeldub, et ei soovi Eestisse jääda, on põgenemisoht. Isik ei ole pärast passi varastamist uut passi taotlenud. On kinnitanud mitmel korral, et ei soovi lahkuda.
5.X kinnitas, et taotlus on arusaadav, kuid ta ei saa aru, miks teda kinni hoitakse. Ta ei soovi põgeneda, vaid Eestisse elama jääda. Ta ei ole uut passi taotlenud, et keegi ei saaks väita, et ta on omavoliliselt lahkunud. Ta saab aru, et tal ei ole Eestis ega Schengeni viisaruumis viibimise alust, PPA selgitas seda, kuid ta ei saa aru, miks ta peab lahkuma. Ta on Eestis elanud ja siin meeldib talle. Ta taotles küll Saksamaal elamisluba, kuid see ei ole seotud sooviga põgeneda. 2(4)
3-23-1273
KOHTU PÕHJENDUSED
6.VSS § 23 lg 1 järgi taotleb Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. VSS § 23 lg 11 järgi peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 68 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 6) välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
7.VSS § 2 lg 1 järgi peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta.
8.Vaidluse all ei ole asjaolu, et isikul puudub Eestis ja Schengeni viisaruumis viibimiseks mõni VMS § 43 lg-s 1 toodud seaduslik alus. Tema tähtajaline elamisluba kaotas kehtivuse ja PPA keeldus tähtaega pikendamast. PPA otsus kehtib selle vaidlustamisele vaatamata. Kehtiv tööleping ei anna isikule Eestis viibimiseks seaduslikku alus. Isik võib Eestis töötada, kui tal on Eestis viibimiseks seaduslik alus. Praegusel juhul isikul seda ei ole, seega ei ole tal õigust Eestis ka töötada. Seega on isik kohustatud Eestist ja Schengeni viisaruumist lahkuma oma kodakondsusjärgsesse riiki. Oluline ei ole, et isik soovib jääda Eestisse ja on siin varem elanud.
9.Isiku suhtes kehtib lahkumisettekirjutus, mis kuulub koheselt sundtäitmisele. Lahkumisettekirjutust ei ole aga võimalik hetkel täita, sest tal puudub kehtiv reisidokument (pass), mis varastati tema sõnul temalt Saksamaal 2023. a veebruaris. PPA selgitas, et lähim Nigeeria saatkond asub Stockholmis. Isik ei ole ise uut passi taotlenud. PPA peab pöörduma dokumendi taotlusega saatkonna poole Välisministeeriumi kaudu ja dokumendi hankimine võib võtta umbes kuu aega. Seega ei saa isikut hetkel riigist välja saata.
10.PPA leiab, et isik võib kinnipidamiskeskusest vabanedes asuda end varjama, et enda väljasaatmist takistada ja Eestisse või Schengeni viisaruumi jääda. PPA arvates kinnitab põgenemisohtu see, et isik on korduvalt avaldanud, et ei soovi Eestist lahkuda. Isik ise kinnitas kohtuistungil, et ta ei soovi põgeneda. Kohtu hinnangul ei ole põgenemisohtu piisavalt põhjendatud. Ainuüksi sellest, et isik on avaldanud soovi Eestisse edasi jääda, ei saa praegusel juhul põgenemisohtu järeldada. Isik ei ole väitnud, et ta lahkumisettekirjutust ei täida, vaid et ta sooviks jääda Eestisse. Sellest ei saa veel järeldada isiku kavatsust tema väljasaatmist takistama asuda. Isik on tulnud Eestisse seaduslikult ja elanud siin seaduslikult elamisloa alusel. Samuti on ta olnud tähelepanelik elamisloa kehtivustähtaja pikendamist taotledes. Seega on isik soovinud viibida Eestis seaduslikult. Eesti elamisluba võimaldab välismaalasel Schengeni viisaruumis ringi liikuda, järelikult ei saa talle ette heita Saksamaal või Soomes käimist ja viibimist. Samuti ei näita kohtu hinnangul põgenemisohtu see, et isik esitas Saksamaal elamisloa taotluse. See näitab vastupidi soovi oma Schengeni viisaruumis viibimist seadustada, teades, et Eesti elamisluba kaotab kehtivuse. Kuigi isik on korduvalt kinnitanud, et ta ei soovi Eestist lahkuda, näitab see kohtu hinnangul pigem seda, ei isik ei ole suutnud aru saada 3(4)
3-23-1273
elamisloa tähtajalisusest ja selle lõppemisega kaasnevast lahkumiskohustusest. See ei tähenda tingimata põgenemiskavatsust. Isik oli istungil selgelt hämmeldunud sellest, et ta kinnipidamiskeskusesse paigutati ja põgenemissoovis süüdistati. Kohtu hinnangul on võimalik ilma isikut kinni pidamata talle selgitada lahkumisettekirjutusega kaasnevaid kohustusi ning VSS §-s 10 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete järgimise vajadust, mille järgimata jätmine toob kaasa kinnipidamiskeskusesse paigutamise. Isik ei ole end seni PPA eest varjanud ja on täitnud PPA korraldusi, mistõttu puudub põhjust arvata, et ta edaspidi neid korraldusi ei järgiks.
11.Kohus ei saa nõustuda ka PPA arvamusega, et isik ei täida kaasaaitamiskohustust. PPA esitatud dokumentidest nähtub, et isik on korduvalt vastanud elamisloa pikendamise taotluse menetluses PPA järelepärimistele ja esitanud dokumente. Isik ei ole kinnitanud, et ta keeldub endale uut passi taotlemast. Kohus ei tuvastanud kohtuistungil isikus mingit vastuseisu või trotsi, mis võiks põhjustada tema vastutöötamist või koostööst keeldumist. Kui sellised asjaolud peaksid siiski edaspidi ilmnema, siis on PPA-l võimalik esitada halduskohtule uus taotlus isiku kinnipidamiseks.
12.Ainuüksi dokumentide puudumine isiku kinnipidamiseks alust ei anna. Kui isik teeb PPA-ga uue passi taotlemisel koostööd ja on edasise menetluse käigus PPA-le kättesaadav ning järgib järelevalvemeetmeid, siis puudub vajadus üksnes passi taotlemiseks isikut kinni pidada. Kohus selgitab, et isikult vabaduse võtmine ei või toimuda kergekäeliselt. Praegusel juhul puuduvad selleks mõjuvad põhjused.
13.Kohtu hinnangul ei saa isiku kinnipidamist pidada praegusel juhul isikuga seotud asjaolusid arvestades proportsionaalseks meetmeks. Sel põhjusel jätab kohus PPA taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.