Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Andreas Paukštys
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.05.2023, Tallinn
Haldusasja number Haldusasi
3-22-1088 Y.O kaebus Transpordiameti 16.04.2022 keeldumisele lubada Y.O sõiduki juhtimisõiguse taotlemiseks liiklusteooria- ja sõidueksamile
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja Y.O, esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Vastustaja Transpordiamet, esindaja Kristi Orumets
Asja läbivaatamise aeg
18.04.2023
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.06.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
2.1 LS § 106 lg 6 ei reguleeri ammendavalt juhtimisõiguse andmise tingimusi isikule, kelle varasem juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud. Sellest sättest tuleneb üksnes see, et selline isik ei pea liiklusteooria- ja sõidueksami sooritamise eeldusena läbima (uuesti) täiemahulist mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni omandamiseks vajalikku koolitust (LS § 100 lg 3), vaid peab selle asemel olema läbinud järelkoolituse. Seevastu LS § 106 lg 1 p-des 3—5 nimetatud nõudeid tuleb käsitada juhtimisõiguse andmise ja esmase juhiloa väljastamise üldnõuetena, mis peavad täidetud olema igal juhul. Seega LS § 106 lg 1 ja lg 6 tuleb lugeda koos. 2.2 LS § 106 lg 6 esimene lause sätestab, et esmase juhiloa omaniku juhtimisõigus ja esmane juhiluba tunnistatakse kehtetuks, kui on jõustunud otsus isiku juhtimisõiguse äravõtmise osas. Sisuliselt satub isik olukorda, nagu ei oleks tal varem juhtimisõigust olnudki. Isik omas juhtimisõigust ja esmast juhiluba kuni ajani, mil jõustus kohtuvälise menetleja otsus juhtimisõiguse äravõtmise kohta. Seega juhtimisõiguse ja uue esmase juhiloa saamiseks peab isik alustama taotlemist LS § 106 lg 1 alusel, läbides ka karistuste kontrolli. 2.3 Õiguskantsler on oma 29.09.2020 nr 7-4/201543/2005233 seisukoha LS § 106 lg 1 ja 6 osas kujundanud, öeldes, et LS § 106 lg 6 ei välista LS § 106 lg 1 kohaldamist tervikuna. Seega tuleb esmase juhiloa taotlemisel läbida LS § 106 lg 1 nimetatud karistuste kontroll. 2.4 LS 129 lg 1 ei ole võimalik kohaldada kuna tegemist oli esmase juhiloa omajaga, kelle juhtimisõigus on kehtetuks tunnistatud. Isiku juhtimisõiguse olek ei ole „ära võetud“, et saaks kohaldada LS § 129 lg 1 nimetatud taastamist, vaid isiku juhtimisõiguse olek on „kehtetuks tunnistatud.“ Seega ei satu esmase juhiloa puhul kehtetuks tunnistatud juhtimisõigusega isik sinna, kus juhiloa omanik satub 6-kuulise juhtimisõiguse äravõtmise puhul. Y.O-le rakendub seega LS § 106 lg 1. 2.5 LS § 96 lg 8 ja § 100 lg 7 alusel kehtestatud määrus 50 (Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele) § 3 lg 1 sätestab juhtimisõiguse taotlemise järjekorra: „Juhtimisõiguse taotleja teadmiste, oskuste, käitumise ja hoiakute vastavuse hindamiseks läbiviidavad eksamid koosnevad liiklusteooriaeksamist ning seejärel
oskuste ja käitumise eksamist.“ Seega toimub esmalt juhtimisõiguse taotlemine, seejärel algab eksamineerimise osa. 2.6 Seega, kuna Y.O on esmase juhiloa omanikuna toime pannud liiklusrikkumise, mille eest on peetud õiglaseks karistada teda juhtimisõiguse äravõtmisega, kaasnes sellega seadusega sätestatud tagajärg – tema esmane juhiluba tunnistati kehtetuks. Seega saab Y.O uut esmast juhiluba taotleda ning liiklusteooria- ja sõidueksamitele registreerida alates 15.12.2022. Seda eeldusel, et ta täiendavaid liiklusalaseid rikkumisi toime ei pane, mis antud tähtaega edasi lükkaksid.
Seega kuna kaevatava keeldumise ajal omas kaebaja karistatust LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest oli TA keeldumine lubamast Y.O sõiduki juhtimisõiguse taotlemiseks liiklusteooria- ja sõidueksamile põhjendatud. Nimelt ei saa esmast juhiluba hakata taotlema enne, kui isiku karistuse andmed on karistusregistrist kustutatud (vt LS § 106 lg 1 p 3-5). Samal seisukohal on ka õiguskantsler (vt õiguskantsleri 19.11.2020 kiri nr 7-4/201543/ 2006380 „Liiklusseaduse § 106 lõigete 1 ja 6 kohaldamine“; https://adr.rik.ee/okk/dokument/ 7912140). Juhtimisõiguse andmise üldistele alustele mittevastava isiku lubamine liiklusteooria- ja sõidueksamile on seaduses ette nähtud vaid erandina ja LS § 106 lg 6 nimetatud isiku puhul sellist erandit tehtud ei ole. Kuna eksamite läbiviimine kujutab endast halduskoormust, pole vajalik ja otstarbekas võimaldada nende sooritamist isikutele, kes ei vasta juhtimisõiguse andmise tingimustele. 6.2 Kohus tõlgendab kaebaja nõuet - tuvastada liiklusteooria- ja sõidueksamile lubamise taotluse vastuvõtmisest keeldumise õigusvastasus - nõudena tuvastada liiklusteooria- ja sõidueksamile lubamisest keeldumise õigusvastasus. TA 16.04.2022 kirjast nr 11.112/22/8953-2 nähtuvalt pole vastustaja kaebaja taotluse vastuvõtmisest keeldunud, vaid lahendanud selle sisuliselt (keeldunud lubamast kaebajat liiklusteooria- ja sõidueksamile).
/allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.