juunil 2023, millisele arvelduskontole tuleb tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv.
6.Ülejäänud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p-de 2-4 ja 6 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ X esitas 8. märtsil 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti (MTA)
24.novembri 2022. a maksuotsuse nr 12.2-3/055509-12 ja 20. jaanuari 2022. a vaideotsuse nr 6-1/5270 tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse vaidlustatud haldusakti täitmise peatamiseks ning taotluse MTA‐l esitada antud kohtumenetluse raames kogu asjaga seonduv informatsioon, k.a uurimisega seonduvad kolmandad isikud arvates menetluse algusest alates. Lisaks tõi kaebaja esile, et tutvus vaideotsusega 7. veebruaril 2023 e-maksuameti kaudu, mistõttu on kaebus esitatud tähtaegselt.
2.Tallinna Halduskohus andis 9. märtsi 2023. a määrusega OÜ X kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule ning jättis OÜ X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 12. märtsil 2023 täiendavad tõendid.
4.Tartu Halduskohus palus 30. märtsi 2023. a kohtunõudega MTA-l teada anda, kas MTA-l on esitada tõendeid vaideotsuse kättetoimetamise või vaideotsusest teadasaamise aja kohta.
5.MTA esitas 4. aprillil 2023 vastuse, milles teatas, et maksuhaldur on vaideotsuse saatnud aadressile Äglimäe, Tilsi küla, Põlva maakond, 63012. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 531 lg 4 järgi loetakse juriidilisele isikule registrisse kantud või maksuhaldurile teatatud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Teade tähtkirja saabumise kohta on jäetud kaebaja registrisse kantud aadressile 2. veebruaril 2023. Seega tuleb vaideotsus lugeda kätte toimetatuks 2. veebruaril 2023 ehk tähtkirja saabumise kohta registrisse kantud aadressil teate jätmise hetkest. MTA palus menetluse lõpetada kaebetähtaja rikkumise tõttu.
6.Tartu Halduskohus jättis 4. aprilli 2023. a määrusega OÜ X kaebuse käiguta, andes selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
7.Kaebaja esitas 11. aprillil 2023 puuduste kõrvaldamise avalduse.
8.Tartu Halduskohus võttis 13. aprilli 2023. a määrusega OÜ X kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 1), tunnistas vastustajaks MTA (resolutsiooni p 2), kohustas vastustajat esitama vastuse kaebusele (resolutsiooni p 3) ning jättis läbi vaatamata kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks (resolutsiooni p 4) ja MTA taotluse menetluse lõpetamiseks (resolutsiooni p 5).
9.MTA esitas 15. mail 2023 vastuse kaebusele, milles mh sisaldus taotlus menetluse lõpetamiseks, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja mõjuvad põhjused tähtaja ennistamiseks puuduvad.
KOHTU SEISUKOHT
10.MTA taotles 15. mail 2023 esitatud vastuses, et kohus hindaks menetlusse võetud kaebuse tähtaegsust ning lõpetaks menetluse kaebetähtaja rikkumisele viidates. Tegemist on seega taotlustega kontrollida kaebuse esitamisel kaebetähtajast kinnipidamist.
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2 ehk kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele (vt HKMS § 152 lg 1 p 2). Kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse (HKMS § 124 lg 4).
12.Kaebaja esitas 11. aprillil 2023 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles kaebaja palus jätta rahuldamata MTA 4. aprilli 2023. a taotluse menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja ületamise tõttu ning milles esitas kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus jättis 13. aprilli 2023. a määruse resolutsiooni p-ga 4 kaebaja tähtaja ennistamise taotluse läbi vaatamata leides, et esitatud tõendite pinnalt ei saa väita, et kaebus oleks esitatud kaebetähtaega rikkudes, mistõttu puudub vajadus kaebaja taotluse sisuliseks lahendamiseks. Kuna MTA 15. mai 2023. a taotlusest tulenevalt peab kohus andma taaskord hinnangu kaebuse tähtaegsusele ja sellega seonduvalt on vajalik lahendada ka kaebaja taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, ning MTA 15. mai 2023. a taotlus kattub sisult MTA 4. aprilli 2023. a taotlusega, millele
kaebaja on esitanud omapoolse seisukoha 11. aprillil 2023, ei pea kohus menetlusökonoomiast tulenevalt vajalikuks täiendavalt küsida kaebaja seisukohta MTA menetluse lõpetamise taotlusele ega täiendavat taotlust kaebetähtaja ennistamiseks. Kohus tühistab Tartu Halduskohtu 13. aprilli 2023. a määruse resolutsiooni p 4, millega kohus jättis kaebaja taotluse läbi vaatamata, ning sellest tulenevalt tugineb MTA 15. mai 2023. a taotluse lahendamisel kaebaja 11. aprilli 2023. a vastuses toodud põhjendustele.
