Xi kaebus Eesti Töötukassa 6. detsembri 2022. a otsuse ja 14. veebruari 2023. a vaideotsuse tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Eesti Töötukassa, esindaja Helle Rebane
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Asendada kaebaja nimi avaldatavas otsuses tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 7. juulil 2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsiooni esitamiseks menetlusabi, tuleb esitada ringkonnakohtule vastav taotlus. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgu (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
Kaebaja esitas 1. detsembril 2022 Eesti Töötukassale töövõime hindamise taotluse.
3-23-533
Töötukassa tuvastas 6. detsembri 2022 otsusega nr TVH/22/049069 kaebajal osalise töövõime kestusega kaks aastat. Kaebaja esitas otsuse peale vaide, mille töötukassa jättis
14.veebruari 2023 vaideotsusega nr VO/22/3342 rahuldamata.
Kaebaja esitas 7. märtsil 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub töötukassa otsuse ja vaideotsuse tühistada. Kaebaja ei nõustu töötukassa hinnanguga, et tal on säilinud osaline töövõime. Kaebaja palub oma juhtumi uuesti läbi vaadata.
3.1.Enne 2019. aastat tuvastati kaebajal 50%-line töövõime. Kaebajal on alates 2000. aastast probleemid seljaga, südamekahjustusega hüpertooniatõbi, uneapnoe ja podagra.
3.2.2019. a septembris sattus kaebaja haiglasse intensiivravile. Kaebajal pumbati maost ja kopsudest vett välja, kuna tal oli astsiit. Pärast haiglas viibimist kaotas ta kehakaalust 27 kg. Kaebaja hospitaliseeriti 2019. a septembri lõpus uuesti, kuna tal oli tekkinud ravi tüsistusena sepsis. Kehva tervise tõttu kaotas kaebaja töö. Pärast seda ei suutnud kaebaja enam jalutada ega inimestega suhelda ning veetis palju aega voodis.
3.3.2020. a kevadel diagnoositi kaebajal hüpertroofia, millele pole ravi määratud. Kaebaja enesekindlust mõjutab günekomastia. Samal aastal algasid kaebajal liigesevalud ja valu kätes: ta ei saa midagi tõsta, sõrmi painutada ega sirutada. Kirjutades või trükkides sõrmed valutavad. Kaebajat vaevavad paistetus ja tursed, ta peab võtma diureetikume ja käima sageli tualetis. See piirab kaebaja võimalusi kodust lahkuda. Kogu keha ja pea valutavad. Keskendumine ja info vastuvõtmine valmistab raskusi. Probleeme on ka mäluga. Kaebajal on tinnitus, mistõttu on raskusi ka kuulmise ja arusaamisega. Kaebaja põeb teist tüüpi diabeeti. Kaebaja maks ei tööta (dekompenseeritud tsirroos). Seetõttu koguneb kehasse ammoniaak, mis mõjutab omakorda aju (entsefalopaatia).
3.4.Kokkuvõttes on kaebajal piiratud nii füüsiline kui ka vaimne tegevus. Kaebaja suudab väsimata jalutada 30–50 m. Isegi istuv töö ei sobi, kuna kaebaja ei suuda pikalt istuda.
3.5.Kaebaja võtab vajalikke ravimeid ning käib arstide juures.
Töötukassa palus vastuses kaebuse rahuldamata jätta. Vastustaja hindas kaebaja töövõimet, arvestades tema esitatud taotlust ja tervise infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmeid. Vastustaja võttis kaebaja töövõime hindamisel aluseks tervishoiuteenuse osutaja (TTO) Meliva Qvalitas AS ekspertarsti Kaido Kanguri 4. detsembril 2022 koostatud arvamuse. Vaidemenetluse raames analüüsis ekspertarst 11. veebruaril 2023 veelkord kaebaja taotlust ja terviseandmeid ning jäi oma hinnangule kindlaks. Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst A. Tellmann vaatas 13. veebruaril 2023 TTO ekspertarsti seisukoha üle ja nõustus sellega. Dr Tellmann vaatas kaebaja juhtumi veelkord üle praeguse kohtuasja raames (26. aprillil 2023) ega muutnud oma seisukohta.
4.1.Töövõime hindamisel lähtutakse tegutsemispiirangutest, mida põhjustavad inimesel hindamise hetkel esinevad haigused. Arvesse võetakse inimese enda kirjeldatud tegutsemispiiranguid, mis seostatakse olemasolevate objektiivsete terviseandmetega. Oluline on ka see, kas haigus on inimesele määratud raviga 2(11)
3-23-533 kompenseeritud. TTO ekspertarsti pidas olemasolevaid terviseandmeid hinnangu andmiseks piisavaks. Kaebajal tuvastati mõõdukas piirang liikumise valdkonnas ja kerge piirang käelise tegevuse ning teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkondades. Asjaolu, et kaebajal on varem tuvastatud puuduv töövõime, ei tähenda, et ka uue taotluse kohta tuleks teha samasugune otsus.
4.2.Kaebajal on mõõdukas piirang liikumise valdkonna võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ (arvväärtus 2). Kaebaja enda hinnangul on piirang täielik (4). Piirang võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ on vastustaja hinnangul kerge (1). Kaebaja on ise on pidanud piirangut raskeks (3). Piirangut võtmetegevuses „seismine ja istumine“ on vastustaja pidanud mõõdukaks (2), kaebaja aga raskeks (4). Liikumisega seotud muid piiranguid on vastustaja hinnanud arvväärtusega 0, kaebaja hinnangul on piirangud muutlikud (9). Mõõduka tegutsemispiirangu liikumise valdkonnas põhjustavad kaebajal diagnoositud suhkrutõbi, rasvumus ja muud liigtoitumise vormid, kuulmislangus, maksahaigused, artroosid ja muud dorsopaatiad. Kaebaja on tarvitanud valuravimeid, kuid ei ole osalenud taastusravis. Kaebaja väidetud tasakaaluhäire kohta TIS-is andmeid ei ole. Kaebaja suudab liikuda iseseivalt ilma abivahendita. Ohutu ringiliikumine on kergelt piiratud kuulmislanguse tõttu. Seismisel ja istumisel esineb mõõdukas piirang selja- ja liigeste valu tõttu. Taotluses märgitud vajadus vahetada sageli kehaasendit ja toetuda millelegi istuvast asendist püsti tõusmisel ei suurenda töövõime hindamise metoodika järgi piirangut.
4.3.Käelise tegevuse valdkonnas hindas vastustaja võtmetegevuses „käte sirutamine“ piirangu kergeks (1), kaebaja ise täielikuks (4). Võtmetegevustes „asjade liigutamine“ ja „käteosavus“ hindas vastustaja piirangu kergeks (1), kaebaja aga raskeks (3). Ajakohaseid andmeid piirangute kohta võtmetegevustes „käte sirutamine“ ja „asjade liigutamine“ pole. Kaebaja on pöördunud arsti poole 2020. a-l ning saanud vasemasse õlaliigesesse süsteravi. Taastusravis ei ole kaebaja osalenud. Võtmetegevustes esineb kerge piirang liigeste artroosi diagnoosi alusel. Piirang käteosavuses on hinnatud kergeks sõrmeliigeste valu tõttu.
4.4.Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuses „teabe vastuvõtmine“ hindas vastustaja kaebaja piirangu kuulmislanguse tõttu kergeks (1), kaebaja ise raskeks (3). Kuulmislangust on võimalik kompenseerida kuuldeaparaadiga. Prillide kasutamine piiranguid ei põhjusta.
4.5.Kaebaja hindas võtmetegevuses „teadvusel püsimine“ piirangu täielikuks (4). Võtmetegevuses „teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud“ on kaebaja hinnangul alust tuvastada muutlik piirang (9). Piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust.
4.6.Kaebaja on hinnanud oma piirangud võtmetegevustes „tegevuste õppimine“ ning „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ raskeks (3). Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas on kaebaja hinnanud piirangud võtmetegevustes „väljaskäimine“ ja „riski või ohu tajumine“ raskeks (3). Suhtlemise valdkonnas on kaebaja hinnanud piirangud võtmetegevuses „suhtlemisega hakkamasaamine“ raskeks (3). Need piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Psüühikahäireid ei ole kaebajal diagnoositud ning TIS-is pole vastavasisuliste kaebuste kohta andmeid. 3(11)
3-23-533
4.7.Kaebaja kirjeldatud piirangud, mis tulenevad ravimite kõrvaltoimetest ja unehäiretest, ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust.
4.8.Eeltoodu põhjal on kaeabaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetavate piirangute arvväärtuste summa neli. Sellises olukorras hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks kaalutlusõigust kasutades. TTO ekspertarst hindas kaebaja töövõime osaliseks, kuna tema igapäevategevused ei ole täielikult takistatud.
Kaebaja selgitas omakorda, et polnud sellest, et on arstid talle soovitanud kuuldeaparaati, enne kohtumenetlust kuulnud. Kaebaja prooviks aparaati, kui see ta olukorda parandaks. CPAP aparaati proovis kaebaja kasutada umbes kuu aja vältel. See ei sobinud talle: ta ei saanud normaalselt hingata ja tekkis lämbumistunne. Lisaks tekitas aparaat talle näole ärrituse. Kaebaja selgitas arstile CPAP aparaadist loobumise põhjuseid ja eeldas, et need kajastuvad ka digiloos
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Pooled on eri meelt kaebaja töövõime ulatuse osas. Kohus selgitab esmalt töövõime hindamise põhimõtteid (I osa). Seejärel analüüsib kohus, kas vastustaja on praegusel juhul kaebaja töövõimet õigesti hinnanud (II osa). Kohtul on alust ekspertarsti hinnang kahtluse alla seada eeskätt juhul, kui ekspert on hinnangu andmisel teinud olulisi metoodilisi vigu. Kui selliseid vigu tehtud pole, ei ole kohtul põhjust ekspertide hinnangusse sekkuda. I Töövõime hindamise põhimõtted
7.Töötukassa otsustab inimese töövõime ulatuse üle ekspertarsti arvamuse alusel (töövõimetoetuse seadus (TVTS) § 7 lg 1). Tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ § 5 lg 4 järgi tuleb ekspertarstil hinnangut andes lähtuda „Töövõime hindamise metoodikast“1.
8.Töövõime ulatuse hindamisel tuleb arvestada nii inimese hinnangut oma tegutsemisvõimele kui ka tema terviseseisundit (määruse nr 39 § 2 p 1). Metoodikas on rõhutatud, et kuigi inimese enda hinnang on väga oluline, peavad tema ütlusi kinnitama terviseandmed (lk 7). Inimese seisundit hinnatakse üldjuhul tervise infosüsteemi (TIS) kantud andmete alusel. Lisaandmeid kogutakse vaid juhul, kui TIS andmetest ei piisa (TVTS § 7 lg 3, määruse nr 39 § 2 pd 10 ja 11). Sellisel juhul võib ekspertarst kaebaja tervisega kursis olevatelt arstidelt andmeid juurde küsida (TVTS § 7 lg 6, määruse nr 39 § 2 p 11). Kui olemasolevad andmed on vastuolulised, on võimalik kasutada ka visiidipõhist hindamist (määruse nr 39 § 2 p 10). Metoodika järgi ei tehta seda aga juhul, kui inimene ei ole seoses taotluses esile toodud piirangutega arsti vastuvõtul käinud. Samuti pole see ette nähtud uute diagnooside panekuks (lk 7).
9.Metoodika järgi hinnatakse inimese tegutsemisvõimet alati koos abivahendiga, mille kasutamine tema tegutsemisvõimet parandaks (lk 7). Kui kaebaja talle määratud või soovitatud abivahendit ei kasuta, peab ekspert välja selgitama, kas kasutamata jätmisel on mõistlik
3-23-533 põhjendus (lk 14). Tegutsemisvõimet hinnatakse koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga (metoodika lk 7).
10.Metoodikas on selgitatud, et kõiki tegevusi peab olema võimalik sooritada korduvalt, mõistliku aja vältel, tavapärases mõistes ohutult ning ilma tegevust häiriva valuta (lk 12).
11.Töövõime hindamisel tegutsemispiirangu raskusastmele antavaid punktiväärtuseid on metoodikas selgitatud järgnevalt: 0 – EI OLE probleemi (puudub, tühine, ...) 0–4%; 1 – KERGE probleem (väike, nõrk, ...) 5–24% (ei sega väga igapäevaelu, on esinenud üksikutel juhtudel viimase 30 päeva jooksul või esineb alla 25% ajast); 2 – MÕÕDUKAS probleem (keskmine, tuntav, ...) 25–49% (häirib sageli igapäevaelu, esineb 25–50% ajast, tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma haiguseta inimesel); 3 – RASKE probleem (suur, tõsine, ...) 50–95% (takistab olulisel määral igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt, tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav); 4 – TÄIELIK probleem (vaieldamatu, sügav, ...) 96–100% (takistab kogu aeg igapäevaelu, esineb pidevalt, tegevust ei ole üldse võimalik teostada) (lk 13).
12.Metoodika järgi hindab eksperdiarvamuse andja inimese töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kui piirangute arvväärtuste summa on neli või suurem (kergeid, st punktiväärtusega üks hinnatud piiranguid seejuures liitmisel ei arvestata). Eksperdiarvamuse andja arvestab inimesel erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatust, kulgu, raskusastet ja esinemise sagedust, inimese haiguskriitikat ja –teadlikkust, ravisoostumust ning piirangute mõju igapäevategevustele.
13.Seega ei pruugi piirangule antav hinnang kokku langeda inimesel tegelikus elus tunnetatavate erinevate tegevuse sooritamisel esinevate raskustega. Piirang võidakse hinnata tegelikkusest kergemaks, kui inimene pole konkreetse probleemiga seoses arsti poole pöördunud või talle soovitatud ravi hoolikalt järginud (näiteks pole võtnud ravimeid, pole kasutanud abivahendeid, pole käinud ravivõimlemises või taastusravis). II Kaebaja töövõime 1) Liikumise valdkond
14.Esmalt ei nõustu kaebaja vastustaja hinnanguga tal liikumise valdkonnas esinevatele piirangutele. Kaebaja selgitab kaebuses, et suudab väsimata liikuda 30–50 m. Pikalt istuda kaebaja enda sõnul ei suuda. Taotluses (vastustaja 28. aprilli 2023. a seisukoha lisa 1) on kaebaja märkinud, et talle valmistab raskusi treppidel liikumine (elab viiendal korrusel ilma liftita majas; igal korrusel peab puhkamiseks paar minutit peatuma). Foori rohelise tule jooksul kaebaja üle tee ei jõua. Pearingluse ja tasakaalu kaotamise tõttu on tal oht kukkuda.
15.Võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ on TTO ekspertarst 4. detsembri 2023. a hinnangus (vastustaja 28. aprilli 2023. a seisukoha lisa 2) tõdenud mõõdukat tegutsemispiirangut, tuginedes kaebajale pandud diagnoosidele (insuliinisõltumatu suhkrutõbi tüsistustega ja liigsete kalorite põhjustatud rasvumus, mis võib põhjustada valusid seljas ja liigestes). Ekspertarst märkis, et kaebaja on küll tarvitanud valuravimeid, kuid pole ravinud rasvtõbe ega osalenud taastusravis. Arsti hinnangul paraneks kaebaja tervis kehakaalu 5(11)
3-23-533 normaliseerumisel. Tasakaaluhäire kohta ekspertarsti sõnul digiloos andmeid pole. 11. veebruaril 2023 vaidemenetluses tehtud teises eksperdihinnangus (vastustaja 28. aprilli 2023. a seiskoha lisa 4) on sama arst lisanud kolmanda piiranguid põhjustava diagnoosina maksa alkoholtsirroosi. Vaidemenetluses 13. veebruaril 2023 kaebaja juhtumi üle vaadanud töötukassa ekspertarst dr Tellmann nõustus eeltooduga, lisades, et taotleja suudab liikuda iseseivalt ilma abivahendi ja teise inimese abita (vastustaja 28. aprilli 2023. a vastuse lisa 5). Dr Tellmann kontrollis seejuures üle ka pärast ekspertiisi tegemist TIS-i lisatud andmed.
