X kaebus Eesti Haigekassa 12.07.2022 otsuse nr 1.1-3.5/309 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks hüvitama kaebajale vaktsiinikahju
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tervisekassa (endise nimega Eesti Haigekassa), volitatud esindajad Ergo Pallo ja Matis Rüütel
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 03.07.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
1.X (kaebaja) esitas 24.06.2022 Eesti Haigekassale1 (vastustaja) taotluse2 vaktsineerimisega tekitatud tervisekahju hüvitamiseks. Taotluse kohaselt vaktsineeriti kaebajat 22.04.2021. Juunis-juulis 2021 tekkisid kaebajal pidevad peavalud päeva või paari päevase vahega kestusega 3-4 päeva sõltumata kellaajast. Kaebaja suunati neuroloogi juurde. Määrati ravi, mis ei ole olulisi muutusi kaasa toonud. Kompuuterdomograafia määrati septembrisse 2022.
2.Vastustaja jättis 12.07.20223 otsusega nr 1.1-3.5/3094 kaebaja taotluse rahuldamata. Kaebaja vaktsineeriti 22.04.2021 ja väidetavalt hakkasid tal pidevad peavalud juunis-juulis 2021. Tervise infosüsteemis (TIS) puuduvad vähemalt 4 kuud kestnud tervisekahju kirjeldavad dokumendid. Taotluses nimetatud kahjujuhtum ei ole esmakordselt avaldunud pärast vaktsineerimist. 15.09.2021 epikriisist nähtub, et kaebaja peavalud on kestnud aasta aega. Seega ei ole kindlustusjuhtumi eeldused täidetud (ravimiseaduse (RavS) § 9916 ja § 9922 p 1).
3.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 12.07.2022 otsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks hüvitama kaebajale vaktsiinikahju summas 2000 eurot. Põhjendused:
3.1.Kaebajale süstiti Covid-19 teine vaktsiinidoos 06.06.2021 ja vahetult pärast seda suvel 2021 algasid kaebajal ägedad peavalud. Kaebaja ei pöördunud koheselt peavaluga arsti poole, sest tavaliselt sellise terviseprobleemiga kohe arsti poole ei pöörduta, seda enam, et kaebaja elab Saaremaal, aga perearst võtab patsiente vastu Tallinnas. Kaebaja pöördus raha ja vaba aja puudumise tõttu peavaluga perearsti poole 15.09.2021, kes suunas kaebaja 09.01.2022 neuroloogi vastuvõtule. Kaebaja käis neuroloogi vastuvõtul aprillis ja mais 2022. Talle määrati retseptiravimid. Samuti suunas neuroloog kaebaja MRT-uuringule, mis toimub septembris 2022. Neuroloog on nõutu ega oska arvata peavalu põhjusi. Ravi jätkub. Peavalud on kestnud rohkem kui 1 aasta.
3.2.Vastustaja ei ole tõestanud, et vaktsineerimise ja kaebaja peavalude vahel puudub seos. Ajaline seos on ilmselge. Kaebaja kurtis septembris 2021 perearstile, et peavalud algasid juunisjuulis 2021, seega pärast vaktsineerimist. Kaebajal ei ole võimalik sisestada TIS-i kaebusi oma tervise kohta, vaid peab usaldama selles osas perearsti.
3.3.Ebaõige on vastustaja oletus, et peavalud võivad olla tingitud silmarõhust. Kaebaja silmarõhk on olnud normaalne alates 2020. a-st pärast ravi. Perearst ja silmaarst kinnitasid, et kõrgem ega normaalne silmarõhk ei saa tekitada peavalusid.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
4.1.Hüvitise määramiseks on vajalik tõendada vaktsineerimise järgset tervisekahjustuse tekkimist. Seda, kas ja millise tervisekahjustusega on tegemist, saab lõplikult hinnata vastava ala tervishoiutöötaja. Tervisekahjustuse kestus peab olema vähemalt 4 kuud. Ka selle tõendamiseks on vajalik tervisekahjustusega seotud asjaolude dokumenteerimine arsti poolt. Praegusel juhul puuduvad vähemalt 4 kuud kestnud tervisekahju kirjeldavad dokumendid ja taotluses kirjeldatud kahjujuhtum ei ole esmakordselt avaldunud pärast vaktsineerimist. 15.09.2021 epikriisi kohaselt on juba sel ajal olnud kaebajal aasta aega peavalud. See tähendab, et peavalusid algasid millalgi 2020. a-l, kuid kaebajat vaktsineeriti 2021. a kevadel ja suvel.
Alates 01.04.2023 Tervisekassa. Vt Eesti Haigekassa seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Eesti Haigekassa nimetamine Tervisekassaks).
Vastustaja 19.09.2022 esitatud lisa „Lisa 2 - kuvatõmmis X taotlusest“.
Kaebaja 11.08.2022 esitatud lisa „Vaktsiinikahju_taotluse_rahuldamata_jatmine_X_309“.
2(4)
3-22-1534
Epikriisi kohaselt on selge, et kaebaja peavalud ehk tervisekahju algas oluliselt varem, kui toimus tema vaktsineerimine. Sama ajajoon leiab kinnitust ka 09.01.2022 epikriisis. Järelikult ei ole võimalik, et tervisekahju on tekkinud vaktsineerimise tagajärjel.
4.2.Lisaks ei ole epikriiside põhjal võimalik hinnata kaebaja tervisekahju kestvust. Peavalusid on dokumenteeritud ühekordselt kaebaja sõnade alusel. See ei tõenda nõutud tasemel seda, et tervisekahju oleks kestnud 4 kuud.
