X. X. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 03.01.2023 otsuse nr 7002210033-2 tühistamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks anda kaebajale rahvusvaheline kaitse või alternatiivselt vaadata kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X., esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad Mirja Sarap ja Regina Lider
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 20.06.2023
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja nr 3-22-1053 juurest haldusasja nr 3-23-264 juurde Politsei- ja Piirivalveameti 05.07.2022 teatis rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse uuendamisest.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4.Avaldada kohtuotsuse resolutsioon, menetlusosaliste seisukohad ja kohtuotsuse põhjendav osa. Kaebaja nimi ning päritoluriigi informatsioon ja samuti riik, kust kaebaja Eestisse saabus, tuleb kohtuotsuse avaldamisel asendada läbivalt tähemärgiga.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 14.08.2023. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD
KAEBAJA SEISUKOHAD
6.Kaebaja ei ole esmase rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõpetamise järgselt esitanud uut varjupaiga taotlust, vaid on andnud nõusoleku varjupaiga taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamiseks. Menetluse uuendamisel määras PPA uueks tähtajaks 04.01.2023. 04.07.2022 seisuga ei olnud kaebaja varjupaiga taotluse osas otsust tehtud ning menetluse uuendamise tulemusena hakkavad kõik rahvusvahelise kaitse menetluse tähtajad uuesti jooksma. Kaebaja tegelik soov oli, et kõnealuse tähtaja pikendamise taotluse rahuldamise korral tekiks tal mh õigus töötada VRKS § 101 lg 1 alusel.
7.Kaebaja on põgenenud oma koduriigist tagakiusu eest ning asub võõras riigis, mille seadusi ta ei tunne. Samuti ei olnud kaebajal kõnealuse olukorra lahendamisel haldusmenetluses esindajat. PPA tekitas olukorra, kus kaebajal olid piiratud võimalused oma õiguste kaitsmiseks. PPA ei selgitanud, mida kaebaja saaks oma huvides teha ja kuidas menetlusega edasi minna. Kaebaja õiguste kaitse oli menetluse kestel raskendatud. Samuti puudub PPA kirjalik otsus menetluse uuendamise kohta.
8.PPA poolne taotluse meelevaldne tõlgendamine ja menetluse uuendamine tõi kaebajale ja tema perele kaasa pöördumatuid tagajärgi. Taotluse läbivaatamise tähtaja edasilükkamise tõttu olid kaebaja lapsed sunnitud minema Xxxxxxx kooli ning ei saanud tulla kaebaja juurde Eestisse elama. Kaebaja lapsed olid sunnitud minema koduõppelt kooli. Kool on teadlik kaebaja poliitilisest meelestatusest ning mõjutab kooli suhtumist kaebaja lastesse. Seega on kaebaja perekonna tagakiusamine süsteemne.
9.PPA ja kaebaja vaheline koostöö on olnud problemaatiline. PPA on jätnud kaebaja tegeliku tahte välja selgitamata ning teinud kõik endast oleneva, et kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlus jääks rahuldamata. PPA tegevus ei ole olnud suunatud faktiliste asjaolude väljaselgitamisele ning kaebaja poliitilise aktiivsuse ning selle tagajärgede tuvastamisele. PPA ametnike tegevus menetluses ehk mitmete menetlusnormide rikkumised on kaebajat šokeerinud. Kaebaja on selle tõttu pidanud KPKs pidama näljastreiki.
10.PPA on rikkunud menetlusnorme ning on omavoliliselt teinud menetluse uuendamise (mitte pikendamise) otsuse, mille tulemusena on kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt riivatud. Nt ei tekkinud kaebajal töötamise õigust.
11.PPA on kaebaja osas ebaõigesti tuvastanud pagulasseisundi puudumise. VRKS § 201 ei ole kohaldatav seetõttu, et PPA ei ole kohaselt hinnanud kaebaja kvalifitseerumist pagulasena ning kaebaja on esitanud väiteid ja põhjendusi, mis on seotud rahvusvahelise kaitse saamise tingimustega. Samuti ei ole kaebajal olnud soovi kuritarvitada rahvusvahelise kaitse süsteemi.
12.Kaebaja väljendab oma seisukohti väga otsekoheselt, kuid kaebaja vaadete väljendamise intensiivsuse tõttu ei saa asuda seisukohale, et isik kujutab ohtu Eesti julgeolekule ja avalikule korrale. Eelnev ei ole piisav, et ületada Euroopa Kohtu seatud künnist, mis võimaldab keelduda rahvusvahelise kaitse andmisest (Riigikohtu lahend nr 3-17-1026). PPA subjektiivset hinnangut kaebaja emotsionaalsuse osas on mõjutanud PPA ametnike ja kaebaja omavaheline läbisaamine varjupaiga menetluse kestel. Kaebaja negatiive suhtumine PPA ametnikesse on õigustatud.
13.Xxxxxxxx tungis Ukrainasse 24.02.2022 ning kaebaja saabus Eestisse xx.xx.xxxx. Pingeliste suhete peamiseks põhjuseks oli ja on V. Putini poliitika, mida kaebaja on väga karmilt kritiseerinud Xxxxxxx olles ja Eestis viibides. Kaebaja aktiivse poliitilise meelsuse avaldamise tõttu on kaebajat asutud Xxxxxxx taga kiusama. Politsei pidas kaebaja 15.01.2022 kinni, millele järgnes kaebaja ämma kodu läbiotsimine. Kinnipidamise raames üritas Xxxxxxxx politsei 9 tundi pressida kaebajalt välja selgitusi lõpetamata video tõlgenduse kohta. Läbiotsimise raames võeti ära kodus olev tehnika,
laste arvuti, poja ja kaebaja telefonid. Nimetatud menetlustoimingute käigus ei tutvustatud kaebajale tema õigusi ega kätte antud läbiotsimise määruse koopiat. 26.09.2020 väljendas kaebaja avalikult oma toetust S. Furgalile, kelle arest tõi Xxxxxxx kaasa suure avalikku vastukaja. Videost nähtub, et kaebaja koos perega toitsid tänaval tuvisid ja asetasid asfaldile seemned selliselt, et oleks nähtav lause „Vabadus Furgalile!“. Samuti on antud videoga avaldatud toetust poliitilistele vangidele. Samas videos on kaebaja poeg näidanud videot, kus öeldakse, et kui teil on tänaval abi vaja, siis ärge kutsuge niisama politseid appi, vaid karjuge „Vabadus Navalnõile!“, kuna sellisel juhul tuleb politsei kiiremini kohale. Antud videos selgitab kaebaja, et nad tegid perega poliitilise teo ning soovitas neile, kes ei käi meeleavaldustel, et nad võivad teha samamoodi. „Vabadus Furgalile!“ ei ole ainuke lause, mida kasutada, vaid teha võib ka „Putin on varas“, „Kõrvaldada Putin ametist“. Kõnealuse video kirjelduses on kaebaja väljendanud: „Kuulake ja pidage meeles, et Putinil on peamine vastutus tuhandete meie sõjaväelaste surma eest.“
14.Kaebaja on oma videotes (nt 07.03.2023) asunud seisukohale, et Z. Z. tegevus on häbiväärne ning mitmed videod sisaldavad fraase „Slava Ukraini! Gerojam slava!“, kas pealkirjas või videos endas. Kaebaja on oma videotes õnnitlenud ukrainlasi nende rahvuspüha puhul ning sedastas, et kangelased ei sure. Kaebaja soovis ka, et Ukraina jääks sõltumatuks, vabaks ja minna lõpuni. Anda tagasilöök fašistidele, putinistidele, kes asuvad Xxxxxxx. Samuti tänab kaebaja ukrainlasi, kes näitavad kogu maailmale eeskuju. Kaebaja on mitu korda käinud Tallinnas Xxxxxxxx suursaatkonna ees ja kirjeldanud seal toimuvat. Samuti on kaebaja nimetanud Xxxxxxxx suurasaatkonda Mordori saatkonnaks. Antud videos väljendab kaebaja oma hirmu, et kui teda saadetakse Xxxxxxx tagasi, siis temast saab poliitiline vang.
15.Samuti on kaebaja Xxxxxxx olles kajastanud informatsiooni Xxxxxxxx ekstremismi kohta, nimetanud avalikult videotes V. Putinit füüreriks. Antud videos kutsub kaebaja inimesi tulema meeleavaldusele, mis toimub 15.01.2022 kell 12.00. Oma sõnade illustreerimiseks kasutab kaebaja irooniliselt videoklippe V. Putini sõnavõttudest. Kaebaja on filminud ennast Tallinnas Xxxxxxxx suursaatkonna ees ning nimetanud Xxxxxxxx lippu kaltsuks, mis häbistab kõiki, kes on selles riigis sündinud.
16.Kaebaja on väljendanud toetust Boris Nemtsovile ning video kirjelduses on märge, et B. Nemtsov on elus ja tema asi elab ka. B. Nemtsov oli Vene opositsioonipoliitik, kes lasti maha 27.01.2015 Moskva kesklinna tänavail. Kaebaja on jaganud seisukohta, et „meil on väga vedanud, et meil on selline inimene nagu Navalnõi“.
17.Ka kaebaja pere võib langeda Xxxxxxx võimude tagakiusu ohvriteks. 08.07.2020 avaldatud videos kritiseerib kaebaja Leninit ja räägib, et antud inimene on mõrvanud rahvaid ja miljoneid, hävitas kristluse ning teda on raske inimeseks nimetada. 07.08.2020 on kaebaja avaldanud video, kus väljendab oma seisukohta, mille kohaselt ei ole Xxxxxxx võimalik isegi unistada vabadusest. Kaebaja väljendas solidaarsust ja toetust Valgevene presidendi kandidaadile S. Tihhanovskajale. Kaebaja leiab, et Putini tagasiastumisest ei piisa, vaid ta peab astuma kohtu ette. 17.02.2022 avaldas kaebaja video, kus kasutab mh Putinit naeruvääristavaid karikatuure. Tegemist on üksnes valikuga kaebaja poolt avaldatud videotest ning tegelikkuses on kaebaja avaldanud Xxxxxxxx võimude suhtes kriitilisi videoid kordades rohkem, mis ilmestab kaebaja äärmiselt suurt poliitilist aktiivsust. Lisaks on kaebaja suhtlusstiil jõuline, mistõttu on tegemist isikuga, kes jääb Xxxxxxxx võimudele eriti lihtsasti silma.
18.Kaebaja poliitiline tegevus ja oma meelsuse avalik väljendamine on toonud kaasa reaalse tagakiusu, mis jätkub ka tänapäeval. Kaebaja kirjavahetusest pojaga nähtub, et kaebaja pere on ohus, kuna neid jälitatakse. Kaebaja pere elukoha ja vanaisa maja juures seisab kaks autot, kord nädalas tullakse koju ja küsitakse, kus on kaebaja. Vanaema ja vanaisa on endast väljas. Kaebaja abikaasa kardab kogu olukorra tõttu kaebajaga suhelda ja teatud isikud on keelanud pereliikmetel seda kõike kaebajaga arutada. Kaebaja pere elukoha trepikojas oli tundmatu mees, kes uuris, kas kaebaja tuli
tagasi või mitte. Kaebaja perekonnast keegi ei julge käia üksi väljas, käiakse ainult kahekesi või kolmekesi.
19.Kaebaja on esitanud PPA-le Xxxxxxx väljastatud kohtupabereid ja ametlike dokumente. PPA on pidanud ebausutavaks asjaolusid, mille kohta kaebajal tõendeid lihtsalt ei ole. PPA-l on võimalus esitada päring Xxxxxxxx siseministeeriumi ning kontrollida ekstremismi paragrahvi alusel alustatud kriminaalasjaga seonduvat infot.
20.PPA ei ole tegelikkuses kaebaja varjupaiga taotluse aluseks olevaid asjaolusid nõuetekohaselt uurinud ning on keskendunud üksnes sellisele infole, mis tooks kaasa rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
21.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. PPA on rahvusvahelise kaitse taotluse läbi vaatamisel lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest ning ei ole vääralt kohaldanud VRKS norme. Otsus on igati põhjendatud. Kaebaja selgitused ja põhjused päritoluriigis juhtunud situatsioonide osas on olnud tsiviilvaidlused õiguskorra rikkumise teemadel. PPA leidis põhjendatult, et kaebajaga juhtunu ei anna alust arvata, et nende olukordadega seonduvad lahendused on riigipoolne tagakius. Kaebaja eksponeerib ennast avalikult sotsiaalmeedias Georgi linte valmistamas ja dessantväelasena. Samuti eksponeerib kaebaja suhtumist Eestisse, Eesti inimestesse ja õiguskorda (sh kohtunike, ministreid, õiguskantslerit ja PPA-d), mis samuti ei toeta ega tõenda tema kaitsevajadust Xxxxxxxx riigivõimu eest, vaid näitab pigem positiivset suhtumist ja ustavust oma päritoluriigile.
22.Otsus on HMS § 54 kohaselt õiguspärane, antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. PPA selgitas menetlevas asjas välja kõiki tähtsust omavad asjaolud, kogus selleks tõendeid oma algatusel ning rakendas uurimisprintsiipi. Kaebaja ei vasta VRKS § 20 lg 1 kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/95/EL sätestatud nõuetele, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isiku peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks. Kaebuses esitatud põhjendused ei anna alust muuta vaidlusalust PPA otsust. PPA võttis otsuse tegemisel arvesse kõik kaebaja esitatud põhjendused, selgitused ja tõendid, samuti päritoluriigi informatsiooni. PPA andis kaebajale võimaluse arvamuse ja vastuväidete avaldamiseks ja asjaolude täpsustamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
23.Esmalt heidab kaebaja PPA-le ette, et ta ei ole esmase rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse lõpetamise järgselt esitanud uut rahvusvahelise kaitse taotlust, vaid andis nõusoleku taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamiseks (dtl 751-752). Erinevalt kaebajast leiab kohus, et taotlusest nähtub kaebaja nõusolek menetluse uuendamiseks väljendist „mina olen nõus taotlema taastamist“. Samuti ei nähtu kohtule, et PPA oleks kaebaja eelnevat avaldust käsitlenud uue rahvusvahelise kaitse taotlusena. Vaidlustatud otsuse lk 4 kolmandas lõigus toob PPA välja, et uuendas kaebaja 23.02.2023 esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse (PPA teatas kaebajale 05.07.2022 kirjaga nr 15.6-8/295-1, et uuendas VRKS § 24 lg 1 alusel xx.xx.xxxx esitatud taotluse alusel rahvusvahelise kaitse menetluse. Kohus võtab nimetatud tõendi praeguse haldusasja juurde). Kohus möönab, et vaidlustatud otsuses on kasutatud väljendit „uus rahvusvahelise kaitse taotlus“ (nt otsuse lk 28), kuid kogumis nähtub, et tegemist on menetluse uuendamisega.
24.Kaebaja ei ole rahul, et tema rahvusvahelise kaitse taotlust ei vaadatud läbi VRKS § 181 lg-s 1 ning lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul, so 6 kuu jooksul pärast taotluse vastuvõtmist. VRKS §-s 24 on kajastatud korduva taotlusega seonduvat. Samas tugines PPA VRKS § 23 lg-le 4, mille järgi on taotlejal õigus nõuda taotluse uuesti läbivaatamist, välja arvatud juhul, kui rahvusvahelise kaitse taotlus vaadati läbi VRKS §-s 24 sätestatud korras. VRKS seletuskiri täpsustab § 24 osas, et oma olemuselt on menetluse jätkamine menetluse uuendamine haldusmenetluse seaduse § 44 tähenduses.
Kui on tuvastatud uusi asjaolusid või taotleja on esitanud uusi dokumente või tõendeid, mis ta ei saanud temast mitteolenevatel põhjustel eelneva menetluse käigus esitada või tõendada ja mis olulisel määral suurendavad tõenäosust, et taotlejat saab käsitada rahvusvahelise kaitse saamise kriteeriumidele vastava isikuna, vaadatakse taotlus uuesti läbi vastavalt II peatükile ehk ex nunc üldises korras. VRKS § 24 lg 2 sätestab, et uute asjaolude esinemise vaadatakse taotlus läbi VRKS §-s 18 sätestatud korras. II peatükis on sätestatud ka menetlustähtajad. VRKS § 181 lg 1 (mis on sätestatud 2. peatükis) järgi vaadatakse taotlus läbi nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast taotluse vastuvõtmist. PPA uuendas menetluse 05.07.2022 ning tegi vaidlustatud otsuse 03.01.2023, seega VRKS § 181 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.
25.Kaebaja heidab ette, et tal ei olnud võimalik töötada tulenevalt VRKS § 101 lg-st 1, mille kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotleja Eestis töötada, kui kuue kuu jooksul rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest arvates ei ole temast sõltumatul põhjusel tema taotluse kohta jõustunud otsust. Siseministri 18.02.2016 määruse nr 7 „Rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse vorm ja sellele kantavate andmete loetelu“ § 1 lg 1 p 7 kohaselt kantakse tunnistusele mh rahvusvahelise kaitse taotleja õigus töötada ja töötamise algusaeg. Seega tõendab rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus taotleja õigust töötada ning võimaldab tööandjal veenduda, et isikul on Eestis töötamise õigus (vt Riigikogu X koosseisu 726 SE seletuskiri). Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2023 määruse punktis 19 haldusasjas nr 3-22-2021 tõi kohus välja, et PPA väljastas kaebajale vaidlusaluse rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistuse kehtivusajaga 23.08.2022–04.01.2023. Kuna kaebaja on vaidlustanud kohtus PPA 03.01.2023 otsuse, millega tema rahvusvahelise kaitse taotlus lükati tagasi, ning haldusasja nr 3-23-264 menetlus on pooleli halduskohtus, tuleb eeldada, et kaebajal on jätkuvalt rahvusvahelise kaitse taotleja staatus. Isegi kui kaebajale on praeguseks väljastatud uus rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistus, puudub mõistlik alus arvata, et seal oleks märgitud valesti kaebaja õigus töötada – ka siis, kui hakata VRKS § 101 lg-s 1 nimetatud kuuekuulist tähtaega arvestama alates 04.08.2022, nagu tegi PPA, on kaebajal praeguseks tekkinud õigus töötada ning puudub alus kahelda, et töötamise õigust puudutavad andmed kajastuvad ka uuel rahvusvahelise kaitse taotleja tunnistusel. Kohtul puudub ka praegusel ajal alus asuda ringkonnakohtust erinevatele seisukohtadele. Seega on paljasõnalised kaebaja väited osas, et tal ei olnud võimalik töötada.
26.Kohtule jäävad arusaamatuks kaebaja väited pöördumatute tagajärgede saabumise kohta kaebajale ja tema perele, kuna taotluse läbivaatamise tähtaja edasilükkamise tõttu olid kaebaja lapsed sunnitud minema Xxxxxxxx kooli ning ei saanud tulla Eestisse elama. PPA 25.04.2022 otsusega nr 7002210033-1 lõpetati kaebaja rahvusvahelise kaitse menetlus. Haldusasjas nr 3-22-1053 selgitas Tallinna Ringkonnakohus 19.08.2022 määruse punktis 13, et kaebaja kaebuse eesmärk oli tühistada PPA 25.04.2022 otsus nr 7002210033-1, millega lõpetati X. X. rahvusvahelise kaitse menetlus, ning kohustada PPA-d vaatama tema rahvusvahelise kaitse taotlus uuesti läbi. Kaebuse rahuldamise korral oleks kohus tühistanud PPA otsuse ning saatnud kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse vastustajale uueks menetlemiseks ning hindamiseks. Arvestades, et PPA uuendas kaebaja rahvusvahelise kaitse menetluse, saavutas X. X. sellega kaebuse eesmärgi ning PPA 25.04.2022 otsuse õiguslik mõju talle lõppes. Seega ringkonnakohus aktsepteeris, et menetlus rahvusvahelise kaitse taotluse osas on õiguspäraselt uuendatud. Menetluse uuendamine ei taga, et rahvusvahelise kaitse taotlus tingimata rahuldatakse. Seega puudus kaebajal alus õigustatud ootusele, et kaebaja pere saab tulla Eestisse. Tulenevalt VRKS § 46 lg-st 1 annab PPA VRKS §-s 7 nimetatud perekonnaliikmele perekonnaliikme elamisloa, kui välismaalasele on antud elamisluba VRKS §-s 37 sätestatud alusel. Kaebajale ei ole vastavat luba antud.
27.Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, tagakiusamiseks esineb vähemalt üks VRKS § 4 lg-s 1 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2011/95/EL nimetatud viiest põhjusest – rass, usk, rahvus, poliitiline veendumus või kuulumine sotsiaalsesse gruppi – ning tagakiusamise (või tagakiusamise vastu puuduva kaitse) ja eespool nimetatud põhjuse vahel on põhjuslik seos. Samuti peavad puuduma pagulasena tunnustamist
välistavad asjaolud (VRKS § 22 lg 1). Tagakiusamine (tegu või teod) võib seisneda füüsilises või vaimses vägivallas, seadusandliku, täidesaatva või kohtuvõimu diskrimineerivates meetmetes, ebaproportsionaalses või diskrimineerivas süüdimõistmises või karistamises jms (vt VRKS § 19 lgs 2 ja direktiivi 2011/95/EL art 9 lg-s 2 esitatud näitlikud loetelud). Selleks, et tegu võiks pidada tagakiusamiseks, peab see olema: 1) olemuse või kordumise poolest piisavalt tõsine, et kujutada endast põhiliste inimõiguste rasket rikkumist, või 2) kogum meetmetest (sh inimõiguste rikkumine), mis on piisavalt raske, et mõjutada isikut samal viisil, nagu on nimetatud p-s 1 (VRKS § 19 lg 1, direktiivi 2011/95/EL art 9 lg 1). Põhilisteks inimõigusteks on eeskätt õigus elule, piinamise ja väärkohtlemise keeld, orjuse keeld ja keeld kohaldada karistust tagasiulatuvalt. Tagakiusamise tuvastamisel ei ole siiski alati vaja rangelt eristada, millist õigust või õiguse elementi (nt n-ö õiguse tuuma) rikutakse, vaid eeskätt on määrav isiku suhtes rakendatud või rakendada võidavate meetmete ja karistuste raskus (vt Riigikohtu 01.10.2018 otsus nr 3-17-1026, p 13). Tagakiusamise allikatena käsitatakse muu hulgas mitteriiklikke ühendusi, kui riik ei saa või ei taha pakkuda kaitset tagakiusamise või tõsise ohu eest (VRKS § 19 lg 5).
28.VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasi- või väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise (p 1), tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise (p 2) või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu (p 3). Ka täiendava kaitse andmiseks peab väärkohtlemine ületama teatava raskuse künnise, mis reeglina eeldab tegelike kehavigastuste tekitamist või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi (vrd nt Euroopa Kohtu otsus C-353/16, p-d 38–43 ja sealsed viited). Euroopa Kohtu praktika järgi peab risk tõsisesse ohtu sattuda olema reaalne (vt nt otsused C-465/07, C-285/12 ja C-542/13).
29.PPA järeldas õigesti, et kaebaja taotlus rahvusvahelise kaitse saamiseks ei ole põhjendatud taotluses toodud asjaoludel ning lükkas taotluse õigesti tagasi. Kaebajat ei ähvarda Xxxxxxx tagakius ning lisaks sellele oleks kaebaja ohuks Eesti avalikule korrale, kuna ta käitub süstemaatiliselt provotseerivalt (nii ametiasutuste, ametnike kui tavainimest suhtes), tema eesmärk näib olevat Eesti võimalikult halvas valguses näitamine ning kõikvõimalike olukordade salaja filmimine ning oma Youtube’i kanalisse üles laadimine. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Kohus analüüsib kaebuses esitatud väiteid, kuid ei hakka üksikasjalikult üle kordama vaidlustatud otsuse põhjendusi, kuna otsuses tehtud järeldused on seotud tõenditega, otsus on hästi struktureeritud ja loetav ning otsuse järeldused tuvastatud asjaoludega seostatavad.
30.Kaebaja selgituste järgi on tema subjektiivse tagakiusukartuse aluseks asjaolu, et kaebajale on ekstremismi alusel esitatud süüdistus. Taotleja peab ennast tuntud artistiks ja poliitaktivistiks. Taotleja postitas oma Youtube’i kanalisse arvukalt videoid, mis kutsuvad kukutama Xxxxxxx riigivõimu. Kaebaja leiab, et tema puhul kohaldas PPA vääralt VRKS § 201 p 9 ning ei ole kohaselt hinnanud kaebaja kvalifitseerumist pagulasena.
31.VRKS § 201 p 9 sätestab, et taotlus loetakse selgelt põhjendamatuks, kui selles esitatud väited ja põhjendused ei ole seotud VRKS § 20 lõikes 1 nimetatud asjaoludega või taotlus on esitatud selgelt eesmärgiga rahvusvahelise kaitse süsteemi kuritarvitada ja taotleja ohustab riigi julgeolekut või avalikku korda või ta on nimetatud põhjustel Eestist välja saadetud. Euroopa Kohus on välismaalasi, sh rahvusvahelise kaitse taotlejaid puudutavas kohtupraktikas järjepidevalt selgitanud, et avaliku korra kaitsele tuginemine eeldab igal juhul lisaks ühiskondliku korra häirimisele, mida põhjustab mis tahes seadusrikkumine, ka seda, et esineb tõeline, vahetu ja piisavalt tõsine oht, mis kahjustab mõnd
ühiskonna põhihuvi. Riigi julgeolek hõlmab nii liikmesriigi sise- kui ka välisjulgeolekut ning seega võib avalikku julgeolekut mõjutada institutsioonide ja oluliste avalike teenuste toimimise kahjustamine ning oht rahvastiku säilimisele, samuti välissuhete raske häirimise oht või oht rahvaste rahumeelsele kooseksisteerimisele või militaarhuvide kahjustamine (Vt nt C-373/13, H. T., p-d 7879, Riikohtu halduskolleegiumi 01.10.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-1026, p 29). Vaidlust ei ole, et kaebajat ei ole Eestis karistatud süü- ega väärteo eest. Kaebaja ei eita, et tal on negatiivne suhtumine PPA ametnikesse. Kaebaja leiab, et tema emotsionaalsust ei saa tõlgendada ohuna Eesti julgeolekule või avalikule korrale. Kohus ei nõustu eelnevas kaebajaga. Kaebaja ei eita, et on korduvalt pöördunud erinevate ametiasutuste poole erinevate süüdistustega (näiteks õiguskantsleri poole üle 15 korra). Kaebaja on pöördumised ametiasutustesse filminud ning laadinud oma Youtube’i kanalisse, mullele on otsuse tegemise aja seisuga üle 160 000 tellija (kanal on leitav lisades otsingumootorisse kaebaja nime- kasutajanimi @presidentvenemal või @KaweBap). Samuti on kaebaja ohtralt filminud Eesti inimesi ja erinevaid olukordi. Ühelt postitatud videolt nähtub, kuidas kaebaja ei allu politseiametniku korraldusele filmimine lõpetada1. Kaebaja kritiseerib videotel Eesti ametiasutusi, ametnikke (dtl 453), oma advokaate ning halvustab Eesti ühiskonda ja demokraatiat tervikuna (dtl 454-461). Kaebaja rikkus ja rikub jätkuvalt eelnevaga isikuandmete kaitse seaduse §-i 11, kuivõrd kaebaja on filminud inimesi ilma nende nõusolekuta ning postitanud need avalikku keskkonda. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt selgitasid PPA ametnikud avalike postituste tegemise võimalikkuse aluseid, kuid kaebaja jätkas videote postitamist. Seega häirib kaebaja oluliselt Eesti ühiskondlikku korda. Välistatud ei ole avalike postituste tõttu ka oht Eesti julgeolekule. Kaebaja on Xxxxxxx elades ja Eestis viibides teinud ka postitusi, millelt nähtuvad Nõukogude Liidu sümboolika ning Xxxxxxxxd ülistavad detailid (lipud, sümboolsed esemed jne, dtl 462-463). Kaebaja esindaja avaldas kohtuistungil, et kaebajal kui Xxxxxxxx kodanikul on õigus oma kodumaa lippu austada ja seda väljendada. Kohus peab eelnevat seisukohta kummastavaks, kuivõrd kaebaja tugineb eelkõige asjaolule, et tal on Xxxxxxx ohtlik elada ning Xxxxxxxx ametivõimud kiusavad kaebajat alusetult taga. Xxxxxxxx ning Nõukogude Liidu sümboolika austavalt demonstreerimine näitab pigem kaebaja heakskiitu vastavas osas. Igal juhul ei nähtu kaebaja poolt enda pidev internetis eksponeerimine seda, et tal oleks hirm tagakiusamise eest Xxxxxxxx ametkondade poolt. Kaebaja näib pidevat tähelepanu otsivad ning tema mõningased kriitilised avaldused Xxxxxxxx aadressil o vaid killuke tema Youtube’i kanali infovoost, milles peale Eestisse tulemist domineerivad pidevad Eestit erinevas võtmes kritiseerivad ning isegi alandavad kommentaarid.
32.Kaebaja hinnangul on PPA tõlgendanud kaebaja seisukohti oma äranägemise järgi ning kaebajale kahjulikult, kuna kaebaja on korduvalt väljendanud armastust Eesti riigi suhtes (dtl 788-792). Käsitletud fotodelt nähtuvad erinevad Eesti paigad, kuhu on peale kirjutatud, kas „Au Ukrainale või Au Eestile“ või, et kaebajale meeldiks Eestis viibida. Fotode põhjal ei saa järeldada, et kaebaja ei häiri Eesti tavasid ja ühiskondlikku korda. Kuivõrd ohtude ennetamine on oluliselt tõhusam ja kaitseb avalikku huvi paremini, kui ohtude realiseerimisel nendega võitlemine või nende tagajärgede likvideerimine, siis tugines vastustaja õigesti VRKS § 201 p-le 9 leides, et kaebajast tuleneb oht Eesti avalikule korrale.
33.PPA on asjakohaselt hinnanud kaebaja ekstremismikahtlustusega seotud asjaolusid (otsuse lk 15). Kaebaja tugineb asjaolule, et on postitanud avalikku keskkonda videoid (dtl 715-731), kus nimetab ennast tulevaseks Xxxxxxxx presidendiks ning kutsub rahvast üles kukutama Xxxxxxxx valitsevat võimu. PPA ei ole eelnevat vaidlustanud. PPA on otsuses hinnanud ekstremismiga seotud asjaolusid ning võrrelnud neid Eestis kehtivate õigusnormidega vastavas osas. Kogumis asus PPA järeldusele, et taotleja toime pandud teod (provotseerivate videote postitamine) Xxxxxxx võivad olla
sõltuvalt menetluse tulemusest karistamist väärivad, kuid kaebaja esitatud tõendid ei viita, et kaebajat on juba seetõttu Xxxxxxx karistatud või võidakse karistada.
34.Kohus nõustub vastustajaga, et puudub äratuntav alus järeldada, et kaebaja elu võib sattuda Xxxxxxxe naasmisel ohtu. Kaebaja käitumismuster oli Xxxxxxx elades sarnane Eestis viibimise aegsele käitumisele, kus kaebaja on provotseerinud teda ümbritsevaid inimesi oma käitumisega ja ümbritseva filmimisega. Kaebaja oli Xxxxxxx osaline mitmetes kohtuasjades, sh tsiviilvaidlustes seoses soovimatu filmimise ja videote postitamisega (dtl 336-352). Kohtule ei nähtu, et kaebajat süüdistatakse või võidakse süüdistada ilma mõjuva põhjuseta. Kaebaja tegevus ja seisukohad on väga vastuolulised ning seetõttu ei ole tema Xxxxxxxx riigivõimu vastasus tõsiseltvõetav. Pigem domineerib tema Youtube’i kanalil läbiv eestivastasus.
35.Kaebaja toob välja, et politsei pidas teda 15.01.2022 alusetult kinni, millele järgnes kaebaja ämma kodu läbiotsimine, sh viitab lisadele 2 ja 3. Nimetatud lisadest nähtuvalt viibib kaebaja raudtee perroonil, filmib ennast ning jagab oma mõtteid. Video 13 minutil saabub kaebaja väidetavalt oma koju. Saabuvad 2 erariietes meest, kes kaebajaga ja naisterahvaga vestlevad (dtl 753 ja 718). Kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud tõendid, et võimuorganid kiusavad kaebajat alusetult taga. Tegemist on töödeldud nn meelelahutusliku videoga. Isegi, kui kaebaja kirjeldatud sündmused aset leidsid, ei saa väita, et tegemist oli alusetute toimingutega. PPA on vaidlustatud otsuses välja toonud, et kaebaja pani toime 14.01.2022 Xxxxxx linnas toime õigusrikkumise, kõndides keelatud kohas. Politsei määras toimepandud teo eest trahvi. Samuti teostati kaebajale läbiotsimine, mille käigus võeti ära telefonid, SIM-kaardid ning mälukaart. Uurimismaterjalid edastati kontrollimiseks Xxxxxx oblasti Stupino linnaringkonna peauurimisvalitsuse uurimiskomitee juhile (vt otsuse lk 16, 2. lõik, dtl 343344). Samas nähtub tõenditest, et kohus on karistuse õigusrikkumise eest tühistanud (dtl 330-331). Seega ei saa väita, et kaebajat kiusatakse alusetult taga, kuivõrd kaebaja on saanud Xxxxxxxx kohtus oma õigusi kaitsta. Lisaks nõustub kohus vastustajaga, et olukorras, kus kaebajat oleks kahtlustatud ekstremismis, oleks kohaldatud elukohast või riigist lahkumise tõkend. Sellist piirangut ei ole kaebajale kehtestatud, mistõttu ei saa üheselt väita, et kaebajale esitatakse ekstremismi süüdistus ning seetõttu ka karistatakse. Kaebaja väidab, et uurija soovitas tal riigist 10 päeva jooksul lahkuda. Eluliselt ei ole usutav, et ametnik sellise soovituse andis olukorras, kus kaebajat süüdistatakse raskes kuriteos ehk ekstremismis. Samuti ei ole usutav, et ametnik üldse sellise soovituse annaks, kui ametiasutused või ametnikud sooviks kaebajat alusetult taga kiusata.
36.Kaebuse kohaselt oleks PPA pidanud kontrollima Xxxxxxxx siseministeeriumist kaebaja suhtes alatatud ekstremismi paragrahviga kriminaalasjaga seonduvat. Kohtu hinnangul tõendab ka nimetatud väide, et kaebajal ei ole hirmu Xxxxxxxx ametiasutuste ees, kuivõrd vastava päringu tegemise korral oleks kaebaja viibimiskoht ning kaebaja rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolud saanud Xxxxxxxx ametivõimudele teatavaks, mis on vastuolus rahvusvahelise kaitse andmise sisuga.
37.Kaebaja on asja juurde lisanud ka vestluse Seguni nimelise inimesega (kaebuse kohaselt kaebaja poeg), kes selgitab, et mehed küsivad Romani naasmise kohta ning autod seisavad ja valvavad (kaebaja) pere ning vanavanemate majade juures (dtl 772-773). Nimetatud tõendist ei nähtu, et kaebajat otsivad inimesed on seotud mõne ametiasutusega või sellest vestlusest saaks järeldada ohtu kaebaja elule. Vestlusest ei selgu põhjuseid, miks kaebajat otsitakse ega seda kes otsib. Otsimise põhjuseid võib olla väga erinevaid.
38.Kaebaja hinnangul on PPA viinud haldusmenetluse läbi puudulikult. Kaebaja leiab, et usutavuse puudulikkus on tingitud PPA ametnike küsitlustehnikast. Kohus ei nõustu eelnevas kaebajaga. PPA on viinud kaebajaga korduvalt läbi vestluseid (11.03.2022, 25.03.2022, 12.04.2022, 24.08.2022, 14.09.2022, dtl 355-391). Vestluste protokollidest nähtuvalt ei olnud kaebaja PPA ametnikega koostöövalmis ning rääkis talle sobivatel teemadel, jättes vastamata menetleja küsimustele. Arvestades, et üldjuhul saab rahvusvahelise kaitse taotleja anda omapoolseid selgitusi maksimaalselt
kahel korral, ei saa asuda järeldusele, et PPA süü tõttu on haldusmenetlus läbi viidud puudulikult. VRKS § 11 lg 2 p 2 järgi on rahvusvahelise kaitse taotleja kohustatud igakülgselt kaasa aitama rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolude selgitamisele, sealhulgas andma toimingut sooritavatele valitsusasutustele suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi. Kaebaja ei täitnud nimetatud kohustust, rääkides talle sobivatel teemadel, jättes vastamata ametnike küsimustele. Kaebaja peetud vestluste protokollidest ei nähtu, et ametnikel oleks kaebaja suhtes olnud isiklikke subjektiivseid arvamusi. 15.09.2022 PPA ametniku ja kaebaja vahel toimunud vestlusel on kaebaja vastanud korrektselt menetleja küsimustele ning vaidlustatud otsuses on kaebaja selgitusi vastavalt ka hinnatud (dtl 375386). Kohut ei veena vastupidises ka kaebaja esitatud tõend (teise rahvusvahelise kaitse taotlejaga toimunud vestluse protokoll, dtl 793-809), kuivõrd hinnang tuleb anda iga taotleja asjaolude osas eraldiseisvalt. Ühe taotlejaga seotud asjaolud ei ole ülekantavad teisele taotlejale.
39.Kohus leiab, et kaebaja ei vasta pagulasena tunnustamise ja täiendava kaitse andmise eeldustele. Xxxxxxx ei toimu selliseid relvakonflikte, millest võib kaebajale tuleneda oht. Xxxxxxx ei ole välja kuulutatud sõjaseisukorda. Kohus asus eelnevalt seisukohale, et kaebajale ei tulene ohtu riigiorganitest või muudest asjaoludest. Kaebajale ei ole Xxxxxxx tekitatud kehavigastusi või intensiivseid füüsilisi ja psüühilisi kannatusi. Samuti ei tulene asjas esitatud tõenditest, et Xxxxxxxe naasmisel võivad kaebajale saada osaks kannatused. Põhjendatud on PPA järeldus, et kaebaja hinnang tema poliitilise aktiivsuse kohta on liialdatud. Kaebaja nimetab ennast postitustes opositsionääriks ja tulevaseks Xxxxxxxx presidendiks, kuid tegelikkuses ta soovib üksnes kritiseerida ja mõista hukka üsna valimatult kõike ennast ümbritsevat. Youtube keskkonnast nähtub, et postitatud on 389 videot, kuid videote vaatamiste arv on väga väike (üldjuhul alla 100 vaatamise).2 Kohtule ei nähtu, et kaebajat või tema peret kiusatakse kaebaja opositsioonilise tegevuse tõttu Xxxxxxx taga. Valjuhäälset arvamuse avaldamist ei saa pidada tõsikindlaks opositsiooniliseks tegevuseks vormis, kus vastavat tegevust pooldavad paljud inimesed. Subjektiivne on kaebaja hinnang, et kaebaja lapsed kannatavad kaebaja riigivastase tegevuse tõttu koolis. Pigem nähtub asjas kogutud tõenditest, et õpetajate vastuseis kaebajale tuleneb eelkõige kaebaja enda ründavast positsioonist õpetajate suhtes (vt nt dtl 291).
40.VSS § 2 lg 1 kohaselt Eestis viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. VSS § 3 lg 2 näeb ette, et vahetult seadusest tulenevalt on väljasõiduks kohustatud välismaalane, kellel ei ole seaduslikku alust Eestis viibida. VSS § 7 lg 1 alusel tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks (lahkumisettekirjutus). VSS § 72 lg 2 p 2 kohaselt võib lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja jätta määramata ja lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita, kui välismaalasele ei anta elamisluba või rahvusvahelist kaitset seetõttu, et elamisloa või rahvusvahelise kaitse saamise taotlus on põhjendamatu ning välismaalane kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule (VSS § 72 lg 2 p 4). VSS § 7 lg 2 ja § 74 kohaldamisel tuleb igal üksikjuhtumil kaaluda, kas sissesõidukeeld kehtestada ja milline sissesõidukeelu kestus on asjaolusid arvestades proportsionaalne. Sealjuures tuleb juba lahkumisettekirjutuse tegemisel korrektselt kaaluda lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaja määramata jätmist, kuna sellega kaasneb imperatiivselt sissesõidukeelu kohaldamine (VSS § 74 lg 2; Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-17-1545/81, p-d 33 ja 34). Kuivõrd PPA luges õigesti kaebaja rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendamatuks, on ettekirjutuse tegemine õiguspärane. Samuti nõustus kohus eelnevalt PPA-ga, et kaebajast tuleneb oht avalikule korrale.
41.Kaebajale oli enne ettekirjutuse tegemist tagatud õigus olla ärakuulatud. Vastustaja on ettekirjutuses piisavalt selgelt ja arusaadavalt oma seisukohti selgitanud ning asjaolusid kirjeldanud. Vastustaja leidis õiguspäraselt, et kaebajal puuduvad Eestis kaitsmist väärivad isiklikud, majanduslikud või muud sidemed.
https://www.youtube.com/@KaweBap (05.07.2023).
42.PPA tugines õigest VSS § 74 lg-le 2 määrates kaebajale sissesõidukeelu 5-aastaks. Kaebaja ei ole eraldiseisvalt vaidlustanud ettekirjutuse tegemise ja sissesõidukeelu rakendamisega seotud asjaolusid.
43.Kuivõrd tühistamisnõuded ei kuulu rahuldamisele, ei rahulda kohus ka kohustamisnõuet.
44.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. PPA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda. Kohus lahendab riigi õigusabi korras määratud esindaja tasutaotluse eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.