Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 09.05.2023, Tartu 3-20-2404 Xi kaebus Viru Vangla 19.10.2020. a käskkirja nr 63/744-1 ja 19.11.2020. a vaideotsuse nr 6-12/328-2 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 09.06.2022. a otsus Xi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.06.2022. a otsus muutmata.
2.Jätta Xi menetluskulud (riigilõiv 20 eurot) apellatsiooniastmes Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 08.06.2023 (k.a) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla 18.09.2020. a ettekande nr 6-20/4119-1 kohaselt andis X (kamber nr V706) 18.09.2020 kl 10.38 paiku vanemvalvurile V. Kakitis vabatahtlikult välja ca 2 meetri pikkuse isevalmistatud nööri ja 1 metallist kinnistupoldi. Kinnipeetava väitel tegi ta nööri ise.
Viru Vangla 22.09.2020. a ettekande nr 6-20/4196-1 kohaselt avastati 22.09.2020 kl 8.23 paiku Xi kambri läbiotsimisel, et kambri laua alla oli tehtud isevalmistatud nööridest ja saapapaeladest sõrestik (arvatavasti riiete kuivatamiseks) ning narivoodi külge oli tehtud sõlmed, kus kinnipeetav hoidis asju. Isevalmistatud nöörijuppe oli ca 6 m ja saapapaelu ca 4,8 m.
3.Xit teavitati 28.09.2020 tema suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimisest. X esitas
29.09.2020 selgituse. 15.10.2020. a distsiplinaarmenetluse protokollile esitas X vastuväited 16.10.2020.
4.Viru Vangla tunnistas 19.10.2020. a käskkirjaga nr 6-3/744-1 Xi süüdi vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 641 p 1 rikkumises 18. ja 22.09.2020 ning karistas teda kummagi rikkumise eest kartserisse paigutamisega 2 ööpäevaks. Käskkirja põhjendused: 1) Tegemist oli keelatud esemega vanglas – isevalmistatud nöör, mis on käsitletav distsipliinirikkumisena VSkE § 641 p 1 kohaselt. Kinnipeetava eelmine samalaadne rikkumine leidis aset 12.08.2020 ja distsiplinaarkaristuse käskkirja tutvustati talle 14.09.2020. Ei ole usutav, et pärast distsiplinaarkaristuse saamist ilmuvad välja isevalmistatud nöörid, mille olemasolust kinnipeetav ei teadnud. Korduva samalaadse keelatud eseme eest ei ole proportsionaalne määrata noomitust üksnes seetõttu, et kinnipeetav selle vabatahtlikult üle andis. 2) Kui kambrist 22.09.2020 avastatud nöörid olid üles pandud riiete kuivatamiseks, ei tee see neid lubatavaks. Tähtsust ei oma, mis eesmärgil nööri kasutati või kui pikk nöör oli, vaid see, et kinnipeetava valdusest leiti VSkE mõttes keelatud ese. Kui kinnipeetav ei kasuta trenniriiete ja/või põrandalapi kuivatamiseks pesuruumi, on see tema valik. Kui kinnipeetav ei ole seni vangistuses kedagi vigastanud ega ebaseaduslikku kaubavahetust pidanud, ei muuda see tõsiasja, et nöörid on vanglas keelatud. Puudub tõestus, et nöörid olid kambris laua all alates 16.03.2020. Kui valvurid ei ole väidetavalt korduvatel läbiotsimistel eset ära võtnud, ei tee see seda lubatavaks. 3) Nöör (ca 2 ja 6 m pikkused) võib olla otseseks ohuks kinnipeetavale ja ka vangla julgeolekule. Nööriga on võimalik tekitada vigastusi, riputada esemeid (vanglas keelatud), kasutada nööri ebaseadusliku kaubavahetuse pidamiseks. Kuna kinnipeetav on varasemalt omanud vanglas keelatud isevalmistatud nööre, ei ole proportsionaalne ja eesmärgipärane määrata karistuseks noomitust, lühi- ega pikaajalise kokkusaamise keelamist või töölt eemaldamist. Kartserikaristus mõjutab kinnipeetavat käituma tulevikus õiguskuulekalt.
5.Viru Vangla jättis 19.11.2020. a vaideotsusega nr 6-12/328-2 rahuldamata Xi vaide 19.10.2020. a käskkirja peale. Vaideotsuse põhjendused: 1) Asjaolu, et kinnipeetav andis keelatud eseme ise vanglaametnikule üle, ei välista tema süüdi tunnistamist keelatud eseme valdamises ja selle eest karistuse määramist. Kinnipeetav paikneb kambris nr V706 alates 28.10.2019 üksinda. Kuni 18.09.2020 on kambris teostatud läbiotsimisi 9-l korral ja nööri ei ole leitud. Kinnipeetav teatas nööri üleandmisel, et tegi selle ise. Saades teada distsiplinaarmenetluse alustamisest, soovis ta vastutusest vabaneda, eitades enda teadmist eseme olemasolust. 4 päeva pärast nööri väljaandmist leiti jälle kinnipeetava kambrist nöörid, mille omamist ta õigustas. See viitab, et 18.09.2020 nööri ära andmine ei olnud kantud soovist käituda õiguskuulekalt. 2) Kambrist 22.09.2020 ära võetud nöörid ja paelad ohustavad vangla julgeolekut. Ära võetud esemete omadusi, s.h tugevust ja pikkust arvestades on tegemist VSkE § 641 p 1 loetellu kuuluvate esemetega, kuna nendega on võimalik tekitada vigastusi. VSkE § 641 p-s 1 sätestatuga analoogne keeld tuleneb Viru Vangla kodukorra (kodukord) p-st 7.1.2. Riiete kuivatamiseks on muud võimalused. Kuigi kinnipeetavale on lubatud jalanõude küljes olev sihtotstarbeliselt kasutatav pael, ei ole X saapapaelu sihtotstarbeliselt kasutanud. 3) 2 ööpäeva pikkust kartserikaristust ei saa pidada ebaproportsionaalseks karistuseks toimepandud rikkumiste eest. Arvestatud on, et leitud esemed on ohuks nii kinnipeetavale kui ka vangla julgeolekule, nööriga on võimalik tekitada vigastusi ja kinnipeetavat on varem samalaadse rikkumise eest distsiplinaarkorras karistatud.
6.X esitas 30.11.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada Viru Vangla 19.10.2020. a käskkiri ja 19.11.2020. a vaideotsus. Kaebuse põhjendused:
1) Käskkiri on põhjendamata ja määratud karistused on ebaproportsionaalsed. 18.09.2020. a ettekandes etteheidetu ei saa olla rikkumine, sest kaebaja järgis vangistusseaduse (VangS) § 67 p-s 3 sätestatut. Vabaduses relvade loovutamise kampaanias lähtutakse printsiibist, et kui need ise ära anda, siis karistust ei järgne. 2) Riiete kuivatamine laua alla tõmmatud nööridel ei saa olla ohuks vangla julgeolekule. See ei ohusta kaaskinnipeetavaid ega ole muul viisil ohtlik. Vangla poes müüdavad saapapaelad ja hambaniit ei ole vangla mõistes ohtlikud. Vangla ei arvestanud, et isevalmistatud nööridest ja saapapaeltest riiete kuivatamiseks tehtud konstruktsioon oli vajalik, sest COVID-19 viiruse tõttu oldi 23 h kambris, kus tuli pesta ja kuivatada riideid, mida on vaja kuskile riputada. Vastavalt VangS §-le 50 ja § 45 lg-le 2 on kinnipeetav kohustatud hoidma enda ja kambri hügieeni.
7.Viru Vangla palus 28.01.2021. a vastuses jätta kaebaja kaebus rahuldamata. Vangla selgitas 24.05.2022. a vastuses, et 19.10.2020. a käskkirjas on sisuliselt viidatud 14.09.2020. a käskkirjale nr 6-3/653-1.
8.Tartu Halduskohus jättis 09.06.2022. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Otsuse põhjendused: 1) 18.09.2020. a ettekandega ja aktiga, milles toodut kinnitavad kaebaja selgitused, on tõendatud, et kaebaja valdas 18.09.2020 VSkE § 641 p 1 tunnustele vastavat eset, millega on võimalik tekitada vigastusi ning mis võib erinevatest kasutusvõimalustest tulenevalt (nt kasutamine kaubavahetuse pidamiseks) olla ohuks vangla julgeolekule. Isevalmistatud nöör ei vasta kodukorra p-s 7.1.2 toodud eranditele ja tegemist ei ole kinnipeetavale hädavajaliku esemega. VangS § 67 p-st 3 tuleneva kohustuse täitmine ei vabasta kinnipeetavat vastutusest muude kohustuste täitmata jätmise või keeldude mittejärgimise eest. Kuna kaebaja rikkus keelatud eseme valdamisega VSkE § 641 p-s 1 sätestatud keeldu, ei takistanud kaebaja poolt eseme vabatahtlikult väljaandmine tema distsiplinaarkorras karistamist. Kaebaja vastutust ei välista tema arvamus, et sellistel juhtudel tuleks n-ö kampaania korras jätta isik karistamata. 2) Nööri kui VSkE § 641 p 1 kohaselt keelatud eseme kasutamine riiete kuivatamiseks või asjade hoidmiseks ei muuda seda lubatud esemeks. Kodukorra p-s 7.1.2 on sätestatud erandid, millal saab pidada nööri vanglas lubatavaks. Poolte selgituste pinnalt on selge, et tegemist ei olnud juhtumiga, kus laua alla tehtud sõrestikku ja voodi külge tehtud sõlmi saaks pidada kinnipeetavale hädavajalikeks ja kodukorra p-s 7.1.2 toodud eranditele vastavateks esemeteks. Vastupidist ei järeldu kaebaja viidetest vangla poes müüdavatele saapapaeltele ja hambaniidile. Kui kaebajal ei olnud ajutiselt kohaldatud piirangute tõttu võimalik pesuruumi esemete kuivatamiseks kasutada, sai ta pöörduda vangla poole muude võimalike lahenduste leidmiseks. Sellises olukorras ei õigusta kaebaja poolt sihtotstarbeliselt mittekasutatavate nööride valdamist viited VangS §-st 50 ja § 45 lg-st 2 tulenevatele kohustustele (hoolitseda enda hügieeni eest ning hoida kambrit korras ja puhtana). Kaebaja rikkus 22.09.2020 VSkE § 641 p 1 isevalmistatud nöörijuppide ja mitteotstarbeliselt kasutatavate saapapaelte valdamisega. Vangla märkis asjakohaselt, et kuigi kaebaja oli teinud nendest nööridest uue otstarbega esemed, ei välistanud see nööride ohtlikkust, kuna neid oli isetehtud esemetest võimalik kerge vaevaga eemaldada ja soovi korral kasutada teisi isikuid või vangla julgeolekut ohustaval viisil. 3) Vangla võttis karistuse liigi ja määra otsustamisel asjakohaselt arvesse, et kaebaja andis 18.09.2020 keelatud eseme vabatahtlikult üle ja et kaebajat oli keelatud eseme valdamise eest varasemalt karistatud, kuid sellest hoolimata pani ta lühikeste ajavahedega toime vaidlusalused rikkumised. Väljavõttest määratud distsiplinaarkaristustest (tl 38-39) ilmneb, et kaebajal oli 19.10.2020 seisuga 3 kehtivat distsiplinaarkaristust (noomitused), millest üks oli 14.09.2020 määratud keelatud eseme valdamise eest. Viimati viidatud karistuse määramise käskkirja (tl 40-42) kohaselt valdas kaebaja 12.08.2020 ca 2 m pikkust isevalmistatud nööri. Eeltoodut kogumis arvestades saab pidada kaalutletuks ja proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas
olevaks vangla järeldust, et kaebajat tuleb tema õiguskuulekale teele suunamiseks karistada
18.ja 22.09.2020. a rikkumiste eest miinimumilähedaste kartserikaristustega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.X esitas 29.06.2022 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 09.06.2022. a otsus ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Kaebaja väitel on vale kohtu VangS § 15 lg 2 tõlgendus, sest iga isevalmistatud ese ei ole ohuks vangla julgeolekule. Kaebaja järgis VangS § 67 p-s 3 sätestatut. Vastavalt VangS §-le 50 ja § 45 lg-le 2 on kinnipeetav kohustatud hoidma nii enda kui ka kambri hügieeni. Vangla ega kohus ei arvestanud COVID-19 tõttu tulenenud piiranguid.
10.Viru Vangla esitas 19.07.2022 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vangla väitel on kohus arvestanud kõiki tõendeid kogumis ja teinud otsuse juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-des 160-165 sätestatust. Uusi sisulisi asjaolusid ei ole kaebaja esile toonud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Tartu Halduskohtu 09.06.2022. a otsuse kohaselt on tõendatud, et kaebaja valdas 18.09.2020 VSkE § 641 p 1 tunnustele vastavat eset, s.o ca 2 m pikkust isevalmistatud nööri, millega on võimalik tekitada vigastusi ja mis võib olla ohuks vangla julgeolekule. Halduskohus leidis, et isevalmistatud nöörijuppide ja mitteotstarbeliselt kasutatavate saapapaelte valdamisega rikkus kaebaja VSkE § 641 p-i 1. Halduskohtu hinnangul saab kaalutletuks ja proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas olevaks pidada vangla järeldust, et kaebajat tuleb karistada rikkumiste eest miinimumilähedaste kartserikaristustega. Kaebajale tagati distsiplinaarmenetluse käigus menetluslikud õigused ja distsiplinaarkaristused määrati VangS § 64 lg-s 41 toodud tähtaja jooksul.
13.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus ammendavalt ja selgesti jälgitavalt põhjendanud kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasust ja menetlusreeglite järgimist distsiplinaarmenetluse läbiviimisel. Kaebaja väited ringkonnakohtule on suuresti samad, millele halduskohus on vaidlustatud otsuses juba põhjalikult vastanud. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsuse tühistamiseks puudub alus. Vastuseks apellatsioonkaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
14.Kaebaja väitel on vale halduskohtupoolne VangS § 15 lg 2 tõlgendus, sest iga isevalmistatud ese ei ole ohuks vangla julgeolekule. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. VangS § 15 lg 2 sisustab keelatud esemete tunnused. VangS § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut (p 1) ning võivad ohustada vangla julgeolekut või korda (p 3). VSkE § 641 sätestab keelatud esemete ja ainete loetelu. Vanglateenistus võib keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele (VangS § 15 lg 4). VSkE § 641 p 1 kohaselt on kinnipeetavale vanglas keelatud esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke- lõike- ja raierelvad, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid. Kodukorra p 7.1.2 järgi on kinnipeetavale keelatud juhe, kaabel, pael ja muu sarnane ese või ese, mis neid elemente sisaldab. Seega nöörid on otsesõnu VSkE § 641 p 1 ja kodukorra p 7.1.2 kohaselt keelatud.
Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et vaidlusaluses käskkirjas nimetatud isevalmistatud nööride puhul ei olnud tegemist kinnipeetavale hädavajalike esemetega (s.h kasutas kaebaja ka saapapaelu mitteotstarbeliselt). Vangla põhjendas vaidlustatud käskkirjas (tl 15-17) ja vaideotsuses (tl 3-4), miks kaebaja poolt 18.09.2020 vabatahtlikult ära antud (18.09.2020. a ettekanne, tl 26) ja 22.09.2020 läbiotsimise käigus ära võetud (22.09.2020. a ettekanne, tl 27p) nöörid (esmalt ca 2 m ning teisel korral ca 6 m nöörijuppe ja ca 4,8 m saapapaelu) on keelatud esemed ja kuidas need võivad ohustada vangla julgeolekut. Ka halduskohus viitas sellele otsuses (põhjenduste p 17), märkides, et äravõetud esemetega (esemete äravõtmise aktid tl 27 ja 28p) on võimalik tekitada vigastusi, riputada esemeid, neid saab kasutada vanglas ebaseadusliku kaubavahetuse pidamiseks. Seega pidas halduskohus põhjendatult nööri, isegi kui see oli isevalmistatud ja sellest oli mingis osas koos saapapaeltega omakorda tehtud kambris laua alla sõrestik ja voodi külge tehtud sõlmed, olemuslikult vangla julgeolekut ohustavaks, mistõttu on vastavalt tegemist keelatud esemega VSkE § 641 p 1 järgi. Kaebaja apellatsioonkaebuses väidetu ei lükka eeltoodut ümber.
15.Kaebaja väitel järgis ta VangS § 67 p-s 3 sätestatut. VangS § 67 p 3 kohaselt tuleb kinnipeetaval vanglateenistust viivitamatult teavitada asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja korda ning teise isiku elu ja tervist. Kaebaja seostab eelnimetatud sättest tuleneva kohustuse täitmist 18.09.2020. a toimunuga, mil ta andis vabatahtlikult valvurile üle ca 2 m pikkuse isevalmistatud nööri. Halduskohus märkis otsuses asjakohaselt (põhjenduste p 20), et eelnimetatud sättest tuleneva kohustuse täitmine ei vabasta kinnipeetavat vastutusest tema muude kohustuste täitmata jätmise või keeldude mittejärgimise eest. Kinnipeetav on kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju (VangS § 67 p 1). Kaebaja rikkus keelatud eseme valdamisega VSkE § 641 p-s 1 sätestatud keeldu. Kaebaja poolt eseme vabatahtlik väljaandmine ei takistanud tema distsiplinaarkorras karistamist. Nimelt sätestab VangS § 63 lg 1 kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse kohaldamise aluse, milleks on VangS-i, VSkE või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine. Kuna kaebaja rikkus VSkE § 641 p-i 1, siis vastutab ta rikkumise toimepanemise eest ning vanglal esines õiguslik alus distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja distsiplinaarkaristuse määramiseks. Ringkonnakohtul puudub alus asuda käesolevas haldusasjas teistsugusele seisukohale.
16.Kaebaja väited seonduvalt COVID-19 viiruse levikust tingitud piirangutega ei seondu käesoleva vaidluse esemega, mistõttu ringkonnakohus jätab kaebaja vastavad väited tähelepanuta.
17.Kuigi kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses Viru Vangla 19.11.2020. a vaideotsuse tühistamisnõude osas kaebuse rahuldamata jätmisele eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud, on ringkonnakohus seisukohal, et kuna vaidlustatud halduskohtu otsus on vangla 19.10.2020. a käskkirja tühistamisnõude osas kaebuse rahuldamata jätmise kohta õiguspärane, siis ei ole alust ka vaideotsuse osas halduskohtu otsuse tühistamiseks.
18.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.06.2022. a otsuse muutmata.
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 118 lg 3 kohaselt kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Ringkonnakohus rahuldas 06.07.2022. a määrusega (tl 58-59p) kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks apellatsioonkaebuse esitamisel. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud (riigilõiv 20 eurot) apellatsiooniastmes HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.