Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Villem Lapimaa ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.03.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-264
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 03.01.2023 otsuse nr 7002210033-2 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja MS
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu XX.XX.XXXX otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta asja juurde apellatsioonimenetluses esitatud uued tõendid.
2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu XX.XX.XXXX otsus muutmata.
3.Jätta X menetluskulud osas, milles talle on antud riigi õigusabi, riigi kanda ja ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi ning Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise kuupäevad tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 29.04.2024 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-23-264 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Venemaa Föderatsiooni kodanik X (kaebaja) saabus XX.XX.XXXX Eestisse ja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) lõpetas 25.04.2022 otsusega nr 7002210033-1 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 23 lg 2 p 1 ja lg 3 alusel rahvusvahelise kaitse menetluse, sest kaebaja keeldus koostööst PPA-ga. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 25.04.2022 otsuse tühistamiseks ja PPA kohustamiseks (haldusasi nr 3-22-1053). PPA uuendas 05.07.2022 teatisega nr 15.6-8/295-1 kaebaja rahvusvahelise kaitse menetluse. Halduskohus lõpetas 05.07.2022 määrusega haldusasja nr 3-22-1053 menetluse.
3.PPA luges 03.01.2023 otsusega nr 7002210033-2 kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse VRKS § 20 lg 1 kohaselt põhjendamatuks ja lükkas selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi, luges taotluse VRKS § 201 p 9 alusel selgelt põhjendamatuks, tegi kaebajale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel sundtäidetava ettekirjutuse lahkumiseks Venemaa Föderatsiooni ning kohaldas talle VSS § 74 lg 2 alusel sissesõidukeeldu 5 aastaks. 1) Kaebaja kardab, et päritoluriiki tagasi pöördudes süüdistatakse teda ekstremismis, sest kaebaja kutsus oma YouTube’i kanalil inimesi üles kukutama riigivõimu. Kaebaja peab ennast tuntud artistiks ja poliitiliseks aktivistiks ning tulevaseks Venemaa presidendiks. Kaebajat ei ole alust tunnustada pagulasena (VRKS § 4 lg 1). Kaebaja ütlusi saab pidada usutavaks üksnes osaliselt. Usutavad ei ole kaebaja ütlused, mis puudutavad tema poliitilist meelsust ja sellest lähtuvat tegevust, samuti tema suhtes algatatud kriminaalmenetluse asjaolusid. Kaebaja tegevus on olnud manipuleeriv. Ta ei ole teinud PPA-ga konstruktiivset koostööd. Pole usutav, et kaebaja poliitilised vaated ja nende avaldamine (sh sõjas Ukraina toetamine) on siirad. Kaebaja on endine sõjaväelane. Kaebaja YouTube’i kanalil ja Facebook’is avaldatud postituste kohaselt on ta käinud Venemaal sõjaväelastele kontserte andmas, valmistab koos perega Georgi linte ja tunneb uhkust Venemaa võidu üle „Suures Isamaasõjas“. Ta demonstreerib oma sotsiaalmeedia kanalitel erinevat agressorriigi sümboolikat (nt NSV Liidu sümboolikaga lippu), mis on Eestis keelatud. Puudub info, et kaebaja oleks enne Eestisse saabumist kritiseerinud Venemaa tegevust Ukrainas. Kaebaja on avaldanud sotsiaalmeedias postitusi selle kohta, et teda karistati kriminaalkorras oma ämma peksmise eest. Seda karistust ei saa hinnata poliitiliselt motiveerituks. Kaebaja sotsiaalmeedia postitustest on näha, et ta käitub vägivaldselt ja agressiivselt (sh oma pereliikmete suhtes). Kinnipidamiskeskuse ja varjupaigataotlejate majutuskeskuse töötajad ei ole tundnud end kaebaja tegevuse tõttu turvaliselt. Kaebaja on filminud ja avaldanud sotsiaalmeedias teiste varjupaigataotlejatega seotud asjaolusid, hoolimata palvetest filmimine lõpetada. Sellega on kaebaja seadnud ohtu teised varjupaigataotlejad. Kaebaja suhtes on alustatud Eestis kriminaalmenetlust seoses tema vägivaldse käitumisega varjupaigataotlejate majutuskeskuses. Kaebaja on oma tegudes ja sõnades (sh oma YouTube’i kanalil) väljendanud põlgust ja lugupidamatust Eesti riigi ja selle ametiasutuste ning ametnike vastu. Kuigi PPA loeb kaebaja haavatavasse gruppi kuuluvaks isikuks ja on kaasanud menetlusse psühholoogi, ei saa kaebaja destruktiivset käitumist õigustada üksnes tema vaimse tervise probleemidega. Kaebaja käitumise saab hinnata pahatahtlikuks ja Eesti riigi avalikku korda ohustavaks. Kaebaja on esitanud PPA-le suure hulga dokumente seoses väitega, et tema suhtes on alustatud kriminaalmenetlust, milles kaebajat kahtlustatakse ekstremismis. Tähelepanuta tuleb jätta 2(6)
3-23-264 dokumendid, mis puudutavad kohtuvaidlusi seoses kaebaja lapse solvamise, kaebaja eluruumist väljatõstmise ja liiklusõnnetuse toimumispaigast lahkumisega, sest need on isiklikest asjaoludest võrsunud tsiviilvaidlused, millele puudub poliitiline taust. PPA hindab sisuliselt dokumente, mis puudutavad ebaseaduslikult raudteel kõndimist ja piiritsooni rikkumist. Kaebaja selgitused ja selle kohta esitatud dokumendid ei ole kooskõlas. Tõenäoliselt on kaebajale raudteel kõndimise eest määratud rahatrahv õiguspärane. Selles menetluses tehtud taustauuringu kaudu said Venemaa ametiasutused ilmselt teada kaebaja sotsiaalmeedias avaldatud videotest, milles ta kutsub üles riiki kukutama, kuid tõenditest ei nähtu, et kaebajale oleks selle tõttu esitatud kahtlustus ekstremismis. Kaebaja ütlused ei ole selles osas usutavad. Kui kaebajat tõepoolest karistatakse Venemaal riigivõimu kukutamisele üleskutsumise eest, ei oleks see ebaproportsionaalne, sest sarnased teod oleks ka Eesti karistusseadustiku järgi karistatavad vangistusega. Päritoluriigi teabe järgi kasutavad Venemaa ametivõimud nn ekstremismivastast seadust meelevaldselt, eesmärgiga suruda maha poliitilist opositsiooni, kuid vangistusega karistatakse harva. Ebaseadusliku piiririkkumise eest määrati kaebajale rahatrahv. Kaebaja profiili arvestades ei ole tema tagakiusamine tõenäoline. Tegemist ei ole opositsiooniliidriga, kelleks kaebaja ise end peab. 2) Kaebaja ei vaja täiendavat kaitset (VRKS § 4 lg 3). Miski ei viita sellele, et kaebajat ähvardaks Venemaale tagasi pöördumise korral reaalne ja tegelik oht. Venemaa territooriumil ei toimu sellist relvakonflikti, mis võiks ohtu seada iga Venemaa territooriumil elava isiku elu. Pole alust arvata, et kaebajat ohustaks surmanuhtlus või muu inimväärikust alandav kohtlemisviis. 3) Kaebajale tuleb teha lahkumisettekirjutus vabatahtliku lahkumise tähtaega andmata. Ta ohustab avalikku korda ega ole teinud PPA-ga koostööd. Puuduvad majanduslikud, sotsiaalsed või tervislikud põhjused, mille tõttu ei saaks kaebajat välja saata. Kohaldada tuleb 5-aastast sissesõidukeeldu. Puuduvad asjaolud, mis annaks aluse sissesõidukeelu tähtaega vähendada või jätta see kohaldamata.
4.X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi tühistada PPA 03.01.2023 otsus ja kohustada PPA-d andma kaebajale rahvusvaheline kaitse või alternatiivselt vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Kaebaja ei esitanud 04.07.2022 uut rahvusvahelise kaitse taotlust, vaid andis nõusoleku varjupaigataotluse läbivaatamise tähtaja pikendamiseks, et tal tekiks õigus Eestis töötada. Menetluse uuendamine on PPA omavoli. PPA ei vaadanud taotlust läbi selleks ettenähtud tähtaja jooksul. PPA ei määranud kaebajale haldusmenetluses esindajat ja jättis kaebaja tahte ning tema taotluse tegelikud asjaolud välja selgitamata. VRKS § 201 p 9 kohaldamise eeldused ei ole täidetud, sest kaebaja ei ole varjupaigasüsteemi kuritarvitanud ega ohusta Eesti avalikku korda. Kaebaja negatiive suhtumine PPA ametnikesse on olnud põhjendatud. Kaebajal on väga tugevad opositsioonilised vaated ja ta põgenes sellest tingitud tagakiusamise eest. Kaebaja toetab Ukrainat. Kaebaja poliitiline tegevus on jätkunud ka Eestis.
5.PPA palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusakti põhjenduste juurde.
6.Tallinna Halduskohus jättis XX.XX.XXXX otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Halduskohus nõustus vaidlustatud haldusakti põhjendustega neid kõiki kordamata (HKMS § 165 lg 2). Kaebaja 04.07.2022 taotlusest (dtl 751) nähtub nõusolek menetluse uuendamiseks. PPA uuendas 05.07.2022 otsusega menetluse (VRKS § 24 lg 1) ja vaatas kaebaja XX.XX.XXXX taotluse sisuliselt läbi. Pole tähtsust, et PPA 03.01.2023 otsuses on ekslikult märgitud, et kaebaja esitas uue rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA vaatas taotluse läbi VRKS § 181 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul s.o kuue kuu jooksul, arvates menetluse uuendamisest. Kaebaja väited, et tal ei olnud võimalik rahvusvahelise kaitse menetluse ajal töötada, on paljasõnalised (vt ka haldusasi nr 322-2021). 3(6)
3-23-264 PPA on piisavalt põhjendanud VRKS § 201 p 9 kohaldamist. Kaebaja tegevusest ei nähtu, et ta tunneks tegelikku hirmu Venemaa ametiasutuste poolse tagakiusamise ees. Kaebaja ohustab Eesti avalikku korda. Kaebajale esitatud ekstremismikahtlusega seotud asjaolusid on piisavalt hinnatud. Kaebaja käitumine on provokatiivne ja vastuoluline, arvestades tema tegevust ja ütlusi kogumis, ei ole tema Venemaa riigivõimu vastasus tõsiseltvõetav. Pigem on kaebaja tegevus suunatud Eesti riigi, ametiasutuste ja inimeste vastu. Kaebaja ütlusi Venemaal toimunud sündmuste ja oma poliitilise profiili kohta ei saa pidada usaldusväärseks. PPA pidas kaebajaga vestlusi 11.03.2022, 25.03.2022, 12.04.2022, 24.08.2022 ja 15.09.2022. Protokollide järgi ei olnud kaebaja valmis tegema PPA-ga koostööd ja vastama PPA küsimustele. Seega ei saa puudusi haldusmenetluses lugeda PPA süüks. Kaebaja vastas PPA küsimustele korrektselt 15.09.2022 vestlusel ja neid ütlusi on PPA otsuses nõuetekohaselt hinnatud. Kaebuses ei ole eraldi vastuväiteid lahkumisettekirjutusele ja sissesõidukeelu kohaldamisele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja ei esitanud 04.07.2022 uut rahvusvahelise kaitse taotlust ega andnud nõusolekut menetluse uuendamiseks ja taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamiseks. Kaebaja oli üksnes valmis seda kaaluma. Halduskohus leidis seega vääralt, et sisuliselt on menetlus uuendatud. Seega on väär ka halduskohtu järeldus, et kaebaja taotlus vaadati läbi tähtaegselt. See tõi kaasa asjaolu, kaebaja ei saanud kasutada VRKS § 101 lg-st 1 tulenevat õigust Eestis töötada, sest selles normis nimetatud tähtaeg pikenes veel kuue kuu võrra, arvates 05.07.2022 menetluse uuendamisest. Haldusasjas nr 3-22-1053 ei selgitatud välja kaebaja tegelikku tahet. Kaebaja on esitanud põhjalikud selgitused ja arvukalt tõendeid, mis kinnitavad tema rahvusvahelise kaitse vajadust. Tõendite hulgast nähtub kaebaja äärmiselt suur poliitiline aktiivsus. Kaebaja väljendusviis on jõuline, mistõttu jääb see Venemaa ametiasutustele silma. Kaebaja on väga karmilt ja pika aja jooksul kritiseerinud Vladimir Putini poliitikat. Kaebaja on avalikult esitanud Ukraina rahvalaule, kandes silti „Slava Ukraini“. Seega kaebaja ilmselgelt toetab Ukraina riiki ja rahvast. Kaebaja avaldatud videotes on kasutatud Ukraina relvajõudude koosseisu kuuluva Venemaa Vabaduse Leegioni elemente. See väeüksus on kuulutatud Venemaal terroristlikuks organisatsiooniks. Kaebaja on avaldanud video, milles väljendas toetust kinnipidamiskeskuses olnud isikule, kes läks sõdima Ukraina poolele. Kaebaja on avaldanud V. Putinit naeruvääristavaid karikatuure ja iseloomustanud teda ebatsensuursete sõnadega. Kaebaja on osalenud Eestis meeleavaldusel Venemaa suursaatkonna ees ning avaldanud toetust Venemaa opositsiooniliidritele. Ka kaebaja pereliikmed on Venemaa riigivõimu vastu. Kaebaja on pärit teistsugusest kultuuriruumist ja tema avaldused võivad mõnikord olla liialdatud, kuid kindlasti pole need suunatud Eesti riigi vastu. Kaebaja arvukad sotsiaalmeedia postitused ei näita seda, et ta ei karda Venemaa riigivõimu ja tagakiusamist, vaid seda, et kaebaja poliitilised veendumused on tõsised ja järjepidevad. On selge, et Eestis oli kaebajal turvalisem teha Venemaad kritiseerivaid postitusi. Kaebajal on sotsiaalmeedias piisavalt suur hulk jälgijaid. Kaebaja saadeti XX.XX.XXXX välja Venemaale ja on alust arvata, et teda ähvardanud oht on realiseerunud. VRKS § 201 p 9 kohaldamiseks ei olnud alust. Kaebajast ei lähtu ohtu Eesti julgeolekule või avalikule korrale. Venemaa kodanikuna on kaebajal õigus austada oma kodumaa lippu ja sümboolikat, kuid see ei välista kaebaja hukkamõistu V. Putini režiimi suhtes. Kaebaja selgitas 08.03.2024 seisukohas, et teda on Venemaal vahistatud ja pekstud. Tal õnnestus kinnipidamiskohast vabaneda, kuid ta on Venemaal tagaotsitav ega saa riigist seaduslikult lahkuda. Kaebaja otsib võimalusi naasta Eestisse.
4(6)
3-23-264
8.PPA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes varasemate seisukohtade juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. Puuduvad tõendid, et kaebaja oleks otsinud Eestis tööd. Ta ei asunud tööle, kui tal tekkis selleks VRKS-st tulenevalt õigus, vaid jätkas tänaval musitseerimise, kerjamise ja provokatsioonidega. Pole usutav, et kaebajal oli kunagi üldse kavatsus Eestis töötada. Hinnang, et kaebajast lähtub oht avalikule korrale, kujunes asjaolude ja tõendite kogumi põhjal. Pärast Venemaale tagasi pöördumist on kaebaja jätkanud Eesti halvustamist. Pole alust arvata, et kaebaja elu või tervis on Venemaal ohus. PPA-le teadaolevalt ei ole kaebaja Venemaal tagaotsitav. Kaebaja väited tema väärkohtlemisest pärast Venemaale tagasi pöördumist ei ole usutavad. Kaebaja sotsiaalmeedia postituste järgi elab ta seal tavapärast elu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus võtab asja juurde apellatsioonimenetluses esitatud uued tõendid (HKMS § 62 lg 2 ja § 158 lg 31; Riigikohtu 15.02.2023 otsus nr 3-20-1115, p-d 24, 25 ja 32).
Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
11.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 nimetatud viiest põhjusest – rass, usk, rahvus, poliitiline veendumus või kuulumine sotsiaalsesse gruppi – ning tagakiusamise ja eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos.
12.Kaebaja väidab, et Venemaal võidakse teda taga kiusata tema poliitiliste veendumuste tõttu, sest ta on avalikult kritiseerinud V. Putinit ja tema režiimi ning toetanud Ukrainat.
13.Halduskohus ei pidanud tõenäoliseks, et kaebajat hakatakse Venemaal taga kiusama tema poliitilise meelsuse tõttu. Kaebaja motiivid oma poliitiliste veendumuste väljendamisel ei ole olnud halduskohtu hinnangul siirad ja järjekindlad ning tema üldine usaldusväärsus on väga madal. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4).
14.Kaebaja apellatsioonimenetluses esitatud seisukohad ja tõendid ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Kaebaja on tõepoolest olnud sotsiaalmeedias väga aktiivne ning Eestis viibimise ajal avaldanud mh postitusi, mis pealtnäha toetavad Ukrainat (vt 17.08.2023 esitatud tõendid). Samas puudub alus arvata, et tegemist on kaebaja siiraste poliitiliste veendumustega. PPA teatel lahkus kaebaja Eestist XX.XX.XXXX (dtl 1301). Kaebaja 08.03.2024 seisukohas esitatud üld- ja paljasõnaline väide, et teda on pärast Venemaale tagasi pöördumist vahistatud ning kinnipidamiskohas on teda väärkoheldud, ei ole kaebaja üldist madalat usaldusväärsust arvestades usutav. Kaebaja 19.07.2023 avaldatud YouTube’i videost on näha, et kaebaja jalutab rahulikult ja heatujuliselt tänaval ning teeb seejuures jätkuvalt Eestit halvustavaid ja naeruvääristavad avaldusi (vt viide PPA 04.10.2023 seisukohas). Kuna sel ajal oli kaebaja tagasi Venemaal, siis saab eeldada, et tal ei tekkinud Venemaa piiri ületamisel probleeme, sh ei näinud Venemaa ametivõimud põhjust kaebaja vahistamiseks. Inimõiguste voliniku 04.09.2023 vastuses, mille kaebaja on lisanud 08.03.2024 seisukohale, on juttu kaebaja ebaseaduslikust piiriületusest. See vastus ei tõenda kaebaja väidetud asjaolusid tema väärkohtlemisest pärast Venemaale tagasi pöördumist. Kui eeldada, et Venemaa ametiasutused siiski pidasid kaebaja pärast Venemaale tagasi pöördumist mingil põhjusel kinni – täpsemaid asjaolusid ei ole kaebaja selle kohta apellatsioonimenetluses välja toonud –, oli ta 2023. a lõpuks taas vabaduses (vt kaebaja 01.01.2024 e-kiri; PPA 12.03.2024 seisukohas toodud viited kaebaja YouTube’i videotele). PPA on lükanud ümber kaebaja väite, et ta on Venemaal tagaotsitav (vt päring PPA 12.03.2024 seisukohas nimetatud andmebaasist).
15.VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on 5(6)
3-23-264 alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise (p 1), tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise (p 2) või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (p 3). Täiendava kaitse andmiseks peab väärkohtlemine ületama teatava raskuse künnise, mis reeglina eeldab tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd nt Euroopa Kohtu otsus C-353/16, p-d 38–43 ja sealsed viited). Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13).
16.Kaebaja tugineb täiendava kaitse puhul samadele asjaoludele, mis pagulase staatuse puhul. Ringkonnakohtule ei nähtu eespool toodud põhjendusi arvestades, et kaebajat ähvardaks Venemaale tagasipöördumise korral reaalne risk sattuda tõsisesse ohtu. Seega leidis halduskohus õigesti, et kaebaja ei kvalifitseeru ka täiendava kaitse saajaks.
17.Kuna PPA on kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse sisuliselt läbi vaadanud ning lugenud kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse õiguspäraselt põhjendamatuks ja lükanud selle tagasi (VRKS § 20), ei ole tähtsust, kas kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse võis lugeda selgelt põhjendamatuks VRKS § 201 p 9 alusel. Seepärast ei pea ringkonnakohus praeguse vaidluse asjaoludel vajalikuks sellel küsimusel peatuda. Isegi kui PPA tegi kaebaja taotluse menetlemisel mingeid menetluslikke vigu, on kokkuvõttes õige PPA 03.01.2023 otsuse järeldus, et kaebaja ei kvalifitseeru rahvusvahelise kaitse saajaks.
18.Kuna kaebaja ei ole esitanud apellatsioonkaebuses eraldi väiteid lahkumisettekirjutuse tegemise ja sissesõidukeelu kohaldamise kohta, nõustub ringkonnakohus selles osas halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Kuna kaebaja on lahkunud Venemaale, on lahkumisettekirjutusega pandud kohustus täidetud ja ettekirjutuse kehtivus lõppenud (VSS § 13 lg 1). Kaebajale kohaldatud sissesõidukeeld on jõustunud. Asjaolude olulisel muutumisel on kaebajal võimalik taotleda pädevalt asutuselt sissesõidukeelu kehtivusaja muutmist või kehtetuks tunnistamist (VSS §-d 75 ja 32).
19.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg-d 1 ja 11). Kaebajale on antud riigi õigusabi kohtus esindamiseks. Need kulud jäävad HKMS § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Esindaja tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. Muud võimalikud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
20.Kaebaja õiguste kaitseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi ning Eestisse saabumise ja Eestist lahkumise kuupäev tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.