X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 03.01.2023 otsuse nr 7002210033-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja Keijo Lindeberg Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja MS
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 11.04.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 11.04.2023 määruse peale haldusasjas nr 3-23-264.
Rahuldada X määruskaebus osaliselt ja tühistada Tallinna Halduskohtu 11.04.2023 määruse haldusasjas nr 3-23-264 resolutsiooni punkt 2. Muus osas jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 119 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X saabus 23.02.2022 Eestisse ja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 25.04.2022 otsuse nr 7002210033-1, millega lõpetati välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 23 lg 2 p 1 ja lg 3 alusel X rahvusvahelise kaitse menetlus, kuna taotleja keeldus PPA-ga koostööst.
3.X esitas 02.05.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks PPA 25.04.2022 otsuse kohtus vaidlustamisel.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 03.05.2022 määrusega asjas nr 3-22-1003 X riigi õigusabi taotluse ja andis talle riigi õigusabi PPA 25.04.2022 otsuse nr 7002210033-1 vaidlustamisel
3-23-264 tema esindamiseks ja õigusdokumentide koostamiseks. Tallina Halduskohus andis riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Taotlusele lisatud majandusliku seisundi teatise kohaselt on X rahvusvahelise kaitse taotleja, kes viibib varjupaigataotlejate majutuskeskuses. Taotleja sissetulekuks on sotsiaaltoetus 150 eurot, mille taotleja kulutab toidu ja sidekulude eest tasumiseks. Arvestades taotluse kiireloomulisust, on põhjendatud lahendada see olemasoleva teabe alusel. Puudub alus arvata, et taotlejal on piisavalt raha, et tasuda õigusabi kulude eest. Majandusliku seisundi teatise kohaselt puuduvad taotlejal piisavad sissetulekud ja muud vabad vahendid, mille arvelt saaks taotleja õigusteenustega kaasnevad kulud kanda. Kuna taotleja on Vene Föderatsiooni kodanik, kes ei valda eesti keelt ning ei oma juriidilisi teadmisi, on tõenäoline, et ta ei suuda ise ilma professionaalse õigusabita ennast esindada. Eeldatavalt vajab taotleja õigusabi ka järgnevates halduskohtumenetlustes ning seetõttu on kohaldatav riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lg 1. Kui hiljem selgub, et taotlejal on piisavalt raha, võib kohus antud menetlusabi tühistada (HKMS § 117, RÕS § 6 lg 1, § 7 lg 1 p 4).
5.X esitas 09.05.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 25.04.2022 otsuse nr 7002210033-1 tühistamiseks (haldusasi nr 3-22-1053).
6.PPA uuendas 05.07.2022 teatisega nr 15.6-8/295-1 X rahvusvahelise kaitse menetluse. Tallinna Halduskohus lõpetas haldusasja nr 3-22-1053 menetluse.
7.PPA luges 03.01.2023 otsusega nr 7002210033-2 X rahvusvahelise kaitse taotluse VRKS § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ja tegi VRKS § 20 lg 2 alusel otsuse taotluse tagasilükkamise kohta. Ühtlasi tegi PPA X-le väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 pde 2 ja 4 alusel sundtäidetava ettekirjutuse lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni ja kohaldas talle VSS § 74 lg 2 alusel sissesõidukeeldu 5 aastaks.
8.X esitas 07.02.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 03.01.2023 otsuse nr 7002210033-2 tühistamiseks, PPA kohustamiseks väljastada kaebajale elamisluba ja PPA-lt kahju hüvitamise nõudes. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse ning majandusliku seisu teatise.
9.Tallinna Halduskohus võttis 21.02.2023 määrusega kaebuse menetlusse ja rahuldas X menetlusabi taotluse osaliselt, vabastades kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu ja tõlkimise kulude (määruse ja menetlust lõpetava lahendi põhjenduste ja resolutsiooni tõlkimise kulud) tasumisest. Kaebaja esitatud menetlusabi taotlusest ja majandusliku seisundi teatisest nähtub, et kaebaja viibib varjupaigataotlejate majutuskeskuses ja tema sissetulekuks on sotsiaaltoetus. Kuna kaebaja sissetulek ei ole piisav, ei ole talle vastavalt HKMS § 112 lg 1 p-le 1 menetlusabi andmine keelatud. Praeguses menetlusstaadiumis ei saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks.
10.PPA leidis 21.02.2023 esitatud määruskaebuses, et kaebaja majanduslik seisund ei vasta menetlusabi taotluses toodule. Kaebaja külastab Eestis spaasid, kasutades seejuures Saaremaal spaas käimiseks lennutransporti. Samuti käib kaebaja kinos ja kontsertidel, ööbib ja veedab aega erinevates kallites hotellides ning eksponeerib oma elustiili avalikult Youtube’is. Kaebaja väidetav sissetulek 200 eurot riigilt saadud toetusena (millest tema väitel kulub igakuiselt 140 eurot sõidukaardi soetamiseks, 40 eurot söögile ja 20 eurot muude majanduskulude peale) ei võimalda sellist elustiili, vaid see eeldab piisavalt suure raha olemasolu. Kaebaja üleolevat suhtumist saadud toetusesse näitab ka see, et ta viskab ühes PPA esitatud videos talle majutuskeskusest antud abipaki demonstratiivselt prügikasti.
11.Tallinna Ringkonnakohus tagastas 22.03.2023 määrusega PPA määruskaebuse, sest määruskaebuse esitamine ei ole lubatav (HKMS § 119 lg 1). 2(6)
3-23-264
12.Kaebaja esindaja selgitas 03.04.2023 halduskohtule, et kaebajal puuduvad pankades arvelduskontod ja tal ei võimalik esitada arvelduskontode väljavõtteid. Kaebaja kasutab üksnes sularaha ja tema ainus sissetulek on Eesti riigi makstav toetus 200 eurot. PPA osutatud Saaremaa reis toimus Eesti riigi makstava toetuse eest. Hotelli kulu oli u 50 eurot ning lennupilet u 25 eurot.
13.Tallinna Halduskohus eraldas 31.03.2023 määrusega X nõuded PPA tekitatud kahju hüvitamiseks ja PPA ametnike töölt kõrvaldamiseks eraldi haldusasja nr 3-23-686.
14.Tallinna Halduskohus tühistas 11.04.2023 määrusega X-le 21.02.2023 määrusega antud menetlusabi riigilõivust ja tõlkekuludest vabastamiseks (resolutsiooni p 1) ning 03.05.2022 määrusega haldusasjas nr 3-22-1003 antud riigi õigusabi ja jättis X riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). Kaebaja on esitanud menetlusabi taotledes valeandmeid (HKMS § 117 lg 1 p 1). Kohus lähtus kaebajale menetlusabi andes kaebaja menetlusabi taotlusest, mille kohaselt on kaebaja sissetulek 200 eurot, millest kulub transpordile 140 eurot, toidule 40 eurot ning sidevahenditele 20 eurot. PPA 21.02.2023 esitatud videotest ja kaebaja YouTube’i postitatud videotest nähtuvalt on kaebaja külastanud Eestis korduvalt restorane, muuseume, hotelle1, s.t teinud selliseid kulutusi, mida ei ole võimalik teha olukorras, kus kaebajal tuleb hakkama saada 200 euroga kuus. Usutav ei ole väide, et kaebaja puhkas Saaremaal talle makstud sotsiaaltoetusena saadud raha eest ja kulutas kokku u 75 eurot. Avalikest allikatest nähtuvalt maksavad ühe otsa odavaimad lennupiletid marsruudil Tallinn-Kuressaare 26–34 eurot. Samuti jäävad Saaremaa spaahotellide tasud vahemikku 67–143 eurot. Seega ei ole võimalik külastada lennukiga Saaremaal asuvat spaad 75 euro eest. Samuti läheb see vastuollu menetlusabi taotluses tooduga, millest nähtuvalt kulub sotsiaaltoetusena saadav raha kaebaja igapäevaste kulutuste eest tasumiseks. Lisaks ei ole kaebaja andnud selgitusi teiste märkimisväärselt suurte kulutuste tegemise kohta. Isik, kes teeb mittevajalikke kalleid kulutusi, on võimeline tasuma ka kohtumenetlusega seotud kulusid. Kuigi kohtul ei ole võimalik kontrollida kaebaja sularaha jääki, on kaebaja tehtud kulutuste suurust arvestades põhjendatud vastustaja eeldus, et kaebajal on olemas (sula)raha riigilõivu ning vajalike tõlgete eest tasumiseks. Samuti ei vasta kaebaja oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saamise tingimustele (RÕS § 6 lg 1, § 7 lg 1 p 4).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
15.X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu 11.04.2023 määrus. Halduskohtu osutatud videotest nähtuvat on meelevaldselt tõlgendatud kaebaja kahjuks. Kaebaja ei ole neis nähtud kulutusi kandnud isiklikult ning PPA ega kohus ei ole vastupidist tõendanud. Kaebajal on Eestis sõbrad ja tuttavad, kes on nõus maksma tema eest kinni nt toidukorra restoranis või muuseumikülastuse ilma igasuguse vastutasuta. Kaebaja ei kajasta oma videotes kõiki oma elu tahke ja nendest ei nähtu ka see, kes, mida ja millal on kaebaja eest tasunud, sest mõned isikud ei soovi end avalikes veebiportaalides näidata. Kaebaja on peaaegu kõikidel kultuuriüritustel käinud tasuta Eesti riigiasutuste kutsel ja kulul. Halduskohus eksis oma hinnangus, et 75 euro eest ei ole Saaremaal asuvat spaad lennukiga reisides võimalik külastada. Hotellide maksumus sõltub hooajast ja nädalapäevast. Kaebaja peatus hotellis Meri, kus nt 18.–19.04 maksaks ööbimine koos hommikusöögiga 54 eurot. Mais võib Saaremaal leida majutust ka 35 euro eest. Kaebaja on 18.02.2023 videos kajastanud, et hotelli maksumus oli 43 eurot koos hommikusöögi ja protseduuridega. Kaebaja pidi siiski lisaöö eest maksma juurde 50 eurot. Seega parandab kaebaja oma varem väidetut ja täpsustab, et hotelli maksumus oli kokku u 93 eurot. Kaebaja arveldab sularahas, seetõttu ei mäleta ta konkreetseid detaile. Lennupilet Kuressaarest Tallinnasse maksis 26 eurot ja bussipilet Tallinnast Kuressaarde 12 eurot. Kaebaja
Vt ROMAN ROMANOVSKII EESTI - YouTube
3(6)
3-23-264 ei tasunud majutuse eest ise. Saaremaa reisi eest on kaebaja ise tasunud vaid 75 eurot. Isegi kui kaebaja oleks olnud võimeline tasuma ise kogu reisi eest, ei saa sellest järeldada, et ta on võimeline tasuma kvaliteetse õigusabiteenuse eest. Kaebaja esindaja tunnitasu on koos käibemaksuga 234 eurot. Arusaamatu on ka, milliste mittevajalike kallite kulutuste tegemist halduskohus kaebajale ette heidab. Määruses on konkreetsemalt juttu üksnes restoranide, hotellide, muuseumite ja reisiga seotud kulutustest.