13.Tühistamiskaebuse esitamise tähtaega pärast kohtueelse menetluse läbimist reguleerib HKMS § 47 ning MKS ei tee sellest erandit. HKMS § 47 lg 2 sätestab: „Kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.“ Praeguses asjas on kohtueelset menetlust lõpetava lahendina käsitletav MTA 20. jaanuari 2023. a vaideotsus nr 6-1/5270-3.
14.MKS § 149 lg 1 teise lause kohaselt toimetatakse vaideotsus vaide esitajale kätte MKS
4.peatükis sätestatud korras. MKS § 52 lg 1 kohaselt antakse dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes.
15.MTA selgitas kohtule, et kaebajale saadeti e-maksuametis teade vaideotsuse kättesaadavaks tegemise kohta 20. jaanuaril 2023 kell 15.13 e-posti aadressile xxxx ning kaebaja registrijärgsele aadressile jäeti teade tähtkirja saabumise kohta 2. veebruaril 2023.
16.Kohtuasja materjalidele tuginedes mõistab kohus, et kuna kaebaja ei avanud vaideotsust e-maksuametis viie päeva jooksul, saatis maksuhaldur vaideotsuse kaebajale tähitud kirjana äriühingu registrijärgsele aadressile vastavalt MKS § 54 lg 4 p-s 2 ja § 531 lg-s 4 sätestatule. Kuna postiteenuse osutajal ei õnnestunud vaideotsust kaebajale üle anda, siis jäeti vaideotsuse kohta teated äriühingu postkasti 2. veebruaril 2023 ja 7. veebruaril 2023.
17.Tallinna Ringkonnakohus selgitas 1. aprilli 2019. a määruse nr 3-18-1966 p-s 11 viidetega Riigikohtu varasemale praktikale, et MKS § 531 lg 4 teine lause sätestab, et juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse isikule kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Kui dokument on loetud menetlusosalisele kättetoimetatuks teate jätmisega äriühingu registrijärgsele aadressile, tuleb eeldada, et ta on sellest dokumendist ka teada saanud. Nimetatud sättes väljendub Riigikohtu pikaajaline ja järjepidev praktika, mille kohaselt peab maksumaksjast juriidiline isik oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-42-11, p 11; määrus nr 3-3-1-100-10, p 16; määrus nr 3-3-1-65-09, p 13; määrus nr 3-3-1-75-07, p 15 ja määrus 3-3-1-10-04, p 14). Sama määruse p-s 13 selgitas ringkonnakohus, et Riigikohus pidas juba 2004. aasta lahendis võimalikuks maksuhalduri haldusakti saatmist väljastusteatega posti teel ja on seadnud kohtusse pöördumise tähtaja sellest sõltuvusse (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-10-04, p 12).
18.Riigikohus on rõhutanud, et haldusakti teatavakstegemine on reguleeritud haldusmenetluse seaduse kui üldseadusega ja eriseadustega. Haldusakti teatavakstegemine tähendab, et teave haldusakti kohta edastatakse adressaadile. Haldusakti teatavakstegemise viis peab võimaldama haldusaktile igakülgse hinnangu andmist, otsustamaks, kas haldusaktiga rikutakse isiku õigusi või mitte. Teatavakstegemisel ei ole alati oluline, et adressaat haldusakti sisuga ka tegelikult tutvuks. Vastasel juhul oleks asutustel raske haldusaktide teatavakstegemist korraldada (viidatud lahendi p 13). HKMS § 47 lg 2 ei välista kaebetähtaja kulgema hakkamist haldusakti kättetoimetatuks lugemise hetkest ja selle sätte kohaldamise eelduseks ei ole haldusakti tegelik
kättesaamine või sellega tutvumine. Need seisukohad on asjakohased ka praeguse haldusasja lahendamisel.
19.AS Eesti Post (s.t Omniva) 31. märtsi 2023. a vastus MTA-le tõendab, et kaebajal oli registrijärgsele aadressile paigaldatud postkast ning teated vaideotsuse tähtsaadetisena edastamise kohta jäeti postkasti. Arvestades MTA 15. mai 2023. a edastatud tõendit, millest nähtub postkasti asukoht, ja täiendavalt esitatud MTA selgitusi vaideotsuse kohta teadete kui lihtsaadete jätmise kohta, on kohtule Omniva vastus teadete jätmise kohta usutav. Vaatamata sellele, et Omniva süsteemist ei ole jälgitav tähtsaadetise kohta jäetava teatise edastamise teekond, on siiski AS Eesti Post süsteemist nähtav, et tähtsaadetise nr RR672951157EE kohta trükiti tähtsaadetise saabumise teatis 1. veebruaril 2023. Kohus on veendunud, et Omniva selgitus selle kohta, et vastav teade postitati kaebaja registrijärgsele aadressile järgmisel päeval, s.o 2. veebruaril 2023, on tõene. Lisaks ei saa kohtu hinnangul kaebaja poolt 11. aprillil 2023 esitatud valvekaamera kuvatõmmistest järeldada, et teateid kaebaja registrijärgsel aadressil asuvasse postkasti eelnevalt välja toodud kuupäevadel ei jäetud. Esitatud kuvatõmmistel ei ole näha postkasti ning postiasutusest saadud pilt kaebaja postkasti asukohast viitab sellele, et postkast asub üldsegi hoonetest, sh valvekaamera võimalikust asukohast eemal.
20.MKS § 531 lg 4 teises lauses sätestatud kättetoimetamise võimalus (tähtsaadetise kohta teate jätmine postkasti) ei eelda, et koos teatega jäetakse postkasti ka vaideotsus, vaid tegemist on haldusakti kättetoimetamise fiktsiooniga – teate jätmisega loetakse dokument isikule kättetoimetatuks sõltumata sellest, kas tal on sellel konkreetsel hetkel tegelikkuses võimalik kohe vaideotsusega tutvuda (vrdl nt MKS §-s 53 reguleeritud allkirja vastu kättetoimetamine; vt ka Riigikohtu 4. detsembri 2019. a määrus nr 3-19-207, p 10). Teate jätmise eesmärk on anda isikule teada, et on väljastatud teda puudutav haldusakt ning ta peab astuma vajalikke samme (konkreetsel juhul nt e-maksuametis vaideotsuse avamine või pöördumine Omniva poole, kes tähtkirja hoiustas), et haldusaktiga tutvuda. Seega leiab kohus, et vaideotsus oli teatise edastamisega jõudnud kaebaja mõjusfääri ning selle kättesaamise riisiko ja otsusega tutvumine jäi kaebaja kanda.
21.Kuivõrd kaebajale jäeti teade vaideotsuse kohta 2. veebruaril 2023, tuleb eeltoodust tulenevalt vaideotsus lugeda kaebajale kättetoimetatuks 2. veebruaril 2023 ja kaebetähtaeg hakkas kulgema 3. veebruaril 2023. Kaebus tuli esitada halduskohtule hiljemalt 6. märtsil 2023 (HKMS § 47 lg 2, § 67 lg 4). Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule 8. märtsil 2023 ehk tähtaega ületades.
22.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saa anud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhjus. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik.
23.Subjektiivse asjaoluna on Riigikohus pidanud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt
Riigikohtu 1. oktoobri 2002. a määrus nr 3-3-1-57-02, p 19; 16. jaanuari 2009. a määrus nr 3-3-1-75-08, p 17). Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse tähtaegseks kasutamiseks ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (nt Riigikohtu 21. juuni 2013. a määrus nr 3-3-1-30-13, p 12; 19. aprilli 2006. a määrus nr 3-3-1-26-06, p 12).
24.Kaebaja põhjendas kaebetähtaja ennistamise taotluses, et kaebaja lähtus kaebuse esitamise tähtaja arvestamisel MTA elektroonilises infosüsteemis (e-maksuametis) sätestatud kättetoimetamise kuupäevast, milleks oli märgitud 6. veebruar 2023, ning tal puudus teadmine, et e-maksuametis kuvatud kuupäev ei pruugi olla õige. Lisaks märkis kaebaja, et kaebaja esindaja viibis kõnealusel ajavahemikul koolitusel välismaal, sh ka väljaspool interneti leviala, mistõttu ei ole saa temalt eeldada operatiivset reageerimist elektroonilistel kanalitel. Avaldaja võimalus olla interneti levialas ja pääseda seega e-maksuametisse avanes alles 6. veebruaril 2023. Käesoleval juhul on kaebaja juriidilise isikuna hoolt kandnud registrijärgsele aadressile edastatud posti vastuvõtmise eest, paludes seda enda äraolekul kontrollida. Kaebajal ei olnud äriühingu registrijärgsel aadressil võimalik posti kätte saada objektiivsetel põhjustel, kuna puudus selline kirisaadetis, mis oleks jäetud kaebaja postkasti enne 7. veebruari 2023.
25.Kohtu hinnangul puuduvad mõjuvad põhjused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebaja ekslik arusaam kaebetähtaja algusest ei ole praegusel juhul käsitatav mõjuva põhjusena. Ka ei ole määruse p-s 19 toodud põhjendustest tulenevalt kohtule usutav, et Omniva poolt jäeti siiski 2. veebruaril 2023 teade tähtsaadetise kohta kaebaja postkasti panemata, nagu väitis kaebaja. Selles asjas on tegemist klassikalise sõna sõna vastu olukorraga, kus kohus peab hindama poolte seisukohtade usaldusväärsust. Omniva pahausklikku käitumist ning tema selgituses mittevastavate asjaolude märkimist ei saa eeldada ning sellise väite esitaja peab esitama veenvad põhjendused oma seisukohtade kinnitamiseks. Kaebaja ei ole oma väite kinnituseks esitanud aga ühtegi tõendit.
26.Kaebetähtaja ennistamiseks pidi kaebajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Mõjuvaks põhjuseks võib olla ka asjaolu, et vaatamata sellele, et haldusorgan on haldusakti teatavakstegemiseks teinud omalt poolt kõik vajaliku, ei ole teave haldusaktist adressaadini jõudnud. Selleks peab aga olema adressaadist sõltumatu, mitte temast olenev põhjus (Riigikohtu 13. oktoobri 2009. a määrus nr 3-3-1-65-09, p 16). Võttes arvesse kohtu eelnevaid selgitusi äriühingu kohustuse kohta enda kirjavahetuse korraldamisel, oli vaideotsuse kohta teabe jõudmise viibimine tingitud kaebajast endast. Juriidilise isiku juhatuse liige peab olema majandustegevuses kehtivate hoolsusnõuetega kursis ja neid ka täitma. Riigikohus on 19. detsembri 2007. a määruse nr 3-3-1-75-07 p-s 15 märkinud, et on mõistlik eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe postiasutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele (Riigikohtu 20. mai 2003. a määrus nr 3-3-1-37-03, p 11; 3. märtsi 2004. a määrus nr 3-3-1-10-04, p 14). Kohus nõustub vastustaja selgitustega, mille kohaselt kui kaebaja on esitanud maksuotsuse peale vaide, siis on ta ilmselt teadlik, et vaie vaadatakse läbi 30 päeva jooksul, mistõttu peaks tal olema sel ajal kõrgendatud huvi dokumentide vastuvõtmiseks. Kaebajal tuli olla vaideotsusega tutvumisel ise aktiivne, sest menetlus algas tema enda taotluse alusel. Kui kaebaja viibis kõnealusel ajavahemikul koolitusel välismaal, kus puudus interneti kasutamise võimalus, oli tegemist kaebaja enda poolt võetud riskiga ja seega ka hooldusnõuete täitmata jätmisega.
27.Kuna MKS lubab maksuhalduril kasutada erinevaid kättetoimetamise viise, ei ole välistatud, et haldusakti tegelik kättetoimetamise algusaeg erineb e-maksuametis märgitust. Kohus nõustub kaebaja poolt väljatooduga, mille järgi tuleb haldusakti kättetoimetamisel erinevatel viisidel lähtuda varaseimast kättetoimetamise ajast. Samas ei esitanud e-maksuamet
kättetoimetamise kuupäeva kohta ebaõigeid andmeid ega eksitanud kaebajat, kui e-maksuameti süsteem märkis süsteemi kaudu vaideotsuse kättetoimetamise ajaks 6. veebruari 2023. Kohtu hinnangul oleks kaebajal pidanud tekkima siiski kahtlus vaideotsuse kättetoimetamise aja kohta, kuivõrd kaebaja avas 20. jaanuari 2023. a kuupäeva kandva vaideotsuse e-maksuametis 17 päeva hiljem otsuse tegemisest, ning arusaamatuste ärahoidmiseks oleks kaebaja pidanud pöörduma vastava teabe saamiseks MTA poole. Asjaolu, et kaebaja ei avanud vaideotsust e-maksuametis ja tähtkirja vastuvõtmist ei korraldanud, viitab pigem kaebaja soovile haldusakti kättesaamisega viivitada. Eelnevat kinnitab kohtu hinnangul ka asjaolu, et kaebaja esindaja, olles teadlik kaebaja kohta tehtavast vaideotsusest, viibis enda sõnutsi perioodil 20. jaanuar – 5. veebruar 2023 väljaspool interneti leviala. Tänapäevases ühiskonnas väljaspool interneti leviala sellisel ajavahemikul koolitusel viibimine äriühingu esindaja poolt, kellel on pooleli maksuvaidlus, tekitab kohtus pigem kahtlusi.
28.Kuna eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul kaebaja posti kättesaamist korraldanud nii, et ta saaks tähitud kirja kohta teate või lihtkirjaga saadetud dokumendi kätte postkastist viivitamatult, tuleb kaebajal arvestada vajadusega vaidlustada haldusakt tegelikust tutvumisest kiiremini. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani. Seda peab juriidiline isik arvestama ka juhatuse liikmete ja töötajate puhkuste korraldamisel (Riigikohtu 3. märtsi 2004. a määrus nr 3-3-1-10-04, p 14).
29.Vaatamata sellele, et kaebaja esitas kaebuse kahepäevase hilinemisega, ei kaalu kohtu hinnangul kaebaja eelduslikult rikutud õigus üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigusi ja huve. Kohus arvestab siinkohal asjaolu, et kaebaja on jätnud posti vastuvõtmise korraldamata, kuigi kaebaja pidi teadma, et kaebaja vaide alusel koostatakse 30 päeva jooksul vaideotsus, mille kättetoimetamise hetkest hakkab kulgema halduskohtusse pöördumise tähtaeg. Seejuures arvestab kohus määratud maksusummat 15 645,97 eurot, mille puhul ei ole tegu äriühingule märkimisväärselt suure summaga.
30.Eelnevalt välja toodud põhjendustel jätab kohus kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetab praeguse haldusasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
31.HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel. Võttes arvesse, et kaebaja on tasunud riigilõivu 469,37 eurot ning kohus lõpetas menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, kuulub tasutud riigilõiv tagastamisele. Seetõttu palub kohus kaebajal esitada andmed arvelduskonto kohta, kuhu kaebaja soovib riigilõivu tagastamist.
32.HKMS § 108 lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui HKMS §-s 108 ei sätestata teisiti. Et MTA ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, siis jäävad poolte võimalikud muud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.