Oskar Hintsi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja Oskar Hints Vastustaja Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Oskar Hintsi taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
2.Lõpetada haldusasja nr 3-23-954 menetlus.
3.Jätta Oskar Hintsi riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
4.Jätta Oskar Hintsi riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 71 lg 6, § 119 lg 1, § 155 lg 5, § 204 lg 1).
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik Oskar Hints (kaebaja) esitas 2. mail 2023 Tartu Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks koos majandusliku seisundi teatisega, riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse koos majandusliku seisundi teatisega ning enda konto väljavõtte seisuga 24. aprill 2023. Riigi õigusabi taotlusest nähtub, et kaebaja soovib õigusabi seonduvalt probleemiga, mida ta kirjeldas haldusasjas nr 3-23-2251. Kaebaja toob kohtule esitatud taotluses välja, et soovib esitada Tartu Vangla vastu hüvitamisnõude ning kirjeldab seda, kuidas teda sunniti minema kartserisse, kus olid ebainimlikud tingimused ja kus teda järjepidevalt jälgiti. Kaebaja halva tervisliku seisundiga seejuures ei arvestatud.
Selles asjas tagastas Tartu Halduskohus kaebaja hüvitamisnõude 6. veebruari 2023. a määrusega põhjusel, et kaebajal oli hüvitamisnõudes kohustuslik kohtueelne menetlus veel läbimata. Kaebaja oli kohtu poole pöördunud ennatlikult, sest tema hüvitamistaotlus nr 1-13/354-1 oli veel lahendamata. Nimetatud määrus jõustus
28.veebruaril 2023.
3-23-954
2.Kohus edastas 3. mail 2023 Tartu Vanglale kohtunõude, milles palus teatada, kas kaebaja kahju hüvitamise taotlus nr 1-13/354-1 on lahendatud. Tartu Vangla edastas 5. mail 2023 kohtule kaebaja kahju hüvitamise taotluse nr 1-13/354-1 ning Tartu Vangla 1. märtsi 2023. a otsuse nr 1-13/354-2, millega jäeti taotlus rahuldamata. Dokumentidest nähtub, et kaebaja sai Tartu Vangla 1. märtsi 2023. a otsuse nr 1-13/354-2 kätte 2. märtsil 2023.
3.Tartu Halduskohus leidis 9. mai 2023. a määruses, et arvestades kaebaja viidet haldusasjale nr 3-23-225, milles kirjeldatud asjaoludel ta hüvitamisnõude menetlemist soovib ning ka seda, et kaebaja on praeguseks hüvitamisnõudes kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud, siis tuleb kaebaja riigi õigusabi taotlust käsitada juba ka kohtule esitatud hüvitamiskaebusena (HKMS § 37 lg 2 p 4). Kohus jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kohus selgitas, et kuna kaebaja sai Tartu Vangla 1. märtsi 2023. a otsuse nr 1-13/354-2 kätte juba 2. märtsil 2023, kuid pöördus kohtu poole alles 2. mail 2023, siis on kaebuse esitamise 30-päevast tähtaega ületatud (riigivastutuse seaduse § 18 lg 2). Kaebaja pidi kohtule selgitama, miks tal ei olnud võimalik esitada hüvitamiskaebust 30 päeva jooksul alates Tartu Vangla 1. märtsi 2023. a 1-13/354-2 otsuse kättesaamisest. Kohus selgitas, et ei pea vajalikuks enne kaebajalt kaebetähtaja ennistamise taotluse küsimist lahendada riigi õigusabi taotlust.
4.Kaebaja esitas 14. mail 2023 tähtaja ennistamise taotluse, milles selgitab kohtueelses menetluses dokumentide esitamise ja saamise asjaolusid ning on seisukohal, et on kohtule ja ka prokuratuurile saatnud dokumendid alati õigeaegselt. Tähtaja ületamine ei ole tingitud kaebaja ebakohasest tegevusest. Kaebaja hinnangul võib olla tähtaja ületamise tinginud asjaolu, et vangla ei ole esitatud dokumente õigeaegselt kohtule saatnud või on jätnud osad dokumendid üldse esitamata. Kaebaja palub hüvitamiskaebust menetleda ja mõista vanglalt välja kahjuhüvitis 4500 eurot. Samuti palub kaebaja kahjunõude esitamisega ja halduskohtumenetluses osalemisega seoses määrata riigi õigusabi korras esindaja ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.
KOHTU SEISUKOHT
5.HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kohus jääb 9. mai 2023. a määruses esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et kaebaja ei ole järginud kohtule hüvitamiskaebuse esitamisel kaebetähtaega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja sai 1. märtsi 2023. a otsuse nr 1-13/354-2 kätte 2. märtsil 2023, kuid pöördus kohtu poole alles 2. mail 2023. Seega ei ole kaebaja järginud riigivastutuse seaduse § 18 lg-s 2 sätestatud 30-päevast tähtaega ning kaebus ei ole tähtaegne.
6.Kohus andis 9. mai 2023. a määrusega kaebajale võimaluse esitada kohtule põhjendatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja esitas 14. mail 2023 kohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse ning selgitas tähtaja järgimist puudutavaid asjaolusid. Samuti rõhutas kaebaja jätkuvalt menetlusabi saamise vajadust.
7.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii
3-23-954 objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi
16.jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16-17; 21. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 11. mai 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p 13).
8.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja olnud kaebetähtaja järgimisel ise piisavalt hoolikas ning tema väiteid ei saa lugeda mõjuvateks põhjusteks kaebetähtaja ennistamiseks. Kuigi kaebaja on seisukohal, et on kaebuse ja muud asjakohased dokumendid alati kohtule õigeaegselt esitanud, ei vasta see tõele. Kaebaja esitas halduskohtule riigi õigusabi taotluses sisalduva hüvitamiskaebuse 2. mail 2023 ehk mittetähtaegselt. Asjakohasel Tartu Vangla otsusel on edasikaebekord, sh tähtaeg, nõuetekohaselt märgitud. Halduskohus selgitas kaebajale ka
6.veebruari 2023. a määruses haldusasjas nr 3-23-225 vangla otsuse vaidlustamise korda. Samuti selgitas Tartu Halduskohtu esimees oma 3. märtsi 2023. a kirjas nr 12.1/23/26-2 (haldusasja nr 3-23-225 materjalide juures) kaebajale, millal ja mil viisil saab ta pärast vangla otsuse tegemist kaebusega kohtu poole pöörduda. Mõlemad dokumendid on kaebaja kätte saanud, mistõttu ei saanud otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg olla kaebajale teadmata. Kaebaja ei ole olnud ise piisavalt hoolikas tähtaja järgimisel ning on esitanud riigi õigusabi taotluses sisalduva hüvitamiskaebusega tähtaega ületades. Asjaolu, et kaebaja on varasemalt ennatlikult haldusmenetluse ajal esitanud kohtule samadel alustel kahjunõude haldusasjas nr 323-225 ei ole samuti tähtaja järgimiseks piisav ega saa olla tähtaja ennistamise aluseks. Haldusasja nr 3-23-225 esitatud kaebuse tagastas Tartu Halduskohus 6. veebruari 2023. a määrusega. Kaebuse tagastamise korral loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). Seega tuli hüvitamiskaebuse uuel esitamisel lähtuda tähtaja arvestamisel sellest, millal kaebaja kahju hüvitamise taotluse lahendanud Tartu Vangla otsuse kätte sai, mitte sellest, et kaebaja on ka varasemalt soovinud samadele alustele tugineva kahjunõude kohtule ennatlikult esitada. Kaebaja on viidanud ka võimalusele, et vangla on viivitanud asjakohaste dokumentide kohtule edastamisega või on osad dokumendid jätnud sootuks kohtule edastamata. Kohtule esitatud materjalides ei viita miski sellele, et kaebaja oleks proovinud neid dokumente kohtule õigeaegselt esitada, vangla viivituse või tegevusetuse kohta esitatud väited on üldsõnalised ja väheveenvad. Kohus on seisukohal, et tähtaja ennistamise avalduses ei ole esitatud veenvaid põhjendusi tähtaja ületamise kohta, mistõttu ei loe kohus kaebaja esitatud kaebetähtaja möödalaskmise põhjuseid mõjuvateks ning jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
9.HKMS § 152 lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel käesoleva haldusasja menetluse. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
10.Kaebaja esitas 2. mail 2023 menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustuseks vabastamiseks ja riigi õigusabi korras esindaja määramiseks halduskohtumenetluses. Kaebaja esitas 14. mail 2023 täiendava menetlusabi taotluse, milles on teinud märke iga võimaliku menetlusabi liigi juurde. Seejuures on kaebaja teinud märked ka selliste menetlusabi liikide juurde, mis ei saa ilmselgelt seonduda lahendatava haldusasja esemega (sissenõudjana täitemenetlusega seotud kulude kandmine, kohtutäituri vahendusel menetlusdokumendi kättetoimetamise kulude kandmine, eestkostja teostamisega seotud kulude kandmine, eestkostjale tasu maksmiseks kohustamine, lepitusmenetluse kulude kandmine jms). Kaebaja
3-23-954 huvi ei saa olla taotleda menetlusabi ka tõlkekulude kandmiseks, sest kaebaja on suhelnud läbivalt kohtuga eesti keeles ja kõik kohtule esitatud menetlusdokumendid on eestikeelsed. Seega puudub kaebajal igasugune vajadus menetlusdokumentide tõlkimiseks teise keelde. Kohus jätab seetõttu eeltoodud osas menetlusabi taotluse tähelepanuta ja saab kaebaja tahtest aru nii, et ta palub jätkuvalt menetlusabi seoses riigilõivu tasumise kohustusega ning palub samuti määrata riigi õigusabi korras esindaja halduskohtumenetluseks (kulude kandmise kohustuseta).
11.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja puhul on tegemist isikuga, kellel on arvestatav halduskohtumenetlustes osalemise kogemus ehk ta on varasemalt korduvalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente tähtaegselt esitada. Kaebaja on halduskohtus varasemalt vaidlustanud põhiliselt Tartu Vangla tegevust, millise kaebusega on tegemist ka praegusel juhul. Eeltoodule tuginedes ei ole kohtul kahtlust selles, et kaebaja saab enda õiguste kaitsmisega vaidluses Tartu Vanglaga iseseisvalt piisavalt hakkama ning ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
12.Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.