Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene 25. oktoober 2023, Tartu 3-23-954 Oskar Hintsi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Tartu Halduskohtu 17. mai 2023. a määrus Oskar Hintsi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – Oskar Hints Vastustaja – Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Oskar Hintsi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 17. mai 2023. a määrus muutmata.
2.Tagastada Oskar Hintsile määruskaebuse lisadena esitatud dokumendi koopiad, muud asjas esitatud materjalid jätta kaebajale tagastamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates osas, mis puudutab kaebetähtaja ennistamata jätmist ja asjas menetluse lõpetamist. Menetlusabi andmata jätmisse puutuvas osas ei ole määrus edasi kaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Oskar Hints esitas 2. mail 2023 Tartu Halduskohtule taotlused riigi õigusabi saamiseks ja kaebaja vabastamiseks riigilõivu tasumisest. Taotlusest nähtuvalt soovis O. Hints õigusabi seonduvalt probleemiga, mida ta kirjeldas haldusasjas nr 3-23-225. Nimetatud asjas tagastas halduskohus
6.veebruari 2023. a määrusega kaebuse, kuna kaebajal oli kohustuslik kohtueelne menetlus veel läbimata, kui ta kaebusega halduskohtusse pöördus. Määrus jõustus 28. veebruaril 2023. Praegusel juhul esitatud taotluses mainib kaebaja, et soovib Tartu Vangla vastu esitada hüvitamiskaebust ning kirjeldab seda, kuidas teda sunniti minema kartserisse, kus olid ebainimlikud tingimused ja kus teda järjepidevalt jälgiti. Kaebaja halva tervisliku seisundiga seejuures ei arvestatud.
2.Tartu Halduskohus tegi 9. mail 2023 määruse, milles leidis, et arvestades kaebaja viidet haldusasjale nr 3-23-225, milles kirjeldatud asjaoludel ka hüvitamisnõude menetlemist soovib ning ka seda, et praeguseks on kaebaja hüvitamisnõudes kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud, tuleb kaebaja riigi õigusabi taotlust käsitada ka juba kohtule esitatud hüvitamiskaebusena. Halduskohus jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotluse.
3.O. Hints esitas tähtaja ennistamise taotluse, milles selgitas, et tähtaja ületamine võis olla tingitud asjaolust, et vangla jättis õigeaegselt osad esitatud dokumendid kohtule saatmata või ei saatnud neid üldse. Kaebaja palus määrata endale riigi õigusabi korras esindaja ja vabastada ta kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest.
4.Tartu Halduskohus jättis 17. mai 2023. a määrusega O. Hintsi taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetas haldusasja nr 3-23-954 menetluse. Sama määrusega jättis halduskohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata ning riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse läbi vaatamata. Halduskohus esitas määruses alljärgnevad põhjendused.
4.1.Kaebaja ei ole järginud kohtule hüvitamiskaebuse esitamisel kaebetähtaega. Kaebaja sai 1. märtsi 2023. a otsuse nr 1-13/354-2 otsuse, millega vangla jättis tema kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, kätte 2. märtsil 2023, kuid pöördus kohtu poole alles 2. mail 2023. Seega ei ole kaega järginud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-s 2 sätestatud 30-päevast tähtaega ning kaebus ei ole tähtaegne.
4.2.Halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (RKHKm asjas nr 33-1-75-08, p-d 16-17; RKHKm asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; RKHKm asjas nr 3-3-1-18-16, p 13).
4.3.Halduskohus leidis, et kaebaja ei ole kaebetähtaja järgimisel ise piisavalt hoolikas olnud ning puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja väide, et ta on kõik vajalikud dokumendid kohtule tähtaegselt esitanud, ei vasta tõele, sest kaebuse halduskohtule esitas kaebaja näiteks alles 2. mail 2023. Tartu Vangla otsusel jätta kaebaja kahju hüvitamise taotlus rahuldamata on edasikaebekord nõuetekohaselt märgitud. Halduskohus selgitas kaebajale ka 6. veebruari 2023. a määruses haldusasjas nr 3-23-225 vangla otsuse vaidlustamise korda. Samuti selgitas Tartu Halduskohtu esimees oma 3. märtsi 2023. a kirjas nr 12.1/23/26-2 (haldusasja nr 3-23-225 materjalide juures) kaebajale, millal ja mil viisil saab ta pärast vangla otsuse tegemist kaebusega kohtu poole pöörduda. Mõlemad dokumendid on kaebaja kätte saanud, mistõttu ei saanud otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg olla kaebajale teadmata. Asjaolu, et kaebaja on varasemalt ennatlikult haldusmenetluse ajal esitanud kohtule samadel alustel kahjunõude haldusasjas nr 3-23-225 ei ole samuti tähtaja järgimiseks piisav ega saa olla tähtaja ennistamise aluseks. Viidatud haldusasja esitatud kaebuse tagastas Tartu Halduskohus 6. veebruari 2023. a määrusega. Kaebuse tagastamise korral loetakse vastavalt HKMS § 43 lg-le 2, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Seega tuli hüvitamiskaebuse uuel esitamisel lähtuda tähtaja arvestamisel sellest, millal kaebaja kahju hüvitamise taotluse lahendanud Tartu Vangla otsuse kätte sai, mitte sellest, et kaebaja on ka varasemalt soovinud samadele alustele tugineva kahjunõude kohtule ennatlikult esitada. Kaebaja on viidanud ka võimalusele, et vangla on viivitanud asjakohaste dokumentide kohtule edastamisega või on osad dokumendid jätnud sootuks kohtule edastamata. Kohtule esitatud materjalides ei viita miski sellele, et kaebaja oleks proovinud neid dokumente kohtule õigeaegselt esitada, vangla viivituse või tegevusetuse kohta esitatud väited on üldsõnalised ja väheveenvad. Eelnevatele seisukohtadele tuginedes jättis halduskohus kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Tulenevalt HKMS § 152 lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 lõpetas halduskohus määrusega asja menetluse, kuna kaebus oli esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulunud ennistamisele.
4.4.Halduskohus lahendas ka kaebaja taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebajal on arvestatav halduskohtumenetlustes osalemise kogemus. Ta on varasemalt korduvalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente
tähtaegselt esitada. Kaebaja on ka varasemalt vaidlustanud Tartu Vangla tegevust. Halduskohus leidis, et ei ole alust kahelda selles, et kaebaja saab enda õiguste kaitsmisega vaidluses Tartu Vanglaga iseseisvalt hakkama ning ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. Seetõttu jättis halduskohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
4.5.Kuna halduskohus lõpetas haldusasja menetluse, puudus vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks, mistõttu jättis halduskohus vastavasisulise taotluse läbi vaatamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.O. Hints esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17. mai 2023. a määruse peale ja palub selle tühistamist järgnevatel põhjendustel.
5.1.Kaebaja on tähtaegselt esitanud kõik dokumendid haldusasjas nr 3-23-225. Praegu on see muudetud asjaks nr 3-23-954. Kaebaja mainib, et Tartu Vangla vastu esitatud kahju hüvitamise nõuete puhul on sedasi, et paraku ei jõua vanglast kirja teel kohtusse saadetud saadetised sinna õigeaegselt või üldsegi mitte.
5.2.Kaebaja vajab tervisliku seisundi tõttu endale advokaadi määramist, sest iseseisvalt ei ole ta võimeline dokumentide vormistamisega ja enda kohtus esindamisega toime tulema. Lisaks taotleb kaebaja enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Kaebaja esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17. mai 2023. a määruse peale, millega halduskohus jättis kaebuse esitamise tähtaja ennistamata ning lõpetas käesolevas haldusasjas menetluse.
8.Ringkonnakohus selgitab veelkord, et kuigi kaebaja pöördus haldusasjas nr 3-23-225 samasisulise kaebusega halduskohtusse, siis toona tagastas halduskohus kaebuse, kuna kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. HKMS § 43 lg 2 sätestab, et kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. See aga ei tähenda, et kaebaja saaks uuesti kohtusse pöörduda arvestamata seejuures kaebuse esitamisele seatud tähtaegasid. Samuti ei saa kaebaja nõuda, et tagastatud kohtuasja hiljem jätkatakse. Seetõttu on väär kaebaja arusaam, et kuna ta esitas asjas nr 3-23-225 kaebuse talle tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb kaebuse esitamise tähtajaks lugeda tolles asjas kaebuse kohtusse laekumise kuupäev.
9.Kaebaja taotleb vangla tekitatud kahju hüvitamist, mistõttu pidi ta läbima selleks kohustusliku kohtueelse menetluse. Praeguseks on kaebaja selle nõude täitnud. Ta esitas Tartu Vanglale vastavasisulise taotluse, mille viimane jättis 1. märtsi 2023. a otsusega rahuldamata. Kaebaja sai nimetatud otsuse kätte 2. märtsil 2023 ning on seda omakäeliselt ka kinnitanud (dtl 33). Lähtudes RVastS § 18 lg-st 2, pidi kaebaja 30 päeva jooksul esitama kaebuse halduskohtusse, st viimane päev kaebuse esitamiseks oli 3. aprill 2023. Edasikaebekorda oli kaebajale selgitatud ka Tartu Vangla otsuses, millega kaebaja kahju hüvitamise taotlus jäeti rahuldamata (dtl 37). Kaebaja esitas kaebuse halduskohtule 2. mail 2023, mis on kuu aega hiljem selleks ettenähtud tähtajast.
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et puuduvad igasugused mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja ei ole ise olnud piisavalt hoolikas kaebetähtaja järgimisel. Igasugused viited sellele, et teatud dokumendid ei liigu õigeaegselt vanglast kohtusse või kaovad
viidatud teekonnal sootuks, on täiesti alusetud. Kõik dokumendid, mille pinnalt kohtumenetlust alustatakse, on jõudnud kohtusse. Kaebaja ei ole seejuures täpsustanud, millised dokumendid on kadunud või hilinemisega adressaadini jõudnud.
11.Halduskohus jättis vaidlustatud määrusega rahuldamata ka kaebaja riigi õigusabi taotluse. Ringkonnakohus leiab, et kuna kohtu menetluses ei ole kaebust, mille raames riigi õigusabi määrata, puudub tarvidus kaebajale anda riigi õigusabi korras esindajat kui ka vabastada teda riigilõivu tasumise kohustusest. Seejuures leiab ringkonnakohus, et tegelikkuses ei vaja kaebaja endale advokaadist esindajat ning halduskohtu viide riigi õigusabi andmisest keeldumisel RÕS § 7 lg 1 p-le 1 on igati asjakohane, sest vaatamata sellele, et määruskaebuses on mitmed kaaskinnipeetavad kirjutanud sellest, kuidas kaebaja tervislik seisund ei võimalda tal ise menetluses osaleda, on kaebaja varasemalt ja ka tegelikult praeguses asjas näidanud, et ta saab vajadusel oma õigusi piisavalt ka iseseisvalt kaitstud.
12.Kaebaja on soovinud määruskaebusele lisatud koopiate tagastamist. Kuna need ei oma määruskaebuse lahendamise seisukohalt tähtsust, tagastab ringkonnakohus kaebajale määruskaebuse lisad. Lisaks on kaebaja taotlenud kõikide asjas nr 3-23-225 esitatud dokumentide või nendest tehtud koopiate tagastamist. Ringkonnakohus märgib, et vastavasisulise taotluse esitas kaebaja juba viidatud haldusasjas. Halduskohus registreeris taotluse 8. märtsil 2023 ning lahendas taotluse resolutsiooniga ja saatis kaebajale soovitud materjalid. Seega peaksid kaebajal olemas olema kõik esitatud kahju hüvitamisega taotlusega soovitud materjalid. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks saata kaebajale käesolevas haldusasjas esitatud tema enda esitatud menetlusdokumente, sest nende sisu peab kaebajale endale olema teada. Lisaks ei ole kaebaja välja toonud, mis põhjusel on tal vaja käesoleva asja kõiki materjale, seda enam, et kaebaja on halduskohtule esitanud peamiselt vaid menetlusabi taotluste täidetud blankette ning need dokumendid, mis pole ta enda koostatud ja mis on määruskaebuse lisadeks, tagastab ringkonnakohus kaebajale nagu eespool märgitud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.