lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-878/51

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 26.05.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-878/51
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.05.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
704
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 182 lg 1Nõuded apellatsioonkaebuseleHKMS § 184Vastuapellatsioonkaebuse esitamineKarS § 114 lg 1Mõrv

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Andreas Paukštys

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.05.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-878

Haldusasi

X. X. kaebus Tallinna Vangla 08.03.2022 käskkirja nr 52/22/92 „Kinnipeetava X. X. (ik xxxxxxxxxxx) distsiplinaarasi seoses ebaviisaka käitumisega“ ja 11.04.2022 vaideotsuse nr 5-15/22/87-2 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja X. X. Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Ann-Enel Valter

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1.Jätta X. X. kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.06.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vangla 08.03.2022 käskkirjaga nr 5-2/22/92 „Kinnipeetava X. X. (ik xxxxxxxxxxx) distsiplinaarasi seoses ebaviisaka käitumisega“ karistati kinnipeetav X. X. Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 7 ööpäevaks. Käskkirjast nähtuvalt 08.02.2022 kella 14.00 paiku X. X., saades teada, et talle tuleb kambrikaaslane (Y. Y.), ärritus tugevalt, vajutas oma kambri kõrval olevat häirenuppu ja ütles valvurile: „tapan ära ta“, mistõttu talle tehti ümberpaigutus.
2.09.03.2022 esitas X. X. Tallinna Vangla 08.03.2022 käskkirjale nr 5-2/22/92 vaide, mis jäeti Tallinna Vangla 11.04.2022 vaideotsusega nr 5-15/22/87-2 rahuldamata.
3.21.04.2022 saabus Tallinna Halduskohtule X. X. kaebus Tallinna Vangla 08.03.2022 käskkirja nr 5-2/22/92 ja 11.04.2022 vaideotsuse nr 5-15/22/87-2 tühistamiseks.
4.Kohus võttis kaebuse 16.05.2022 menetlusse ja määras vastustaks Tallinna Vangla.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5.Kaebuse põhjendus. 08.02.2022 proovis valvur panna kaebaja kambrisse uut kinnipeetavat, aga kaebaja kardab konflikti ja palus seetõttu valvurit seda mitte teha. Valvur provotseeris siis kaebajat küsides, et kui uus kinnipeetav kaebaja kambrisse ikkagi pannakse, kas siis kaebaja tapab ta ära? Sellepeale kaebaja vastas, et jah, tapab. Kaebaja on rahulik kinnipeetav.
6.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud kooskõlas menetlusnormidega ning kaevatav haldusakt on antud kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta, vastab vorminõuetele ja sellel ei esine tühise haldusakti tunnuseid. Õiguspärane on ka vaideotsus.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Vangla 08.03.2022 käskkiri nr 5-2/22/92 ja 11.04.2022 vaideotsus nr 5-15/22/87-2 on õiguspärased ka nende tühistamiseks puudub alus.
8.Asjas on tuvastatud, et 08.02.2022 ütles kaebaja valvurile, et tapab kinnipeetava Y. Y.a, kui ta paigutatakse kaebajaga ühte kambrisse. Nimetatud asjaolu on tuvastatud distsiplinaarmenetluse protokolli ja Tallinna Vangla valvuri Enno Turo 08.02.2022 ettekandega (dtl 78-80, 84), samuti kaebaja 04.03.2022 ja 07.03.2022 kirjalike selgitustega, millest nähtuvalt kaebaja tunnistab, et sellised sõnad 08.02.2022 valvurile ütles (dtl 72, 81). Seega on kaebaja rikkunud Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1/1/18/88 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p 1.13.1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud käituma viisakalt ega tohi kasutada ähvardava sisuga väljendeid (vt https://www.vangla.ee/sites/www.vangla.ee/files/ elfinder /dokumendid/tallinna_vangla_kodukord_terviktekst_alates_03.04.2023.pdf). Seega on vastustaja õigesti lugenud distsiplinaarsüüteo tõendatuks. Kohtul pole ka alust pidada valitud karistust ebaproportsionaalseks. Kartserisse paigutamine on küll raskeim, põhiõigusi intensiivselt riivav ja kinnipeetava seisundit märgatavalt halvendav karistus, kuid kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ähvardusele lõpetada kaaskinnipeetava elu, tuleb vanglajulgeoleku tagamiseks ja kaebaja käitumise mõjutamiseks kohaselt reageerida. Seda eriti kontekstis, kus kaebaja kannab karistust teist korda toimepandud tapmise eest (KarS § 114 lg 1

p 4). Kaebaja väide, et teda provotseeris valvur on ennastõigustav ja paljasõnaline. Seega on kaevatavas haldusaktis õigesti leitud, et puudub siiras kahetsus. Seda ei nähtu ka kaebusest.

9.Kuna kaebajat on karistatud õiguspäraselt, on põhjendatud ka kaebaja vaide rahuldamata jätmine. Kaebuses pole märgitud, et vaideotsus rikuks kaebaja õigusi muul viisil kui vaide rahuldamata jätmine.
10.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist kaebajalt taotlenud.

/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium