lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-726/13

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 25.05.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-726/13
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.05.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1230
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar 25. mai 2023, Tartu 3-23-726 Vjatšeslav Koguti kaebus Tartu Vangla kohustamiseks algatada ümberpaigutamise menetlus ning Justiitsministeeriumi 30. märtsi 2023. a vaideotsuse nr 11-7/1841-2 tühistamiseks Vjatšeslav Koguti määruskaebus Tartu Halduskohtu

14.aprilli 2023. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 6 peale Kirjalik menetlus Kaebaja Vjatšeslav Kogut Vastustaja Tartu Vangla Vastustaja Justiitsministeerium

RESOLUTSIOON

Jätta Vjatšeslav Koguti määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14. aprilli 2023. a määruse resolutsiooni punktid 2 ja 6 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vanglas vahistatuna viibiv Vjatšeslav Kogut esitas 4. aprillil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse Justiitsministeeriumi 30. märtsi 2023. a vaideotsuse nr 11-7/1841-2 tühistamiseks ja Tartu Vangla kohustamiseks kaebaja ümber paigutama Tallinna Vanglasse, samuti tunnistada ametnike tegevused õigusvastaseks. Kaebuse kohaselt asub kaebaja alates 25. jaanuarist 2021 Tartu Vanglas ning tema elukaaslane ja teised isikud, kellega kaebaja sooviks kohtuda, ei saa teda vanglas külastada, kuna elavad teises linnas (Tallinnas). Kaebaja elukaaslane ei saa Tartusse sõita, kuna sõidule ja kohtumisele kulub umbes 10 tundi, sellega kaasnevad olulised kulud ning tal ei ole alaealisi lapsi kellegi hoolde jätta. Koos kaebusega esitas kaebaja taotlused vabastada ta kaebuse esitamisel ettenähtud riigilõivu tasumisest ning kohaldada kohtumenetluse ajaks esialgset õiguskaitset.
2.Tartu Halduskohus jättis 14. aprilli 2023. a määrusega rahuldamata nii taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks (resolutsiooni p 2) kui ka esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (resolutsiooni p 6). Kohus leidis, et kaebaja paigutamine Tartu Vanglasse toimus Justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 3 lg 1 p-ga 1 kooskõlas ning kaebaja viibib ka praegu Tartu Vanglas vahistatu staatuses. Kaebaja ümberpaigutamise vajadus lähtuvalt taotluses toodud asjaoludest ning varasema sarnase taotluse lahendamise tulemusest ei ole selline, mis ümberpaigutamise menetluse alustamist õigustaks. Üksnes võimalikud raskused kokkusaamiste korraldamisel ei ole aluseks kaebaja ümberpaigutamiseks, sest teiste suhtlemisvahendite kasutamisega on kaebajale tagatud piisavad võimalused lähedastega suhelda ning kokkusaamiste korraldamine kaebaja asukohas ei ole välistatud või oluliselt raskendatud. Tallinna ja Tartu vahelist vahemaad ei saa pidada selliseks kauguseks, mis takistaks hästi toimivat ühistranspordivõrgustikku arvestades kaebaja kokkusaamisi ebaproportsionaalselt. Kinnipidamiskohta liikumisega kaasnevat täiendavat aja- ja rahakulu ei saa transpordikorraldust ja selle maksumust arvestades pidada ebamõistlikult koormavaks. Mõistlikult elukorraldust sättides ei tohiks ka lastega seonduv takistada kaebaja külastamist Tartu Vanglas. Kokkusaamised on vaid üheks vanglavälise suhtlemise viisiks, lisaks helistamisele ja kirjavahetusele. Haldusmenetluse materjalid ei kinnita, et kaebaja suhtlemisvõimalused lähedastega oleks Tartu Vanglas viibides sedavõrd ahtad, et esineks ülekaalukas vajadus tema ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse. Kaebaja varasema samasisulise taotluse on kohtud jätnud rahuldamata. Ümberpaigutamise menetluse alustamata jätmine ei riku kaebaja põhjendustes märgitud asjaolusid arvestades ebaproportsionaalselt tema perekonnaelu põhiõigust ning vangla ei ole otsustuse tegemisel kaalumisreegleid rikkunud. Sellega seonduvalt on ka Justiitsministeerium jätnud kaebaja vaide põhjendatult rahuldamata. Vähetõenäoline, et kohus kaebuse rahuldab, mistõttu ei ole alust eeldada, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine oleks edukas HKMS § 111 lg 1 mõttes. Kohus ei pea kaebaja taotletud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist põhjendatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamisega otsustaks kohus ette põhivaidluse eseme üle, mida kohtupraktika kohaselt tuleb vältida. Viivitamatu kaitse vajadus peaks kaaluma võimaliku avaliku huvi ja kolmandate isikute õiguste riive ülesse. Kaebus ei oma märkimisväärseid edulootusi, samuti ei nähtu esialgse õiguskaitse taotlusest veenvalt, millised pöördumatud või raskesti kõrvaldatavad tagajärjed kaasnevad kaebajale sellega, kui ta viibib kohtumenetluse ajal Tartu Vanglas.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.V. Kogut esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määrus tühistada, vabastada riigilõivu tasumisest ja kohaldada esialgset õiguskaitset ning saata kaebaja Tallinna Vanglasse. Kaebaja leiab, et kohus oleks pidanud teda vabastama riigilõivu tasumisest, kuna tal on ebapiisavalt raha riigilõivu tasumiseks. Alates 25. jaanuarist 2021 ei ole keegi saanud kaebajaga kohtumisele sõita, mis tõendab, et tema vanglavälised kontaktid on oluliselt raskendatud. Kord jäi üks külastaja ühistranspordi tõttu kaebajaga kohtumisele 10 minutit hiljaks ja teda ei lastud kokkusaamisele. Kasutades ühistransporti ei ole võimalik vanglasse kohtumisele sõita. Õige ei ole vangla arvamus, et telefon ja kirjad on piisav viis suhtlemiseks. Kaebajal ei ole võimalik perega kohtuda ega leida alternatiivi, millega võib asendada kohtumisi, näiteks videokõnesid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust halduskohtu määruse tühistamiseks. V. Koguti määruskaebus jääb rahuldamata.
