Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
20.04.2023, Tallinn
Haldusasja number
3-22-2021
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse peale
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja MS
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.10.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 27.10.2022 määruse haldusasjas nr 3-22-2021 resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale.
2.Võtta haldusasja nr 3-22-1053 materjalide hulgast siinse asja juurde Politsei- ja Piirivalveameti 25.04.2022 otsus nr 7002210033-1 (dtl 33–35) ja 05.07.2022 kiri nr 15.68/295-1 (dtl 335–337) ning kaebaja 04.07.2022 taotlus (dtl 330).
3.Võtta haldusasja nr 3-23-264 materjalide hulgast siinse asja juurde Politsei- ja Piirivalveameti 03.01.2023 otsus nr 7002210033-2 (dtl 80–110).
Tühistada Tallinna Halduskohtu 27.10.2022 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 osas, millega kohus tagastas kohustamisnõude ja varalise kahju hüvitamise nõude ning jättis varalise kahju hüvitamise nõudega seotud menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Teha uus määrus, millega lõpetada kohustamisnõude menetlus ning saata varalise kahju hüvitamise nõue ja sellega seotud menetlusabi taotlus halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Ülejäänud osas jätta halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 muutmata.
Tõlkida määrus vene keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kaebuse tagastamise ja menetluse lõpetamise osas võib esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muus osas on määrus lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-22-2021
1.Venemaa Föderatsiooni kodanik X (kaebaja) saabus 23.02.2022 Eestisse ja esitas rahvusvahelise kaitse taotluse. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) lõpetas 25.04.2022 otsusega nr 7002210033-1 taotluse menetluse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 23 lg 2 p 1 ja lg 3 alusel põhjusel, et kaebaja keeldus koostööst PPA-ga ning see on käsitatav taotlusest loobumisena. Kaebaja vaidlustas PPA 25.04.2022 otsuse Tallinna Halduskohtus (haldusasi nr 3-22-1053). Halduskohus soovitas kaebajal esitada menetluse uuendamise taotlus ja PPA-l menetlus uuendada. Kaebaja esitas 04.07.2022 uuesti rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA teatas 05.07.2022 kirjas nr 15.6-8/295-1 kaebajale, et uuendas VRKS § 23 lg 4 ja § 24 lg 1 alusel rahvusvahelise kaitse menetluse. Halduskohus lõpetas 05.07.2022 määrusega haldusasja nr 3-22-1053 menetluse, sest haldusmenetluse uuendamise tõttu ei ole enam võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Halduskohtu määrus jõustus 11.10.2022, kui Riigikohus ei võtnud kaebaja määruskaebust menetlusse. PPA lükkas 03.01.2023 otsusega nr 7002210033-2 kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse tagasi, tegi ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ning kohaldas sissesõidukeeldu. Vaidlus PPA 03.01.2023 otsuse õiguspärasuse üle on pooleli Tallinna Halduskohtus (haldusasi nr 3-23-264).
2.Rahvusvahelise kaitse taotlejate andmekogu andmetel on kaebajale väljastatud rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistused kehtivusajaga 18.05.2022–22.08.2022 ning 23.08.2022–04.01.2023.
3.PPA selgitas 21.09.2022 kirjas nr 15.7-9/109-2 vastuseks kaebaja pöördumisele, et ei telli kaebajale uut rahvusvahelise kaitse tunnistust. Tunnistusele kantud foto on selge. Tunnistusele kantud teave on õige, sh teave töötamise õiguse kohta. Kaebajal ei ole praegu õigust töötada, sest PPA lõpetas 25.04.2022 otsusega tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse. Kaebaja esitas 04.07.2022 uue taotluse, mille alusel on menetlus uuendatud ja määratud taotluse läbivaatamise tähtajaks kuus kuud. Kooskõlas VRKS §-ga 101 tekib kaebajal õigus töötada pärast kuue kuu möödumist korduva taotluse esitamisest.
