Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1 (3)

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada otsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kostjal on õigus 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD

1.19.07.2016 esitatud hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale suulise lepingu alusel teenusena kopatöid Rakveres Kastani pst 16 asuva tennisehalli ehitusel. Teostatud kopatööde eest on tasumiseks kostjale esitatud 30.9.2015 arve nr 2015495, summas 9523.20 eurot, 30.10.2015 arve nr 2015542 summas 2587.20 eurot, 30.11.2015 arve nr 2015622, summas 5409.60 eurot ja 31.12.2015 arve nr 2015681, summas 3763.20 eurot. Hageja on esitanud kostjale saldoteatise, kostja on eelnimetatud arveid sisaldava saldoteatise kätte saanud. Kostja võlg hageja ees on 21 283.20 eurot. Suulises menetluses hageja kinnitab, et mingit tasumist ja kostja väidetud kompromissi sõlmimist toimunud ei ole. Kostja ei ole osutatud teenust ja selle kohta esitatud arveid vaidlustanud. Arvetel märgitud teenuse-tööde mahtude/koguste kostja poolt kinnitamise kohta on hagile tõendina lisatud pooltevaheline elektronkirjavahetus. Saldoteatisele kostja reageerinud ei ole. Hageja taotleb istungile mitteilmunud kostja suhtes TsMS § 403 alusel tagaseljaotsuse tegemist ja menetlusökonoomikale tuginevalt loobub õigusabikulude nõudest, soovides menetluskuluna siiski välja mõista tasutud riigilõivu.

KOSTJA VASTUS

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2 (3)

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt võib kohus istungil kohaloleva hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muuhulgas eelistungile. Kostjat on kohtukutsega, mille kättesaamist ta on kinnitanud 03.11.2016, hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest. TsMS § 413 lg 3 ettenähtud aluseid tagaseljaotsuse tegemisest keeldumiseks ei esine. Kostja esitatud vastus on allkirjastamata, mistõttu ei saa lugeda, et kostja oleks vastuse esitanud. Kostja ei ole teatanud istungile mitteilmumata jätmise põhjusest. Kostja on küll esitanud taotluse istungi edasilükkamiseks väidetavate kompromissläbirääkimiste tõttu, kuid kohus on pooltele teatanud, et istungit edasi ei lükata ning kummastaval kombel ei teadnud kostja ise midagi oma taotlusest, kui talle istungi kellaajal mitteilmumise asjaolude selgitamiseks helistati. Kuna kostja oma (allkirjastamata) vastuses ei märkinud menetlusviisi valikut, siis lähtus kohus asja suulises menetluses arutamisele määramisel TsMS § 403 lg 3 kohaselt sellest, et kostja on soovinud suulist menetlust, mistõttu puudub tagaseljaotsuse tegemist takistavana ka TsMS § 413 lg 3 p 3 nimetatud alus. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Kostjale on osutatud suulisel VÕS § 635 tunnustele vastavalt sõlmitud töövõtulepingu alusel teenust. Kostja on töö/teenuse vastu võtnud, ei ole selle osas pretensioone esitanud, mistõttu kuulub täitmisele kostjapoolne kohustus tehtud töö/osutatud teenuse eest tasuda arvete alusel, mida ta ka vaidlustanud ei ole. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 21 283.20 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik

4 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.