5.Kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud (täitemenetluse seadustiku § 1775 lg 1).
6.Kohtumääruse jõustumisel on XXXX kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127).
7.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 kättetoimetamisest.
esitada määruskaebuse päeva jooksul arvates
Tallinna määruse
Avaldaja nõue ja põhjendused
1.Tallinna kohtutäitur Mati Kadak esitas 05.10.2016.a Harju Maakohtule avalduse võlgnik XXXX õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks. Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses võlgniku suhtes algatatud täiteasi 008/2012/3413 elatise võlgnevuse sissenõudmiseks. Elatise võlgnevus on 31.10.2016.a seisuga 14 523.53 eurot. Sissenõudja esitas 28.07.2016.a kohtutäiturile avalduse, milles palus tühistada võlgniku lubade kehtivuse.
2.Täitemenetluse raames on kohtutäitur tuvastanud, et võlgnik omab kehtivat juhiluba. Teisi TMS § 1772 lõikes 1 nimetatud õigusi ja lubasid kohtutäitur tuvastanud ei ole. Võlgnikule on koostatud hoiatus mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramiseks, mis on ka kätte toimetatud. Võlgnik ei ole pärast hoiatuse kättesaamist täitnud vähemalt ühte TMS § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust.
3.Kohtutäitur palub avalduse rahuldada ning peatada võlgniku mootorsõiduki juhtimisõigus ja keelata selle andmine võlgnikule. Võlgniku seisukoht
4.Võlgnik vaidleb avaldusele vastu ja leiab, et juhtimisõiguse peatamine oleks tema suhtes väga ebaõiglane. Kohtutäitur kirjutab õigesti, et pärast hoiatuse saamist on võlgnik jätkanud elatisnõude täitmist. Kuid samas esitab ebaõige väite, et võlgnik on „ ... mõjuva põhjuseta täitmise katkestanud vähemalt 30 päevaks.“ Kohtutäitur ei ole veendunud esitatud põhjuse olemasolus või selle piisavas mõjuvuses, samas välja toomata, millist põhjust ta täpsemalt silmas peab. Oleks hea, kui kohtutäitur avaldaks „võlgniku põhjendused elatise tasumata jätmise ning peatatava ja andmiseks keelatava õiguse vajalikkuse kohta“ - kahjuks seda lisa 6 avalduse juures ei leidnud. Tõde on see, et võlgnik on tasunud elatisraha nõuet vastavalt oma võimalustele ja perioodiliselt. Kahetsusväärselt pole püsivat ja kindlat sissetulekut, mis võimaldaks tasuda kunagi ammu „headel aegadel“ määratud luksuslikku elatisraha 464 eurot kuus. Võlgnik oli sellega toona nõus, kuid elatisraha summa määramisel ei arvestatud asjaoluga, et hea majanduslik olukord pole igavesti garanteeritud. Kuigi majanduslik olukord on tõsiselt halvenenud, on võlgnik siiski pidevalt jätkanud elatisraha tasumist. Parimatest soovidest hoolimata pole ta kahjuks suutnud vältida võlgnevust selle elatise maksmisel kuna see ei vasta tema tegelikele võimalustele (taotlust elatisraha vähendamiseks kohus ei rahuldanud). Kuivõrd võlgnik on ikka majanduslikult raskes olukorras, kavatseb lähiajal veelkordselt taotleda elatise summa vähendamist.
5.Kohtutäitur on esitanud ülevaate laekumistest täitemenetluses, kuid tabelis esitatud andmed ei kajasta selgelt tegelikult tasutut. Täpsemalt ei kajastu nõude tegelik suurus. Tabelis esitatud toimiku saldo on 05/10/2016 seisuga 14972.48 eurot, kuid millest see summa koosneb on segane. Pole arusaadav, kas ja kuidas on elatisnõude vähendamisel arvestatud minu poolt tasutud summat 4900 eurot, mis on tabelis märgitud millegipärast lisainfo alla, mitte sissetulekuna. Maksegraafiku kokkuleppe sõlmimist on võlgnik üritanud, kuid kahjuks ei ole sellest huvitatud ei sissenõudja ega kohtutäitur, kes on võlgnikule avaldanud, makstavad summad on liiga väiksed ja ei vasta nende ootustele.
6.Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine takistaks ka oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Kinnitab, et on proovinud leida tööd tegutsedes nõustajana erinevate puidutootmise ettevõtete juures, kuid omamata eriharidust on see olnud keeruline. Siiski on positiivne, et jõuab reaalselt selleni, et teda võetakse ka palgalisele tööle. On kindel, et teda ei võetagi tööle, kui puudub õigus autot juhtida, sest töö puidutööstustega eeldab pidevat liikumist ning võimalikud trajektoorid ei kattu kuidagi praeguste ühistranspordi võimalustega. Kinnitab, et puuduvad võimalused isikliku autojuhi palkamiseks. Sissenõudja seisukoht
7.Sissenõudja esindaja märgib, et võlgnik ei ole elatist üldse maksnud või on teinud seda äärmiselt ebaregulaarselt. See kahjustab lapse toimetulekut ning seab lapse kehva olukorda, lisaks peab lapse ema kandma suurema osa lapse ülalpidamisega seotud kuludest ise. Taotleb võlgniku suhtes täiendavate abinõude kohaldamist, sest võlgniku käitumine on olnud selgelt suunatud kohustuste täitmisest kõrvalehoidumisele. Sissenõudja toetab jätkuvalt võlgniku õiguste piiramist, sest võlgnik ei ole sisuliselt üldse soovinud enda kohustusi täita. Leiab, et antud juhul on täidetud kõik seaduses sätestatud eeldused võlgnikult juhtimisõiguse äravõtmiseks. Kohtu seisukoht ja põhjendused
8.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 17 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
9.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
10.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1773 lg 1 p 1 on sätestatud, et kohtutäitur esitab kohtule avalduse võlgniku käesoleva seaduse § 1772 lõikes 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva seadustiku § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust. TMS 1771 lg 1 järgi kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku § 1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise, 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.
11.Vaidlust ei ole selles, et võlgnik ei ole täitnud oma ülalpidamiskohustust sissenõudja ees ning tema suhtes on algatatud täiteasi nr 008/2012/3413 lapse elatise võlgnevuse sissenõudmiseks ning 31.10.2016.a seisuga summas 14 523,53 eurot. Ka ei ole vaidlust selle üle, et sissenõudja esitas 28.07.2016.a kohtutäiturile avalduse (tlk 7), milles andis kohtutäiturile nõusoleku hoiatuse tegemiseks võlgnikule täitemenetluse seadustikus loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning vastava avalduse esitamiseks kohtule. Samuti puudub vaidlus selles, et kohtutäitur on elatisevõlgnikku hoiatanud mootorsõiduki juhtimisõiguse piiramise võimalusest ning võlgnik on hoiatuse kätte saanud (tlk 10, kinnitus) ega selles, et elatise võlgnik ei ole täitnud pärast hoiatuse kättesaamist vähemalt ühtegi TMS § 1771 lg 1 sätestatud tingimust.
12.Võlgnik märgib, et pärast hoiatuse saamist on jätkanud elatisnõude täitmist. Kohtutäitur on esitanud ebaõige väite, et võlgnik on „ ... mõjuva põhjuseta täitmise katkestanud vähemalt 30 päevaks.“ Võlgnik on tasunud elatisraha nõuet vastavalt oma võimalustele ja perioodiliselt. Kohus märgib, et võlgnikult on elatis välja mõistetud summas 464 eurot kuus. Kohtule esitatud maksete ülevaatest (tlk 12-14) nähtub, et pärast hoiatuse tegemist 2016.a augustis on võlgnik tasunud 03.10.2016.a vaid ühe makse summas 300 eurot otse sissenõudjale. Sellega on tõendatud, et võlgnik ei ole tasunud elatist õiges määras ega perioodiliselt. Võlgnik ei ole pärast hoiatuse kättetoimetamist tasunud isegi ühe kuu elatist. Seega on olemas alus käesoleva avalduse esitamiseks ja menetlemiseks.
13.Võlgnik märgib, et tal puudub püsiv ja kindel sissetulek, mis võimaldaks tasuda kunagi ammu „headel aegadel“ määratud luksuslikku elatisraha 464 eurot kuus. Võlgnik oli sellega toona nõus, kuid elatisraha summa määramisel ei arvestatud asjaoluga, et hea majanduslik olukord pole igavesti garanteeritud. Kuigi majanduslik olukord on tõsiselt halvenenud, on võlgnik siiski pidevalt jätkanud elatisraha tasumist. Kahjuks pole suutnud vältida võlgnevust selle elatise maksmisel kuna see ei vasta tema tegelikele võimalustele. Kohus osundab, et PKS § 102 lg 1 ja 2 sätestavad, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Siiski ei käsitle kohus elatise tasumise ulatust käesoleva asja raames. Kui võlgnik on seisukohal, et tal ei ole ülalmärgitud põhjendustel võimalik lapsele väljamõistetud ulatuses elatist maksta, tuleb esitada kohtule elatise vähendamise hagi. Võlgnikul on kohustus teenida sissetulekut ning ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Võlgnikul on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Võlgnik peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja oma alaealiste laste ülalpidamiseks ühetaoliselt.
14.Võlgnik märgib, et kohtutäitur on esitanud ülevaate laekumistest täitemenetluses, kuid tabelis esitatud andmed ei kajasta selgelt tegelikult tasutut. Täpsemalt ei kajastu nõude tegelik suurus. Tabelis esitatud toimiku saldo on 05/10/2016 seisuga 14972.48 eurot, kuid millest see summa koosneb on segane. Pole arusaadav, kas ja kuidas on elatisnõude vähendamisel arvestatud minu poolt tasutud summat 4900 eurot, mis on tabelis märgitud
millegipärast lisainfo alla, mitte sissetulekuna. Maksegraafiku kokkuleppe sõlmimist on üritanud, kuid kahjuks ei ole sellest huvitatud ei sissenõudja ega kohtutäitur, kes on mulle avaldanud, makstavad summad on liiga väiksed ja ei vasta nende ootustele. Kohus märgib, et sissenõudja ega kohtutäitur ei ole kohustatud võlgnikuga maksegraafikut sõlmima. See on selgelt vabatahtlik. Juhul, kui võlgnik leiab, et temalt täitemenetluses nõutav summa on ebaseaduslik, tuleb kohtule esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-11-15 p-ides 9-12 selgitanud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õiguslik alus on TMS § 221 lg 1, mille järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu 29. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama. Hagi on võimalik rahuldada ka nii, et sundtäitmine tunnistatakse lubamatuks osaliselt (vt nt Riigikohtu 2. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-190-13, p 16). Sel juhul ei ole alust täitemenetlust täielikult lõpetada. Seega ei ole võlgniku ülaltoodud väited mõjuvaks põhjuseks elatise mittetasumiseks.
15.Võlgnik märgib, et mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine takistaks ka oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Võlgnik on proovinud leida tööd tegutsedes nõustajana erinevate puidutootmise ettevõtete juures, kuid omamata eriharidust on see olnud keeruline. Siiski on positiivne, et jõuab reaalselt selleni, et teda võetakse ka palgalisele tööle. On kindel, et teda ei võetagi tööle, kui puudub õigus autot juhtida, sest töö puidutööstustega eeldab pidevat liikumist ning võimalikud trajektoorid ei kattu kuidagi praeguste ühistranspordi võimalustega. Kinnitab, et puuduvad võimalused isikliku autojuhi palkamiseks. Esmalt märgib kohus, et võlgniku väited on tõendamata, kohtule ei ole esitatud töölepingut ega ole ka põhistatud, millise tööandja juurde ning millisele töökohale on võlgnik tööle asunud või lähiajal asumas. Kohus ei saa käesoleval juhul arvestada paljasõnaliste väidete ning tulevikus võib-olla esinevate asjaoludega. Seetõttu ei ole kohtul võimalik nimetatud väitega arvestada.
16.Äriregistri andmetel on võlgnik OÜ XXXX(rk XXXX, 2014-2015 majandusaasta aruanded esitamata, 2013.a seisuga kasum 78 230 EUR) juhatuse liige, Osaühing XXXX (rk XXXX) juhatuse liige, Osaühing XXXX (rk XXXX) juhatuse liige, XXXX OÜ (rk XXXX) juhatuse liige ja asutaja, OSAÜHING XXXX (rk XXXX, 2013-2015 majandusaasta aruanded esitamata, 2013.a seisuga kahjumis) juhatuse liige ja asutaja. Mitmed ettevõtted kuuluvad võlgniku perekonnaliikmetele. Võlgnik tegutseb aktiivselt ettevõtluses ning äriregistri andmetel on mõned võlgniku kontrolli all olevatest ettevõtetest ka kasumlikud. Kohus märgib, et äriühingu juhatuse liige määrab ise endale makstava töötasu suuruse. Seega on endale töötasu mittemaksmine olnud võlgniku valik ning ei ole võimalik väita, et võlgnikul puudub töökoht ning sissetulek. Seega oleks võlgnikul soovi korral võimalus nõutud määras elatist tasuda.
17.Kohus märgib, et võlgniku väited on vastuolulised. Üheltpoolt väidab võlgnik, et tema ja tema perekond on väga raskes majanduslikus seisus ning sissetulek ei võimalda elatist suuremas määras tasuda, teisalt on võlgnikul piisavalt rahalisi vahendeid, et käitada sõiduautot, millega kaasneb kindlustamisekulu, kütusekulu, hooldamisega seotud kulud jne. Sõidukite registri andmetel on võlgniku pere kasutuses sõiduauto – Volvo XC90 (reg
nr XXXX), mis on võlgniku abikaasa omandis, kui mille kasutamisõigust omab ka võlgnik. Majandusliku olukorra parandamiseks on perekonnal võimalik sõiduk võõrandada. Lisaks kuulub võlgnikule veel kahe sõiduki kasutamise õigus – Volkswagen Transporter Combi (reg nr XXXX) ja Honda Accord (reg nr XXXX). Kohus osundab, et raskes majanduslikus olukorras on otstarbekas kasutada ühistransporti.
18.Pere elukohast ca 150 meetri kaugusel asub ühistranspordipeatus „XXXX“. Nimetatud peatusest väljub iga 15 minuti järel buss Tallinna või Viimsi suunal. Seega on võlgniku elukoha piirkonnas väga hea ühistranspordiliiklus ning juhtimisõiguse omamine ei ole nimetatud piirkonnas elamise puhul hädavajalik. Võlgnikul on võimalik oma pere sõidutada ühistranspordiga. Samuti on võimalik ühistranspordiga reisida tööle. Võlgniku abikaasal on olemas kehtiv juhiluba, mistõttu on temal võimalik vältimatul vajadusel võlgnikku sõidutada. Võlgnik ei ole esile toonud, et ta oma tervisliku seisundi tõttu ei saaks liigelda ühistranspordiga. Sellest nähtuvalt ei piira juhtimisõiguse peatamine ka võlgniku liikumisvõimalusi.
19.Üldjuhul võib iga elatise võlgnik esitada väite, et juhtimisõiguse peatamine on tema suhtes ebaõiglane. Lapsele elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole reeglina vabandatav. Võlgniku vastustes märgitud asjaoludest ei nähtu erandlikud asjaolud, mis annaksid alust TMS § 1774 lõike 2 p 3 kohaldamiseks. Kohus märgib, et elatise eesmärk on lapsele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine ning õigussüsteem peab selle tegelikkuses ka tõhusalt tagama. Käesoleval juhul ei ole senised täitemenetluse meetmed olnud piisavad ning seega tuleb kasutada elatise sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid. Seadusandja ning õiguskantsler on hinnanud kohaldatava meetme vastavust Põhiseadusele ja on asunud seisukohale, et vastav piirang on proportsionaalne ning vajalik. Võlgnik ei ole kohtuni toonud, et juhtimisõiguse peatamine tooks kaasa töökaotuse. Võlgnikul on võimalik otsida ja leida töö, mis ei vaja mootorsõiduki juhtimisõigust ning asuda täitma oma kohustust lapse ees. Kohus möönab, et juhtimisõiguse puudumine võib ahendada võlgniku töö leidmise võimalusi, kuid juhtimisõiguse olemasolu ei ole vältimatu tingimus töö leidmisel ja tööle asumisel.
20.Kohus on seisukohal, et alaealine laps ei pea ootama aastate kaupa, kuni tema vanem leiab endale ihaldusväärse ja sobiliku töökoha. Kui elatise maksmiseks kohustatud isik ei suuda endale mõne kuuga meelepärast tööd leida, peab ta võtma vastu igasuguse töö, mis vastab tema võimetele. Ka Õiguskantsler on osundanud, et lapse õigus saada ülalpidamist (sh elatist) kaalub üles vanema nn vaba eneseteostuse või ka heaolu kindlustavad õigused ja vabadused (kättesaadav http://oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/6iguskantsleri_arvamus_eelnoul e_taitemenetluse_seadustiku_muutmise_ja_sellega_seonduvalt_teiste_seaduste_muutmise _seaduse_eelnou.pdf). Kohus märgib lisaks, et võlgnik on elatisvõlgnevuse lasknud kasvada ca 10 000 euro suuruseks vaatamata sellele, et tal oli siiani olemas mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega ei sea võlgnikul juhtimisõiguse olemasolu puudumine sissenõudjat halvemasse olukorda kui seni. Seega ei ole kohus veendunud, et võlgnik on teinud endast kõik oleneva, et täita oma ülalpidamiskohutust lapse ees.
21.Seega ei ole elatisevõlgnik esile toonud ühtegi põhjendust, miks juhtimisõiguse peatamine oleks tema suhtes ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtutäituri avaldus lapse elatisevõlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks rahuldada.
22.Kohus selgitab võlgnikule, et käesoleva määruse jõustumisest arvates viie tööpäeva jooksul tuleb tal loovutada oma juhiluba Maanteeametile (liiklusseadus § 127). TMS § 1775 järgi kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud
23.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
24.TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Arvestades kohtule esitatud nõuet ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste enda kanda.