4.X esitas 26.09.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles esitas järgmised nõuded: kohustada PPA-d väljastama kaebajale rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus vastavalt seadusele; kontrollida PPA ametnike tegevust; hüvitada PPA tekitatud varaline ja mittevaraline kahju 50 000 eurot. PPA ei väljastanud kaebajale 22.08.2022 uut rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistust, kuigi eelmise tunnistuse kehtivus oli lõppenud. Pärast mitmed pöördumisi väljastati tunnistus 10päevase hilinemisega ja ilma tööloata, kuigi kaebaja oli viibinud Eestis üle kuue kuu. Kaebaja keeldus uue tunnistuse vastuvõtmisest, sest PPA-l ei olnud õigust kaebajalt töötamise luba ära võtta. PPA selgitas 26.09.2022 kirjas, et käimas on korduv rahvusvahelise kaitse menetlus, kuid kaebaja ei ole esitanud uut taotlust. PPA on kaebajat eksitanud. Kaebusele oli lisatud menetlusabi taotlus mh riigilõivu tasumiseks, tõlkekulude kandmiseks ja advokaadi õigusabi tasu maksmiseks.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 22.10.2022 määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ning andis kaebajale menetlusabi kohtulahendi tõlkimiseks, jättes muus osas menetlusabi taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Kaebaja nõue kontrollida PPA ametniku tegevust on käsitatav taotlusena algatada ametniku suhtes teenistuslik järelevalve või distsiplinaarmenetlus. Sellise nõude menetlemine ei ole halduskohtu pädevuses, sest sellist menetlust saab läbi viia PPA juht või tema volitatud isik. See nõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja nõue kohustada PPA-d väljastama kaebajale rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. See nõue ei ole eesmärgipärane, sest kõnealune tunnistus on kaebajale juba väljastatud. PPA vastuse kohaselt oli kaebajal rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus, mis kehtis 18.05.2022–22.08.2022. Järgmine kaebajale väljastatud tunnistus 2(7)
3-22-2021 kehtib 23.08.2022–04.01.2023. Kaebaja rahvusvahelise kaitse taotleja staatus ei sõltu tunnistuse füüsilisest olemasolust, vaid tunnistuse eesmärk on tõendada väljaspool varjupaigataotlejate majutuskeskust kaebaja isikut (VRKS § 51 lg-d 1 ja 2). Kui tunnistuse posti teel saatmisel tekkiski väike viivitus, ei mõjutanud see kaebaja staatust rahvusvahelise kaitse taotlejana ega võtnud kaebajalt sellega seotud hüvesid. Kaebaja rahvusvahelise kaitse taotleja staatus säilib hoolimata asjaolust, et ta keeldus rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse vastuvõtmisest. Kohustamisnõude lubatavus ei sõltu sellest, kas PPA on kohaldanud õigesti VRKS §-i 101 (rahvusvahelise kaitse taotleja õigus töötada). Kaebaja ei väida, et tal pole olnud võimalik alates 23.08.2022 tööle minna ja selle tõttu oleks tal jäänud saamata töötasu või tekkinud muu varaline kahju. Kui selline kahju on tekkinud, saab kaebaja esitada kohtule uue kahjunõude. Mittevaralise kahju nõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kui eeldada, et PPA viivitas kaebajale rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse kättetoimetamisega, on tegemist kaebaja õiguste väheintensiivse riivega ning kahju rahaline hüvitamine riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel ei ole tõenäoline. Kaebajale tuleb anda menetlusabi kohtulahendi tõlkimiseks, et ta saaks kasutada õigust kohtulahendi peale edasi kaevata. Muus osas jääb menetlusabi taotlus kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata.
6.Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu 27.10.2022 määrus. Kaebajale tuleb hüvitada rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse väljastamata jätmisega tekitatud varaline ja mittevaraline kahju. PPA ei väljastanud kaebajale 22.08.2022 uut rahvusvahelise kaitse tunnistust. Tunnistust püüti üle anda 10-päevase hilinemisega. Kuna tunnistusel ei olnud märgitud kaebaja õigust töötada, keeldus kaebaja tunnistuse vastuvõtmisest. PPA-l ei olnud alust võtta kaebajalt õigust töötada. Kaebaja ei ole esitanud PPA-le korduvat rahvusvahelise kaitse taotlust, nagu väidab PPA. Halduskohus väidab valesti, et tegemist on väikese rikkumisega. Kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisega seotud PPA ametnikud võivad olla osa kuritegelikust rühmitusest, mistõttu taotles kaebaja halduskohtult PPA ametnike tegevuse kontrollimist. PPA esindaja on esitanud kohtumenetluses ekslikke väiteid, et kaebajal on rahvusvahelise kaitse tunnistus käes.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
I
7.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse halduskohtu 27.10.2022 määruse resolutsiooni pde 1 ja 2 peale menetlusse (HKMS § 207 lg 1). Määruskaebuse esitamine kaebuse tagastamise ja menetlusabi taotluse läbi vaatamata jätmise peale on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1 ja § 121 lg 4). Kaebaja tahet tuleb mõista selliselt, et ta ei soovi vaidlustada halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 2 osas, milles talle anti menetlusabi tõlkimiseks. Määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud minimaalsetele nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
8.Kaebajale tuleb tagastada määruskaebuse lisa – kutse Harju Maakohtu 15.11.2022 istungile väärteoasjas nr 4-22-3462 (HKMS § 62 lg 2). Kohtute infosüsteemi andmetel puudutab see väärteoasi kaebaja ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti vahelist vaidlust selle üle, kas kaebaja rikkus 27.07.2022 Tallinna vanalinnas tänavamuusikuna esinedes avalikus kohas käitumise nõudeid. Kaebajat ei karistatud selle eest, et tal puudus õigus töötada, vaid luba esineda vanalinna
3(7)
3-22-2021 muinsuskaitsealal. Sellel tõendil ei ole määruskaebuse lahendamisel seega tähtsust. Ühtlasi tühistas Harju Maakohus kaebajale mõistetud karistuse ning see kohtuotsus on jõustunud.
9.Haldusasja nr 3-22-1053 materjalide hulgast tuleb võtta siinse asja juurde kaebaja 04.07.2022 taotlus (dtl 330) ning PPA 25.04.2022 otsus nr 7002210033-1 (dtl 33–35) ja PPA 05.07.2022 kiri nr 15.6-8/295-1 (dtl 335–337), haldusasja nr 3-23-264 materjalide hulgast aga PPA 03.01.2023 otsus nr 7002210033-2 (dtl 80–110). Neile dokumentidele on halduskohtu 27.10.2022 määruses viidatud, kuid neid ei ole võetud praeguse haldusasja juurde. II
Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
11.Kaebaja leiab määruskaebuses, et tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisega seotud PPA ametnikud võivad olla osa kuritegelikust rühmitusest, mistõttu tulnuks halduskohtul kontrollida PPA ametnike tegevuse seaduslikkust.
12.Halduskohus tagastas kaebuse selles osas HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, s.o halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.
13.Kaebuse tagastamine kõnealuse nõude osas oli lubatav. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. PPA ametniku suhtes võib algatada distsiplinaarmenetluse ja määrata distsiplinaarkaristuse tema ametisse nimetamise õigust omav isik, kui on teada piisavalt faktilisi asjaolusid distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta (politsei- ja piirivalve seaduse § 1 lg 6 ja § 33; avaliku teenistuse seaduse §-d 72 ja 76). Seega kaebajale teatavaks saanud distsiplinaarsüüteost tuleb tal teavitada PPA-d, kelle volitatud ametnik saab kaaluda distsiplinaarmenetluse algatamist. Kaebajal puudub ka õigus nõuda ametniku karistamist või tema suhtes mingite meetmete võtmist ning selline kaebus tuleks tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Kuriteoteade tuleb aga esitada uurimisasutusele või prokuratuurile, kes otsustab kriminaalmenetluse alustamise üle (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-d 193 ja 195). Kuritegude uurimine ja menetlemine toimub KrMS-s ettenähtud korras. Seega ei olnud halduskohtu pädevuses kontrollida, kas PPA ametnike tegevuses oli distsiplinaarsüüteo või kuriteo tunnuseid. Seda, kas PPA menetles kaebaja korduvat rahvusvahelise kaitse taotlust nõuetekohaselt ja lükkas selle õiguspäraselt tagasi, hindab kohus haldusasjas nr 3-23-264.
14.Kaebaja märgib määruskaebuses, et tal ei ole ikka veel rahvusvahelise kaitse tunnistust, ning jääb taotluse juurde kohustada PPA-d väljastama kõnealune tunnistus selliselt, et see sisaldaks ka tööluba.
15.Halduskohus tagastas selle nõude HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, s.o põhjusel, et kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
16.VRKS § 51 lg 1 sätestab, et PPA annab taotlejale kolme päeva jooksul, arvates rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest, rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse, mis tõendab, et välismaalane taotleb Eestis rahvusvahelist kaitset. VRKS § 51 lg 2 kohaselt on taotleja, kes viibib väljaspool rahvusvahelise kaitse taotlejate majutuskeskust, kohustatud PPA ja Kaitsepolitseiameti nõudmisel esitama tunnistuse selle kontrollimiseks ja isiku tuvastamiseks. Seega tõendab tunnistus eeskätt rahvusvahelise kaitse taotleja isikut ja võimaldab veenduda, et tal on rahvusvahelise kaitse taotlejana seaduslik alus Eestis viibida. Siseministri 18.02.2016 määruse nr 7 „Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse vorm ja sellele kantavate andmete loetelu“ (määrus nr 7) § 1 lg 1 p 7 kohaselt kantakse tunnistusele mh rahvusvahelise kaitse taotleja õigus töötada ja töötamise algusaeg. Seega tõendab rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus ka taotleja õigust töötada ning võimaldab tööandjal veenduda, et isikul on Eestis töötamise õigus (vt Riigikogu X koosseisu 726 SE seletuskiri). VRKS § 51 lg 2 p 2 sätestab, et 4(7)
3-22-2021 PPA tunnistab rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse kehtetuks mh juhul, kui dokument või selles sisalduv kanne või andmed on ebaõiged.
17.Asja materjalide järgi oli kaebajal rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus, mis kehtis 18.05.2022–22.08.2022. Kaebaja teavitas 25.08.2022 e-kirjaga (dtl 68) PPA-d, et tunnistuse kehtivus on lõppenud ja tööle saamiseks on tal vaja uut tunnistust. PPA ametnik vastas 25.08.2022 e-kirjas (dtl 68), et uus rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus on juba tellitud ja loodetavasti jõuab peagi kaebajani. Rahvusvahelise kaitse taotlejate andmekogu andmetel (dtl 69) on kaebajale 29.08.2022 väljastatud rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus nr 7002210033 kehtivusega 23.08.2022–04.01.2023. PPA 06.10.2022 vastuse (dtl 71) kohaselt sooviti tunnistust kaebajale allkirja vastu üle anda 02.09.2022, kuid kaebaja keeldus selle vastuvõtmisest. Seega oli PPA kaebuse kohtusse esitamise ajaks täitnud kohustuse väljastada kaebajale rahvusvahelise kaitse tunnistus. Tunnistuse vastuvõtmine sõltus kaebajast endast.
18.Kaebaja seisukohtadest võib järeldada, et ta keeldus uue tunnistuse vastuvõtmisest eeskätt põhjusel, et sellel oli valesti märgitud kaebaja õigus töötada. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et rahvusvahelise kaitse taotleja õigus töötada ei sõltu temale rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse väljastamisest või sinna kantud andmetest, vaid seaduses ettenähtud tingimuste täidetusest. Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus ei ole tööluba. VRKS § 101 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotleja Eestis töötada, kui kuue kuu jooksul taotluse esitamisest ei ole temast sõltumatul põhjusel tema taotluse kohta jõustunud otsust. VRKS § 101 lg 2 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotleja võib Eestis töötada kuni tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõppemiseni. Seega on kaebaja Eestis töötamise õigus seotud tema taotluse menetlemise ajaga. Kaebajal oli siiski õigus nõuda PPA-lt korrektsete töötamise õigust puudutavate andmetega tunnistuse väljastamist, sest tunnistuse abil oli tal võimalik potentsiaalsetele tööandjatele tõendada oma õigust Eestis viibida ja siin töötada (s.o realiseerida temale seadusest tulenevat õigust töötada). Seega oli kohustamisnõue kaebuse esitamise ajal selle eesmärgi saavutamiseks asjakohane: kohus saanuks kaebuse rahuldamise korral kohustada PPAd väljastama kaebajale korrektsete töötamise andmetega rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus. Seega tagastas halduskohus kaebuses esitatud kohustamisnõude ekslikult HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.
19.Kuigi kaebuse esitamise ajal oli kohustamisnõue asjakohane, on praeguseks asjaolud muutunud. PPA väljastas kaebajale vaidlusaluse rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse kehtivusajaga 23.08.2022–04.01.2023. Seega on tunnistus nüüdseks kehtivuse kaotanud. Poleks eesmärgipärane kohustada PPA-d väljastama kaebajale tagantjärele sama ajavahemiku kohta uut, teistsuguste andmetega rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistust, isegi kui kõnealusel ajavahemikul kehtinud tunnistusele märgitud töötamise andmed olid valed. Kuna kaebaja on vaidlustanud kohtus PPA 03.01.2023 otsuse, millega tema rahvusvahelise kaitse taotlus lükati tagasi, ning haldusasja nr 3-23-264 menetlus on pooleli halduskohtus, tuleb eeldada, et kaebajal on jätkuvalt rahvusvahelise kaitse taotleja staatus. Isegi kui kaebajale on praeguseks väljastatud uus rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus, puudub mõistlik alus arvata, et seal oleks märgitud valesti kaebaja õigus töötada – ka siis, kui hakata VRKS § 101 lg-s 1 nimetatud kuuekuulist tähtaega arvestama alates 04.08.2022, nagu tegi PPA, on kaebajal praeguseks tekkinud õigus töötada ning puudub alus kahelda, et töötamise õigust puudutavad andmed kajastuvad ka uuel rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistusel. Seega ei ole kohustamisnõue enam eesmärgipärane.
20.Analoogselt HKMS § 152 lg-ga 2 oleks sellises olukorras võimalik üle minna tuvastamiskaebusele, kui tuvastamiskaebus on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p-d 12–13; 13.11.2014 otsus nr 3-3-1-44-14, p 12). Ringkonnakohus ei pea praegusel juhul vajalikuks anda kaebajale võimalust taotleda jätkutuvastuskaebusele üleminekut. Jätkutuvastuskaebusele üleminek peab teenima ressursside otstarbeka kasutamise eesmärki olukorras, kus kaebaja on pöördunud õigeaegselt kohase 5(7)
3-22-2021 nõudega kohtusse ja menetlusosalised on kohtuasja menetluse käigus olulise osa vaidluse lahendamiseks vajalikust tööst ära teinud (Riigikohtu 28.10.2020 määrus nr 3-20-580, p-d 12– 13). Kaebaja pöördus küll õigeaegselt kohtusse, kuid jätkutuvastuskaebusele üleminek ei oleks menetlusökonoomia eesmärgiga kooskõlas. Halduskohus ei ole asja sisuliselt lahendanud. Kaebaja on esitanud kahjunõude, mille raames saab hinnata ka seda, kas PPA tegevus kaebajale rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse väljastamisel oli õiguspärane. Kohustamisnõude menetlus tuleb seetõttu analoogia korras HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada.
21.Kaebaja taotles kaebuses ka rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse väljastamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja kahjunõue tugineb kahele alusele: PPA viivitas tõendi väljastamisega 10 päeva ning tõendile kantud töötamise andmed olid valed. Kaebaja hindas PPA tekitatud kahju suuruseks 50 000 eurot, kuid ei ole täpsustanud, millise osa kõnealusest summast moodustab varaline või mittevaraline kahju.
22.Halduskohus tagastas kaebaja mittevaralise kahju nõude HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel, s.o põhjusel, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
23.Kaebaja õiguste riive on vähese intensiivsusega siis, kui isegi kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk 22). Varaliselt hinnatava hüve puhul on tegemist vähese intensiivsusega riivega, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (HKMS § 133 lg 1 teine lause), kuid arvestada tuleb ka seda, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sekkutud. Kui tegu on kaaluka õigushüvega ja sellesse võidakse olla intensiivselt sekkutud, ei saa riivet väheintensiivseks pidada ka juhul, kui varaliselt hinnatava hüve väärtus ei ületa lihtmenetluse piirmäära (vt Riigikohtu 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411, p 12), sh kui mõne olulise põhiõiguse riive eest määratav mittevaralise kahju hüvitis tõenäoliselt ei ületaks seda summat. Mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse puhul võib õiguste riivet pidada väheintensiivseks HKMS § 121 lg 2 p 21 tähenduses eelkõige juhul, kui mittevaralise kahju rahas hüvitamine oleks asjaoludest ja kohtupraktikast tulenevalt ilmselgelt välistatud või äärmiselt ebatõenäoline. Seejuures tuleb arvestada, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju rahaline hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral (Riigikohtu 27.06.2017 otsus nr 3-3-1-9-17, p 13; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.11.2022 määrus nr 3-22-1470, p 10 ja 28.01.2023 määrus nr 3-22-2562, p 10).
24.RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja ei ole selgitanud, millist eespool nimetatud põhiõigust on PPA rahvusvahelise kaitse tunnistuse väljastamisega seoses rikkunud, ning ka ringkonnakohtule ei ole äratuntav, et PPA tegevus tunnistuse väljastamisel võiks isegi selle tegevuse õigusvastasuse korral kaasa tuua mittevaralise kahju rahas hüvitamise. Seega võis mittevaralise kahju nõude tagastada HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel.
25.Halduskohtu määrusest ei ole täpselt aru saada, millisel õiguslikul alusel kohus tagastas varalise kahju nõude, kuid eelduslikult on ka varalise kahju nõude tagastamise aluseks HKMS § 121 lg 2 p 22. Ringkonnakohus leiab, et varalise kahju nõude puhul ei ole selle normi kohaldamise eeldused täidetud. Kaebaja leidis kaebuses, et PPA võttis temalt õiguse töötada, kuid ei ole täpsemalt selgitanud, milles temale tekitatud varaline kahju seisneb ega esitanud varalise kahju tekkimise kohta mingeid tõendeid. Halduskohtul olnuks võimalik jätta kaebus käiguta ja küsida kaebajalt selle kohta täiendavaid selgitusi. Kahjunõude tõendamine on võimalik ka edasise 6(7)
3-22-2021 menetluse käigus. Kuna varalise kahju nõude elemendid ei ole selged, ei ole võimalik veenduda, et kaebaja õiguste riive on väheintensiivne ja nõude rahuldamine on perspektiivitu. Seega tuleb määruskaebus varalise kahju nõude osas rahuldada.
26.Halduskohus jättis kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata põhjusel, et kaebus tagastatakse (v.a menetlusabi tõlkimiseks). Kuna varalise kahju hüvitamise nõude osas ei olnud kaebuse tagastamiseks alust, tuleb halduskohtu määrus tühistada ka selle nõudega seotud menetlusabi osas. Halduskohtul tuleb menetlusabi taotlus selles osas uuesti lahendada.
27.Eelneva põhjal tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 osas, milles halduskohus tagastas kohustamis- ja varalise kahju hüvitamise nõude ning jättis varalise kahju hüvitamise nõude osas menetlusabi taotluse läbi vaatamata. Ringkonnakohus lõpetab kohustamisnõude osas menetluse ning saadab varalise kahju nõude ja sellega seotud menetlusabi taotluse tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Ülejäänud osas jääb halduskohtu määrus muutmata.
Menetlusabi jätkuvuse korras tuleb ringkonnakohtu määrus tõlkida vene keelde.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.