lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-21-1293/17

Korrakaitse › Liiklus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 19.05.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-1293/17
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Liiklus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
19.05.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1673
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 116 lg 5, 6Menetlusabi taotluse lahendamineHKMS § 108 lg 1Menetluskulude jaotusHKMS § 201 lg 4Ringkonnakohtu otsuse sisuHKMS § 213 lg 1Nõuded kassatsioonkaebuseleHKMS § 215 lg 3Vastukassatsioonkaebuse esitamineHKMS § 223 lg 1Asja lahendamine kirjalikus menetlusesLS § 93 lg 2

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-21-1293/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja23.05.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.05.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1293

Haldusasi

XXi kaebus Transpordiametilt varalise kahju 30 eurot väljamõistmiseks Kaebaja – XX Vastustaja – Transpordiamet, esindaja Kristi Orumets

Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.05.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XXi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta XXi apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 23.05.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-1293 muutmata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 19.06.2023. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks ( lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.09.20263-26-1360/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2672/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-186/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-1924/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20263-26-1736/7Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
HKMS § 213
HKMS § 223

3-21-1293 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX esitas 13.06.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse seonduvalt Transpordiameti 02.06.2021 vastusega, milles selgitati, et sõidueksamil ei lubata kasutada eksamisõidukiks isiklikku autorongi, mille auto ja haagise summaarne täismass jääb alla 3500 kg. Transpordiameti ebaseadusliku lisanõude tõttu pidi kaebaja tegema lisakulutusi 30 eurot. Kaebaja registreeris ennast Transpordiametis B-kategooria autorongi, mille täismass ületab 3500 kg ja ei ületa 4250 kg, juhtimisõiguse saamiseks sõidueksamile, mis pidi toimuma 08.06.2021. Rendihaagis OÜ teavitas 31.05.2021 kaebajat, et Transpordiamet on asunud seisukohale, et eksamisõiduks kasutatava auto ja haagise lubatud täismass peab jääma vahemikku 3501 kg kuni 4250 kg. Seega ei olnud kaebajal võimalik tulla sõidueksamile renditud haagisega ise, vaid ta pidi tegema lisakulutusi haagise transportimise teenusele. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 määruse nr 50 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukile“ (määrus nr 50) § 13 lg 7 sätestab: „B-kategooria autorongi, mille lubatud täismass ületab 3500 kg, kuid ei ületa 4250 kg, sõidueksami võib vastu võtta ka eksamineeritava enda auto ja haagisega, mis ei ole kerghaagis. Eksamineeritava enda auto ja haagisega võib sõidueksami vastu võtta ainult juhul, kui nende tehnoseisund vastab kehtestatud nõuetele“. Transpordiameti tõlgendus, mille kohaselt peab eksamisõiduks kasutatava eksamineeritava enda auto ja haagise lubatav täismass kokku jääma vahemikku 3501 kg kuni 4250 kg, on vastuolus määruse nr 50 mõttega ja piirab liigselt kaebaja kui eksamineeritava ligipääsu sõidueksamile, pannes teda sundolukorras kasutama eksamisõiduki transporditeenust.
2.Transpordiamet palus jätta kaebus rahuldamata. Transpordiametil ei ole vastavaid vahendeid, mistõttu tuleb eksamineeritaval endal leida võimalused eksamil kasutatava sõiduki osas. Haagise tegeliku massi nõue seaks vastustajale liigseid kohustusi taadeldud kaalude ja kaaluja pädevustunnistusega ametnike leidmise osas. Registris märgitud massid on lihtsamini kontrollitavad. Teavet selle kohta, kas eksamisõiduk tuleb leida eksaminandil endal, leiab Transpordiameti kodulehel koos viidetega õigusaktidele. Seega ei tohiks selline info tulla eksamile registreerudes üllatusena. Perioodil 2011‒2021 on saanud B96 märgisega juhtimisõiguse 2248 juhikandidaati.
3.Tallinna Halduskohus jättis 23.05.2022 otsusega kaebuse rahuldamata. Vaidlus taandub küsimusele, kas B-kategooria autorongi, mille täismass ületab 3500 kg ega ületa 4250 kg, sõidueksam tuleb sooritada samadele tingimustele vastava mootorsõidukiga. Määruse nr 50 §-s 13 on esitatud need üldnõuded, mis on sõidueksamil kasutatavatele sõidukitele ette nähtud. Määruse nr 50 § 13 lg 1 kohaselt peavad eksamisõiduki mõõtmed, mass ja varustus vastama määruse lisas 7 toodud nõuetele. Määruse nr 50 § 13 lg-s 7 on sätestatud, et B-kategooria autorongi, mille lubatud täismass ületab 3500 kg, kuid ei ületa 4250 kg, sõidueksami võib vastu võtta ka eksamineeritava enda auto ja haagisega, mis ei ole kerghaagis, ja et eksamineeritava enda auto ja haagisega võib sõidueksami vastu võtta vaid juhul, kui nende tehnoseisund vastab kehtestatud nõuetele. Õige on vastustaja seisukoht ja tõlgendus, et sõidueksam tuleb sooritada samadele tingimustele vastava mootorsõidukiga. Kaebaja ja

2(5)

3-21-1293 vastustaja e-kirjavahetusest nähtub, et kaebaja tõstatas küsimuse sõidueksami vastuvõtmise võimalikkusest autoga, mille lubatud täismass on 2100 kg ja haagisel 1000 kg. Vastustaja leidis põhjendatult, et see on vastuolus määrusega nr 50. See ei ole vastuolus liiklusseaduse (LS) § 93 (mootorsõidukite kategooriad) lg 1 p-s 3 sätestatuga. Kuna vastustaja nõue oli õiguspärane, ei ole põhjendatud kaebajal tekkinud täiendavate kulude vastustajalt väljanõudmiseks riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4.XX palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 23.05.2022 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Halduskohtu otsus pole nõuetekohaselt põhjendatud. Halduskohus kordas vaid vastustaja poolt väidetut ning jättis kaebaja seisukohad tähelepanuta. Kohus ei põhjendanud, miks tuleb määruse nr 50 § 13 lg-t 7 tõlgendada vastustaja poolt toodud viisil. Kohtu seisukoht, et nimetatud sättes sisaldub kohustus kasutada eksamisõiduks autorongi, mille täismass ületab 3500 kg ja jääb alla 4250 kg, ei ole kooskõlas eesti keele süntaksi reeglitega. Kuna sõidueksam korraldatakse juhile, mitte mootorsõidukile, siis eesti keele süntaksireeglite kohaselt tuleb määruse nr 50 § 13 lg 7 lauseosa „B-kategooria autorongi, mille lubatud täismass ületab 3500 kg, kuid ei ületa 4250 kg, sõidueksami“ tähendust kogu lause kontekstis mõista kui sõidueksami liigi määratlust. Jääb arusaamatuks, miks on vajalik tuletada lisanõudeid eksamisõidukile sõidueksami liigi nimetusest, kui määruse nr 50 lisa 7 „Nõuded eksamisõidukile ja juhi varustusele“ annab põhjaliku ja ammendava loetelu eksamisõidukile esitatavatest nõuetest kõigi LS § 93 lg-s 2 toodud mootorsõidukite kategooriate lõikes. Seejuures ei ole „autorong, mille lubatud täismass ületab 3500 kg, kuid ei ületa 4250 kg“ omaette mootorsõiduki kategooria, vaid kuulub põhikategooriasse B. Kaebaja taotles B-kategooria juhtimisõiguse erisust ning soovis sõidueksamit sooritada Bkategooriale vastava eksamisõidukiga kooskõlas määruses nr 50 esitatud nõuetega, kuid vastustaja pidas alusetult sellist B-kategooria autorongi kategooriale mittevastavaks.
5.Transpordiamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde. LS § 93 lg 2 p 3 näeb ette B põhikategooria ehk „auto, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi ja mis on kavandatud ja valmistatud vedama lisaks juhile veel kuni kaheksat sõitjat; sama auto koos kerghaagisega; sama auto koos haagisega, mis ei ole kerghaagis, kusjuures autorongi lubatud täismass ei ületa 3500 kilogrammi; sama auto koos haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kilogrammi, kusjuures autorongi lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi, kuid ei ületa 4250 kilogrammi, tingimusel et sellise auto ja haagise ühendi juhtimisõigus on saadud pärast vastava sõidueksami sooritamist.“ Määruse nr 50 lisas 18 „Juhiloa tagaküljele kantavad koodid olenevalt juhi tervislikust seisundist ja mootorsõiduki nõutavast ümberseadistusest“ on märgitud: „96. B-kategooria sõidukid koos haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kg, kui sellise autorongi lubatud täismass kokku ületab 3500 kg, kuid ei ületa 4250 kg.“ Määruse nr 50 § 13 lg 7 lause osa „mille lubatud täismass ületab 3500 kg, kuid ei ületa 4250 kg“ on oma sisult täismassi vahemikku kirjeldav. Sõidueksam tuleb sooritada mootorsõidukiga, mis vastab juhtimisõigust taotletava kategooria vastava mootorsõiduki tingimustele.

3(5)

3-21-1293 B96 mõte ongi kitsendada ehk tekitada 01 ehk kerghaagise ja 03 ehk BE juhtimisõigusega haagise vahele täiendav 02 haagis, mille juhtimiseks on vaja sooritada sõidueksam, et saada juhiloale B96 märge.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Vaidlust pole selles, et LS § 93 lg 2 p 3 järgi kuulub B põhikategooria alla muu hulgas auto, mille lubatud täismass ei ületa 3500 kg, koos haagisega, mille lubatud täismass ületab 750 kg, kusjuures autorongi lubatud täismass ületab 3500 kg, kuid ei ületa 4250 kg. LS § 93 lg 2 p 3 sätestab tingimuse, et eelkirjeldatud auto ja haagise ühendi juhtimisõiguse saab pärast vastava sõidueksami sooritamist. Seejuures ei nõua nimetatud säte eraldi juhtimisõiguse taotlemist, kui sama auto (mille täismass ei ületa 3500 kg) külge ühendatakse kerghaagis või haagis, koos millega ei ületa autorongi täismass 3500 kg. Eelnevast saab järeldada, et seadusandja on pidanud oluliseks kontrollida faktilise juhtimisoskuse olemasolu läbi sõidueksami sooritamise, kui juht soovib liikluses osaleda autorongiga, mille täismass ületab 3500 kg. Kuna sõidukile ja haagisele pole esitatud muid nõudeid, on järelikult autorongi mass selleks parameetriks, mis tingib sõidueksami sooritamise vajaduse. Olukorras, kus sõidueksami võiks sooritada ka autorongiga, mille mass on väiksem kui 3500 kg ehk autorongiga, mille juhtimiseks pole tegelikult eraldi juhtimisõigust vaja taotleda, muutuks LS § 93 lg 2 p-s 3 sisalduv eksaminõue sisutuks, sest eksamil ei ole võimalik kontrollida, kuidas saab juht hakkama autorongi juhtimisega, mille täismass ületab 3500 kg.
8.Määruse nr 50 § 13 „Üldnõuded sõidueksamil kasutatavale sõidukile“ lg 7 sätestab: „Bkategooria autorongi, mille lubatud täismass ületab 3500 kg, kuid ei ületa 4250 kg, sõidueksami võib vastu võtta ka eksamineeritava enda auto ja haagisega, mis ei ole kerghaagis. Eksamineeritava enda auto ja haagisega võib sõidueksami vastu võtta ainult juhul, kui nende tehnoseisund vastab kehtestatud nõuetele.“ Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et lauseosa „autorongi, mille lubatud täismass ületab 3500 kg, kuid ei ületa 4250 kg“ eesmärk ei ole vaid sõidueksami liigi määratlemine, vaid sealt nähtub veel, et sõidueksamil peab osalema autorong, mille lubatud täismass ületab 3500 kg. Lisaks märgib ringkonnakohus, et normi tõlgendamisel ei saa lähtuda vaid selle grammatilisest ülesehitusest, vaid lisaks tuleb silmas pidada normi eesmärki. Nagu ringkonnakohus eelnevast punktis leidis, on konkreetse autorongi osas eraldi sõidueksami läbiviimise mõte kontrollida, kuidas eksamisooritaja saab üle 3500 kg täismassiga autorongi juhtimisega hakkama.
9.Määruse nr 50 lisa 7 „Nõuded eksamisõidukile ja juhi varustusele“ ei lükka eeltoodud tõlgendust ümber, sest B-kategooria sõidukite puhul pole seal haagiste osas üldse mingeid nõudeid esitatud, vaid märgitud on üksnes, et eksamisõidukiks peab olema neljarattaline Bkategooria mootorsõiduk suurima valmistajakiirusega vähemalt 100 km/h. Sellest ei saa järeldada, et kaebaja saaks eksami teha ilma haagiseta.
10.Vastustaja on määruse nr 50 § 13 lg-t 7 kohaldanud pikki aastaid ühetaoliselt. Asjaoludest ei nähtu, et vastustaja poolt eksaminandidele antav teave oleks ebapiisav. Praegusel juhul on probleemiks kaebaja erinev arusaam normist, mitte vastustajapoolne eksitamine või muu õigusvastane tegevus.

4(5)

3-21-1293

11.Halduskohtu otsus ei ole põhjendamispuudustega. Asjaolu, et halduskohus nõustus vastustaja, mitte kaebaja tõlgendusega, ei tähenda, et halduskohus toimis meelevaldselt ja jättis kaebaja seisukohad tähelepanuta.
12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20263-26-2082/15Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium