Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Juri Kolesnikovi taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
2.Lõpetada haldusasja nr 3-23-827 menetlus.
3.Jätta Juri Kolesnikovi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4.Jätta Juri Kolesnikovi riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 71 lg 6, 119 lg 1, § 155 lg 5, § 204 lg 1).
1.Juri Kolesnikov esitas 16. aprillil 2023 (kuupäev ümbrikul) Tartu Halduskohtule kaebuse, millele lisas Tartu Vangla 9. märtsi 2023. a otsuse nr 1-13/17-2. Nimetatud otsusega jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus seoses äravõetud esemete mittetagastamisega ning seeläbi väidetavalt tekkinud kahjuga rahuldamata. Otsusel on märge, et otsusest on tehtud ärakiri
14.märtsil 2023. Kaebaja märgib kaebuses, et ei ole suuteline pikalt kirjutama, kuid palub välja nõuda materjali ning need talle esitada ning anda aega kaebuse täiendamiseks. Samuti palub kaebaja määrata riigi õigusabi korras esindaja ning vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Tartu Vangla teatas vastuseks kohtunõudele, et kaebaja sai 9. märtsi 2023. a otsuse kahju hüvitamise taotluse kohta kätte 14. märtsil 2023 ja esitas selle kinnituseks kaebaja allkirjastatud otsuse väljatrüki.
3-23-827
3.Tartu Halduskohus jättis 24. aprilli 2023. a määrusega kaebuse käiguta. Kohus andis kaebajale kaebuse täpsustamiseks ja kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks tähtaja (5 päeva määruse kättesaamisest).
4.Kaebaja esitas 3. mail 2023 kohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja selgitab, et ei järginud eksimuse tõttu kaebetähtaega. Kaebajal on terviseprobleemid ning mõnikord ta esitabki taotluse nädal varem või nädal hiljem. Kaebaja hinnangul ei ole välistatud, et ta võib olla siiski kirjutas kaebuse juba 13. aprillil 2023, kuid vangla ei võtnud seda õigeaegselt vastu. Tegemist oli nädalavahetusega ning kaebusega hilinemine ei takista menetlust oluliselt.
KOHTU SEISUKOHT
5.HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus jääb 24. aprilli 2023. a määruses esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et kaebaja ei ole järginud kohtule hüvitamiskaebuse esitamisel kaebetähtaega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja sai Tartu Vangla 9. märtsi 2023. a otsuse nr 1-13/17-2 kätte 14. märtsil 2023. Seega hakkas kohtule hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg kulgema 15. märtsil 2023 ning lõppes 13. aprillil 2023 (RVastS § 18 lg 2). Kaebaja esitas kaebuse 16. aprillil 2023. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja järginud hüvitamiskaebuse esitamisel kaebetähtaega.
6.Kohus andis 24. aprilli 2023. a määrusega kaebajale võimaluse esitada kohtule põhjendatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ning selgitas tähtaja ületamise ning ennistamise taotluse esitamata jätmisega kaasnevaid tagajärgi. Kaebaja esitas 3. mail 2023 kohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse.
7.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16-17; 21. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-31-30-13, p 12; 11. mai 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p 13).
8.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja olnud kaebetähtaja järgimisel ise piisavalt hoolikas ning tema väiteid ei saa lugeda mõjuvateks põhjusteks kaebetähtaja ennistamiseks. Vangla otsusel on edasikaebekord, sh tähtaeg, nõuetekohaselt märgitud. Arvestades, et kaebajal on arvestatav haldus- ja kohtumenetlustes osalemise kogemus (kaebaja on esitanud aastate jooksul ainuüksi Tartu Halduskohtule ligikaudu 350 kaebust, neist 10 kaebust aastal 2023), siis pidi ta mõistma tähtaegade järgimise vajadust ja sellega kaasnevaid tagajärgi. Miski ei viita sellele, et kaebaja oleks proovinud tähtaegselt (hiljemalt 13. aprillil 2023) kaebust vanglale üle anda, tähtaja ennistamise taotluses esitatud väited kaebuse vastuvõtmisest keeldumise kohta on hüpoteetilised ja väheveenvad. Kuna kaebus tuli vanglale üle anda hiljemalt 13. aprillil 2023, siis ei ole kaebaja väide selle kohta, et vangla ei võtnud väidetavalt 14.04, 15.04 ja 16.04 kirju vastu, üldse asjakohane, sest see ei mõjuta tähtaja järgimist. Pealegi nähtub kaebuse ümbrikult,
3-23-827 et kaebaja on andnud kaebuse vanglale üle 16. aprillil 2023 (pühapäev). Seega ei vasta tõele ka kaebaja viide sellele, et nädalavahetusel ei pruugi kaebuse vanglale üleandmine õnnestuda. Kohus on teadlik ka kaebaja terviseprobleemidest, kuid see asjaolu ei ole varem kaebajal kaebuste tähtaegselt esitamist takistanud. Tähtaja ennistamise avalduses ei ole esitatud ka veenvaid põhjendusi, millal ja mis moel täpsemalt viidatud terviseprobleemid tähtaja järgimist raskendasid. Seega ei ole kaebaja üldsõnaline viide esinevatele terviseprobleemidele tähtaja ennistamiseks piisav, sest tõendatud ei ole, et väidetavad terviseprobleemid takistasid tähtaja järgimist. Samuti ei ole tõsiseltvõetav ja tähtaja ennistamist õigustav kaebaja lähenemine, et paaripäevane tähtaja ületamine ei takista oluliselt menetlust. See, et kaebaja ei näe tähtaja ületamises probleemi, ei õigusta kuidagi tähtaja ületamist ega anna alust tähtaja ennistamiseks. Eelnevast tulenevalt ei loe kohus kaebaja esitatud kaebetähtaja möödalaskmise põhjuseid mõjuvateks ning jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
9.HKMS § 152 lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel käesoleva haldusasja menetluse. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
10.Kaebaja esitas koos kaebusega ka riigi õigusabi taotluse. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja puhul on tegemist isikuga, kellel on väga ulatuslik kohtumenetlustes osalemise kogemus ja ta on varasemalt korduvalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada. Kaebaja on halduskohtus varasemalt vaidlustanud põhiliselt Tartu Vangla tegevust, millise kaebusega on tegemist ka praegusel juhul. Eeltoodule tuginedes ei ole kohtul kahtlust selles, et kaebaja saab enda õiguste kaitsmisega vaidluses Tartu Vanglaga iseseisvalt hakkama ning ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
11.Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.