4.3.Tervise- ja tööministri 25.04.2022 määrus nr 36 „Vaktsiinist põhjustatud tervisekahjustuste tunnused“ (määrus) nõuab lisaks tervisekahjule ka pidevat või perioodilist ravimite tarvitamist või kirurgilist protseduuri või taastusravi (määruse § 2 lg 1). Nendest tingimustest pole ühtegi kaebaja puhul dokumenteeritud ega viidata sellele ka kaebuses. Järelikult on täitmata vaktsiinikahju hüvitamise tingimused.
4.4.Kaebaja taotluse menetlusse ei kaasatud tervishoiueksperti, sest formaalsed eeldused taotluse rahuldamiseks olid täitmata.
4.5.10.01.2022 epikriisi kohaselt on kaebajal olnud silmarõhud 5 aastat kõrged ja sellest võivad tuleneda ka peavalud.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Vastustaja keeldus vaktsiinikahju hüvitamisest RavS § 9922 p 1 alusel. Viidatud sätte järgi on vastustajal õigus vaktsiinikahju hüvitamisest keelduda, kui tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga. Seda, mis on kindlustusjuhtumiks, reguleerib RavS § 9916. Viidatud sätte järgi on vastustaja kohustatud RavS 51. peatükis sätestatud ulatuses hüvitama õigustatud isikule varalise ja mittevaralise kahju, kui Eestis toimunud vaktsineerimise tagajärjel on patsiendil tekkinud raske tervisekahjustus, mis kestab vähemalt 4 kuud, või patsient sureb ning kui: 1) vaktsineerimise ja patsiendile tervisekahjustuse tekkimise või patsiendi surma vahel on vähemalt tõenäoline põhjuslik seos või 2) vaktsineerimise ja patsiendile tervisekahjustuse tekkimise või patsiendi surma vahel on põhjuslik seos ning turustaja vastutab õigustatud isikule tekkinud kahju eest võlaõigusseaduse alusel. Eeltoodust nähtuvalt on kindlustusjuhtumiks vaktsineerimise tagajärjel tekkinud raske tervisekahjustus või surm. Selleks, et tervisekahjustust saaks pidada kindlustusjuhtumiks, peab tervisekahjustuse ja vaktsineerimise vahel olema põhjuslik seos, st peab olema tõendatud või vähemalt tõenäoline, et tervisekahjustus on põhjustatud vaktsineerimisest, on tekkinud vaktsineerimise tagajärjel.
6.Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt vaktsineeriti kaebajat Covid-19 viiruse vastu esimest korda 22.04.20215 ja teist korda 03.06.20216. Kaebaja väidab, et tal tekkisid pärast seda juunisjuulis 2021 pidevad tugevad peavalud.
7.Tõepoolest nähtub, et kaebaja on pöördunud 15.09.20217 perearsti poole peavalu probleemiga. Kaebaja tõi välja, et pea valutab korra nädalas, valuvaigistit võtab harva, iiveldust ja tasakaaluhäiret ei ole. Pea valutab lagipeas mõlemal pool, valu on terav ja pidev 1-6 tundi. Samas on sellest epikriisist näha, et kaebajal on peavalud juba aasta aega. Järelikult pidid kaebaja peavalud hakkama millalgi 2020. a-l, st oluliselt varem tema vaktsineerimisest. Ka 09.01.2022 saatekirjast8 on näha, et kaebaja pea valutab juba 1,5 aastat. Sama kinnitab 06.04.5
Vastustaja 19.09.2022 esitatud lisa „Immuniseerimise teatis nr 85236“. Vastustaja 30.11.2022 esitatud lisa „03.06.2021 Immuniseerimise teatis nr 88325 versioon 1.“.
Vastustaja 30.11.2022 esitatud lisa „09.12.2021 Digiloo haigusjuhtumi nr 10460-4. Ambulatoorne epikriis nr 103046 versioon 1.“.
Vastustaja 19.09.2022 esitatud lisa „Haigusjuhtumi nr 10460-4.“.
3(4)
3-22-1534
20.09.2022 epikriis9. Kaebaja on pöördunud peavalu probleemiga arsti poole juba 22.10.202010, mil kurtis üldist väsimust ja mõõdukat peavalu. Seda arvestades ei saa tuvastada, et kaebaja peavalude põhjuseks on vaktsineerimine. Hiljem toimunud vaktsineerimine ei saa olla varem tekkinud tervisekahju põhjustajaks. Järelikult leidis vastustaja õiguspäraselt, et kaebaja tervisekahjustuse ja vaktsineerimise vahel puudub põhjuslik seos.
8.Vastustaja ülesandeks ei ole oletada, millest on kaebaja peavalud tekkinud. Selleks võib olla kõrge silmarõhk või mõni muu põhjus. Kuna aga peavalude põhjuseks ei saa pidada vaktsineerimist, siis ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga ja vastustaja jättis õiguspäraselt kaebaja taotluse rahuldamata. Vastustaja otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Samal põhjusel puudub alus kohustada vastustajat maksma kaebajale hüvitist. Kaebus jääb terves ulatuses rahuldamata.
9.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud tema kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
Kaebaja 21.09.2022 esitatud lisa „Ambulatoorne epikriis - Patsiendiportaal“. Vastustaja 30.11.2020 esitatud lisa „22.10.2020 Digiloo haigusjuhtumi nr A39956 2020. Ambulatoorne epikriis nr 750680 versioon 1.“.
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.