16.Seoses võtmetegevusega „ohutu ringiliikumine“ on kaebaja taotluses osutanud sellele, et ei jõua fooritule ajal teed ületada. Pearingluse tõttu esineb suur oht kukkuda. Ekspertarst on
4.detsembri 2022. a hinnangus tuvastanud kerge tegutsemispiirangu kuulmisnõrkuse diagnoosi põhjal. Tasakaaluhäirete kohta on ekspertarst taas märkinud, et andmeid digiloos pole. Sama on märkinud dr Tellmann 13. veebruari 2023. a arvamuses.
17.Seoses võtmetegevusega „seismine ja istumine“ on kaebaja taotluses märkinud, et seismine ja istumine pole valudeta üldse võimalik. Kaebaja tunneb enda sõnul pidevat valu kõikides liigestes. 5–10 minuti jooksul tekkib väsimus, nõrkus, pearinglus ja iiveldus. Kaebaja suudab istuda kümme minutit, seejärel tekkib valu alaseljas ja jalgades. Siis tuleb jalgu sirutada või püsti tõusta. Istest tõusta on raske, sest tekkib pearinglus ning kaebaja peab end kätega toetama. Kehaasendi vahetamisel läheb silme eest mustaks. Kummardada, kükitada ja põlvitada on võimatu.
4.detsembri 2022. a eksperdihinnangus on TTO ekspertarst tuvastanud kaebajal kõnealuses võtmetegevuses mõõduka piirangu, tuginedes diagnoosidele nimme ja muude lülivaheketaste haigussesundid radikulopaatiaga, muud polüartroosid ja liigsete kalorite põhjustatud rasvumus. Arst on taas märkinud, et kaebaja on küll tarvitanud valuravimeid, kuid pole ravinud rasvtõbe ega osalenud taastusravis. Tasakaaluhäire kohta ekspertarsti sõnul digiloos andmeid pole.
26.aprilli 2023. a arvamuses on dr Tellmann selgitanud, et ekspertiisitaotluses märgitud kehaasendi regulaarse vahetamise ja istuvast asendist püsti tõusmisel millelegi toetumise vajadus piirangut ei suurenda, sest töövõime hindamise metoodika kohaselt on see lubatud.
13.veebruari 2023. a arvamuses on dr Tellmann ära märkinud neuroloogi 3. detsembri 2020. a epikriisi. Neuroloog on lisanud kaasuva haiguse diagnoosi H81.3 „muu perifeerne peapööritus“ (vastustaja 28. aprilli 2023. a seisukoha lisa nr 9). Dr Tellmann ei selgitanud 13. veebruari arvamuses, miks ta seda diagnoosi ei arvesta. Kohtumenetluse raames 26. aprilli 2023 esitatud arvamuses (vastustaja 28. aprilli 2023. a seisukoha lisa 19) märkis dr Tellmann, et pearinglus on subjektiivne tunne, mis olulisi liikumispiiranguid ei põhjusta. Liikumispiirangut ei saa hinnata suuremaks kui mõõdukaks, kuna kaebaja suudab kõndida iseseisvalt ilma abivahendi ja teise inimese abita.
18.Võtmetegevuses „Liikumisega seotud muud piirangud“ on kaebaja taotluses märkinud, et kogu ta keha valutab pidevalt, valu tekitavad igasugused puudutused, sh kitsad riided. Öösel saab kaebaja magada vaid kahe-kolme tunni kaupa. TTO ekspertarst on 4. detsembri 2022. a hinnangus märkinud, et kõnealuseid probleeme on hinnatud konkreetsete valdkondade raames.
11.veebruari 2023. a hinnangus on ekspertarst lisanud, et kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust ja digiloos nende kaebuste kohta andmeid pole. 26. aprilli 2023. a arvamuses märkis dr Tellmann, et unehäire on kaebajal küll diagnoositud, kuid seda ei saa arvestada töövõimet mõjutavaks, kuna selle ravist CPAP aparaadi kasutamise abil on kaebaja keeldunud (kardioloog O. Averina 12. novembri 2020. a epikriis, vastustaja 28. aprilli 2023. a seisukoha lisa nr 8). 6(11)
3-23-533
19.Vastustaja ja ekspertarstide hinnangud vastavad põhiosas õigusaktide ja metoodikaga seatud nõuetele. Juba kaebaja enda kirjeldusest saab järeldada, et täielikku piirangut pole liikumise vald¬konna võtmetegevustes alust tuvastada. Kaebajal esinevad küll raskused nii eri tasapindadel liikumises, ohutus ringiliikumises kui ka seismisel/istumisel, kuid ükski neist tegevustest pole täielikult takistatud. Vastustaja on põhjendatult lähtunud sellest, et TIS andmete järgi pole kaebaja kõiki oma haigusi stabiilselt ja adekvaatselt ravinud.
