X.X.i kaebus Viru Vangla 19.10.2020. a käskkirja nr 63/744-1 ja 19.11.2020. a vaideotsuse nr 6-12/328-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X.X. Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Eve Kangro
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X.X.i kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.07.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Viru Vangla kinnipeetav X.X. (edaspidi ka kaebaja) andis 18.09.2020 kella 10.38 paiku
3-20-2404 vabatahtlikult vangla vanemvalvurile üle umbes 2 meetri pikkuse isevalmistatud nööri ja ühe kinnituspoldi. Valvur koostas juhtunu kohta ettekande nr 6-20/4119-1 ja esemete leidmise/äravõtmise akti.
2.Viru Vangla valvur leidis kaebaja kambrist 22.09.2020 laua alt ja võttis ära isevalmistatud nööridest ja saapapaeltest sõrestiku. Veel oli tehtud isevalmistatud nööridest ja saapapaeltest narivoodi külge sõlmed, kus kaebaja hoidis erinevaid asju. Isevalmistatud nöörijuppe oli kokku umbes 6 meetrit ja saapapaelu oli umbes 4,8 meetrit. Valvur koostas juhtunu kohta ettekande nr 6-20/4196-1 ja esemete leidmise/äravõtmise akti.
3.Kaebajat teavitati 28.09.2020 tema suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimisest justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) 641 p 1 ja Viru Vangla kodukorra p 7.1.3 rikkumise tunnustel. Kaebaja esitas 29.09.2020 vanglale enda selgitused. Viru Vangla koostas 15.10.2020 distsiplinaarmenetluse protokolli, millele kaebaja esitas 16.10.2020 vastuväited.
4.Viru Vangla 19.10.2020. a käskkirjaga nr 6-3/744-1 tunnistati X.X. süüdi: -
VSkE § 641 p 1 rikkumises 18.09.2020 (ettekanne nr 6-20/4119-1) ning teda karistati kartserisse paigutamisega 2 ööpäevaks.
-
VSkE § 641 p 1 rikkumises 22.09.2020 (ettekanne nr 6-20/4196-1) ning teda karistati kartserisse paigutamisega 2 ööpäevaks.
1) Nöörid, mida ei kasutata sihipäraselt ning nöörid, mis on isevalmistatud, on vangistuses keelatud (VSkE § 641 p 1). Nöörid (praegusel juhul umbes kahe ja kuue meetri pikkused) võivad olla otseseks ohuks nii kinnipeetavale endale kui ka vangla julgeolekule. Nööriga on võimalik tekitada vigastusi või riputada esemeid (mis on samuti vanglas keelatud). Samuti on üldteada, et nööri kasutatakse ebaseadusliku kaubavahetuse pidamiseks. 2) Kaebaja andis ettekandes nr 6-20/4119-1 nimetatud esemed, s.o isevalmistatud nööri ja kinnituspoldi 18.09.2020 vanemvalvurile küll vabatahtlikult üle, kuid ennatlik on eeldus, et siis puuduvad tagajärjed. Kaebaja eelmine samalaadne rikkumine leidis aset 12.08.2020 ja distsiplinaarkaristuse käskkirja tutvustati kaebajale 14.09.2020. Sellise ajaperioodi jooksul oli kaebajal võimalik isevalmistatud nöör väljastada ning arvestades tema elukambri pindala, esemete kogust kambris ja suhtumist korra hoidmisesse ja hügieeni, ei ole usutav, et pärast distsiplinaarkaristuse saamist ilmuvad välja isevalmistatud nöörid, mille olemasolust kaebaja ei teadnud. Kaebajat on karistatud samalaadse rikkumise eest 14.09.2020 juba noomitusega ning ta oli teadlik, et keelatud eseme omamise korral on distsiplinaarmenetlus toimumas. Korduva samalaadse keelatud eseme eest ei ole proportsionaalne määrata kõige leebemat karistust, noomitust, pelgalt seetõttu, et see on antud vabatahtlikult üle. Vangla lõpetab kodukorra p 7.1.3 osas algatatud distsiplinaarmenetluse, kuna tegemist oli elukambris ettenähtud äravoolutrapi kinnituspoldiga. 3) Isegi kui ettekandes nr 6-20/4196-1 kajastatud ja kaebaja kambrist 22.09.2020 avastatud nöörid olid üles pandud riiete kuivatamiseks, ei tee see neid kinnipeetavale lubatavaks. Tähtsust ei oma, mis eesmärgil kaebaja nööri kasutas või kui pikk nöör oli, vaid see, et kaebaja valdusest on leitud VSkE mõttes keelatud ese. Kui kinnipeetav ei kasuta trenniriiete ja/või põrandalapi kuivatamiseks pesuruumi, on see tema enda valik. Trenniriideid saab enne kuivama panemist pesta ning pesuruumis on piisavalt suur kuivatusrest, mis ei ole igapäevaselt täiesti täis. See, et kinnipeetav ei ole seni vangistuses kedagi vigastanud ega ebaseaduslikku kaubavahetust pidanud, ei muuda tõsiasja, et nöörid on vanglas keelatud, ega tee neid tema käes vähem ohtlikuks ja lubatavaks. Vanglal puudub tõestus selle kohta, et nöörid olid olnud kaebaja
3-20-2404 kambris laua all alates 16.03.2020, nagu kaebaja väidab. Kui ka valvurid ei ole väidetavalt korduvatel läbiotsimistel märkamatuse korral eset ära võtnud, ei tee see seda lubatavaks. 4) Mõlema toime pandud rikkumise eest kahepäevase kartserikaristuse määramine annab selge signaali mõjutamaks kinnipeetavat käituma tulevikus õiguskuulekalt.
5.Kaebaja esitas 20.10.2020 Viru Vangla 19.10.2020. a käskkirjale nr 6-3/744-1 vaide. Vaide kohaselt on käskkiri kaalutlusvigane, nõuetekohaselt motiveerimata ja määratud karistused on ebaproportsionaalsed. Rikkumisi on menetlenud kaks erinevat ametnikku ja seega on kaebaja olulised märkused moonutatud või jäetud tähelepanuta. Samuti on jäetud tähelepanuta vangistusseaduse (VangS) § 67 p-st 3 kinnipeetavale tulenev kohustus.
6.Viru Vangla jättis 19.11.2020. a vaideotsusega nr 6-12/328-2 kaebaja 20.10.2020. a vaide rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. 1) Distsipliinirikkumise koosseisu täitmiseks piisab, kui tuvastada, et kinnipeetav on teadlikult hoidnud oma valduses eset, mida saab pidada VSkE § 641 p 1 kohaselt vanglas keelatuks. Asjaolu, et kinnipeetav on hiljem keelatud eseme ise vanglaametnikule üle andnud, ei välista tema süüdi tunnistamist keelatud eseme valdamises ja selle eest karistuse määramist. Usutavad ei ole kaebaja väited, et ta ei teadnud nööri olemasolust ning kui ta nööri leidis, andis selle kohe valvurile. Kaebaja paikneb kambris V706, kust keelatud ese leiti, alates 28.10.2019. Ta on viibinud kogu see aeg kambris üksinda ning kuni 18.09.2020 on vanglaametnikud teostanud kambris V706 läbiotsimisi 9 korral ja nööri pole leitud. Kaebaja ei ole ka märkinud, kust täpsemalt ta eseme leidis. Samuti teatas kaebaja 18.09.2020 nööri üleandmisel vanemvalvurile, et tegi selle ise. Seega on usutavam, et kaebaja oli arvamusel, et kui ta keelatud eseme ise ära annab, siis tema suhtes distsiplinaarmenetlust läbi ei viida. Saades aga teada distsiplinaarmenetluse alustamisest, soovis ta vastutusest vabaneda, eitades enda teadmist eseme olemasolust. Kaebaja väited seab kahtluse alla ka see, et neli päeva pärast 18.09.2020 nööri välja andmist leiti jälle tema kambrist nöörid, mille omamist ta õigustas. See viitab sellele, et 18.09.2020 nööri ära andmine ei olnud kantud soovist käituda õiguskuulekalt. 2) Kaebaja kambrist 22.09.2020 ära võetud nöörid ja paelad ohustavad vangla julgeolekut. Ära võetud esemete omadusi, sh tugevust ja pikkust arvestades on ilmselgelt VSkE § 641 p 1 loetellu kuuluvate esemetega, kuna nendega on võimalik tekitada vigastusi. See, et kaebaja väitel on isevalmistatud nöörid talle igapäevaselt vajalikud, on asjassepuutumatu. VSkE § 641 p-s 1 sätestatuga analoogne keeld tuleneb Viru Vangla kodukorra p-st 7.1.2, milles on toodud loetelu erandina lubatud nööridest, kuid isevalmistatud nöörid riiete kuivatamiseks ei kuulu nende erandite alla. Riiete kuivatamiseks on kinnipeetavatel muud võimalused. Kuigi erandina on kinnipeetavale muu hulgas lubatud jalanõude küljes olev sihtotstarbeliselt kasutatav pael, ei ole kaebaja ilmselgelt ka saapapaelu sihtotstarbeliselt kasutanud. 3) Õigusaktid ei keela seda, et distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ja karistuse määramisel tegutsevad vangla nimel erinevad ametnikud. 4) Kahe ööpäeva pikkust kartserikaristust, mis on lähedal miinimumile võimalikust määrast, ei saa pidada ilmselgelt ebaproportsionaalseks karistuseks toimepandud rikkumiste eest. Arvestatud on sellega, et leitud esemed on ohuks nii kinnipeetavale endale kui ka vangla julgeolekule üldiselt, nööriga on võimalik tekitada vigastusi ning kinnipeetavat on ka varem samalaadse rikkumise eest distsiplinaarkorras karistatud.
7.X.X. esitas 30.11.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 19.10.2020. a käskkirja nr 6-3/744-1 ja 19.11.2020. a vaideotsuse nr 6-12/328-2 tühistamiseks.
8.Tartu Halduskohus võttis 08.12.2020. a määrusega kaebuse menetlusse.
3-20-2404
9.Viru Vangla esitas kaebusele 28.01.2021 vastuse.
10.Tartu Halduskohus määras 12.05.2022. a määrusega kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ning andis pooltele tähtajad täiendavate seisukohtade esitamiseks.
11.Viru Vangla esitas 24.05.2022 kohtule kohtu palutud täiendavad andmed.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12.Kaebaja palub tühistada Viru Vangla 19.10.2020. a käskkirja ja 19.11.2020. a vaideotsuse kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel. 1) Käskkiri on kaalutlusvigane ja nõuetekohaselt põhjendamata ning määratud karistused on ebaproportsionaalsed. Kaebajale 18.09.2020. a ettekandega seotult etteheidetu ei saa olla rikkumine juba seetõttu, et kaebaja järgis selgelt VangS § 67 p-s 3 sätestatut. Ka vabaduses toimuvad näiteks relvade loovutamise kampaaniad ja lähtutakse printsiibist, et kui need ise ära anda, siis karistust ei järgne. 2) Seoses 22.09.2020 toimunuga on vangla teinud meelevaldse tõlgenduse, sest riiete kuivatamine kambri laua alla tõmmatud nööridel ei saa olla mingil moel ohuks vangla julgeolekule. See ei ohusta kaaskinnipeetavaid ega ole mingil muul viisil ohtlik. Näiteks on vangla poes müügil nii saapapaelad kui ka hambaniit (30 meetrit karbis) ning need ei ole vangla mõistes ohtlikud. Vastustaja ei ole arvestanud, et isevalmistatud nööridest ja saapapaeltest kambri laua alla riiete kuivatamiseks tehtud konstruktsioon oli vajalik. Kinnipeetavad pidid olema 2020. a kevadel COVID-19 tõttu 23 tundi kambris ning pesema ja kuivatama seal oma riideid. Kaebaja nägi viiruse levikust, et ta on 2020. a sügisel-talvel samas seisus ning riideid on vaja kuskile riputada. Vangla on jätnud need asjaolud tähelepanuta ning ei ole sellest tulenevalt teostanud õiguspäraselt kaalutlusõigust. Vastavalt VangS §-le 50 ja § 45 lg-le 2 on kinnipeetav kohustatud hoidma nii enda kui ka kambri hügieeni.
13.Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta selle rahuldamata, jäädes vaidlustatud käskkirjas ja vaidemenetluses välja toodud põhjenduste juurde ning paludes kohtul neid vastavalt HKMS § 165 lg-le 2 järgida. Täiendavalt selgitab vastustaja järgmist. 1) Ekslik on arusaam, et keelatud esemete vabatahtlik äraandmine välistab distsiplinaarkorras karistamise. Nööri puhul on tegemist vangla kontekstis olulist julgeolekuohtu kätkeva asjaga – seda saab kasutada ründeks, keelatud asjade vahendamiseks jms. Tegemist oli ka isetehtud asjaga, mis juba iseenesest on keelatud Viru Vangla kodukorra punktiga 7.1.4. See, et kinnipeetav annab keelatud eseme ise ära, on arvestatav eeskätt süü suuruse hindamisel. Kaebajat karistati miinimumilähedase kartserikaristusega. 2) Samuti on ekslik kaebaja arvamus, nagu ei ohustaks laua alla tõmmatud ise tehtud nöörid vangla julgeolekut. Paraku saab selliseid nööre sealt väga kerge vaevaga eemaldada ning kasutada julgeolekut ja teisi isikuid ohustaval viisil. 3) Kaebaja karistamisel on järgitud VangS § 64 lg-test 1, 2, 3, 4 tulenevaid nõudeid. Menetluste käik on protokollitud VSkE § 97 lg-s 2 kehtestatud nõuete kohaselt, kaebajat on teavitatud ettekande koostamisest ja kaebajale on võimaldatud end seletuste andmise ja vastuväidete esitamise läbi kaitsta ning karistus on määratud seaduses ette nähtud tähtaja ja VSkE §-s 17 sätestatud pädevuse piirides. Seejuures on käsitletud nii distsiplinaarsüüteo asjaolusid kui ka kaebaja seletusest ja varasemast käitumisest tulenevat ning piisavalt ja arusaadavalt on põhjendatud seda, miks on kartserisse paigutamine antud rikkumiste eest kõige õigem.
3-20-2404
KOHTU SEISUKOHT
14.Poolte vahel on vaidluse all see, kas Viru Vangla 19.10.2020. a käskkirjaga nr 6-3/744-1 (kohtutoimiku leheküljed (tl) 15–17 pöördel) karistati kaebajat õiguspäraselt distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega keelatud esemete valdamise eest ning kas vangla on õigesti jätnud 19.11.2020. a vaideotsusega nr 6-12/328-2 (tl 3–4) rahuldamata kaebaja vaide selle käskkirja kehtetuks tunnistamiseks.
15.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusaktis peavad olema toodud selle kirjalikud põhjendused, sh selle andmise faktiline ja õiguslik alus, ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg-d 1, 2 ja 3).
16.VangS § 63 lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada järgmisi distsiplinaarkaristusi: noomitus; isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine kuni 45 päevaks; ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; ning kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks.
17.Vastavalt VangS § 15 lg-le 2 on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis: 1) ohustavad inimese julgeolekut; 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks; 3) võivad ohustada vangla julgeolekut või korda; 4) ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega; 5) raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või 6) nõuavad VangS § 31 lg 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba. Kinnipeetavale vanglas keelatud asjade loetelu on sätestatud VSkE §-s 641 ning selle sätte p 1 kohaselt on keelatud esemed, millega saab tekitada või on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, sõjariistad, torke-, lõike- ja raierelvad, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid. Vangla on nii vaidlustatud käskkirjas kui ka vaideotsuses asjakohaselt selgitanud, et nöör on vanglas keelatud, sest see kujutab endast ohtu vangla julgeolekule: sellega on võimalik tekitada vigastusi, riputada esemeid ning seda saab kasutada vanglas ebaseadusliku kaubavahetuse pidamiseks.
18.Viru Vangla on täpsustanud VSkE § 641 p-s 1 sätestatut enda kodukorra p-s 7.1.2. Viimati nimetatud kodukorra punkti järgi on kinnipeetavale keelatud juhe, kaabel, pael ja muu sarnane ese või ese, mis neid elemente sisaldab, v.a vanglateenistuse poolt või loal väljastatud järgmised esemed: jalanõude küljes olev sihtotstarbeliselt kasutatav pael; nimesildi kandmise pael; ususümboolika kandmise pael; kuni kaks meetrit pikad elektriseadme kasutamiseks vajalikud juhtmed või kaablid, mis on vanglateenistuse vahendusel soetatud või vanglasse saabumise ajal isikul kaasas olnud; riietusese, mille sees on kumm; vahistatute riietes olev sihtotstarbeliselt kasutatav pael. Selle punkti kohta kodukorra seletuskirjas toodud selgitustest nähtuvalt on selle kehtestamisel lähtutud muu hulgas põhimõttest, et kinnipeetavaile hädavajalikud esemed jäävad lubatuks.
19.Viru Vangla vanemvalvuri 18.09.2020. a ettekandest nr 6-20/4119-1 (tl 26) nähtub, et kaebaja andis 18.09.2020 kella 10.38 paiku vanemvalvurile vabatahtlikult välja umbes 2 meetri pikkuse isevalmistatud nööri. Vanemvalvuri küsimusele, kust ta selle sai, vastas kaebaja, et tegi ise. Eseme kohta koostati 18.09.2020 äravõtmise akt (tl 27). Nende tõenditega, milles toodut kinnitavad ka kaebaja selgitused, on piisavalt tõendatud, et kaebaja valdas 18.09.2020 VSkE § 641 p 1 tunnustele vastavat eset, millega on võimalik tekitada vigastusi ning mis võib selle erinevatest kasutusvõimalustest tulenevalt (nt kasutamine kaubavahetuse pidamiseks) olla
3-20-2404 ohuks vangla julgeolekule. Samuti ei vasta isevalmistatud nöör Viru Vangla kodukorra p-s 7.1.2 toodud eranditele ning tegemist ei ole kinnipeetavale hädavajaliku esemega.
20.Kaebaja leiab, et teda ei saanud 18.09.2020 nööri valdamise eest karistada, sest ta järgis talle VangS § 67 p-st 3 tulenevat kohustust ning andis eseme vabatahtlikult ära. VangS § 67 p 3 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud teatama viivitamatult vanglateenistuse ametnikule kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja korda ning teise isiku elu ja tervist. Sellest sättest tuleneva kohustuse täitmine ei vabasta kinnipeetavat vastutusest tema muude kohustuste täitmata jätmise või keeldude mittejärgimise eest. Kinnipeetav on muu hulgas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju (VangS § 67 p 1). Kuna praegusel juhul rikkus kaebaja keelatud eseme valdamisega VSkE § 641 p-s 1 sätestatud keeldu, ei takistanud kaebaja poolt eseme vabatahtlikult välja andmine tema distsiplinaarkorras karistamist. Kaebaja vastutust ei välista ka kaebaja arvamus, et sellistel juhtudel tuleks n-ö kampaania korras jätta isik karistamata.
21.Teise rikkumisena heidetakse kaebajale ette seda, et ta valdas 22.09.2020 samuti nööre, s.o kokku umbes 6 meetri pikkuses isevalmistatud nöörijuppe ja umbes 4,8 meetri pikkuses saapapaelu, millest oli kambri laua alla tehtud sõrestik ja narivoodi külge sõlmed, kus kaebaja hoidis erinevaid asju. Nimetatud esemete leidmine on fikseeritud Viru Vangla valvuri 22.09.2020. a ettekandes nr 6-20/4196-1 (tl 27 pöördel) ja 22.09.2020. a eseme leidmise/äravõtmise aktis (tl 28 pöördel). Kaebaja leiab, et need nöörid ei saanud olla ohuks vangla julgeolekule. Kohus kaebajaga ei nõustu.
22.Nööri kui VSkE § 641 p 1 kohaselt keelatud eseme kasutamine riiete kuivatamiseks või asjade hoidmiseks ei muuda seda lubatud esemeks. Nagu kohus eespool viitas, on Viru Vangla kodukorra punktis 7.1.2 sätestatud erandid, millal saab pidada nööri vanglas lubatavaks. Poolte selgituste pinnalt on piisavalt selge, et antud juhul ei saanud olla tegemist juhtumiga, kus nööre sisaldavaid esemeid, antud juhul laua alla tehtud sõrestikku ja voodi külge tehtud sõlmi, saaks pidada kinnipeetavale hädavajalikeks ja kodukorra punktis 7.1.2 toodud eranditele vastavateks esemeteks. Vastupidist ei saa järeldada kaebaja viidetest vangla poes müüdavatele saapapaeltele ja hambaniidile. Viidatud esemete valdamine nende sihtotstarbeliseks kasutamiseks ei ole vastuolus kodukorra punktiga 7.1.2.
23.Kaebajal oli vangla selgituste järgi võimalus kuivatada enda riideid ja põrandalappi vangla pesuruumis. Kui kaebajal ei olnud ajutiselt kohaldatud piirangute tõttu võimalik pesuruumi esemete kuivatamiseks kasutada, sai ta siiski pöörduda vangla poole muude võimalike lahenduste leidmiseks. Sellises olukorras ei õigusta kaebaja poolt sihtotstarbeliselt mittekasutatavate nööride valdamist tema viited VangS §-st 50 ja § 45 lg-st 2 talle tulenevatele kohustustele (hoolitseda enda hügieeni eest ja hoida enda kambrit korras ja puhtana).
24.Seega on kaebaja 22.09.2020 rikkunud VSkE § 641 p-i 1 ainuüksi isevalmistatud nöörijuppide ja mitteotstarbeliselt kasutatavate saapapaelte valdamisega. Vangla on asjakohaselt märkinud, et kuigi kaebaja oli teinud nendest nööridest uue otstarbega esemed, ei välistanud see nööride ohtlikkust, kuna neid oli isetehtud esemetest võimalik kerge vaevaga eemaldada ja soovi korral kasutada teisi isikuid või vangla julgeolekut ohustaval viisil.
25.Kohtu hinnangul ei saa vanglale ette heita kaalutlusreeglite järgimata jätmist kaebajale kummagi eeltoodud rikkumise eest 2-päevase kartserikaristuse määramisel. Käskkirjast nähtuvalt on vangla võtnud karistuse liigi ja määra otsustamisel asjakohaselt arvesse nii seda, et kaebaja andis 18.09.2020 keelatud eseme vabatahtlikult üle (vt käskkirja lk-d 3 ja 4) kui ka seda, et kaebajat oli keelatud eseme valdamise eest juba varasemalt karistatud, kuid sellest hoolimata pani ta lühikeste ajavahedega toime uued, s.o vaidlusalused rikkumised.
3-20-2404 Distsiplinaarkaristuste proportsionaalsuse hindamisel on asjakohane arvestada isiku eelnevate samaliigiliste rikkumistega, kuna see iseloomustab isiku käitumist ja suhtumist õiguskorda (Riigikohtu 29.09.2015. a otsus nr 3-3-2-2-15, p 25; 25.02.2010. a otsus nr 3-3-1-100-09, p 15). Kohtule esitatud väljavõttest kaebajale määratud distsiplinaarkaristustest (tl 38–39) ilmneb, et kaebajal oli 19.10.2020. a seisuga kolm kehtivat distsiplinaarkaristust (noomitused), millest üks oli 14.09.2020 määratud keelatud eseme valdamise eest. Kohtule on esitatud viimati viidatud karistuse määramise käskkiri (tl 40–42) ning selle kohaselt valdas kaebaja ka sel korral (s.o 12.08.2020) umbes 2 meetri pikkust isevalmistatud nööri. Eeltoodut kogumis arvestades saab pidada kaalutletuks ja proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas olevaks vangla järeldust, et kaebajat tuleb tema õiguskuulekale teele suunamiseks karistada 18.09.2020. a ja 22.09.2020. a rikkumiste eest miinimumilähedaste kartserikaristustega.
26.Kaebajale on olnud distsiplinaarmenetluse käigus tagatud menetluslikud õigused. Teda teavitati 28.09.2020 tema suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimisest seoses VSkE 641 p 1 rikkumise kahtlusega ja võimalusest anda distsiplinaarsüüteo kohta selgitusi (tl 29). Kaebaja esitas vanglale enda selgitused 29.09.2020 (tl 30–30 pöördel). Vangla koostas 15.10.2020 distsiplinaarmenetluse protokolli (tl 5–7), millele kaebaja esitas 16.10.2020 oma vastuväited (tl 31–32 pöördel). Distsiplinaarkaristused on kaebajale määratud VangS § 64 lg-s 41 toodud tähtaja jooksul ning kohtule ei nähtu vastustaja poolt muude HMS-st või teistest õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumist.
27.Eeltoodud põhjendustel on kaebus nii käskkirja kui ka sellele esitatud vaide kohta tehtud vaideotsuse tühistamise nõudes põhjendamatu ning jääb seetõttu täies ulatuses rahuldamata.
28.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja ei esitata, siis menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1).
29.Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Need menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Kaebaja ega vastustaja ei ole kohtule muude menetluskulude kohta kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud. Seega jäävad ka poolte muud võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.