Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Maili Lokk 26.05.2023, Tartu 3-23-827 Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 08.05.2023. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 08.05.2023. a määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale rahuldamata.
2.Jätta Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 08.05.2023. a määruse resolutsiooni punktide 3 ja 4 peale rahuldamata.
3.Jätta rahuldamata Juri Kolesnikovi taotlus asjas istungi korraldamiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Juri Kolesnikov esitas 16.04.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, millele lisas Tartu Vangla 09.03.2023. a otsuse nr 1-13/17-2, millega jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus seoses äravõetud esemete mittetagastamisega ning seeläbi väidetavalt tekkinud kahjuga rahuldamata. Otsusel on märge, et otsusest on tehtud ärakiri 14.03.2023. Kaebaja märkis kaebuses, et ei ole suuteline pikalt kirjutama, kuid palub välja nõuda materjali ning need talle esitada ning anda aega kaebuse täiendamiseks. Samuti palus kaebaja määrata riigi õigusabi korras esindaja ning vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Tartu Vangla teatas vastuseks kohtunõudele, et kaebaja sai 09.03.2023. a otsuse kahju hüvitamise taotluse kohta kätte 14.03.2023 ja esitas selle kinnituseks kaebaja allkirjastatud otsuse väljatrüki.
3.Tartu Halduskohus jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale kaebuse täpsustamiseks ja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks tähtaja (5 päeva määruse kättesaamisest).
4.Kaebaja esitas 03.05.2023 kaebetähtaja ennistamise taotluse, milles selgitab, et ei järginud eksimuse tõttu kaebetähtaega. Kaebajal on terviseprobleemid ning mõnikord ta esitabki taotluse nädal varem või nädal hiljem. Kaebaja hinnangul ei ole välistatud, et ta võib olla siiski kirjutas kaebuse juba 13.04.2023, kuid vangla ei võtnud seda õigeaegselt vastu. Tegemist oli nädalavahetusega ning kaebusega hilinemine ei takista menetlust oluliselt.
5.Tartu Halduskohus jättis 08.05.2023. a määrusega kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata (resolutsiooni punkt 1), lõpetas menetluse haldusasjas nr 3-23-827 (resolutsiooni punkt 2) ning jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata ja riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p-d 3 ja 4).
5.1.Halduskohus leidis, et HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja sai Tartu Vangla 09.03.2023. a otsuse nr 1-13/17-2 kätte 14.03.2023. Seega hakkas hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg kulgema 15.03.2023 ning lõppes 13.04.2023 (RVastS § 18 lg 2). Kaebaja esitas kaebuse 16.04.2023. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja järginud hüvitamiskaebuse esitamisel kaebetähtaega. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009. a määrus asjas nr 3-3-1-7508, p-d 16-17; 21.06.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 11.05.2016. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p 13).
5.2.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja olnud kaebetähtaja järgimisel ise piisavalt hoolikas ning tema väiteid ei saa lugeda mõjuvateks põhjusteks kaebetähtaja ennistamiseks. Vangla otsusel on edasikaebekord, sh tähtaeg, nõuetekohaselt märgitud. Arvestades, et kaebajal on arvestatav haldusja kohtumenetlustes osalemise kogemus (kaebaja on esitanud aastate jooksul ainuüksi Tartu Halduskohtule ligikaudu 350 kaebust, neist 10 kaebust aastal 2023), siis pidi ta mõistma tähtaegade järgimise vajadust ja sellega kaasnevaid tagajärgi. Miski ei viita sellele, et kaebaja oleks proovinud tähtaegselt (hiljemalt 13.04.2023) kaebust vanglale üle anda, tähtaja ennistamise taotluses esitatud väited kaebuse vastuvõtmisest keeldumise kohta on hüpoteetilised ja väheveenvad. Kuna kaebus tuli vanglale üle anda hiljemalt 13.04.2023, siis ei ole kaebaja väide selle kohta, et vangla ei võtnud väidetavalt 14.04, 15.04 ja 16.04 kirju vastu, üldse asjakohane, sest see ei mõjuta tähtaja järgimist. Pealegi nähtub kaebuse ümbrikult, et kaebaja on andnud kaebuse vanglale üle 16.04.2023 (pühapäev). Seega ei vasta tõele ka kaebaja viide sellele, et nädalavahetusel ei pruugi kaebuse vanglale üleandmine õnnestuda. Kohus on teadlik ka kaebaja terviseprobleemidest, kuid see asjaolu ei ole varem kaebajal kaebuste tähtaegselt esitamist takistanud. Tähtaja ennistamise avalduses ei ole esitatud ka veenvaid põhjendusi, millal ja mis moel täpsemalt viidatud terviseprobleemid tähtaja järgimist raskendasid. Seega ei ole kaebaja üldsõnaline viide esinevatele terviseprobleemidele tähtaja ennistamiseks piisav, sest tõendatud ei ole, et väidetavad terviseprobleemid takistasid tähtaja järgimist. Samuti ei ole tõsiseltvõetav ja tähtaja ennistamist õigustav kaebaja lähenemine, et paaripäevane tähtaja ületamine ei takista oluliselt menetlust. See, et kaebaja ei näe tähtaja ületamises probleemi, ei õigusta kuidagi tähtaja ületamist ega anna alust tähtaja ennistamiseks. Eelnevast tulenevalt ei loe kohus kaebaja esitatud
kaebetähtaja möödalaskmise põhjuseid mõjuvateks ning jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
5.3.HKMS § 152 lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel käesoleva haldusasja menetluse. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
5.4.Kaebaja esitas koos kaebusega ka riigi õigusabi taotluse. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja puhul on tegemist isikuga, kellel on väga ulatuslik kohtumenetlustes osalemise kogemus ja ta on varasemalt korduvalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Kaebaja on halduskohtus varasemalt vaidlustanud põhiliselt Tartu Vangla tegevust, millise kaebusega on tegemist ka praegusel juhul. Eeltoodule tuginedes ei ole kohtul kahtlust selles, et kaebaja saab enda õiguste kaitsmisega vaidluses Tartu Vanglaga iseseisvalt hakkama ning ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
5.5.Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
6.17.05.2023 esitas J. Kolesnikov Tartu Halduskohtu 08.05.2023. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määrus tühistada ja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebaja leiab, et halduskohus ei arvestanud seda, et kõik tema viimase poolaasta kaebused on probleemsed, kuna tervis on kehv ja vangla üksus piinab ning mõnitab. Kaebajat rünnatakse, kuna ta avalikult toetab Ukrainat. Kaebaja märgib, et tahab advokaati ja palub vabastada ta riigilõivust ning soovib, et kõik küsimused esitataks talle kaugkohtuistungil ja sellest teavitataks teda kohtukutsega nädal varem.
7.22.05.2023. a vastuses määruskaebusele ei nõustunud Tartu Vangla sellega ja selgitas, et nende hinnangul on halduskohus põhjendatult jätnud rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Halduskohus märkis õigesti, et kaebaja ei ole olnud kaebetähtaja järgimisel ise piisavalt hoolikas ning tema väiteid ei saa lugeda mõjuvateks põhjusteks kaebetähtaja ennistamiseks. Vangla otsusel on edasikaebekord, sh tähtaeg, nõuetekohaselt märgitud. Arvestades, et kaebajal on arvestatav haldus- ja kohtumenetlustes osalemise kogemus, siis pidi ta mõistma tähtaegade järgimise vajadust ja sellega kaasnevaid tagajärgi. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses viitab J. Kolesnikov sellele, et ta ei ole suuteline kirjutama ega rääkima ning tal on õudsed füüsilised valud. Vangla ei võimalda kabeajal ennast väidetavalt korda teha, tal on ära võetud prillid ja ta käed värisevad. Kaebaja viitab väidetavale ümberpaigutamisele Ukraina vanglasse ja võimalikule ründele. Tartu Vangla hinnangul ei ole ükski kaebaja väidetest aluseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Tartu Vangla teise üksuse juht A. Mägi kinnitab oma 22.05.2023. a e-kirjas, et tema hinnangul ei esinenud J. Kolesnikovil ühtegi objektiivset takistust halduskohtule kaebuse tähtaegseks esitamiseks. Samuti kinnitas A. Mägi, et kuigi J. Kolesnikov väidab, et tal ei olnud kambris prille, ei vasta kaebaja selline väide tõele. Kaebaja väitesse, et ta ei olnud võimeline kirjutama, suhtub vangla skeptiliselt, sest vastupidist tõendab juba ka kaebus, mille J. Kolesnikov halduskohtule esitas. Võimekust erinevate kirjalike pöördumiste koostamiseks tõendab ka see, et Tartu Vangla dokumendihaldussüsteemis registreeriti 17.04.2023 seitse kaebaja poolt esitatud pöördumist, millest kaks olid vaided (ühe pikkuseks kaks lehekülge ja teise
pikkuseks neli lehekülge) ja üks puuduste kõrvaldamise avaldus (kolm lehekülge). Vaidel nr 1-11/75-1 ei ole kaebaja ise koostamise kuupäeva märkinud, kuid vaie on registreeritud 17.04.2023. Vaidele nr 1-11/74-1 on kaebaja koostamise kuupäevaks märkinud 07.04.2023. Puuduste kõrvaldamise avaldusel nr 1-13/55-3 on kuupäev 12.04.2023. Viidatud pöördumistest, mis on kaebaja poolt koostatud vahetult enne seda, kui tal oli vaja esitada kaebus halduskohtule, nähtub selgelt, et J. Kolesnikov oli vaatamata väidetavatele murekohtadele võimeline kirjutama ning ka erinevaid pöördumisi esitama. Märgime seejuures täiendavalt, et puuduste kõrvaldamise avaldus tuli lähtuvalt vangla poolt kirjas 1-13/55-2 antud tähtajale esitada hiljemalt 12.04.2023. Selle tähtaja järgimine kaebajale raskusi ei valmistanud. J. Kolesnikov avaldab määruskaebuses jätkuvat soovi temale advokaadi määramiseks. Tartu Vangla hinnangul on halduskohus jätnud põhjendatult kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Tartu Vangla nõustub halduskohtuga, et kaebaja puhul on tegemist isikuga, kellel on väga ulatuslik kohtumenetlustes osalemise kogemus ja ta on varasemalt korduvalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Kaebaja saab enda õiguste kaitsmisega vaidluses Tartu Vanglaga iseseisvalt hakkama ning ei vaja advokaadi abi. Eeltoodust tulenevalt ei ole Juri Kolesnikovi määruskaebuse rahuldamine põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.HKMS § 2 lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodut arvestades ja silmas pidades esitatud määruskaebuse põhjendusi, leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja taotleb Tartu Halduskohtu 08.05.2023. a määruse tühistamist tervikuna, s.h ka osas millega halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks ja jättis läbi vaatamata kaebaja taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Sel põhjusel ei käsitle ringkonnakohus määruskaebuses märgitud kaebaja soovi saada riigi kulul advokaat ja vabastada ta riigilõivust, eraldi määruskaebemenetlusega seonduvalt esitatud taotlusena.
9.Ringkonnakohus märgib, et HKMS ei näe ette, et vaidlusaluse kohtumääruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamiseks on vajalik korraldada kohtuistung. Seega puudub ringkonnakohtul kohustus korraldada kaebaja esitatud määruskaebuse lahendamiseks kohtuistung. Sellest tingituna jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse kohtuistungi pidamiseks rahuldamata.
10.Halduskohus jättis vaidlustatud määrusega rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja lõpetas asja menetluse, võttes aluseks HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2 ning jättis kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata ja riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kaebaja ei ole määruskaebuses välja toonud asjakohaseid põhjendusi seoses kaebuse hilinenult esitamisega. Väited selle kohta, et ta ei ole suuteline kirjutama ega rääkima ning tal on füüsilised valud ning vangla ei võimalda tal ennast väidetavalt korda teha ja kaebajalt on ära võetud prillid ning ta käed värisevad, ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja kaebetähtaja ennistamiseks. Samuti on vastustaja oma 22.05.2023. a vastuse ja selle lisadega kaebaja sellekohased väited ümber lükanud, kuna neist nähtuvalt on J. Kolesnikov saanud esitada vanglale kirjalikke vaideid ja avaldusi samal perioodil ja isegi vahetult enne seda tähtaega, mil ta oleks pidanud seadusest tulenevalt esitama halduskohtule hüvitamiskaebuse seoses Tartu Vangla 09.03.2023. a otsusega nr 1-13/17-2. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest kaebaja puhul ka muid mõjuva põhjusena käsitletavaid asjaolusid, mis oleks saanud takistada tal kaebuse tähtaegselt esitamist halduskohtule. Kuna halduskohus on oma 08.05.2023. a määruses piisaval määral põhjendanud, miks kaebetähtaeg ennistamisele ei kuulu, siis sellest tingituna halduskohus õigustatult ka lõpetas asja menetluse. Käesolevas haldusasjas on HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul jättis halduskohus igati põhjendatult ka kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata ning olukorras,
kus haldusasja menetlus lõpetati, puudus halduskohtul igasugune vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 08.05.2023. a määruse muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.