20.Ekspertarstid on hinnangut andes leidnud, et TIS andmed pearingluse esinemist ei kinnita. 2020. a detsembrist pärit neuroloogi epikriisist leiab tegelikult andmeid kaebaja pearingluse kaebuse ja sellest tulenevate võimalike kergete tasakaaluhäirete kohta. Liikumise võtmetegevuste raskusastmele antud hinnangute kahtluse alla seadmiseks see asjaolu aga alust ei anna. Dr Tellmann selgitas vastuseks kohtu küsimusele (vastustaja 31. mai 2023. a seisukoha lisa 1), et kuigi neuroloog J. Kardajaeva 3. detsembri 2020. a epikriisis on nimetatud kaebajal kehaasendi muutmisel esinevat pearinglust, suutis kaebaja kõndida nii varvastel kui ka kandadel. Olulise tasakaalu¬häirega inimene seda ei suudaks. Kui kaebajal ka esinevad peapööritusest tingitud kerged tasa¬kaaluhäired kehaasendi muutmisel, ei suurenda need tema liikumise valdkonna piirangu raskusastet.
21.Vastustaja ekspertarst leidis vastustaja nimel kohtu küsimustele vastates (vastustaja 31. mai 2023. a seisukoha lisa 1), et töövõime hindamise metoodika alusel ei ole ekspertarstil kohustust selgitada, kas kaebajal on mõistlik kasutada CPAP aparaati ja kuuldeaparaati. Selle üle otsustavad kaebaja raviarstid. Kui kaebaja raviarst leiab, et aparaatide kasutamine ei ole mõistlik (ei vähenda unehäireid ega paranda kuulmist), siis ta neid kaebajale ei soovita. Kui raviarst märgib, et kaebaja CPAP ravist keeldus või kuuldeaparaati ei soovi, tähendab see seda, et kaebaja ise loobus nende aparaatide kasutamisest.
22.Vastustaja seisukoht ei ühti metoodika nõudega, mille järgi ekspertiis peab välja selgitama, miks taotleja talle soovitatud abivahendit ei kasuta ning kas kasutamata jätmise põhjus on mõistlik. Esmajoones tuleb seejuures lähtuda TIS andmetest, kuid vajaduse korral raviarstilt teavet juurde küsida. Vastustaja eksimus pole siiski lõppastmes oluline, kuna pole alust arvata, et kirjeldatud unehäired kaebaja liikumise valdkonna piirangute raskusastet suurendaks. Kuulmislangust on piirangu raskusastme määramisel arvestatud. Seejuures on dr Tellmann 13. veebruari 2023. a hinnangus täpsustanud, et kaebaja kuulmislangus kõnetsoonis, st helisagedustel kuni 4kHz on 30 dB, mis vastab kergele piirangule. Kaebaja selgitustest saab järeldada, et kuuldeaparaadi kasutamiseks pole tal takistust. Vastav arsti soovitus pole aga kaebaja sõnul temani jõudnud. Kaebaja saab oma toimetulekut parandada, kui võtab kasutusele kuuldeaparaadi.
23.Istumise ja seismise võtmetegevuse osas nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja kirjeldus ei anna alust järeldada täielikku tegutsemispiirangut. Kuigi kaebaja on esmalt väitnud pideva valu esinemist võtmetegevuse sooritamisel, on ta seejärel märkinud, et valu alaseljas ja jalgades tekib alles kümne minuti istumise järel. Kaebaja kirjeldusest saab järeldada, et valu on võimalik leevendada jalgade sirutamise ja asendi vahetamisega. Ka kaebaja kirjeldatud vajadus toetada ennast kehaasendi vahetamisel ei anna alust pidada piirangut täielikuks. Töövõime hindamise metoodikas on märgitud, et seismise all mõistetakse ühel koha püsimist, vajaduse korral abivahendit kasutades või millelegi toetudes (lk 33). Istuvat ja seisvat asendit võib vahetada ehk seismise vahel võib istuda 2–3 minutit ja vastupidi. Nii kaebaja kirjeldusest kui ka ekspertarstide hinnangutest tuleneb, et kaebaja jaoks on istumine ja seismine ilmselgelt raskem teostatav kui ilma haiguseta inimesel (s.o mõõdukas piirang), kuid mitte võimatu (täielik piirang) ega peaaegu võimatu (raske piirang). 7(11)
3-23-533 2) Käelise tegevuse valdkond
24.„Käte sirutamise“ võtmetegevuse kohta on kaebaja taotlusse märkinud, et suudab käsi tõsta, kuid seejuures tekib valu õlavöötmesse. 4. detsembri 2022. hinnangus on TTO ekspertarst leidnud, et probleemi põhjuseks on polüartroosi diagnoos. Ajakohased andmed puuduvad, viimati on kaebaja selle probleemiga arstile pöördunud 2020. a-l ning saanud õlaliigesesse süsteravi. Taastusravis kaebaja osalenud pole. Kokkuvõttes hindas arst piirangu kergeks. 26. aprilli 2023. a arvamuses on dr Tellmann täpsustanud, et reumatoloog on kaebajale soovitanud taastusravi ja füsioteraapiat, kuid kaebaja pole neis tegevustes osalenud. Seega pole ta oma ravivõimalusi ammendanud.
25.„Asjade liigutamise“ ja „käteosavuse“ võtmetegevustega seoses on kaebaja märkinud, et suudab tõsta kuni pooleliitrist veega täidetud anumat. Kätes on nõrkus ja jõuetus, käe- ja sõrme¬liigesed valutavad. Valu suureneb 5–10 minuti jooksul ning esemed võivad käest pudeneda. Suurt ja kerget eset suudab kaebaja enda sõnul tõsta vaid suurte raskustega: juhul kui pole vaja kummardada ja käsi laiali sirutada. Peenmotoorika on häiritud.
4.detsembri 2022. a hinnangus on TTO ekspertarst hinnanud piirangud kergeks, lähtudes sellest, et kaebajal on diagnoositud polüartroos ja teda vaevab sõrmeliigeste valu. Arsti sõnul on piirangud põhjustatud liigeste kulumuslikest muutustest. Arst on seejuures arvestanud sellega, et kaebaja pole kõnealuse probleemiga seoses ravi saanud. Arst märkis, et piiranguid põhjustava haiguse kulg on tõenäoliselt vähemuutuv, kuid raviga võivad vaevused leeveneda.
13.veebruari 2023. a hinnangus lisas dr Tellmann, et neuroloogi 25. märtsi 2022. a epikriisis on taotleja kaebusena nimetatud periooditi esinevat jäsemete tuimust, kuid läbivaatusel on tundlikkus olnud korras. 26. aprilli 2023. a arvamuses on dr Tellmann selgitanud, et hinnatakse suhteliselt kergete asjade haaramist ja ümber paigutamist enam-vähem vöö kõrgusel, mitte aga asjade põrandalt üles tõstmist.
26.Ekspertarstide määratud kerge piirang on metoodiliselt põhjendatud. Nagu märgitud, hinnatakse tegutsemisvõimet koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga. Kaebaja ei ole väitnud, et oleks seoses õlavöötme valuga viimastel aastatel arsti juures käinud ega selgitanud, miks ta probleemi kestmisel süste- või taastusraviga ei jätkanud. Kaebaja sõrmeliigeste valu võib vähendada ja käteosavus paraneda asjakohase raviga. 3) Teabe edasiandmine ja vastuvõtmine
27.„Teabe vastuvõtmise“ ja „teabevahetusega seotud muude piirangute“ võtmetegevustega seoses on kaebaja välja toonud, et kuuleb pidevalt peas müra, mis segab tal teabe vastuvõtmist. Suures kirjas trükitut suudab kaebaja enda sõnul lugeda mõõdukate raskustega, kuna ta kasutab pidevalt prille.
27.1.Ekspertarst on 4. detsembri 2023. a hinnangus sedastanud kerge piirangu, lähtudes kaebajale pandud kahepoolse neurosensoorse kuulmisnõrkuse diagnoosist. Kuulmislangust saab kompenseerida kuuldeaparaadiga. Nägemispiiranguid kompenseerib prillide kasutamine, mis töövõimet ei piira. Kõrvamüra e kõrvavile kohta selgitas dr Tellmann (vastustaja 31. mai 2023. a seisukoha lisa 1), et tegu on inimese subjektiivse tundega, mida ei ole võimalik mõõta. Kõrvavile kaasneb peaaegu alati kuulmislangusega ja seda hinnataksegi kuulmislanguse raskuse põhjal. See tähendab, et kuulmislangusest tingitud tegutsemispiirangu raskusastme hindamisel on kõrvavile esinemist juba arvestatud. Koos kuulmise paranemisega (sh kuuldeaparaadi kasutusele võtuga) väheneb üldjuhul ka kõrvavile. Ekspertide hinnang vastab õigusaktide ja metoodika nõuetele.
8(11)
3-23-533 4) Teadvusel püsimine ja enesehooldus
28.Võtmetegevuse „teadvusel püsimine ja enesehooldus“ juures on kaebaja märkinud, et tal esineb teadvushäireid vähemalt üks kord nädalas. Väga sageli esineb minestamiseelset seisundit: silme eest läheb mustaks, tekkib iiveldus ja pearinglus. TTO ekspertarst on
4.detsembri 2022. a hinnangus märkinud, et kirjeldatud teadvusel püsimise probleemid ei leidnud TIS andmetel kinnitust. 26. aprilli 2023. a arvamuses on dr Tellmann märkinud, et olemas on küll andmed pearingluse kaebuse kohta, kuid see ei põhjusta teadvushäireid.
29.Võtmetegevuse „Teadvusel püsimine ja enesehooldusega seotud muud piirangud“ juures on kaebaja märkinud, et riietumisel ja pesemisel tekkib valu alaseljas ja kõikides liigestes. Peenmotoorika häirete tõttu ei saa ta ise kingapaelu ja nööpe kinnitada. Enesehoolduse ja majapidamistöödega aitab kaebajat abikaasa. TTO ekspertarst on 4. detsembri 2022. a hinnangus märkinud, et kirjeldatud piirangud ei mõjuta kaebaja töövõimet ega põhjusta enesehoolduse defitsiiti. 26. aprilli 2023. a arvamuses on dr Tellmann selgitanud, et kaebaja kirjeldatud alaselja- ja liigeste valu on hinnatud liikumise ja käelise tegevuse valdkondades.
30.Kohus leiab, et vastustaja hinnang on põhjendatud. Kaebajal on 2020. a lõpus diagnoositud muu perifeerne peapööritus, mis võib põhjustada tasakaaluhäireid, kuid teadvusel püsimise probleem (töötamist piirava sagedusega minestamine või teadvuse kaotus) pole kinnitust leidnud. Vajaduse korral tuleb kaebajal pöörduda selle probleemiga arsti poole. Töövõime hindamisel saab seda arvestada juhul, kui arst probleemi esinemist kinnitab ja kaebaja on järginud asjakohaseid ravisoovitusi. 5) Vaimne võimekus
31.Võtmetegevuse „tegevuste õppimine“ juures on kaebaja märkinud, et lihtsate tegevuste õppimine on talle väga raske, peaaegu võimatu. Tal on raske keskenduda. Mälu on halvenenud. Võtmetegevuse „tegevuste alustamise ja lõpetamisega“ on kaebajal enda hinnangul suuri raskusi. Valu ja kiire väsimise tõttu ei soovi ta midagi teha. Kaebaja ei alusta tegevusi, kuna teab juba ette, et tekkib valu ja ta katkestab tegevuse.
32.TTO ekspertarsti 4. detsembri 2022. a hinnangu järgi ei leidnud kirjeldatud piirangud TIS alusel kinnitust. 26. aprilli 2023. a arvamuses on dr Tellmann lisanud, et mälu halvenemise kaebus on ära märgitud pärast vaidlustatud otsuste tegemist TIS-i lisatud 20. veebruari 2023. a epikriisis (vastustaja 28. aprilli 2023. a seisukoha lisa nr 16), kuid objektiivseid andmeid selle kohta pole. Kaebajal pole diagnoositud ühtki psüühikahäiret, mis võiks halba mälu ja õppimisraskusi põhjustada. Taotluses nimetatud valu ja kiiret väsimist on juba kehalise võimekuse, sh hinnatud liikumise piirangute juures.
33.Ekspertarstide hinnangud vastavad metoodikale. Piirangut ei saa tuvastada, kui kaebaja märgitud probleemid ei ole seostatavad tema terviseandmetega. Kui kaebajal on diagnoosimata probleeme, tuleb tal nendega seoses arsti poole pöörduda. Kui arst kinnitab probleemide esinemist ning kohane ravi kaebaja töövõimet ei paranda, saab neid probleeme arvestada ka kaebaja töövõime hindamisel. 6) Muutustega kohanemine ja ohu tajumine
34.Võtmetegevuse „väljaskäimine“ juures on kaebaja märkinud, et kodust lahkumine on talle väga raske, peaaegu võimatu. Kui on vaja minna võõrasse kohta, tekib kaebajal enda sõnul hirm ja ärevus. TTO ekspertarst ei tuvastanud 4. detsembri 2022. a hinnangus piirangut, märkides, et selliste kaebuste kohta TIS-s andmeid pole. 26. aprilli 2023. a arvamuses on dr
9(11)
3-23-533 Tellmann lisanud, et kaebajal ei ole diagnoositud ühtegi psüühikahäiret, mis võiks ärevust ja hirmu põhjustada.
35.Võtmetegevuse „riski või ohu tajumine“ juures on kaebaja märkinud, et ei suuda ohutult igapäevategevusi sooritada ega aru saada liiklusest tingitud ohtudest. Tal on probleemid mälu ja tähelepanuga. Väga tihti ununeb toit pliidile. TTO ekspertarst 4. detsembri 2022. a hinnangus piirangut ei tuvastanud, märkides, et selliste kaebuste kohta TIS-s andmeid pole. 26. aprillil 2023 on dr Tellmann viidanud 20. veebruari 2023. a epikriisile, mille järgi kaebaja on mäluprobleeme kurtnud, kuid objektiivseid andmeid nende kohta pole. Ka ei ole kaebajal diagnoositud psüühikahäireid, mis võiks põhjustada mälu- ja tähelepanuprobleeme.
36.Ekspertarstide hinnangud vastavad metoodikale. Nagu kohus juba selgitas, saab kaebaja vajaduse korral pöörduda arsti poole. Töövõime hindamisel saab märgitud probleeme arvestada vaid juhul, kui need on diagnoositud ja kaebaja on saanud asjakohast ravi. 7) Suhtlemine
37.Võtmetegevuse „suhtlemisega hakkamasaamine“ juures on kaebaja märkinud, et saab tuttavate inimestega suhtlemisega väikeste raskustega hakkama, kuid võõraste inimestega suhtlemisega hakkama ei saa ning nendega suhelda ei soovi. TTO ekspertarst 4. detsembri 2022. a hinnangus piirangut ei tuvastanud, märkides, et selliste kaebuste kohta TIS-s andmeid pole. 26. aprilli 2023. a arvamuses on dr Tellmann lisanud, et kirjeldatud piirang (kaebaja ei soovi suhelda võõraste inimestega) tema töövõimet ei mõjuta.
38.Ekspertarstide hinnangud vastavad metoodikale. 8) Ravimite kõrvaltoimed
39.Kaebaja sõnul esineb tal ravimite kõrvaltoimena iiveldust ja seedeprobleeme. TTO ekspertarst ei tuvastanud 4. detsembri 2022. a hinnangus piirangut, märkides, et ravimite kõrvalnähtude esinemise korral tuleb konsulteerida arstiga. 13. veebruari 2023. a hinnangus on dr Tellmann märkinud, et kõrvaltoimete esinemine ei leidnud TIS andmetel kinnitust.
40.Ekspertarstid on piirangu õigesti tuvastamata jätnud. Kuna kaebaja pole kõnealuse probleemiga arsti poole pöördunud, ei saa seda tema töövõime hindamisel arvestada. 9) Muud tervisehäired
41.Muude tervisehäirete all on kaebaja kirjeldanud unehäiret. Kaebaja märgib, et tal on pidevalt müra peas, arstid ei saa aidata ja õiget ravi määrata. Peamüra segab keskendumist. TTO ekspertarst 4. detsembri 2022. a hinnangus piirangut ei tuvastanud, märkides, et unehäire kohta andmed puuduvad ning vastavaid ravimeid kaebaja ei tarvita. 26. aprilli 2023. a täpsustas dr Tellmann, et unehäire on kaebajal küll diagnoositud, kuid ei mõjuta tema töövõimele antud hinnangut. Kaebaja on keeldunud ravist, st CPAP aparaadi kasutamisest. Peamüra (kõrvavilet) on arvestatud liikumise ja teabe edasiandmise ning vastuvõtmise valdkonnas.
42.Metoodika järgi kirjeldatakse muude tervisehäirete all selliseid terviseseisundist põhjustatud tegutsemisraskusi, mida konkreetsetes valdkondades välja tuua ei saanud (lk 53). Unehäire võib iseenesest selliseks probleemiks olla. Unehäirest lisanduvad tegutsemisraskused ei anna aga alust sedastada töövõime täielikku puudumist. Töövõime osalise puudumise on vastustaja vaidlustatud otsusega kaebajal tuvastanud. 10) Töövõime ulatuse määramine
43.TTO ekspertarst on 4. detsembri 2022. a hinnangu kokkuvõttes järeldanud, et kaebajal on osaline töövõime. Selle tingivad piirangud ringiliikumisel, kehaasendite muutmisel ja 10(11)
3-23-533 sundasendite kestval säilitamisel, mille põhjuseks on koormustaluvuse langus, selja- ja liigeste valu ning kuulmislangus. Liigeste valu tõttu esinevad piirangud käte sirutamisel, raskuste teisaldamisel ja peenmotoorsetel tegevustel. Kuulmislanguse tõttu esinevad piirangud suuliste sõnumite vastuvõtmisel. Kaebajale ei sobi füüsiliselt raske töö ja töö mürakeskkonnas. Töövõime toetamiseks vajab kaebaja taastus- ja liikumisravi. Eeltoodu põhjal on ekspertarst kaebaja töövõime ulatuse üle otsustades arvestanud ka tuvastatud kergete piirangutega, mida piirangute arvväärtuste kokkuliitmisel metoodika järgi arvestada ei saanud.
44.Vaidemenetluses on dr Tellmann selgitanud, et töövõimet ei hinnata ainult diagnooside alusel. Samuti pole määrava tähtsusega kaebajal minevikus esinenud terviseprobleemid. Oluline on see, mil määral terviseprobleemid mõjutavad inimese töövõimet selle hindamise ajal. Olemasolevad haigused ei põhjusta kaebajal täielikku töövõimetust. Kaebaja peaks olema suuteline tegema valdavalt istuvas asendis füüsiliselt kerget tööd vähemalt osalise koormusega. Asjaolu, et kaebaja töövõimet on varem teisiti hinnatud, praeguse hinnangu põhjendatust ei mõjuta.
45.26. aprilli 2023. a arvamuses selgitas dr Tellmann, et vastustaja ei vaidle vastu kaebaja väitele, et ta oli 2019. a-l raskelt haige. Kaebaja tervis on aga paranenud. Günekomastia on kaebajal diagnoositud, kuid tegutsemispiiranguid see ei põhjusta ja töövõimet ei mõjuta. Selle psühholoogilist mõju on võimalik raviga kompenseerida. Selleks peaks kaebaja pöörduma psühhiaatri vastuvõtule. Ekspertarst selgitas ka, et kerge käeline tegevus ei ole osteoartroosi puhul vastunäidustatud. Arst nõustus, et kaebajal on neerupuudulikkus, mis tähendab, et ta peab võtma diureetikume ja käima sagedasti tualetis. Sellest tingitud koormustaluvuse langust on arvestatud.
46.Kohus leiab, et vastustaja ekspertarsti selgitused on asjakohased ja töövõime hindamise metoodikaga kooskõlas. Vastustaja on arvestanud kaebajal erinevates valdkondades esinevate piirangute koosmõju, terviseprobleemide ulatust, kulgu, raskusastet ja esinemise sagedust, kaebaja haiguskriitikat ja -teadlikkust, ravisoostumust ning piirangute mõju igapäevategevustele. Kaebuses osutatud probleemid ei tingi töövõime hindamise otsuse õigusvastasust. Kaebus jääb seetõttu rahuldamata.
47.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole menetluskulude kaebajalt välja mõistmist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
48.HKMS § 175 lg 3 alusel tuleb kaebaja nimi avaldatavas otsuses asendada tähemärgiga. Pihel Sarv (allkirjastatud digitaalselt)
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.