PharmaMint OÜ kaebus riikliku järelevalvemenetluse asjas nr 513/21/3618 tehtud Kaitseministeeriumi 11.11.2021 ettekirjutushoiatuse tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja - PharmaMint OÜ, esindaja Almar Sehver; Vastustaja - Kaitseministeerium, esindajad Meelika Väravas, Eda Loo-Suun ja Teele Helemäe
RESOLUTSIOON
Jätta kaebus rahuldamata
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 25.05.2023. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaitseministeerium tegi 11.11.2021 OÜ-le PharmaMint ettekirjutus-hoiatuse riikliku järelevalvemenetluse asjas nr 5-13/21/3618. Korrakaitseseaduse § 28 lõike 1, punase risti nimetuse ja embleemi seaduse § 12 lõike 1 ja haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 punkti 2 alusel kohustati OÜd PharmaMint lõpetama „AZeTA“ logo kasutamine internetiapteegis aadressiga www.azeta.ee ja muus avalikus ruumis viisil ja värvitoonides, mis on eksitavalt sarnane punase risti embleemiga. Ettekirjutuse pidi täitma hiljemalt 60 päeva jooksul alates ettekirjutuse saamisest ja ettekirjutuse täitmisest oli vaja Kaitseministeeriumile ka viivitamatult teatada. Ettekirjutus-hoiatus sisaldas ka sunniraha hoiatust summas kuni 2600 eurot.
PharmaMint OÜ esitas 13.12.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kaitseministeeriumi 11.11.2021 ettekirjutus-hoiatuse nr. 5-13/21/3618 tühistamiseks. Kaebus sisaldas ka esialgse õiguskaitse taotlust, milles paluti peatada Kaitseministeeriumi 11.11.2021 ettekirjutus-hoiatuse täitmine riikliku järelevalvemenetluse asjas nr 5-13/21/3618.
3.Tallinna Halduskohtu 30.12.2021 määrusega jäeti PharmaMint OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Eelnimetatud määrus jõustus vastava määruskaebuse lahendamise järgselt Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2022 määrusega.
4.Tallinna Halduskohus võttis 08.02.2022 määrusega kaebuse menetlusse. Kaitseministeerium esitas oma seisukoha kaebusele 09.03.2022.
5.Tallinna Halduskohus võimaldas 14.11.2022 määrusega kaebajal esitada kirjaliku arvamuse vastustaja vastuse osas. Kaebaja vastas osaliselt 01.12.2022 ja taotles ka tähtaja pikendamist. Vastamise tähtaega pikendati 02.12.2022 kirjaga, milles selgitati ka teatavate menetluslike aspektidega seonduvaid küsimusi.
6.Kaebaja esitas 19.12.2022 täiendava seiskoha ja taotluse kaasata menetlusse kolmanda isikuna AZETA,UAB põhjendades seda sellega, et kaubamärk, mille üle vaidlus käib ei kuulu kaebajale ning kaebaja kasutab kaubamärki litsentsilepingu alusel, mis on sõlmitud AZeTA kaubamärkide omanikuga AZETA, UAB.
7.Tallinna Halduskohus jättis 18.01.2023 määrusega PharmaMint OÜ 19.12.2022 taotluse kolmanda isiku menetlusse kaasamiseks rahuldamata.
8.Tallinna Halduskohtu 23.03.2023 määrusega määrati haldusasi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
9.Vastustaja esitas oma täiendava seisukoha 19.04.2023.
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
10.Kaitseministeerium on ettekirjutuses viidanud korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1, kuid ettekirjutuses puuduvad igasugused põhjendused KorS § 28 lg 1 normikoosseisu täitmise kohta, millega on rikutud põhjendamise kohustust.
11.Punase risti embleemi kasutamise küsimusega tugineb Kaitseministeerium punase risti nimetuse ja embleemi seadusele (PRS), mille § 12 sätestab kaitseministeeriumi pädevuse ja seaduse §-d 9, 10 ja 11 reguleerivad punase risti embleemi viitavat kasutamist. Eesti punane rist viitas oma esimeses 12.11.2020 kirjas 1949. aastal vastu võetud I Genfi Konventsiooni artiklile 53 lg 1 ning selles sisalduvad õiguslikku regulatsiooni saab pidada relevantseks rahvusvaheliseks õigusnormiks antud küsimuse lahendamisel. Eesti siseriiklik õigus, st PRS, ei reguleeri küsimust punase risti embleemi imiteerimisest, kuna nimetuse ja embleemi kaitstaval või viitaval kasutamise regulatsioon lähtub üksnes punase risti embleemist endast (st embleemiga identsest sümbolist).
12.Kaebaja leiab, et 1949. aasta I Genfi Konventsiooni artikkel 53 lg 1 ei ole otsekohalduv rahvusvahelise õiguse norm, ja eeldaks Eesti seaduseandja poolt riigisiseses õiguses reguleerimist. Eeltooduga on sisuliselt nõustunud ka Kaitseministeerium. Isegi juhul, kui AZeTA logo oleks kasvõi teoreetiliselt punase risti embleemi imitatsiooniks, siis Eesti seadusandja ei ole üldse ette näinud siseriiklikus õiguses punase risti embleemi kaitset imitatsiooni suhtes, rahvusvaheline norm ei ole otsekohalduv ja seega puudub üldse Kaitseministeeriumi ettekirjutuse õiguslik alus PRS alusel.
13.AZeTA logo on ka kasutusel roosa „e“ tähe embleemiga, valgete või roheliste tähtedega erinevat värvi kaustadel, sh roheline ja kollane, seega ei arvesta ettekirjutus ja selle põhjendused AZeTA logo kõiki värviversioone ning on täitmiseks ebaselge. Punase risti embleemi ja AZeTA värvilahendusi võrreldes ei ole küsimust selles, et värvid ei ole identsed. Punase risti embleem on silmatorkavalt punast värvi (meie hinnangul värvikoodiga RGB 207 0 0), seevastu AZeTA logo tähed AZ ja TA on rohelised ja „e“ tähe värvi võib pidada roosaks või lillakaks, n.ö magenta (AZeTA brändiraamatu kohaselt värvikood RGB 239 74 129). Kui neid värvitoone kõrvuti võrrelda, siis toonierinevus on ilmne. Kaebaja ei kasuta AZeTA logos punase risti embleemi värvi ega ka sarnast värvitooni, mille puhul oleks võimalik rääkida imiteerimisest. Võrdlus tuleb teostada AZeTA logo tervikuna analüüsides, kuna tarbija näeb kaubamärgi kujundust ühtse tervikuna ning ennekõike mõistab menetluse objektiks olevat elementi „e“ tähena. AZETA, UAB on AZeTA logo kujundelementi, stiliseeritud „e“ tähe registreerinud ka Euroopa Liidu kaubamärgina nr 018066733 ja kuigi registreeritud kaubamärk ei ole värviline, siis kaitseb see stiliseeritud „e“ tähe graafilise kujunduse ja proportsiooni.
14.Imiteerimise mõiste sisaldab endas ka subjektiivset tahtluse elementi, et kaebaja on soovinud ja seadnud oma logo kujunduse loomisel eesmärgiks imiteerida punase risti embleemi. AZETA,UAB on oma kaubamärgi logo loonud iseseisvalt ning kindlatel põhjustel.
15.Kui käsitleda aga AZeTA logo kujunduse loogikat „e“ tähe horisontaaljoone suhtes ristuva vertikaaljoonega, siis see lähtub e-kaubanduses laialdaselt levinud „pluss“ märgi sümbolist. Pluss märk tähistab e-kaubanduses tavapäraselt „lisa toode ostukorvi“ mõtet. Asjaolu, et „pluss“ on ekaubanduses laialdaselt levinud sümboliks iseloomustab ka Google pildiotsing. Kaebaja leiab, et AZeTA logo ei ole punase risti embleemi imitatsioon ja selle kasutamine ei ole vastuolus Eesti siseriiklike õigusaktidega ega ka rahvusvahelise õigusega. AZeTA vastavat logo ei kasutata mitte üksnes Eestis, vaid samasugune logo on kasutusel nii Lätis, kui ka Poolas ja kaubamärgiomanik plaanib selle logo kasutust laiendada järgnevatesse riikidesse ka tulevikus. Logo kasutamise piiramine Eestis oleks ebamõistlik ning tooks kaasa mitmete oluliste Euroopa Liidu põhimõtete rikkumise ning samuti kahjustaks AZETA,UAB kui kaubamärgiomaniku ja vastavate intellektuaalomandi õiguste omaja õigusi ja huve, kui ühes EL liikmesriigis tehakse takistusi ühtse logo visuaali kasutamiseks.
16.Täiendavas 19.12.2022 seisukohas toob kaebaja välja, et kohalduva õigusnormistiku osas on oluline ennekõike KorS § 28 lg 1 ning PRS § 10, § 11, § 12 lg 1, sest isikute õiguste piiramine saab toimuda seaduse alusel. Välireklaam ja telereklaam ei ole iseseisev tähise kasutus, vaid selle puhul on tegemist üksnes internetikaupluse reklaamiga (reklaamiseaduse § 2 lg 1 p 3), st AZeTA logo on kasutusel internetikaupluse tähistusena ning selle reklaamis, mitte abstraktselt avalikus ruumis. Vaidlustatud haldusaktis puudub põhjendus kaebajast, kui avaliku korra eest vastutavast isikust ning samuti AZeTA logost, kui ohust või avaliku korra rikkumisest, mistõttu saab vastustaja ettekirjutust pidada põhjendamatuks. Punase risti embleemi keelatud kasutuse osas tuleb lähtuda punase risti nimetuse ja embleemi seadusest (PRS), mille § 9 – 11 reguleerivad embleemi viitavat kasutust, kuid mitte üheski sättes ei reguleeri embleemi jäljendava tähise kasutamist. Vastustaja ettekirjutus viitab haldusakti andja suvale, milleks tal ei ole õigust – KorS § 9 sätestab üheselt, et sanktsiooni saab rakendada vaid seaduse alusel, kui vastustaja avaldab ka ise, et vastav siseriiklik õigus puudub. Sisuliselt on vastustaja teinud ettekirjutuse ja piiranud AZeTA logo kaubamärgi, kui omandi kasutamist, Genfi konventsiooni kommentaaride ning erinevate seotud osapoolte, sh punase risti organisatsiooni juhiste alusel. Oluliseks normikoosseisu elemendiks ka PRS § 9 lg 2. Vastustaja ei ole põhjendanud, kuidas AZeTA logo võidakse tajuda viisil, et seda kasutavat isikut (kaebaja) või sellega tähistatud vara (internetikauplus; reklaamikandja) pidada embleemi kaitse all olevaks.
AZeTA (värviline logo) on registreeritud Euroopa Liidu kaubamärgina reg nr 018604890. Asjakohased ei ole asjaolud „e“ logo võimalikust iseseisvast kasutusest.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
17.Kõigepealt selgitab vastustaja, et enne riikliku järelevalvemenetluse algatamist on nii Eesti Punane Rist kui ka Kaitseministeerium pakkunud kaebajale võimalusi suulisteks läbirääkimisteks seoses „AZeTA“ logo (edaspidi nimetatud ka logo) kasutamisega viisil ja värvitoonides, mis on eksitavalt sarnane punase risti embleemile. Kaebaja on keeldunud suulistest läbirääkimistest ning kirjalikult keeldunud logo muutmisest. Kaebaja kasutab „AZeTA“ logo väga ulatuslikult ka välireklaamides ja telereklaamides. Seega ei ole asjakohane rääkida vaid internetikaupluse kaubamärgi logo kasutamisest, vaid üldiselt „AZeTA“ logo kasutamisest avalikus ruumis viisil ja värvitoonides, mis on eksitavalt sarnane punase risti embleemiga.
18.Vastustaja teostab riiklikku järelevalvet punase risti nimetuse ja embleemi kasutamise üle vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja punase risti seadusele (PRS § 12 lg 1). Kuivõrd PRS-is ei ole punase risti embleemile sarnase embleemi/tähise kasutamise õiguseid ning piiranguid sätestatud, peab vastustaja riikliku järelevalve teostamisel juhinduma eelkõige 1949. aasta 12. augusti Genfi (I) konventsioonist haavatud ja haigete sõjaväelaste olukorra parandamise kohta maismaal (edaspidi Genfi konventsioon (I). PRS § 12 lg 1 on kehtestatud Genfi konventsioonist (I) tulenevate kohustuste rakendamiseks siseriiklikult (punase risti embleemi tohib kasutada ainult Genfi konventsioonides sätestatud korras) ning välislepinguga võetud kohustusi tuleb Eesti riigil täita. Vastustajal on kohustus teostada järelevalvet punase risti embleemi kasutamise üle mh vastavalt rahvusvahelisele õigusele. Seega olenemata sellest, et PRS-is ei ole eraldi sätestatud keeldu kasutada punase risti embleemile sarnaseid embleeme, on Genfi konventsiooni (I) artikli 53 järgi see keelatud.
19.Vastustaja on ettekirjutuse punktides 18 ja 21 selgitanud, mida saab pidada Genfi konventsiooni (I) järgi punase risti embleemile sarnaseks embleemiks. Kuna Genfi konventsioon (I) ei sätesta erandeid punase risti embleemiga sarnaste embleemide kasutamisele ning õigustatud isikute ringile, siis vastustaja lähtus riikliku järelevalve menetluse läbiviimisel rikkumise tuvastamiseks PRS §-des 6-11 sätestatust. Vastustaja on 21.04.2021 kaebajale edastatud tähelepanu juhtimise kirjas ning ettekirjutuse punktides 27-30 põhjendanud, mis on punase risti embleemi või eksitavalt sarnase märgi õigustamata isikute poolt kasutamise keelu eesmärk; kuidas on „AZeTA“ logo sarnane punase risti embleemiga ning millised tagajärjed võib kaasa tuua kaebaja poolt punakat tooni sisaldava „AZeTA“ logo kasutamine avalikus ruumis. Järelevalvemenetluse tulemusel tuvastati, et kaebaja poolt ettekirjutuse tegemise ajal kasutatav „Azeta“ logo viisil, mis sisaldas endas punakas toonis „e“ tähte ning „rist/pluss“ märki, oli visuaalselt eksitavalt sarnane punase risti embleemile. Olemaks eksitavalt sarnane punase risti embleemile, ei pea tähis olema punase risti embleemiga üksühele ühtiv. Piisab sellest, kui keskmine inimene võib tähiseid omavahel seostada.
20.Kaitseministeerium seisab punase risti embleemi õiguspärase kasutamise eest Eesti territooriumil, kuid kohustub järelevalve teostamisel tuginema ka Genfi konventsioonis (I) sätestatule. Kuna Genfi konventsioon (I) keelab selleks õigustamata isikutel punase risti embleemiga sarnase tähise kasutamise ja Eesti on Genfi konventsiooni (I) ratifitseerinud, on Eestil kohustus keelata punase risti embleemiga sarnase tähise kasutamine, sõltumata sellest, kas riigisiseses õiguses on täpselt sätestatud sarnasuse kriteeriumid. Sarnasus tuleb järelevalvet teostaval organil igakordselt tuvastada. Isegi, kui konkreetselt PRS-is ei ole nimetatud punase risti embleemile sarnase embleemi kaitset, siis Genfi Konventsiooni (I) artiklis 53 on sarnase embleemi/tähise keeld sõnaselgelt välja toodud ning PRS-i § 12 lg-s 1 sätestatud järelevalve punase risti embleemi kasutamise üle hõlmab ka
järelevalvet selle üle, et eksitavalt sarnaseid embleeme ei kasutataks. PRS § 12 lg 1 tõlgendamisel peab arvesse võtma, mis oli seadusandja mõte sätte sõnastamisel.
21.Genfi konventsioon (I) on ratifitseeritud ja see on Eesti Vabariigi suhtes kehtiv. Välisleping võib olla on üksikküsimuses konkreetsem ja sellel võib olla ka abistav funktsioon Eesti õiguse tõlgendamisel. Ratifitseeritud välislepingu vahetu kohaldamine eeldab, et Eesti õiguses ei ole asjassepuutuvat normi või on see vastuolus välislepingu vastava sättega. Viimati nimetatud juhul oleks välislepingu asemel Eesti õiguse kohaldamine põhiseadusevastane (Riigikohtu otsus 3-3-1-5802, p 11). Ettekirjutuse tegemiseks oli alus Genfi Konventsiooni (I) ja PRS-i järgi.
22.Punase risti embleemiga sarnane on selline embleem, mis enda põhiosas kasutab punast või sellega sarnast tooni risti või poolkuud valgel taustal. Seejuures ei ole oluline, kui suur on rist või poolkuu ise või kas valge taust on millegagi piiritletud. Eesti Punase Risti 19.11.2020 vastuse punktist 3 nähtub, et ka Rahvusvahelise Punase Risti Komitee õigusekspert Stephane J. Hankins on andnud Eesti Punasele Ristile järelepärimise tulemusel hinnangu, et „AZeTA“ logo kujutab endast selget punase risti embleemi väärkasutust embleemi imitatsiooni näol. Rahvusvahelise Punase Risti Komitee õigusekspert Stephane J. Hankinsi 16.04.2021 antud põhjalikumast hinnangust nähtub, et „AZeTA“ logo kasutuse puhul on tegemist punase risti embleemi väärkasutusega, kuna kaitse all oleva punase risti imitatsioonina saab käsitleda sellise logo kasutamist, mida oma kuju või värvuse tõttu võib ajada segamini punase risti embleemiga. Kriteeriumiks on riski olemasolu (kas on olemas risk, et avalikkus peab logo punase ristiga seonduvaks) ning riski olemasolul tõlgendatakse risk Genfi konventsiooni I artikli 53 alusel kaitse all oleva punase risti kasuks.
23.Vastustaja on ettekirjutuses põhjendanud, milline osa logost on eksitavalt sarnane punase risti embleemile ning milles sarnasus seisneb. Ettekirjutuse resolutsiooni sõnastusega on kaebajale jäetud logo muutmise osas ulatuslik otsustusõigus. Vastustaja on vaid soovitanud muuta värvikombinatsiooni, kuna see on kõige kiirem ja kõige vähem ressurssi nõudvam võimalus ning seda eelkõige põhjusel, et praktikas on „Azeta“ logo kasutusel erinevate värvikombinatsioonidega.
24.Kaebaja poolt lisatud väljavõte logo kasutamisest erineval taustal ja erinevas värvitoonis tõendab jällegi, et kaebaja väited logo värvikombinatsiooni muutmise kohta seoses maine kahju, volituste puudumisega jms on paljasõnalised. AZETA klienditeenindus aadressil Taevakivi 1, 13619 Tallinn on tähistatud suure läbivalt valge „AZeTA“ logoga. Nimetatud logo on hoonel olnud juba enne järelevalvemenetluse algatamist, seega ei vasta mingilgi juhul tõele väited AZETA,UAB õiguste ja hüvede kahjustamise kohta, kui logo on riigis visuaalselt erinevates värvides kasutuses.
25.Kaebaja ei ole osades telereklaamides kasutanud „AZeTA“ logo tervikuna, vaid reklaamis osalenud isikud kandsid rinnas punakas toonis „e“-d koos „risti/pluss“ märgiga ehk vaidlusaluse logo ühte osa, mis on eksitavalt sarnane punase risti embleemile. Sellisel viisil logo kasutamisel ei ole ilmselgelt tagatud logo terviklikkus, mis võibki avalikkust eksitada ning pidada logo punase risti embleemiks.
26.Täiendavas 19.04.2023 seisukohas pidas vastustaja vajalikuks esitada menetluse käigus ilmnenud lisatõendeid. Seisukoha lisas 1 esitatud 01.03.2023 e-kirja väljavõtte kohaselt tegutseb „AZeTA“ kaubamärgi all tegutsenud e-apteek alates 1. märtsist 2023 Euroapteegi kaubamärgi all. Samuti on Euroapteegi Facebook lehel 01.03.2023 postitus, et alates 1. märtsist 2023 „AZeTA“ nime kandnud e-apteek jätkab Euroapteegi kaubamärgi all. Nii eelmainitud e-kirjast kui ka Facebook postitusest nähtub, et OÜ PharmaMint jääb vastutavaks kõigi Azeta e-apteegis ja edaspidi Euroapteegi e-apteegis tehtud tellimuste eest. 01.03.2023 e-posti aadressilt [email protected] saadetud e-kirjast nähtub, et 2022. aasta neljandas kvartalis kasvas e-apteegi kaugmüügi käive varasema
aastaga võrreldes 72 protsenti. Seega olid kaebaja väited võimaliku majandusliku kahju tekitamise kohta ennatlikud ja tõendamata. Olukorras, kus kaebaja e-apteek ei tegutse enam „AZeTA“ kaubamärgi all ja kohtumenetluse kestel „AZeTA“ e-apteegi käive pigem kasvas, on vastustaja seisukohal, et antud juhul ei ole võimalik kaebusega saavutada kaebuse eesmärki. Vastustaja palub PharmaMint OÜ kaebus jätta läbi vaatamata või alternatiivina jätta rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
27.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud riikliku järelevalvemenetluse asjas nr 5-13/21/3618 tehtud Kaitseministeeriumi 11.11.2021 ettekirjutus-hoiatust ning taotletud selle tühistamist. Nimetatud haldusaktiga kohustati OÜ-d PharmaMint lõpetama „AZeTA“ logo kasutamine internetiapteegis aadressiga www.azeta.ee ning muus avalikus ruumis viisil ja värvitoonides, mis on eksitavalt sarnane punase risti embleemiga. Ettekirjutuse pidi täitma hiljemalt 60 päeva jooksul alates ettekirjutuse saamisest ja ettekirjutuse täitmisest oli vaja Kaitseministeeriumile ka viivitamatult teatada. Ettekirjutus-hoiatus sisaldas ka sunniraha hoiatust summas kuni 2600 eurot.
28.Vaidlustatud haldusakti andmise alusena on osundatud korrakaitseseaduse § 28 lõikele 1, punase risti nimetuse ja embleemi seaduse § 12 lõikele 1 ning haldusmenetluse seaduse § 35 lõike 1 punktile
2.Korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 alusel on pädeval korrakaitseorganil õigus ohu või korrarikkumise korral panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda sama paragrahvi lõikes 2 (ettekirjutuse täitmata jätmise korral selle täitmine asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud vahenditega) või 3 (vahetu sunni kohaldamise võimalus) nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul. Vastavalt KorS § 15 lg 1 loetakse avaliku korra eest vastutavaks isikuks (ka) isik, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu, rikub avalikku korda või on põhjustanud sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus.
29.Punase risti nimetuse ja embleemi seaduse (PRS) reguleerimisala on toodud ära seaduse esimeses paragrahvis ning vastavalt selle paragrahvi esimesele lõikele sätestatakse nimetatud seadusega punase risti nimetuse ja embleemi ning teiste samatähenduslike nimetuste ja embleemide kasutamise riigisisene kord ning vastutus nende väärkasutamise eest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt juhindutakse punase risti nimetuse ja embleemi, punase poolkuu nimetuse ja embleemi ning punase lõvi ja päikese nimetuse ja embleemi kasutamisel 1949. aasta 12. augusti Genfi konventsioonide (I-IV) ning nende 1977. aasta 8. juuni lisaprotokollidest (edaspidi - Genfi konventsioon), samuti punase risti nimetuse ja embleemi seadusest. Eelnimetatud seaduse § 12 lõike 1 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet punase risti nimetuse ja embleemi ning sama seaduse §-s 4 nimetatud teiste nimetuste ja embleemide kasutamise üle vastavalt rahvusvahelisele õigusele ja eelosundatud seadusele Kaitseministeerium ning vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 on ette nähtud ka sunniraha rakendamise võimalus ettekirjutuse täitmata jätmise korral. Antud juhul puudutab vaidlus üksnes punase risti embleemi väärkasutamist (eksitav sarnasus). PRS § 3 lõikega 2 sätestatakse, et punase risti embleem on punane rist valgel taustal.
30.Vastavalt PRS paragrahvile 2 kohaldatakse eelnimetatud seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse (HMS) sätteid, arvestades PRS erisusi. Haldusmenetluse seaduse § 35 lõike 1 punkti 2 kohaselt algab haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetlus (vastava) haldusakti andmiseks menetlusosalise teavitamisega menetlusest. Antud juhul on seda nõuet järgitud. Kaitseministeeriumi 01.10.2021 teade nr 5-13/21/3618 on haldusasja materjalide juurde ühtlasi ka esitatud.
31.Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Selles, et punase risti nimetuse ja embleemi kasutamise üle teostab riiklikku järelevalvet Kaitseministeerium, antud juhul vaidlust ei ole, kuid kaebaja arvates ei olnud KorS § 28 lg 1 (õiguslik alus, millele ettekirjutuses osundati) normikoosseis täidetud ning sellega rikuti motiveerimiskohustust. Vastustaja kaebaja sellekohast seisukohta ei jaga, märkides, et riiklikku järelevalvet punasse risti nimetuse ja embleemi kasutamise üle teostatakse vastavalt rahvusvahelisele õigusele ning punase risti nimetuse ja embleemi seadusele. Vastustaja eelnimetatud seisukohaga võib nõustuda, see on punase risti nimetuse ja embleemi seaduse esimese paragrahvi lõigetega 1 ja 2 ning ka sama seaduse kaheteistkümnenda paragrahvi lõikega 1 kooskõlas. Mis puutub korrakaitseseaduse § 28 lõikesse 1, siis sellega antakse pädevale korrakaitseorganile õigus ohu või korrarikkumise korral panna avaliku korra eest vastutavale isikule ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada ettekirjutuse täitmata jätmise eest, kusjuures KorS § 1 lõike 3 alusel võib korrakaitseorgan riikliku järelevalve meetme kohaldamisel lähtuda eriseaduses sätestatut järgides korrakaitseseaduse põhimõtetteid ning vastavalt KorS § 6 lõikele 1 loetakse korrakaitseorganiks seaduse või määrusega riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutust, kogu või isikut (Vt siinkohal PRS § 12 lg 1). Korrakaitseseaduse § 28 lg 1 kohaldub koosmõjus PRS § 12 lõikega 1 ning vastustaja ongi sellest lähtunud. Kaebaja oli aga korrakaitseseaduse tähenduses avaliku korra eest vastutavaks isikuks, sest vastavalt KorS § 15 lg 1 loetakse avaliku korra eest vastutavaks isikuks (ka) isik, kes on põhjustanud ohukahtluse või ohu või on põhjustanud sellise olukorra tekkimise võimaluse, mille realiseerumisel tekib oht või ohukahtlus.
32.Punase risti embleemi õiguspärase kasutamise eest Eesti territooriumil on vaja juhinduda Genfi konventsioonis (I) sätestatust (PRS § 1 lg 2). Vastustajaga peab nõustuma, et täpseid sarnasuse kriteeriumeid ei ole olnud vaja sätestada ja et (piisava) sarnasuse peab järelevalvet teostav organ igakordselt tuvastama. Vastavalt PRS § 1 lõikele 2 oligi vaja punase risti nimetuse ja embleemi kasutamisel juhinduda nimelt Genfi konventsioonist, kusjuures Genfi konventsiooni artikli 53 kohaselt ei või embleemi või tähist „Punane Rist“ või „Genfi Rist“ või muud sellele sarnanevat märki või tähist kasutada üksikisikud, avalikud või eraõiguslikud organisatsioonid, firmad või äriühingud, välja arvatud konventsiooniga selleks õigustatud isikud, mis tahes otstarbel ja arvestamata selle kasutuselevõtmise kuupäeva. Täpsete sarnasuse kriteeriumite väljatöötamise nõuet konventsiooni enda tekstist (jättes kõrvale võimalikud kommentaarid, arvamused ja tõlgendused) ei ilmne.
33.Lähtuvalt eeltoodust ei saa järeldada, et vastustaja oleks haldusakti andmise õigusliku aluse ebaõigesti välja toonud või et ettekirjutus oleks tehtud ilma vastava õigusliku aluse olemasoluta. Lisaks küsitavustele või võimalikele küsitavustele vaidlustatud haldusakti andmise õigusliku aluse osas seonduvad kaebaja teised põhiväited „AZeTA“ logo puhul kasutatud värvilahendustega, logo osaks oleva „e“ tähega, punase risti embleemi ja „AZeTA“ logo proportsioonidega ja muude taoliste küsimustega, mis peaksid viitama sellele, et logo ei olnud eksitavalt sarnane punase risti embleemiga nii nagu on seda väidetud vaidlustatud haldusakti resolutsiooni punktis 1. Seonduvalt eelnimetatuga taandub aga küsimus haldusakti õiguspärasuse eelduste täidetavusele ning seda peamiselt kaalutluste asjakohasuse kontekstis.
34.Riiklikku järelevalvet punase risti nimetuse ja embleemi ning kasutamise üle teostab Kaitseministeerium (PRS § 12 lg 1) ning seega on ka vastavate hinnangute andmine esmajärjekorras eelnimetatud ministeeriumi pädevuses. Samas peab järelevalvega seonduv haldusakt vastama haldusakti õiguspärasuse eelduslikele tingimustele, mis on sätestatud haldusmenetluse seaduse §-s
54.Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,
kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kohus asus eelnevalt seisukohale, et haldusakt oli antud kehtiva õiguse alusel. Seega jääb edasine põhirõhk kaalutlemise küsimusele, sest vorminõuete osas ei ole etteheiteid tehtud ning sisulist küsimust ei saa tekkida ka Kaitseministeeriumi järelevalve alase pädevuse osas, mis on selgelt sätestatud PRS § 12 lõikes 1. Taoliste vaidluste puhul saabki kohus hinnata peamiselt seda kas vaidlustatud otsustuse vastuvõtmisel ei ole tehtud ilmselgeid kaalutlusvigu. Vastustaja asus seiskohale, et „AZeTA“ logo kasutamine sellisel viisil ja värvitoonides oli punase risti embleemiga (siiski) eksitavalt sarnane. Ilmselgeid kaalutlusvigu sellise seisukoha osas antud juhul täheldada ei saa. Vastustaja on küsimust piisava põhjalikkusega kaalunud ning vastavad põhjendused kajastuvad vaidlustatud haldusakti punktides 17-33. Seonduvalt tõdemusega eksitavast sarnasusest on kokkuvõtlikud põhjendused vaidlustatud haldusakti punktides 17, 18 ja 33 ning antud juhul ei pea kohus vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lg 2 tarvilikuks neid üle korrata, sest kaebus jääb rahuldamata.
35.Lähtuvalt eeltoodust ei ole kaebuse rahuldamiseks alust. Vastustaja on lähtunud talle antud pädevusest ning kuigi taolised sarnasuse hindamist vajavad küsimused jäävad alati mingil määral vaieldavaks, käesoleva vaidlusega seonduva „AZeTA“ logo pidamisel eksitavalt sarnaseks punase risti embleemiga, põhimõttelisi või ilmselgeid kaalutlusvigu siiski täheldada ei saanud. Vastustaja on haldusasja kirjalikus menetluses läbivaatamiseks määramisel antud tähtaja raames taotlenud 19.04.2023 seisuga täiendavalt veel ka kaebuse läbi vaatamata jätmist põhjusel, et kaebusega ei ole võimalik eesmärki saavutada ning seostades seda „AZeTA“ e-apteegi käibe kasvuga pärast logo värvide muutmist. Kaebuse läbi vaatamata jätmine on vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 151 lg 2 p 1 küll üheks protsessuaalseks võimaluseks mida kaaluda, kuid praeguses menetlusstaadiumis ehk suhteliselt vahetult enne kohtulahendi teatavakstegemiseks määratud kuupäeva, ei oleks see enam põhjendatud. Samas peab kohus vajalikuks siinkohal märkida, et nähtuvalt kaebaja 01.12.2022 vastusest (p-d 1.2 ja 2.2) ei soovinud ta hüvitamisnõuet esitada, jäädes tähtaegselt esitatud esialgse kaebuse nõude juurde kindlaks. Seega ei oleks majandusliku seisundi küsimus enam otseselt asjassepuutuv. Seetõttu ei ole põhjust ka kaebuse läbi vaatamata jätmisele suunatud taotlust rahuldada, kuid arvestades asjaolu, et see oli esitatud alternatiivsena, siis kohus seda käesoleva lahendi resolutsioonis eraldi ei kajasta.
36.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste menetluskulud või võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.