5.Halduskohus selgitas ja põhjendas väga põhjalikult, miks ei esine alust vabastada kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel ja kohaldada esialgset õiguskaitset. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendusega ja neid kordama ei hakka (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).
6.Kaebaja leiab määruskaebuses, et kohus oleks pidanud ta vabastama kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest kuna tal ei ole vabu rahalisi vahendeid riigilõivu tasumiseks. Kaebaja esitatud kohustamis- ja tühistamisnõuete menetlusse võtmise eelduseks on riigilõivu 20 eurot tasumine. Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebajal on sissetulekud, millest vahistatu staatuse tõttu ei tehta mahaarvamisi nõuete- ja vabanemisfondi ning kaebaja saab neid kasutada enda äranägemise järgi. Halduskohtule kaebuse esitamise soovi ilmnemisel tuleb kaebajal muude kulutuste tegemisel arvestada ka seadusega sätestatud riigilõivu tasumise kohustusega kaebuse esitamisel.
7.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja vabastamine riigilõivu tasumisest ei ole põhjendatud kuna kaebuse eduväljavaated on vähesed. Kaebaja eesmärgiks on tema ümberpaigutamine Tartu Vanglast Tallinna Vanglasse ja ta esitas selleks vastava taotluse Tartu Vanglale. Vangla keeldus ümberpaigutamise menetluse alustamisest ning Justiitsministeerium toetas vangla otsust ja jättis vaideotsusega kaebaja vaide rahuldamata. Kaebuse rahuldamise korral Justiitsministeeriumi vaideotsuse tühistamisel ei paigutata kaebajat koheselt ümber Tallinna Vanglasse. Sellisel juhul peaks vangla vaatama kaebaja taotluse ümberpaigutamiseks uuesti üle ja selle lahendama. Kohus ei saa anda garantiid, et vangla teeb teistsuguse otsuse kui praegusel juhul ja algatab kaebaja ümberpaigutamise menetluse. Samuti ei täida kaebaja eesmärki kui kohus rahuldab kohustamisnõude ja kohustab vanglat algatama ümberpaigutamise menetluse, kuna vangla otsuse tulemus ei ole ette teada. Vanglal on kaks varianti, kas algatada ümberpaigutamise menetlus või mitte. Arvestades ka halduskohtu väljatoodud asjaolu, et kaebaja on paigutatud Tartu Vanglasse Justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 3 lg 1 p 1 alusel, kuna tema suhtes alustati kriminaalasja menetlust Tartu Maakohtus ja see on jõudnud praeguseks hetkeks Tartu Ringkonnakohtu menetlusse, siis on kaebuse rahuldamise tõenäosus väike.
8.Kaebaja väljatoodud argumendid tema ümberpaigutamise vajaduse kohta ei ole vangla ega kohtu arvates piisavalt mõjusad ümberpaigutamise menetluse algatamiseks. Kohtule on arusaadav, et Tartusse kokkusaamisele tulemiseks vajavad Tallinnas elavad isikud (elukaaslane, sõbrad) piisavalt aega, rahalisi vahendeid ning igapäevase elukorralduse muutmist, kuid kaebaja peab möönma, et vanglas viibib ta enda käitumise tagajärjel ja selle tõttu on ta raskendanud ka kohtumise võimalusi oma lähedastega. Lisaks tuleb märkida, et vanglate paiknemisel ei ole võimalik arvestada iga kinni peetava isiku elukohaga vabaduses ning paigutada ta kõige lähemal asuvasse vanglasse. Eesti Vabariigis asub kolm vanglat erinevates linnades (Tartus, Tallinnas, Jõhvis), milliste vahemaad ei ole Eesti väikest territooriumit arvestades liiast pikad, et poleks võimalik külastamisi korraldada. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et ühistransporti kasutades ei ole võimalik kokkusaamisele tulla. Tartu ja Tallinna vaheline ühistransport, s.t nii bussi- kui ka rongiliiklus on tagatud kõikidel nädalapäevadel kogu päeva ulatuses ning võimaldab lihtsalt planeerida erinevatel kellaaegadel liiklemist kahe linna vahel.
9.Eelnevalt väljatoodud asjaolude ja selgituste alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et halduskohus jättis õigesti rahuldamata kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse korras tema ümberpaigutamiseks Tallinna Vanglasse. Ei esine ülekaalukat vajadust põhivaidluse ette ära otsustamiseks ning kaebaja ei ole selgitanud, millised on temale tekkivad pöördumatud tagajärjed kui teda kohtumenetluse ajaks ümber ei paigutata. Kaebaja on saanud kriminaalkorras karistada vangistusega ja viibib praegu veel vahistatuna Tartu Vanglas. Kuna kinni peetav isik ei saa ise valida, millises vanglas ta vahistamise või karistuse määramise järgselt asub, siis saab isiku ümber paigutada teise vanglasse vaid erandlike asjaolude esinemisel. Kuna kohtule antud juhul selliseid erandlikke asjaolusid ei nähtu, ei ole põhjendatud kaebaja suhtes kohaldada esialgset õiguskaitset. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium