lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-1009/6

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 02.06.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-1009/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.06.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2478
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 249 lg 1, 3Esialgne õiguskaitseVMS § 104 lg 2, 3HKMS § 104 lg 1, 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineVMS § 43 lg 1, 31VSS § 7 lg 1, 5HKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kordHKMS § 210 lg 1Määruskaebuse lahendamineHKMS § 252 lg 7Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-23-1009/12Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja09.10.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

2. juuni 2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1009

Haldusasi

X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27. aprilli 2023. a lahkumisettekirjutuse nr 1052267336 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19. mai 2023. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X, esindaja Kaili-Helina Kolts Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja AD

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19. mai 2023. a määruse peale haldusasjas nr 3-23-1009.

Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19. mai 2023. a määrus haldusasjas nr 3-23-1009 muutmata.

Tagastada X määruskaebuselt haldusasjas nr 3-23-1009 tasutud riigilõiv 20 (kakskümmend) eurot ning kanda see C (isikukood XXXXXXXXXXX) pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 10.09.20263-26-2467/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 04.09.20263-26-2476/30Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2334/29Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2468/8Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-2646/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 26.08.20263-26-2624/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
PS § 24
RLS § 15 lg 1
RLS § 22 lg 1
TLS § 31Tehingutelt makstav tasu
VMS § 1091 lg 1
VMS § 2103 lg 1
VMS § 44 lg 1
VMS § 911 lg 1
VSS § 10 lg 2
VSS § 13 lg 3
VSS § 2 lg 1
VSS § 3 lg 2
VSS § 4 lg 1
VSS § 66 lg 1
VSS § 72 lg 7
Türkmenistani kodanik X (sündinud XX.XX.XXXX Türkmenistanis) saabus D-liiki viisa alusel 21.07.2022 Eestisse ning omas lühiajalise töötamise registreeringut ajavahemikul 19.10.2022–08.11.2023 töötamiseks AS-s Y. Töötamise registri kanne lõpetati 23.04.2023 ning Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 27.04.2023 otsusega nr 0674/2023 isiku D-liiki pikaajalise viisa kehtetuks.
2.Politsei- ja Piirivalveamet kohustas 27.04.2023 ettekirjutusega nr 1052267336 X väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 7 lg 1, § 72 lg-te 11 ja 4, § 73 lg 1 ja § 11 lg 1 alusel Eesti Vabariigist lahkuma 7 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 04.05.2023 (sundtäidetav alates 05.05.2023), ning kohaldas tema suhtes VSS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel Schengeni sissesõidukeeldu pikkusega 1 aasta ja 6 kuud.

3-23-1009 X saabus Eestisse töötamiseks AS-s Y, kuid isik lõpetas omal soovil töösuhte 23.04.2023. PPA teostas 27.04.2023 järelevalvelisi tegevusi sõidujagamisplatvormi teenust pakkuvate välismaalaste suhtes. Kontrollimisel selgus, et X omab alates 18.10.2022 ettevõtluskontot ning töötas 18.10.2022–26.04.2023 taksoteenuse osutajana Bolt driver rakenduse kaudu, omamata selleks vastavat lühiajalise töötamise registreeringut. Isik on temale väljastatud D-liiki viisat teadlikult väärkasutanud ebaseaduslikuks töötamiseks. Isikul puuduvad majanduslikud ja perekondlikud sidemed Eestis ja Schengeni alal. Ta ei pea kellegi eest hoolt kandma, sest tema perekond elab Türkmenistanis. Välismaalaste seaduse (VMS) § 11 järgi on välismaalane Eestis kohustatud järgima Eesti õigusakte. Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus (nt viisa – VMS § 43 lg 1 p-d 1 ja 2) ning ta võib Eestis viibida viisaga kindlaks määratud tingimustel (VMS § 44 lg 1). VSS § 2 lg 1 järgi on välismaalasel keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Viibimisaluseta välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks (VSS § 7 lg 1). Isik on teinud PPA-ga koostööd ja täitnud kaasaaitamiskohustust ning on nõus määratud tähtaja (7 päeva) jooksul vabatahtlikult Eestist lahkuma.

