Tallinna kohtutäitur Mati Kadak ́u avaldus võlgniku RR mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks ja juhtimisõiguse andmise keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.10.2016.a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RR määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (vastustaja I): Tallinna kohtutäitur Mati Kadak Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja, võlgnik): RR (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II (vastustaja II, sissenõudja): MK-P (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Jätta Harju Maakohtu 24.10.2016.a määrus muutmata.
2.Jätta RR määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda ja ringkonnakohtu menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.
Määrata kindlaks ja mõista määruskaebuse esitajalt, RR ́lt puudutatud isiku MK-P kasuks välja menetluskuluna määruskaebemenetluses kantud lepingulise esindaja kulu 288 eurot.
5.Mõista RR ́lt MK-P kasuks välja viivis käesoleva lahendi resolutsiooni punktis 4 väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud 1(8)
Tsiviilasi nr 2-16-14959
1.Kohtutäitur esitas 05.10.2016.a avalduse, milles palus peatada võlgniku mootorsõiduki juhtimisõigus ja keelata selle andmine võlgnikule. Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses võlgniku suhtes algatatud täiteasi nr 008/2012/3413 elatise võlgnevuse sissenõudmiseks. Elatise võlgnevus on 31.10.2016.a seisuga 14 523,53 eurot. Sissenõudja esitas 28.07.2016.a kohtutäiturile avalduse, milles palus tühistada võlgniku lubade kehtivuse. Täitemenetluse raames tuvastas kohtutäitur, et võlgnik omab kehtivat juhiluba. Teisi täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1772 lõikes 1 nimetatud õigusi ja lubasid kohtutäitur ei tuvastanud. Võlgnikule on koostatud hoiatus mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramiseks, mis on ka kätte toimetatud. Võlgnik ei ole pärast hoiatuse kättesaamist täitnud ühtegi TMS § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust.
2.Võlgnik vaidles avaldusele vastu ja leidis, et juhtimisõiguse peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane. Pärast hoiatuse saamist on võlgnik jätkanud elatisnõude täitmist. Võlgnik ei nõustunud kohtutäituri väitega, et võlgnik on mõjuva põhjuseta täitmise katkestanud vähemalt 30 päevaks. Kohtutäitur ei ole veendunud esitatud põhjuse olemasolus või selle piisavas mõjuvuses ega ole välja toonud, millist põhjust ta täpsemalt silmas peab. Kohtutäitur ei esitanud võlgniku põhjendusi elatise tasumata jätmise ning peatatava ja andmiseks keelatava õiguse vajalikkuse kohta. Võlgnik on täitnud elatisraha nõuet vastavalt oma võimalustele ja teinud seda perioodiliselt. Võlgnikul pole püsivat ja kindlat sissetulekut, mis võimaldaks tasuda elatisraha 464 eurot kuus. Kuigi majanduslik olukord on tõsiselt halvenenud, on võlgnik siiski pidevalt jätkanud elatisraha tasumist. Parimatest soovidest hoolimata pole ta kahjuks suutnud vältida võlgnevust elatise maksmisel, kuna see ei vasta tema tegelikele võimalustele (taotlust elatisraha vähendamiseks kohus ei rahuldanud). Kuivõrd võlgnik on majanduslikult raskes olukorras, kavatseb lähiajal veelkordselt taotleda elatise summa vähendamist. Kohtutäitur esitas ülevaate laekumistest täitemenetluses, kuid tabelis esitatud andmed ei kajasta tegelikult tasutut. Täpsemalt ei kajastu nõude tegelik suurus. Tabelis esitatud toimiku saldo on 05.10.2016.a seisuga 14 972,48 eurot, kuid ei ole selge, millest see summa koosneb. Pole arusaadav, kas ja kuidas on elatisnõude vähendamisel arvestatud võlgniku poolt tasutud summat 4900 eurot, mis on tabelis märgitud lisainfo alla, mitte sissetulekuna. Maksegraafiku kokkuleppe sõlmimist on võlgnik üritanud, kuid kahjuks ei ole sellest huvitatud ei sissenõudja ega kohtutäitur, kes on võlgnikule avaldanud, et makstavad summad on liiga väiksed ja ei vasta nende ootustele. Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine takistaks ka oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Võlgnik kinnitas, et on proovinud leida tööd tegutsedes nõustajana erinevate puidutootmise ettevõtete juures, kuid omamata eriharidust on see olnud keeruline. Võlgniku ei võetagi tööle, kui puudub õigus autot juhtida, sest töö puidutööstustega eeldab pidevat liikumist ning võimalikud trajektoorid ei kattu kuidagi praeguste ühistranspordi võimalustega. Võlgnik kinnitas, et puuduvad võimalused isikliku autojuhi palkamiseks.
3.Sissenõudja märkis, et võlgnik ei ole elatist maksnud või on teinud seda ebaregulaarselt, mis kahjustab lapse toimetulekut ning seab lapse kehva olukorda, lisaks peab lapse ema kandma suurema osa lapse ülalpidamisega seotud kuludest ise. Sissenõudja taotles võlgniku suhtes täiendavate abinõude kohaldamist, sest võlgniku käitumine on olnud selgelt suunatud kohustuste täitmisest kõrvalehoidmisele. Sissenõudja toetas jätkuvalt võlgniku õiguste piiramist, sest võlgnik ei ole soovinud enda kohustusi täita ning leidis, et antud juhul on täidetud kõik seaduses sätestatud eeldused võlgnikult juhtimisõiguse äravõtmiseks
4.Harju Maakohus tegi 24.10.2016.a määruse, millega rahuldas avalduse ja peatas võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse tähtajatult (juhiluba nr XXXXXXXX, väljaantud 26.01.2015.a) ning keelas võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise.
2(8)
Tsiviilasi nr 2-16-14959 Määruse kohaselt ei ole vaidlust selles, et võlgnik ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust sissenõudja ees ning tema suhtes on algatatud täiteasi nr 008/2012/3413 lapse elatise võlgnevuse sissenõudmiseks, mis on 31.10.2016.a seisuga 14 523,53 eurot. Ka ei ole vaidlust selle üle, et sissenõudja esitas 28.07.2016.a kohtutäiturile avalduse, milles andis kohtutäiturile nõusoleku hoiatuse tegemiseks võlgnikule täitemenetluse seadustikus loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning vastava avalduse esitamiseks kohtule ning kohtutäitur on võlgnikku hoiatanud mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramise võimalusest ning võlgnik on hoiatuse kätte saanud ega selles, et elatise võlgnik ei ole täitnud pärast hoiatuse kättesaamist ühtegi TMS § 1771 lg 1 sätestatud tingimust. Kohtule esitatud maksete ülevaatest nähtub, et pärast hoiatuse tegemist 2016.a augustis on võlgnik tasunud 03.10.2016.a vaid ühe makse summas 300 eurot otse sissenõudjale. Sellega on tõendatud, et võlgnik ei ole tasunud elatist õiges määras ega perioodiliselt. Võlgnik ei ole pärast hoiatuse kättetoimetamist tasunud isegi ühe kuu elatist. Seega on olemas alus käesoleva avalduse esitamiseks ja menetlemiseks. Kohus ei käsitle käesoleva asja raames elatise tasumise ulatust. Sissenõudja ega kohtutäitur ei ole kohustatud võlgnikuga maksegraafikut sõlmima. Juhul, kui võlgnik leiab, et temalt täitemenetluses nõutav summa on ebaseaduslik, tuleb kohtule esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Võlgniku väited toimetuleku takistamise osas on tõendamata. Kohtule ei ole esitatud töölepingut ega ole ka põhistatud, millise tööandja juurde ning millisele töökohale on võlgnik tööle asunud või lähiajal asumas. Kohus ei saa käesoleval juhul arvestada paljasõnaliste väidete ning tulevikus võib-olla esinevate asjaoludega. Seetõttu ei ole kohtul võimalik nimetatud väitega arvestada. Äriregistri andmetel on võlgnik OÜ C (registrikood XXXXXXXX), millel on 2014.a – 2015.a majandusaasta aruanded esitamata, kuid 2013.a seisuga kasum 78 230 eurot) juhatuse liige, Osaühingu R (registrikood XXXXXXXX) juhatuse liige, Osaühingu J (registrikood XXXXXXXX) juhatuse liige, G OÜ (registrikood XXXXXXXX) juhatuse liige ja asutaja, OSAÜHING R (registrikood XXXXXXXX), millel on 2013.a – 2015.a majandusaasta aruanded esitamata ning 2013.a seisuga kahjumis) juhatuse liige ja asutaja. Mitmed ettevõtted kuuluvad võlgniku perekonnaliikmetele. Võlgnik tegutseb aktiivselt ettevõtluses ning äriregistri andmetel on mõned võlgniku kontrolli all olevatest ettevõtetest ka kasumlikud. Äriühingu juhatuse liige määrab ise endale makstava töötasu suuruse. Seega on endale töötasu mittemaksmine olnud võlgniku valik ning ei ole võimalik väita, et võlgnikul puudub töökoht ning sissetulek. Seega oleks võlgnikul soovi korral võimalus nõutud määras elatist tasuda. Võlgniku väited on vastuolulised. Üheltpoolt väidab võlgnik, et tema ja tema perekond on väga raskes majanduslikus seisus ning sissetulek ei võimalda elatist suuremas määras tasuda, teisalt on võlgnikul piisavalt rahalisi vahendeid, et kasutada sõiduautot, millega kaasneb kindlustuskulu, kütusekulu, hooldamisega seotud kulud jne. Sõidukite registri andmetel on võlgniku pere kasutuses sõiduauto Volvo XC90 (XXXXXX), mis on võlgniku abikaasa omandis, kuid mille kasutamisõigust omab ka võlgnik. Majandusliku olukorra parandamiseks on perekonnal võimalik sõiduk võõrandada. Lisaks kuulub võlgnikule veel kahe sõiduki kasutamise õigus – Volkswagen Transporter Combi (XXXXXX) ja Honda Accord (XXXXXX). Raskes majanduslikus olukorras on otstarbekas kasutada ühistransporti. Pere elukohast ca 150 meetri kaugusel asub ühistranspordipeatus „XXX“. Nimetatud peatusest väljub iga 15 minuti järel buss Tallinna või Viimsi suunal. Seega on võlgniku elukoha piirkonnas väga hea ühistranspordiliiklus ning juhtimisõiguse omamine ei ole nimetatud piirkonnas elamise puhul hädavajalik. Võlgnikul on võimalik oma peret sõidutada ühistranspordiga. Samuti on võimalik ühistranspordiga reisida tööle. Võlgniku abikaasal on olemas kehtiv juhiluba, mistõttu on temal võimalik vältimatul vajadusel võlgnikku sõidutada. Võlgnik ei ole esile toonud, et ta oma tervisliku seisundi tõttu ei saaks liigelda ühistranspordiga. Sellest nähtuvalt ei piira juhtimisõiguse peatamine ka võlgniku liikumisvõimalusi. Üldjuhul
3(8)
Tsiviilasi nr 2-16-14959 võib iga elatise võlgnik esitada väite, et juhtimisõiguse peatamine on tema suhtes ebaõiglane. Lapsele elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole reeglina vabandatav. Võlgniku vastustes märgitud asjaoludest ei nähtu erandlikud asjaolud, mis annaksid alust TMS § 1774 lõike 2 p 3 kohaldamiseks. Kohus märgib, et elatise eesmärk on lapsele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab selle tegelikkuses ka tõhusalt tagama. Käesoleval juhul ei ole senised täitemenetluse meetmed olnud piisavad ning seega tuleb kasutada elatise sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid. Võlgnik ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et juhtimisõiguse peatamine tooks kaasa töökaotuse. Võlgnikul on võimalik otsida ja leida töö, mis ei vaja mootorsõiduki juhtimisõigust ning asuda täitma oma kohustust lapse ees. Kohus möönab, et juhtimisõiguse puudumine võib ahendada võlgniku töö leidmise võimalusi, kuid juhtimisõiguse olemasolu ei ole vältimatu tingimus töö leidmisel ja tööle asumisel. Alaealine laps ei pea ootama aastate kaupa, kuni tema vanem leiab endale ihaldusväärse ja sobiliku töökoha. Kui elatise maksmiseks kohustatud isik ei suuda endale mõne kuuga meelepärast tööd leida, peab ta võtma vastu igasuguse töö, mis vastab tema võimetele. Võlgnik on elatisvõlgnevuse lasknud kasvada ca 10 000 euro suuruseks vaatamata sellele, et tal oli siiani olemas mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega ei sea võlgnikul juhtimisõiguse olemasolu puudumine sissenõudjat halvemasse olukorda kui seni. Seega ei ole võlgnik teinud endast kõike olenevat, et täita oma ülalpidamiskohustust lapse ees, ega ole toonud esile ühtegi põhjendust, miks juhtimisõiguse peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtutäituri avaldus mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks rahuldada.
5.Võlgnik esitas Harju Maakohtu 24.10.2016.a määruse peale määruskaebuse, paludes see tühistada täies ulatuses. Võlgnik on jätkanud elatise tasumist vastavalt oma reaalsetele võimalustele ega ole elatise maksmisest kõrvale hoidnud. Võlgnik pole tasunud elatist alati kogu ulatuses, kuid on tasunud elatist perioodiliselt. Kohus on elatise maksmise perioodilisust hinnanud väga lühikese ajavahemiku jooksul (kohtutäituri hoiatusest augustis), jättes varasema tähelepanuta. Kohtutäituri poolt esitatud maksegraafikust nähtub regulaarne elatise maksmine: 2013.a kokku 3695,84 eurot, mis on igakuiselt 307,98 eurot, 2014.a 5706,54 eurot, mis on igakuiselt 475,54 eurot (st rohkem määratud), 2015.a 3158,74 eurot, igakuises arvestuses 263,23 eurot, 2016.a on võlgnik tasunud 1900 eurot, mis 11 kuu arvestuses on igakuiselt 172 eurot (viimast 03.11.2016.a makstud summat 400 eurot maksegraafikus ei ole). Asjaolu, et võlgnik pole alati maksnud täpselt väljamõistetud summas ei saa olla piisav, et peatada juhtimisõigust tähtajatult. Võlgnik on täitnud oma kohust vastavalt reaalsetele võimalustele, perioodiliselt, tagades lapse toimetuleku, arvestades samaaegselt nii enda kui ka oma teiste alaealiste laste toimetulekuga nagu seadus ette näeb. Neli aastat tagasi taotles võlgnik määratud elatise vähendamist, kuid kohus ei arvestanud võlgniku tegelikku majanduslikku olukorda, ega rahuldanud seda taotlust. Hetkel koostab võlgnik uut taotlust elatise vähendamiseks, et see vastaks reaalsetele võimalustele. Võlgnik ei nõustunud kohtu järeldusega, et võlgnik pole toonud ühtegi põhjendust, miks juhtimisõiguse peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane. Kohus jättis esitatud põhjenduse tähelepanuta ega küsinud täiendavaid selgitusi. Võlgnik vajab mootorsõiduki juhtimisõigust, et jätkata tegevust puidutootmisega tegelevate ettevõtete juures ning võimalusel sõlmida ka tööleping. Arusaamatu on kohtu järeldus, et võlgnik ei ole kohtu ette toonud, et juhtimisõiguse peatamine tooks kaasa töökaotuse. Võlgnik tegutseb igapäevaselt nõustajana/agendina erinevate puiduga tegelevate ettevõtete heaks. Võlgniku tegevuse peamine sisu on korraldada nõutud kvaliteediga tellimuse/saematerjali jõudmine tellijani. Nõustajana/agendina tegutsemine ei ole klassikalises mõttes töökoht. Tegemist on iseseisva tegevusega, mis eeldab pidevat ringiliikumist, et külastada tarnijaid, saekaatreid, kuivateid, aga ka erinevaid tootjaid, tellijaid. Seega vajab võlgnik juhtimisõigust töö tegemiseks ja võimaliku töökoha kindlustamiseks. Kohus leidis, et võlgniku väited on tõendamata ja paljasõnalised, kuna võlgnik pole esitanud töölepingut. Võlgnikul ei ole hetkel küll töölepingut esitada, kuid
4(8)
Tsiviilasi nr 2-16-14959 see ei tähenda, et ta oleks tegevusetu. Selleks, et võlgnik saaks töölepingu sõlmida, peab ta tõestama oma oskusi. Selline on kokkulepe. Ilma autojuhilubadeta seda tööd teha ei saa. Töölepingu olemasolu ei ole vajalik, et tõendada võimet elatist maksta. Kohtu järeldus, et juhtimisõiguse olemasolu ei ole vältimatu tingimus töö leidmisel ja tööle asumisel on osaliselt õige. Samas on selline töise aktiivsuse käsitlus selgelt liiga kitsas. Võlgnik ei olnud nõus ka kohtu järeldusega, et ta peaks vastu võtma igasuguse töö, mis võiks võlgniku võimetele vastata. Arvestades asjaolusid peaks võlgniku sissetulek olema oluliselt suurem kui Eesti mediaannetotöötasu, mis on umbes 800 eurot kuus, et tasuda 464-eurost elatist ja arvestada sealjuures ka enda ja oma kahe teise alaealise lapse hakkamasaamisega. Seda, et võlgnik suudab elatist maksta (kasvõi osaliselt aga mitte vähem kui riigi poolt määratud elatise miinimum) tõendab ka võlgniku senine elatise maksmine. Seoses kohtu analüüsiga võlgniku majanduslikust olukorrast on kohtu nimetatud äriühingutest aktiivne vaid üks ning ülejäänud on sisuliselt mitte tegutsevad. Võlgnik ei nõustunud kohtu väitega, et äriühingu juhatuse liige määrab ise endale makstava töötasu suuruse. Sõiduauto on tarbeese, mille kasutamine on vajalik ka töises tegevuses. Võlgnikul on võimalus kasutada enda abikaasa omandis olevat sõiduautot, mis on 11 aastat vana ja omab väikest materiaalset väärtust (auto on müügis). Teisi mainitud autosid pole võlgnik reaalselt kasutada saanud juba mitu aastat. Kohus leidis, et võlgnik saaks kasutada töötegemisel ühistransporti. Võlgniku alalise elukoha lähedal Tallinnas on küll bussiliiklus hästi korraldatud ning kui võlgnik oleks kodune ning liiguks ainult Tallinnas, ei oleks auto kasutamine hädavajalik. Võlgnik nõustus, et tal on võimalik ühistranspordiga reisida tööle, kuid reisimise ja töötegemise ühildamine ei ole mõistlik. Võlgniku töine tegevus eeldab saekaatrite, kuivatite ning tootjate külastamist ning need ettevõtted ei asu Tallinna piirides. Võlgnik peab umbes kord kuus käima ka Lätis ja Leedus ning sõidu vajadus selgub enamasti paar päeva ette. Pole mõeldav, et võlgniku abikaasa saaks alati võlgnikku sõidutada. Juhtimisõiguse peatamine/piiramine tähtajatult oleks võlgniku suhtes ebaõiglane ja liiga intensiivne liikumisvabaduse piirang. Võlgnik vajab juhtimisõigust töö tegemiseks ja võimaliku töökoha kindlustamiseks. Võlgnik ei ole lapse ülalpidamise kohustusest kõrvale hoidunud ning on regulaarselt elatist maksnud, kuigi viimastel aastatel väiksemas summas kui välja mõistetud, kuid summa ületas üldiselt riiklikult määratud miinimumi. Võlgnik on pidevalt ja vabatahtlikult elatist maksnud ulatuses, mis on praktiliselt võimalik. Sealjuures on võlgnik jätkanud oma kohustuse täitmist hoolimata asjaolust, et ei saa lapsega kohtuda, sest kohtuotsusega kokkulepitud suhtlemiskorda sissenõudja ei täida. Samuti on võlgnik olnud kättesaadav kohtutäiturile ega ole ennast varjanud. Võlgniku tähelepanu vajavad veel kaks alaealist last ning ta peab arvestama kõikide laste heaoluga. Võlgnik on kasutanud enda käsutuses olevaid vahendeid enda ja oma kõikide laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Nii võlgnik kui ka tema teised alaealised lapsed on pidanud viimasel aastal elama oluliselt kokkuhoidlikumalt kui varem. Juhtimisõiguse äravõtmine muudab keerulisemaks nii võlgniku kui ka tema ülalpeetavate toimetuleku.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
7.Vastustajad vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid jätta maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
Määruse põhjendused
5(8)
Tsiviilasi nr 2-16-14959
8.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab et Harju Maakohtu 24.10.2016.a kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning hageja määruskaebuse väited ei anna alust eelnimetatud kohtumääruse tühistamiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Võlgnik ei ole määruskaebuses toonud esile asjaolusid, mille alusel saaks ringkonnakohus järeldada, et maakohtu määrus tuleb tühistada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et TMS-is sätestatud eeldused mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks ja vastava õiguse andmise keelamiseks on täidetud. See, et võlgnik on elatist tasunud ebaregulaarselt ja osaliselt vastavalt enda reaalsetele võimalustele ei välista TMS kohaselt eelnimetatud meetme rakendamist. Korrapäraselt elatise tasumine eeldab õige summa (võlgnikult väljamõistetud elatis 464 eurot) õigel ajal (elatise määruse kohaselt iga kuu viiendaks päevaks) tasumist. Seda võlgnik teinud ei ole ega ole ka väitnud, et ta seda teinud oleks. Maakohus on õigesti hinnanud elatise maksmise perioodilisust, kuivõrd juhtimisõiguse peatamiseks piisab üksnes kolme kuu hindamisest (TMS § 1772 lg 1). See, kui palju tasus võlgnik elatist 2013.a, 2014.a ja 2015.a ei oma käesoleva asja lahendamisel tähendust, kui võlgnik jättis 2016.a korrapäraselt kolme kuu jooksul elatise tasumata. Võlgnik ei ole esile toonud ka ühtegi mõjuvat põhjust elatise tasumata jätmiseks. Võlgnik on tasutava elatise suuruse ise kohtuliku kompromissi raames kokku leppinud. Kui võlgnik leiab, et temalt väljamõistetavat elatist tuleks vähendada, mh kuna ta peab üleval pidama ka teisi alaealisi lapsi, saab ta selleks pöörduda hagiga kohtu poole. Käesolevas vaidluses ei ole väljamõistetud elatise suurusega seonduvad väited asjakohased ja kohus jätab need tähelepanuta.
10.Võlgniku väited seoses juhtimisõiguse peatamise ebaõiglusega on vastuolulised, paljasõnalised ja tõendamata. Maakohtus kinnitas võlgnik, et tal pole püsivat ja kindalt sissetulekut ning ta on proovinud leida tööd tegutsedes nõustajana erinevate puidutootmise ettevõtete juures, kuid omamata eriharidust on see olnud keeruline. Võlgnik avaldas lootust, et ta jõuab tulevikus selleni, et teda võetakse ka palgalisele tööle. Maakohus leidis määruses, et võlgniku väited on tõendamata, kohtule ei ole esitatud töölepingut ega ole põhistatud, millise tööandja juurde ning millisele töökohale on võlgnik tööle asunud või lähiajal asumas. Sellest tulenevalt oli võlgnikul võimalus määruskaebuse raames ringkonnakohtu ette tuua kõik asjaolud ja tõendid, mis muudaks usutavaks selle, et võlgnikul on mootorsõiduki juhtimisõigust vaja enda ja oma pere toimetulekuks. Määruskaebuses on võlgnik aga esitanud üldsõnalisi ja kohati vastuolulisi väiteid. Võlgniku väide, et ta vajab juhtimisõigust võimaliku töökoha kindlustamiseks, viitab, et võlgnik alles otsib tööd. Tööotsimise puhul oleks iseenesest võimalik, et kohtutäitur annab võlgnikule mõnekuulise tähtaja töö otsimiseks enne meetme rakendamist. Samas on käesoleval juhul võlgnikul olnud hoiatuse saamise hetkest viis kuud, et leida endale tasuv töö ja hakata elatist korrapäraselt tasuma. Võlgnik ei ole aga kohtu ette toonud asjaolusid, et ta oleks töö leidnud. Ka töö otsimist ei ole võlgnik kohtule põhistanud. Vastuoluliselt eelnevaga märgib võlgnik määruskaebuses, et ta juba tegutseb igapäevaselt iseseisva nõustajana/agendina puidutootmisega tegelevate ettevõtete juures. Selline väide viitaks justkui igapäevasele tulutoovale tegevusele. Jättes kõrvale väite vastuolulisuse, ei ole võlgnik toonud kohtu ette ka selliseid asjaolusid ega tõendeid, mis muudaks usutavaks, et võlgnik teenib igapäevaselt tulu just nimetatud tegevusega. Täiendavalt märkis võlgnik, et enne töölepinguni jõudmist peab võlgnik tõestama oma oskusi, viidates et tal ei ole siduvaid kokkuleppeid tasustava töö osas. Seega on võlgnik esitanud üksnes vastuolulisi ja üldsõnalisi väiteid ning tema väidetest ei selgu, kas ta alles otsib tööd või tegutseb juba ning kas ta saab
6(8)
Tsiviilasi nr 2-16-14959 selle tegutsemise eest tasu või mitte. Isegi kui võlgnikul ei ole töölepingut sõlmitud, kuid ta tegutseb mingite muude kokkulepete alusel ja saab selle eest tasu, oleks võlgnik saanud need asjaolud ja tõendid kohtu ette tuua ja muuta kohtu jaoks usutavaks, et tal on juhilube vaja töö tegemiseks. Seda võlgnik aga ei teinud ja kohus ei saa võlgniku üldsõnaliste ja vastuoluliste väidete alusel leida, et juhtimisõiguse peatamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Jääb ka arusaamatuks, miks võlgnik otsib tööd töökohale või tegutseb töökohal, millel töötamiseks tal enda väidete kohaselt puuduvad eriharidus ja kogemused ning ta peab ennast alles tõestama. Juhul kui võlgnikul on elatise tasumise kohustus, on tal kohustus tegeleda ka tulutoova tegevusega. Kui võlgnik teeb tasuta tööd või kui ta varjab enda tegelikke sissetulekuid, ei pea kohtutäitur ega kohus arvestama võlgniku põhjendust, et ta vajab mootorsõiduki juhtimisõigust töö tegemiseks. Muu põhjendusega võlgnik juhtimisõiguse vajadust ei ole põhjendanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole võlgniku üldsõnalised ja vastuolulised tõendamata väited muutnud kohtu jaoks usutavaks, et juhtimisõiguse peatamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.
11.Kuigi võib nõustuda, et juhatuse liikmena ei saa isik endale ise tasu määrata, ei ole võlgnikuga seotud äriühingutega seonduv käesoleva asja lahendamisel oluline. Samuti ei oma asja lahendamisel tähtsust ka võlgniku kasutuses olevad autod ja nende väärtused. Võlgnik on nõustunud, et tema alalise elukoha lähedal Tallinnas on bussiliiklus hästi korraldatud. See, et määruskaebuses toodud konkreetsetesse, väidetavalt tööga seotud sihtpunktidesse on keeruline liikuda, ei muuda kohtu lõppjäreldust, kuna võlgnik ei ole muutnud usutavaks, et nimetatud sihtpunktidesse on võlgnikul töö tegemiseks vaja sõita. Suhtlemiskorra mittetäitmine ei ole samuti käesoleva asja lahendamisel asjakohane. Selleks on ettenähtud teised õiguskaitsevahendid. Samuti ei ole asja lahendamisel oluline võlgniku kättesaadavus. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
12.Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata, puudub alus muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Seega jäävad maakohtu menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohtutäitur menetluskulude nimekirja ei esitanud. Ringkonnakohtule esitas enda menetluskulude nimekirja üksnes sissenõudja, kes palus, et talle hüvitataks 288 eurot lepingulise esindaja kulude eest (2 tundi õigusabi tunnihinnaga 144 eurot). Nimekirja kohaselt kulus sissenõudja esindajal 2 tundi seisukoha koostamiseks. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud aeg on põhjendatud ja vajalik, arvestades et seisukoha koostamiseks pidi lepinguline esindaja tutvuma nii maakohtu määruse kui ka määruskaebusega. Esitatud seisukoht on asjakohane ja selles on analüüsitud põhjalikult määruskaebuse väiteid. Ringkonnakohus leiab, et 144 eurot koos käibemaksuga on põhjendatud tunnihind vandeadvokaadi puhul, arvestades käesoleva vaidluse sisu. Tunnihind on kooskõlas kohtupraktikaga. Kuivõrd esindatav on füüsiline isik ja advokaadibüroo, mille kaudu lepinguline esindaja tegutseb, on Maksu- ja Tolliameti infosüsteemi andmetel registreeritud käibemaksukohustuslane, tuleb välja mõista lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga. Seega mõistab kohus määruskaebuse esitajalt sissenõudja kasuks välja menetluskulud määruskaebemenetluses kokku 288 eurot. Muid toimikust nähtuvaid menetluskulusid sissenõudja kandnud ei ole. Samuti on põhjendatud mõista määruskaebuse esitajalt välja TsMS § 177 lg 4 kohane viivis.
13.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
7(8)
Tsiviilasi nr 2-16-14959
Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt)
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.