16.PPA palub jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebaja väited oma majandusliku olukorra kohta ei ole usutavad ning on vastuolulised ja paljasõnalised. Kaebaja tegelike sissetulekute kohta puudub igasugune usaldusväärne teave. Kaebaja elustiil ei kinnita seda, et tal napib raha. Ei ole eluliselt usutav, et kaebajal on Eestis tekkinud selline usalduslik suhtlusringkond, kes maksab kinni kõik tema meelelahutused. Väide, et kaebaja käis kõikidel kultuuriüritustel Eesti riigiasutuste kutsel ja kulul, on paljasõnaline. Seejuures on kaebaja Youtube’i postitatud videod suunatud sellele, et alavääristada Eestit kõiges alates riigikaitseorganitest kuni pensionäride elukvaliteedini.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
18.Vaidlustatud määrusega tühistas halduskohus HKMS § 117 lg 1 p 1 alusel oma varasema, 21.02.2023 määrusega antud menetlusabi riigilõivust ja tõlkekuludest vabastamiseks ning 03.05.2022 määrusega haldusasjas nr 3-22-1003 antud riigi õigusabi. HKMS § 117 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabi andmise tühistada, kui menetlusabi saaja on menetlusabi taotledes esitanud valeandmeid. Halduskohtu arvates oli kaebaja esitanud menetlusabi taotluses oma majandusliku seisundi kohta valeandmeid, märkides, et tema ainsaks sissetulekuks on sotsiaaltoetus 200 eurot kuus ja tal ei ole raha menetluskulude eest tasumiseks. Halduskohus leidis, et kaebaja selliseid väited on mitteusutavad, sest ta on samas suutnud teha kulutusi, mida ei saa pidada hädavajalikeks (lennukiga reisimine, hotellides ööbimine, restoranide, muuseumide ja kontsertide külastamine).
19.Taotleja menetlusabi saamise tingimustele vastamise tõendamiskoormus lasub kaebajal. Kuigi HKMS § 116 lg 2 ning TsMS § 186 lg-te 5 ja 6 järgi on kohtul võimalus küsida ja koguda menetlusabi taotlust täpsustavaid andmeid, tuleneb HKMS § 115 lg-st 2, et eelkõige tuleb taotlejal endal esitada andmed ning tõendada enda vastavust menetlusabi andmise kriteeriumitele (vrd Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.06.2016 määrus nr 3-2-1-41-16, p 8 esimene lõik). Kohus saab lähtuda esitatud andmete õigsusest ega pea neid alati üle kontrollima. Vajaduse korral saab kohus pöörduda majandusliku olukorra selgitamiseks menetlusabi taotleja poole. Taotleja peab arvestama, et valeandmete esitamine (sh andmete varjamine) ei ole tagajärjeta. Teadlik valeandmete esitamine kohtule menetlusabi saamiseks on vastuolus HKMS § 50 lg-st 2 tuleneva kohustusega esitada kohtule ainult tõeseid andmeid ning HKMS § 28 lgtest 1 ja 2 tuleneva keeluga kuritarvitada oma menetlusõigusi. Samuti võib see olla kvalifitseeritav kelmusena karistusseadustiku § 209 mõttes (määrus nr 3-2-1-41-16, p 8 kolmas lõik).
20.Igasugune andmete varjamine ei too siiski vältimatult kaasa menetlusabi tühistamist. See oleks vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. HKMS § 117 lg 1 p 1 kohaldamise eelduseks on asjaolu, et taotleja esitas menetlusabi taotluses süüliselt valeandmeid (Riigikohtu halduskolleegiumi 10.05.2022 määrus asjas nr 3-22-56, p 21). Menetlusabi tühistamine on 4(6)
3-23-264 kohtu kaalutlusotsus, mida saab teha esmajoones siis, kui ilmnevad olulised valeandmed, mh andmete esitamata jätmine, mis oluliselt moonutab taotleja majanduslikku seisundit ja võinuks mõjutada menetlusabi andmist või olulisel määral selle ulatust ning ei ole alust arvata, et valeandmete esitamine toimus eksimuse või teadmatuse tõttu. Sealjuures tuleb kohtul arvestada, kas valeandmeid, sh ebaõigeid või ebatäielikke andmeid, on esitatud tahtlikult või hooletusest ning kas need andmed puudutavad taotleja menetlusabi andmise tingimuste täitmist (eelkõige majanduslikku seisundit) olulisel määral (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.06.2016 määrus nr 3-2-1-41-16, p 8).
21.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praegusel juhul on piisav alus järeldada, et kaebaja on esitanud sellisel määral valeandmeid, sh andmete esitama jätmise kaudu, et see moonutab oluliselt menetlusabi taotleja majanduslikku seisundit. Kaebaja määruskaebuses väidetu, et meelelahutuslikud kulud on tema eest kandnud kolmandad isikud, on mh vastuolus kaebaja 04.03.2023 selgitusega, et kulud Saaremaa reisile kandis ta sotsiaaltoetuse arvelt. Õige on PPA märkus, et kaebaja on jätnud esitamata tõendid selle kohta, et tema kulutusi kannavad teised isikud, ning selliste asjaolude olemasolu kohta saab tõendeid esitada ainult kaebaja. Praegusest haldusasjast eraldatud kohtuasjas nr 3-23-686 esitatud vastuses on PPA lisaks viidanud asjaolule, et haldusasjas nr 3-22-1671 esitas kaebaja õigusabilepingu, mille kohaselt sai ta õigusabi teenust kokku 10 tundi maksumusega 100 eurot/tund kokku summas 1000 eurot. Ka see kinnitab kaudselt kohtule seni teadmata sissetulekuallikate olemasolu. Ka kaebaja PPA esitatud videost nähtuv toiduabi paki prügikasti viskamine viitab sellele, et kaebajal on võimalus leida oma kulutuste katmiseks ka muid, riigi abiga mitteseotud katteallikaid. Võib eeldada, et tegelikult 200 euro suurusest sotsiaalabist elatuv isik sellist abi tagasi ei lükkaks.
22.Praeguses asjas tuleb kaebajal tasuda riigilõivu 20 eurot. Lisaks on kaebajale antud menetlusabi 21.02.2023 määruse ja menetlust lõpetava lahendi resolutsiooni ja põhjenduste tõlkimiseks. Halduskohtu 21.02.2023 määruses märgitu, et vene keele tõlke hind on alates 60 eurot lehekülje kohta, on ebaõige. Ühe lehekülje eesti keelest vene keelde tõlkimise hind on alates 10 eurot lehekülje kohta2. Võttes arvesse muid kaebaja kulutusi, on ringkonnakohtu hinnangul kaebaja võimeline sellises ulatuses menetluskulud ise kandma. Eelnevat arvestades tühistas halduskohus õigesti kaebajale antud menetlusabi riigilõivust ja tõlkekuludest vabastamiseks.
23.Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et praeguses asjas ei ole siiski põhjendatud riigi õigusabi andmise tühistamine. Nagu määruskaebuses on märgitud, ulatub kaebaja esindaja tunnitasu üle 200 euro. Sellist tasu ei saa praegusel õigusteenuste osutamise turul erakordseks pidada. Võttes arvesse mh kaebaja esindaja 28.03.2023 halduskohtule esitatud riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise suuruse kindlaksmääramise taotlust, võib eeldada, et praeguses asjas ulatuks õigusabikulud tuhandetesse eurodesse. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa PPA esitatud tõendite põhjal järeldada, et kaebajal oleks olemas raha või sissetulekuallikad sellises ulatuses kulude kandmiseks. Seetõttu ei saa keelduda riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 4 alusel. Riigi õigusabi andmisest ei saa keelduda ka muul alusel (vt RÕS § 7 lg 1). Kuna kaebaja on välismaalane, kes on viibinud Eestis alates 2022. a algusest, ei saa eeldada, et ta oskaks eesti keelt ja tunneks Eesti õigussüsteemi oma õiguste kaitsmiseks piisavalt (RÕS § 7 lg 1 p 1). Arvestades kaebaja päritoluriiki ja kaebaja väidetavat põhjust rahvusvahelise kaitse taotlemiseks, ei saa kaebust ka ilmselgelt perspektiivituks pidada ja sel alusel õigusabi andmata jätta (RÕS § 7 lg 1 p 5).
Vt nt https://www.tekstiabi.ee/et/hinnakiri
5(6)
3-23-264
24.Eelneva põhjal rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ja tühistab halduskohtu 11.04.2023 määruse riigi õigusabi tühistamist puudutavas osas, s.t resolutsiooni p 2. Muus osas jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.