3.X esitas Tallinna Halduskohtule 08.05.2023 kaebuse PPA 27.04.2023 lahkumisettekirjutuse nr 1052267336 tühistamiseks ning palus esialgse õiguskaitse korras kuni käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni peatada vaidlustatud ettekirjutuse täitmine ja lubada kaebajal ettevõtluskonto alusel Eestis töötada. PPA läbiviidud menetlused ja antud haldusakt on õigusvastased. Menetlustoimingute käigus ei selgitatud kaebajale vastavalt VSS § 7 lg-s 5 ettenähtule VMS §-s 2861 sätestatud tööandja kohustusi ning töövaidluse lahendamise ja õigusabi saamise võimalusi. Kaebajale ei tagatud ka tõlki, mistõttu jäid läbi viidud menetlustoimingud ja allkirjastamiseks esitatud dokumendid talle arusaamatuks. Kaebaja töötas lühiajalise töötamise registreeringu alusel AS-s Y ja osutas alates 2023. a märtsist vabal ajal sõidujagamisplatvormi Bolt kaudu ettevõtluskonto alusel taksoteenust. Kui kaebaja pöördus tööandja poole palvega selgitada, miks tööandja ei täida VMS-st tulenevat töötasunõude miinimumi ega tasu nõutavas ulatuses makse, lõpetas AS Y kaebajaga ette teatamata töösuhte alates 23.04.2023. Kaebaja kavatseb töölepingu lõpetamise ja tööandja poolsed rikkumised vaidlustada töövaidluskomisjonis. Kaebaja möönab, et seoses töösuhte lõppemisega 23.04.2023 sattus ta formaalselt vastuollu VMS § 1091 lg-s 1 sätestatuga, kuid lahkumisettekirjutus ja sissesõidukeeld on siiski ebaproportsionaalsed ning ei ole põhjendatud. Kaebaja viisa tühistamine ja temale lahkumisettekirjutuse koostamine toimus samade menetlustoimingute käigus. Arvestades, et töötamise registri kanne lõpetati 23.04.2023, ei olnud kaebajal piisavalt võimalusi kaitsta oma õigusi või astuda samme enda jätkuva Eestis viibimise seadustamiseks. VMS § 1091 lg 1, mille kohaselt lõpeb välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreering mh juhul, kui tööandja registreerib tema töötamise lõpetamise töötamise registris ning see toob automaatselt kaasa viisa tühistamise ja kohustuse Eestist lahkuda, on vastuolus töölepingu seaduse (TLS) §-dest 2, 21 ja 3 tuleneva kaebeõigusega ning põhiseaduse (PS) §-st 9 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega. Sisuliselt puudub lühiajalise töötamise registreeringu alusel töötaval välismaalasel tõhus võimalus kaitsta enda õigusi tööandja poolse rikkumise või töölepingu ebaseadusliku lõpetamise korral. Kaebaja palub tunnistada VMS § 1091 lg 1 viimase lauseosa põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta see kohaldamata. Kaebaja palub lisaks kohtu selgitust, kuidas ja millisel alusel on lahkumisettekirjutuse tühistamise korral võimalik taastada kaebaja viisa kehtivus. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine tooks kaebajale kaasa pöördumatud tagajärjed, sh kohustuse lahkuda Schengeni alalt, mis muudaks kaebuse sisuliselt eesmärgipäratuks. Seega on taotletud abinõu kaebaja õiguste kaitseks kohane (vt ka Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20915, p 16). Eestis viibimiseks seadusliku aluse puudumine ja lahkumisettekirjutus takistavad 2(6)

3-23-1009 kaebajal oluliselt kasutada oma menetluslikke õigusi ja osaleda kohtumenetluses. Kaebuse menetlemise ajaks on vajalik tagada kaebajale äraelamiseks ka sissetuleku teenimise võimalus.

4.Politsei- ja Piirivalveamet palus 17.05.2023 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu vaidlustamine ei anna kaebajale Eestis viibimiseks seaduslikku alust. Isegi kaebuse rahuldamise korral viibiks kaebaja Eestis endiselt ebaseaduslikult (vt VMS § 43 lg 1) ja tal tuleks Eestist lahkuda. Seejuures ei ole kaebajal õigust esitada viisa või elamisloa taotlust PPA-le, vaid tal tuleks selleks Schengeni alalt lahkuda (vt VMS § 911 lg 1, § 216 lg 1 p 1). Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei takistaks vaidluse jätkamist, olenemata sellest, et kaebaja peaks Eestist ja Schengeni alalt lahkuma. Kui kaebus rahuldatakse, saab kaebaja taotleda seaduslikku alust Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiselt viibimiseks. Seega ei kaasneks esialgse õiguskaitseta kaebaja jaoks mingeid raskeid tagajärgi. Kaebaja selgitas PPA-le 27.04.2023 küsitlusel, et tal ei ole pereliikmeid või lähedasi Eestis ega teistes Schengeni riikides, vaid kõik tema pereliikmed elavad Türkmenistanis. Kaebaja ei pea kellegi eest hoolt kandma ja tema puhul puudub igasugune perekonnaelu riive. Välismaalasel ei ole põhiõigust viibida Eestis ja esialgse õiguskaitse kohaldamist ei saa õigustada soovimatus Eestist lahkuda. Kaebajal on kohtumenetluses esindaja, mistõttu on tema õiguste kaitse tagatud. Halduskohtumenetluses on lisaks võimalik osaleda kirjalikult ja videokonverentsi vahendusel (vt Riigikohtu 20.04.2021 otsus nr 5-20-10, p-d 56–57). Seega ei põhjenda esialgse õiguskaitse vajadust soov viibida kohtumenetluse ajal Eestis. Kui peaks ilmnema, et kaebaja isiklik osavõtt on vältimatult vajalik, siis on kohtul võimalik kaaluda selleks puhuks eraldi esialgse õiguskaitse rakendamist. Kuna kaebajal ei ole alates 27.04.2023 seaduslikku alust Eestis viibida, oli tema suhtes lahkumisettekirjutuse koostamine õiguspärane. Eestis ajutiselt viibival välismaalasel on keelatud Eestis töötada, kui tööandja ei ole tema lühiajalist töötamist PPA-s registreerinud (vt VMS § 104 lg-d 1 ja 2). Eestis seadusliku aluseta viibival välismaalasel puudub õigus Eestis töötada (VMS § 104 lg 3). Välismaalane peab võõras riigis viibides tegema endale selgeks need nõuded, mis tagavad tema seadusliku viibimise, töötamise jne selles riigis. Kaebaja on seda hoolduskohustust ilmselgelt eiranud.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 19.05.2023 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning peatas PPA 27.04.2023 lahkumisettekirjutusega nr 1052267336 kohaldatud sissesõidukeelu kehtivuse. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal puudub praegu Eestis viibimiseks seaduslik alus (vt VMS § 43 lg 31). Ka lahkumisettekirjutuse kehtivuse või täitmise peatamine ei seadusta kaebaja Eestis viibimist. Seadusliku aluse puudumise tõttu oli lahkumisettekirjutuse koostamine õiguspärane ja kaebus selles osas ilmselgelt perspektiivitu, mis välistab esialgse õiguskaitse kohaldamise. Sissesõidukeelu vaidlustamine ei ole siiski ilmselgelt perspektiivitu, sest pelgalt konstateering ebasoovitavast välismaalasest ning selle alusel 1 aasta 6 kuu pikkuse sissesõidukeelu kohaldamine ei tundu olevat päris asjakohane. Kaebaja möönab, et töösuhte lõppemisega lõppes ka sellekohane registreering, kuid ta ei ole töösuhte lõpetamisega nõus ja kavatseb selle (ilmselt esindaja vahendusel) vaidlustada. Kohaldatud sissesõidukeeld on mingil määral vastuolus või siis ei ole täiel määral kooskõlas lahkumisettekirjutuse põhjendustega, et kaebaja tegi küsitluste käigus PPA-ga koostööd ja täitis kaasaaitamiskohustust, samuti ei olnud alust arvata, et ta põgeneks või ei kavatseks lahkumiskohustust täita. Sellises olukorras ei pruugi päris proportsionaalseks meetmeks osutuda ka 1,5-aastane sissesõidukeelt. Kaebusel on selles osas arvestatavad eduväljavaated ning täidetud on ka muud esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimused, sest sissesõidukeelu tähtaeg võib mööduda juba enne sisulise otsuse jõustumist, mis tähendab, et tegemist oleks pöördumatu tagajärjega. Kaebajal on õiguskaitsevajadus, sest ta ei saaks küll Eestis ega Schengeni alal viibida ja töötada, kuid sissesõidukeelu kehtivuse peatamise korral säilib kaebajal võimalus esitada taotlusi seadusliku viibimisaluse saamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei kaasne avaliku huvi ülemäärast kahjustamist. Kuivõrd

3(6)

3-23-1009 kaebaja dokumendid on võetud VSS § 10 lg 2 p 6 alusel hoiule järelevalvemeetmena, siis ei ole põhjust eeldada, et dokumenti lahkumiskohustuse täitmisega seonduvalt ei tagastataks.

