X kaebus Eesti Töötukassa 14.10.2021 otsusele nr 78.1/21/1472
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20.06.2022 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X apellatsioonkaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 20.06.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-2582.
2.Tühistada Eesti Töötukassa 14.10.2021 otsus nr 7-8.1/21/1472.
3.Esimese ja teise kohtuastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Kaebajal on õigus taotleda enammakstud riigilõivu tagastamist.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.06.2023. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-21-2582 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X esitas 21.11.2019 Eesti Töötukassale ettevõtluse alustamise toetuse avalduse. Töötukassa andis 21.01.2020 otsusega nr 7-8.1/20/0061 X-le ettevõtluse alustamise toetust 4474 eurot. Otsuse p-i 8.3 kohaselt pidi X esitama toetuse kasutamise kohta esimese aruande 22.06.2020–22.07.2020 ning teise aruande 22.12.2020–22.01.2021. Vastavalt X 16.07.2020 avaldusele pikendas töötukassa 20.07.2020 otsusega nr 7-8.1/20/0633 aruannete esitamise aega vastavalt 21.08.2020–21.09.2020 ning 21.02.2021–21.03.2021.
2.Töötukassa tunnistas 14.10.2021 otsusega nr 7-8.1/21/1472 oma 21.01.2020 otsuse nr 78.1/20/0061 tagasiulatuvalt kehtetuks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg-te 1, 2 ja 3 ning § 66 lg 2 p-de 2 ja 3 ning lg 3 alusel. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 19 lg 7 ja 21.01.2020 otsuse p-i 3.8 (muudetud 20.07.2020 otsusega) kohaselt kontrollib töötukassa toetust saanud isiku majandustegevust ja toetuse sihtotstarbelist kasutamist tõendavaid dokumente vähemalt kaks korda aasta jooksul. Kontrollimised toimuvad aruande vormis. X esitas 19.10.2020 esimese aruande ja kuludokumendid toetuse kasutamise kohta. Aruande ja äriregistri teabesüsteemi järgi on X 20.07.2020 registreerinud ettevõtte Y OÜ, mille tegevusalaks on muu mööbli tootmine. Aruande ja kuludokumentide kohaselt on kogu toetus kasutatud, kuid äriplaanijärgne majandustegevus pole käivitunud. X põhjenduse kohaselt oli see tingitud külmetushaigusest ning kuna Terviseameti reeglite järgi peab haigustunnustega inimene olema kodus. X esitas 22.03.2021 teise aruande, mille kohaselt on äriplaanis seatud eesmärgid saavutamata. X on olnud potentsiaalsete klientidega otsekontaktis telefoni teel ja kes on soovinud, on saanud hinnakirja. Siiani pole see tulemusi andnud. Müügitulu pole tekkinud. Covidist põhjustatud isolatsiooninõuete tõttu on X olnud väikelapsega kodus peaaegu kolm viimast kuud. TTTS § 19 lg 72 kohaselt loetakse majandustegevus alanuks, kui ettevõtluse alustamise toetust saanud isik on asutanud äriplaanis ettenähtud äriühingu ning ettevõte on alustanud äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimist. X 06.05.2021 ja 01.09.2021 selgitustest ei nähtu üheselt, kas on tehtud piisavalt pingutusi äriplaanijärgse majandustegevuse käivitamiseks prognoositud mahus. Seega puudub kindlus, kas X on alustanud äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimist. Äriplaani kohaselt pidi loodav ettevõte Y OÜ pakkuma ettevõtetele mööbli ja sisustuse viimistlemise teenust madalsurve ja kõrgsurve pihustamise meetodil. X pidi esialgu olema ainus töötaja ettevõttes. X ei ole esitanud veenvaid tõendeid loodud ettevõtte majandustegevuse toimumisest. Puudub kindlus selles osas, kas toetus on tänaseks oma eesmärki täitnud. Ettevõtluse alustamise toetuse eesmärgiks on uute töökohtade loomine, sh esmajärjekorras ettevõtluse alustamise toetuse saajale (TTTS § 1 lg 1). Ettevõttel pole tekkinud püsivat käivet. X ei ole tõendanud esimeses ja teises aruandes nimetatud haigestumisi, mistõttu pole võimalik hinnata, millistel perioodidel ei olnud tal võimalik tegeleda äriplaanijärgse majandustegevuse käivitamisega. Vastavalt TTTS § 19 lg 8 p-le 11 tagastab ettevõtluse alustamise toetuse saaja toetuse täies ulatuses, kui äriplaanis ettenähtud majandustegevus ei alanud mõjuval põhjusel kuue kuu möödumisel toetuse pangakontole üleandmise päevast ega ole olenemata põhjusest alanud ka 12 kuu möödumisel toetuse pangakontole ülekandmise päevast. Kuna toetuse kasutamise periood lõppes 21.03.2021, kuulub toetus tagastamisele. 2(6)
3-21-2582 X-l puudub alus usaldusele töötukassa 21.01.2020 otsuse kehtima jäämiseks ning sellele, et toetust temalt tagasi ei nõuta. Toetuse andmise otsuse p-des 3.4, 3.5 ja 4.1.2 on reguleeritud, mis tingimustele peab toetuse saaja tegevus vastama ning millal tuleb toetus tagasi maksta. Isik ei saa tugineda usaldusele, kui ta ei ole täitnud haldusaktiga seotud lisakohustust (HMS § 67 lg 4 p 3). Haldusakti kehtetuks tunnistamine on kooskõlas avalike huvidega (HMS § 64 lg 3, § 67 lg-d 1 ja 2). Kuna töötukassa üks eesmärke on ka töötukassa vahendite õiguspärane, avalik ja säästlik kasutamine, läheks avaliku huviga ilmselgelt vastuollu olukord, kus jäetakse kehtima otsus toetusele, mida ei kasutata seaduses sätestatud viisil ning ei täideta haldusaktiga seotud lisakohustust.
3.X esitas 10.11.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse töötukassa 14.10.2021 otsuse tühistamiseks. TTTS § 19 lg 72 sätestab, millal loetakse majandustegevus alanuks. Töötukassa tugineb müügitulu puudumisele, kuid sellist eeldust pole eelnimetatud normis ette nähtud. Toetuse sihipärase kasutamise osas vastustajal kaebajale etteheiteid pole.
4.Töötukassa palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusaktis toodud seisukohtade juurde.
5.Tallinna Halduskohus jättis 20.06.2022 otsusega kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud otsuse õiguslikuks aluseks on TTTS § 19 lg 8 p 11, mis reguleerib toetuse tagastamist, kui toetuse saaja pole majandustegevusega alustanud. Vastavalt TTTS § 19 lg-le 72 loetakse majandustegevus alanuks, kui ettevõtluse alustamise toetust saanud isik on asutanud äriplaanis ettenähtud äriühingu ning ettevõte on alustanud äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimist. Vaidlus on küsimuses, kas kaebaja on alustanud äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimist. Kaebaja äriplaani (dtl 25-49) kohaselt plaanis kaebaja loodava ettevõtte kaudu pakkuda sisustusdetailide ja mööbli viimistlemise teenust mööblitootjatele kõigi Eestis müüdavate tööstuslike viimistlusmaterjalidega. Äriplaanis seadis kaebaja eesmärgiks saavutada esimesel aastal tootmismaht, mis tagaks käibe minimaalselt 3000 eurot kuus. Esimese aruandlusperioodi, see tähendab 1.-7. kuu kohta 21.09.2020 esitatud aruandes (dtl 62-68) selgitas kaebaja, et ta on ostnud ja paigaldanud äriplaanis kirjeldatud seadmed ning värviruumi sisseseade on valmis töö alustamiseks. Kaebaja märkis, et reaalselt ei ole tellimustööde tegemiseni esimese aruandlusperioodi jooksul jõutud. Põhjusena tõi kaebaja välja, et ta ei ole turundust teinud ning seetõttu ei ole ka tulemust. Lisaks märkis kaebaja, et teda on takistanud kuu aega väldanud külmetushaigus, mille tõttu ta ei saanud minna oma teenust pakkuma või kliendisuhteid looma. Puudub vaidlus, et 28.10.2020 ettevõtluse alustamise toetuse paikvaatluse aruande (dtl 80-83) kohaselt oli kaebaja soetanud äriplaanis kirjeldatud tegevuste elluviimiseks vajalikud vahendid vastavalt äriplaanile ning kasutanud ära kogu toetuse summa. Hoolimata seadmete ostmisest ja paigaldamisest on esitatud dokumentide ja neis esitatud kaebaja enda kinnituste põhjal ilmne, et kaebaja ei alustanud hiljemalt 21.09.2020 kavandatud tegevuste ehk sisustusdetailide ja mööbli viimistlemise teenuse osutamist. Teise aruandlusperioodi ehk 8.-13. kuu kohta 22.03.2021 esitatud aruandes (dtl 87-93) selgitas kaebaja, et äriplaanis seatud eesmärgid on saavutamata ning tegelikkuses ei ole tööd toimunud. Kaebaja kirjeldas, et realiseeris selle perioodi jooksul turundustegevust selliselt, et lõi otsekontakte telefoni teel ja saatis soovijatele hinnakirja, kuid see tegevus tulemust ei toonud. Kaebaja 01.09.2021 e-kirjas (dtl 94) toodud täiendavate selgituste kohaselt otsis kaebaja infot avalikest allikatest ja helistas mööblitootjatele, kelle seas olid kindlasti 3(6)
3-21-2582 Timbermeister OÜ, Wallenium OÜ, Riksen OÜ, Alu Mööbel OÜ ja Leigoter Puit OÜ. Samas kirjas väidab kaebaja, et ta ei hakanud e-kirju üldse saatma, sest kellel teenust vaja pole, see ekirjaga suhtlemisele aega ei kuluta. Oma läbiviidud turundustegevuse konkretiseerimiseks kaebaja haldus- ega kohtumenetluses tõendeid ei esitanud. Kaebaja esitatud aruannete ja selgituste pinnalt ei teki veendumust, et kaebaja on ise teinud piisavaid pingutusi selleks, et oma äriplaanis kavandatud majandustegevust käivitada. Kaebaja selgitused turundustegevuse osas on üldsõnalised ja kohati vastuolulised. Kaebajal puudus küll kohustus salvestada kõnelogisid võimalikele klientidele tehtud telefonikõnedest, kuid liigseks ei saa pidada vastustaja täpsustusi selle kohta, kellele kaebaja kõnesid tegi ja kuidas turundustegevus täpsemalt toimus. Kaebaja leiab, et seaduses ei ole majandustegevuse kirjelduses mainitud müügitulu eeldust ning seetõttu ei saa müügitulu puudumise tõttu kaebajale ette heita majandustegevusega mitte alustamist. TTTS § 19 lg 72 tõepoolest ei ütle selgesõnaliselt, et majandustegevuse saab alanuks lugeda müügitulu tekkimisel ning vastasel juhul tuleb lugeda, et majandustegevus ei ole alanud, kuid samas on majandustegevuse alustatuks lugemise eelduseks äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimisega alustamine. Kaebaja äriplaanis kavandatud tegevuseks ja äriplaani eesmärgiks oli sisustusdetailide ja mööbli viimistlemise teenuse pakkumine. Kavandatud tegevuseks ei saa lugeda vajalike seadmete ostmist ja paigaldamist ega ka turundustegevusega alustamist potentsiaalsete klientide leidmiseks. Selliste tegevuste puhul on tegemist ettevalmistavate tegevustega tegeliku äriplaanis kavandatu elluviimiseks. Kaebaja on ise nii esimeses kui teises töötukassale esitatud aruandes kinnitanud, et viimistlustegevusega ei ole ta esimese 14 kuu jooksul alustanud. Majandustegevuse alustatuks lugemise regulatsiooni aitab sisustada TTTS-i ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 521 SE seletuskiri, mille kohaselt on ettevõtlusega alustamiseks vajalike vahendite soetamine vaid üks osa äriplaanis kavandatud tegevustest, st eeldus ettevõtlusega tegelema hakkamiseks. Samuti võib ettevõtlusega alustamiseks vajalik olla ka tegevusloa, müügiloa vms loa hankimine, turundusega alustamine jne. Selliseid tegevusi saab lugeda ettevalmistusteks, mis on vajalikud ettevõtlusega tegelema hakkamiseks ehk äriplaanis kavandatud teenuste osutamiseks või kaupade müümiseks. Toetuse tagasinõudmine eeldab toetuse määramise kohta tehtud otsuse tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamist. TTTS § 1 lg-st 3 tulenevalt kohaldatakse selles seaduses ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades TTTS-i erisusi. Kuna TTTS-s vastav erinorm puudub, kohaldub toetuse maksmise aluseks olnud haldusakti kehtetuks tunnistamisele HMS-i regulatsioon. HMS § 66 lg-st 3 tulenevalt võib haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane, tunnistada isiku kahjuks tagasiulatuvalt kehtetuks sama paragrahvi lg 2 p-des 1, 3 ja 4 sätestatud juhtudel. Isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamisel tuleb alati kasutada kaalutlusõigust, võttes avaliku huvi kõrval arvesse nii isiku usalduse kaitset kui ka HMS § 64 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Vastustaja kaalus enne otsuse tegemist kaebaja usaldust talle soodsa haldusakti kehtima jäämise suhtes. Otsusest nähtub ka huvide kaalumine. Vastustaja on teinud kindlaks, et esinevad usaldust välistavad asjaolud ja piisavalt põhjendanud ka seda, miks vastustaja hinnangul on avalik huvi kaalukam kaebaja isiklikust huvist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.X palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 20.06.2022 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Majandustegevus on TTTS § 19 lg 72 mõttes alanud, samuti pole rikutud TTTS § 19 lg 8 nõudeid. Turundustegevus küll ei olnud andnud tulemusi, aga oli toimunud täpselt äriplaanis 4(6)
3-21-2582 kirjeldatud viisil (telefonikõne mööblitootjale – kui on huvitatud, siis hinnapakkumine meilile – kui soovib tööd näha, siis tootenäidis). Vastustaja oli äriplaani varasemalt heaks kiitnud. Vastustaja ei selgitanud, et kaebaja peab telefonikõnede tegemist tõendama. Seega ei ole võimalik selliseid dokumente esitada.
7.Töötukassa palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde. Kaebajalt toetuse tagasinõudmise aluseks ei olnud potentsiaalsete klientidega tehtud kõnede kohta tõendite puudumine. Kõneväljavõtete esitamine oli vastustaja poolt pakutud võimalus, kuidas kaebaja võiks tõendada, et ta on teinud kõik endast oleneva loodud ettevõtte majandustegevuse käivitamiseks. Kaebaja ei ole esitanud veenvaid põhjendusi turundustegevuse toimumise kohta. Kaebaja pidi olema teadlik kohustusest tõendada majandustegevuse toimumist. See nähtus toetuse andmise otsuse p-dest 3.4, 3.5 ja 3.8. Otsuses oli ka selgitatud, millistel juhtudel tuleb toetus tagasi maksta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus kontrollib alljärgnevalt, kas kaebaja puhul esines TTTS § 19 lg 8 p-s 11 nimetatud alus nõuda töötukassa 21.01.2020 otsusega antud toetus tagasi. Vaidlus on selles, kas äriplaanis ettenähtud majandustegevus oli alanud. Vastavalt TTTS § 19 lg-le 72 loetakse majandustegevus alanuks, kui asutatud on äriplaanis ettenähtud äriühing ning ettevõte on alustanud äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimist. Pooled on eri meelt küsimuses, mida lugeda äriplaanis kavandatud tegevusteks. Toetuse sihtotstarbelises kasutamises seejuures vaidlust pole. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja on töötukassale antud selgitustes piisavalt kirjeldanud, mil viisil ta on alustanud äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimist. Halduskohtu poolt viidatud TTTS-i ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on TTTS § 19 lg 72 sisustamise osas märgitud seda, et ettevõtlusega alustamiseks ei saa pidada üksnes teenuste osutamiseks või kaupade pakkumiseks vajalike vahendite soetamist, sest see on vaid üks eeldus ettevõtlusega tegelema hakkamiseks. Praegusel juhul on kaebaja korda seadnud teenuse osutamiseks vajalikud ruumid, soetanud seadmed ning asunud otsima potentsiaalseid kliente. Asjaolu, et vaidlusalusel perioodil ei õnnestunud kliente leida (esimest tellimust asus kaebaja täitma peale aruandlusperioodi lõppu), ei tähenda, et kaebaja poleks alustanud äriplaanis kavandatud tegevuste elluviimisega. Lisaks ei saa jätta tähelepanuta, et kaebaja pidi tegutsema ajal, mil kehtisid koroonaviirusest tingitud eri- ja hädaolukord. Inimeste liikumisvõimalused olid piiratud ning üldine majanduselu pärsitud. Vastustaja leiab, et kaebaja pole telefonikõnesid erinevatele mööblitootjatele piisavalt tõendanud. Ringkonnakohus märgib, et vaidlusaluse toetuse puhul puuduvad konkreetsed dokumenteerimise nõuded. Ettevõtluse alustamise toetust makstakse muu hulgas isikutele, kellel puudub varasem ettevõtluskogemus. Üksnes ettevõtluskoolituse läbimise tingimus ei garanteeri piisavate oskuste olemasolu. Kaebaja on käitunud kooskõlas äriplaanis kajastatud turundusplaaniga (p 11), mille järgi on põhiliseks turundusmeetodiks otsesuhtlus mööblitootjatega (telefonikõne – e-mail – kohtumine). TTTS ei reguleeri, kui intensiivselt peab toetuse saaja tegutsema. Määratlemata õigusmõiste „alustama äriplaanis kavandatud tegevuse elluviimist“ viitab suhteliselt madalale standardile. Kui veel arvestada, et toetuse saamisest aasta möödumisel on lubatav majandustegevus lõpetada (TTTS § 19 lg 8 p 2), ei ole toetuse puhul tegemist meetmega, mis peab igal juhul päädima eduka majandustegevusega. Toetus on suunatud töötutele, s.o isikutele, kes on 5(6)
3-21-2582 sotsiaalselt haavatavas olukorras. TTTS-i ning selles reguleeritud toetuste eesmärgiks on tööhõive saavutmine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine (TTTS § 1 lg 1). Praeguse vaidluse asjaoludest ei nähtu, et kaebaja oleks käitunud viisil, mis ei oleks kooskõlas eelviidatud eesmärgi saavutamisega.
9.Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu 20.06.2022 otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse. Menetluskulud jäävad vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja on tasunud riigilõivu, kuid kuna kaebus ja apellatsioonkaebus on riigilõivuvabad (riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2), on kaebajal õigus taotleda enammakstud riigilõivu tagastamist vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 1 ning lg-tele 8 ja 81. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.