6.X palub 31.05.2023 määruskaebuses rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus ning peatada vaidlustatud ettekirjutuse täitmine kuni käesolevas haldusasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Kaebaja D-viisa tühistati ja lahkumisettekirjutus tehti sama menetluse käigus ning kuna töötamise registri kanne lõpetati 23.04.2023, siis ei olnud kaebajal piisavat võimalust kaitsta oma õigusi või taotleda uut viibimisalust. Halduskohtu rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu ei taga kaebaja õiguste kaitset ega võimalust osaleda endaga seotud kohtumenetlustes (kaebaja on nüüdseks esitanud ka töövaidluskomisjonile avalduse tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ja maksta välja saamata jäänud töötasu). Kaebus ei saa olla perspektiivitu ainuüksi põhjusel, et VMS § 43 lg 31 kohaselt ei anna lahkumisettekirjutus seaduslikku alust Eestis viibida. Vajaduse korral on välismaalasele võimalik anda erakorralistel asjaoludel VMS § 2103 lg 1 alusel tähtajaline elamisluba. Kaebaja esitas PPA-le 23.05.2023 taotluse anda talle kätte reisidokument, et tal oleks võimalik asuda enda Schengeni alal viibimist seadustama, kui PPA keeldus sellest. PPA 25.05.2023 vastuse kohaselt saab kaebaja taotleda viibimisalust ainult väljaspool Schengeni viisaruumi ja tema isikut tõendav dokument on PPA-s hoiul eesmärgiga tagada lahkumisettekirjutuse täitmine. Seega tuleb kaebajal lahkumiskohustus täita hiljemalt 03.06.2023, mis muudab menetlused halduskohtus ja töövaidluskomisjonis sisuliselt võimatuks ning seega perspektiivituks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab piisaval määral HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 9). Kuna määruskaebus ei sisalda uusi sisulisi väiteid, ei pea ringkonnakohus määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks vajalikuks nõuda vastustajalt sellele vastust, vaid arvestab tema poolt varem avaldatuga. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.
8.HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel mh prognoosima, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib kaebaja õiguste kaitse muutuda oluliselt raskendatuks või isegi võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui selle kohaldamata jätmisega kaasneksid isiku jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
9.Kaebaja on praegusel juhul pidanud pöördumatuks tagajärjeks seda, et tal tuleks Eestist lahkuda juba enne käimasoleva kohtumenetluse (ja võimaliku töövaidluskomisjoni menetluse) lõppu ning seega puuduks tal võimalus viibida isiklikult oma kohtuasja(de) arutamise juures. Ringkonnakohtu hinnangul ei kujutaks kaebaja Eestist lahkumine pöördumatut või raskesti kõrvaldatavat tagajärge HKMS § 249 lg 1 tähenduses, sest kaebuse rahuldamise korral saaks kaebaja taotleda uuesti viibimisalust sisenemiseks Eestisse ja Schengeni alale ning siin ajutiseks viibimiseks. Kaebajale pidi Eestis tööle asudes olema teada või ta pidanuks hoolsuskohustusest tulenevalt välja selgitama, et tal on keelatud Eestis töötada, kui tööandja ei ole tema lühiajalist töötamist PPA-s registreerinud (VMS § 104 lg 2, § 106 lg 1), ning välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreering lõpeb muu hulgas siis, kui tööandja registreerib tema töötamise lõpetamise töötamise registris (VMS § 1091 lg 1). Kuna PPA-s oli registreeritud üksnes kaebaja 4(6)

3-23-1009 lühiajaline töötamine AS-s Y ja töösuhe nimetatud äriühinguga lõppes 23.04.2023, pidi kaebaja mõistma, et tal puudub seaduslik alus jätkata Eestis töötamist. Vaidlust ei ole selles, et sõidujagamisplatvormi Bolt vahendusel kaebaja poolt Eestis taksoteenuse osutamist ei olnud PPA-s registreeritud. Tähtsust ei oma, kas kaebaja on saadud sissetuleku deklareerinud või mitte, sest see ei saa asendada lühiajalise töötamise registreerimist PPA-s. Viisa kehtetuks tunnistamisest tulenevalt puudub kaebajal Eestis viibimiseks seaduslik alus (VSS § 2 lg 1) ning tal on seadusest (VSS § 3 lg 2) ja 27.04.2023 lahkumisettekirjutusest (VSS § 4 lg 1, § 7 lg 1; vt ka VMS § 43 lg 31) tulenev kohustus Eestist lahkuda.

10.Kaebaja viidatud Riigikohtu 08.02.2021 määrus nr 3-20-915 (p 16) ei ole praegusel juhul asjakohane, sest kaebaja olukord on märkimisväärselt erinev. Viidatud asjas ähvardas Eestist väljasaatmine isikut, kes oli Eestis elanud valdava osa oma elust ja omas siin pikaajalise elaniku elamisluba ning kel puudusid kodakondsusjärgses riigis igasugused perekondlikud, sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed. Seevastu kaebaja on Eestis üksnes viisa alusel lühiajaliselt töötanud ning tal puuduvad erilist kaitsmist vajavad sidemed Eestis või teistes Schengeni konventsiooni liikmesriikides, sest kõik tema lähedased elavad Türkmenistanis.
11.Lahkumisettekirjutuse täitmise peatamist ei õigusta kaebaja soov viibida kohtumenetluse (ja võimaliku töövaidluse menetlemise) ajal Eestis. PPA on asjakohaselt viidanud Riigikohtu 20.04.2021 otsusele nr 5-20-10 (p-d 56–57), mille kohaselt võib PS § 24 lg-st 2 tulenev õigus viibida oma kohtuasja arutamise juures olla piisavalt tagatud ka olukorras, kus kaebaja ei saa osaleda halduskohtumenetluses vahetult kohal viibides, kuid talle on tagatud võimalus esitada oma seisukohti kirjalikult või elektrooniliselt ning osaleda kohtuistungil menetluskonverentsi vormis, samuti kasutada kohtumenetluses esindajat. Kõik eelloetletud võimalused on kaebajale praegusel juhul tagatud, sh on ta praeguses kohtumenetluses osalenud esindaja vahendusel. Kui halduskohtu hinnangul peaks kaebaja isiklik osavõtt mõnest kindlast menetlustoimingust siiski osutuma vältimatult vajalikuks, on esialgset õiguskaitset võimalik edaspidi eraldi kohaldada konkreetsel menetlustoimingul isiklikult osalemise tagamiseks. Eeltoodut arvestades võib ka kaebaja taotlust VMS § 1091 lg 1 põhiseadusevastaseks tunnistamiseks pidada perspektiivituks.
12.Kaebaja väited ebavõrdsest kohtlemisest jäävad ringkonnakohtule ebaselgeks, sest pole arusaadav, millise isikute grupiga võrreldes on kaebajat koheldud ebavõrdselt. Kui silmas on peetud seda, et tähtajalise elamisloa alusel Eestis töötaval välismaalasel on VMS § 43 lg 1 p 8 ja lg 5 kohaselt õigus viibida Eestis veel 90 päeva elamisloa kehtivuse lõppemisest arvates, ei saa nende gruppide erinevat kohtlemist pidada õigustamatuks juba ainuüksi põhjusel, et viisast ja elamisloast tulenev side Eestiga ei ole samaväärse kaaluga. Lisaks ei laiene VMS § 43 lg 1 p 8 olukorrale, kus elamisluba tunnistatakse kehtetuks. Kaebajal on olnud võimalik VMS §-des 1001–10019 ettenähtud korras vaidlustada viisa kehtetuks tunnistamist, samuti on talle tagatud võimalus vaidlustada lahkumisettekirjutust (VSS § 13 lg 3), kuigi see ei lükka automaatselt lahkumiskohustust edasi (VSS § 72 lg 7). Seejuures on lahkumisettekirjutuse vaidlustamiseks nähtud ette võimalus saada riigi õigusabi (VSS § 66 lg 1) ning taotleda halduskohtult esialgset õiguskaitset. Välismaalane ei saa eeldada, et tal peaks olema õigus viibida Eestis mh töösuhtest tuleneva nõude esitamise tähtaja (TLS § 31 kohaselt neli kuud) lõpuni. Nagu eelnevalt märgitud, ei eelda kohtumenetluses osalemine tingimata kaebaja viibimist Eestis, mistõttu ei ole Eestist lahkumise kohustus käsitatav kaebeõiguse tegeliku piiranguna, kuigi sellega võivad kaasneda mõningad raskused menetluses osalemise korraldamisel.
13.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 19.05.2023 määrus muutmata.

5(6)

3-23-1009

14.Haldusasjas määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1; RLS § 22 lg 1 p 9). Kuna määruskaebusele lisatud 31.05.2023 maksekorraldusest nähtuvalt on määruskaebuselt tasutud riigilõiv 20 eurot, siis tuleb nimetatud summa HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning RLS § 15 lg 1 p 1 alusel maksjale tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20263-26-2626/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.08.20263-26-1949/19Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja