Xi kaebus Eesti Töötukassa 11.04.2022 otsuse nr TVH/22/015190, 12.04.2022 otsuse nr TVT/22/019757 ja 23.05.2022 vaideotsuse nr VO/22/1147 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks tegema uus otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Eesti Töötukassa
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tagastada Xile tema poolt 22.06.2022 esitatud kaks fotot, 15.03.2023 esitatud epikriisid ja 28.03.2023 esitatud lisad.
Tagastada Eesti Töötukassale 28.03.2023 esitatud lisa 1.
3.Rahuldada Xi kaebus, tühistada Eesti Töötukassa 11.04.2022 otsus nr TVH/22/015190, 12.04.2022 otsus nr TVT/22/019757 ja 23.05.2022 vaideotsus nr VO/22/1147 ning kohustada Eesti Töötukassat tegema kaebaja töövõime hindamise kohta uus otsus.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.06.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) esitas 29.03.2022 Eesti Töötukassale (vastustaja) töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ning toetuste taotluse1.
2.Vastustaja leidis 11.04.2022 otsuses nr TVH/22/0151902, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on närvisüsteemi- ja sisekõrvahaigused, kõrva haigusseisundid ja alumiste hingamisteede kroonilised haigused. Kaebajal on kerge tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Kaebaja kirjeldatud suhtlemisega seotud muud piirangud on arvestatud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonda hinnates. Kaebaja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades ei leidnud tervise infosüsteemi (TIS) andmetel kinnitust. Kaebajal on koormuspuhuse väsimise ning peapöörituse ja -valu tõttu piirangud kestval, intensiivsel ja ohutul ringiliikumisel. Mäluhäire tõttu esineb piirang oskuste omandamisel. Kuigi kaebajal esinevad piirangud eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.
3.Vastustaja jättis 12.04.2022 otsusega nr TVT/22/0197573 kaebajale töövõimetoetuse määramata, sest kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
4.Kaebaja esitas 11.04.2022 otsuse peale 13.04.2022 vaide4, mille vastustaja jättis 23.05.2022 vaideotsusega nr VO/22/11475 rahuldamata. Põhjendused:
4.1.Eksperdiarvamuse koostanud töövõime hindamise (TTO) ekspertarst analüüsis vaidemenetluses veel kord kaebaja terviseandmeid ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi oma esialgse arvamuse juurde, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Vastustaja töövõime hindamise ekspertarst analüüsis samuti vaidemenetluses kaebaja töövõime hindamise taotlust, TIS-i andmed, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leidis, et eksperdiarvamus on põhjendatud, hinnangud vastavad õigusaktidele, töövõime hindamise metoodikale ja faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige.
4.2.Vaidemenetluse ajal lisandunud epikriisid hinnangut piirangutele ja töövõime ulatuse osas ei mõjuta. TIS-i andmetel ei esine kaebajal hetkel sellist seisundit, mis piiraks püsivalt tema töövõimet ja takistaks töötamist. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu kaebaja töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Kaebaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegemisi, kuid see ei too veel kaasa töövõime täielikku kadu. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet töörutul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Kui kaebaja töövõime edaspidi oluliselt muutub ja seda kinnitavad ka
Vastustaja 29.07.2022 esitatud lisa 1. Kaebaja 22.06.2022 esitatud lisa.
Kaebaja 22.06.2022 esitatud lisa.
Vastustaja 29.07.2022 esitatud lisa 4.
Kaebaja 22.06.2022 esitatud lisa.
2(30)
3-22-1356
TIS-is olemasolevad või muul moel tõendatavad terviseandmed, on kaebajal võimalik esitada uus töövõime hindamise taotlus.
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes tühistada vastustaja 11.04.2022 ja 12.04.2022 otsused ning 23.05.2023 vaideotsus ja kohustada vastustajat tegema kaebaja töövõime hindamise taotluse kohta uus otsus. Põhjendused:
5.1.Kaebajaga toimus 11.09.2016 raske liiklusavarii, mille käigus ta kukkus mootorrattalt ning sai raske pea- ja kehatrauma. Ta viidi haiglasse, kus ta viibis koomas ja oli 15 päeva ravil. Raviarst kahtles, kas kaebaja jääb ellu. Pärast seda suunati ta ambulatoorsele ravile. Vastustaja tuvastas kaebajal puuduva töövõime ja talle maksti töövõimetoetust.
5.2.Kaebajal tuvastati 5 tüüpi piiranguid, st piisavalt palju selleks, et muuta igapäevane sihipärane töötamine võimatuks. Seetõttu ei nõustu kaebaja vastustaja töövõime hindamise otsusega. Töövõime hindamise eesmärk peaks olema pikaajalise tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega isikute töötamise ja töölesaamise toetamine ning neile seaduses toodud tingimustel ja ulatuses sissetuleku tagamine. Vastustaja viimaste aastate tegevus ei täida seda eesmärki. Vastustaja on saanud valitsuselt ülesande piirata töövõime hindamisel taotlejatele soodsate otsuste tegemist. Taotlejatel on tekkinud hirm töövõime hindamise süsteemis toimunud muudatuste tõttu. Nad ei ole teadlikud enda õigustest ja võimalustest, puudub teadmine eksperthinnangu olemasolust ja olulisusest. Ei olda teadlikud digiloo portaalist ja võimalustest, ei osata vastavat teavet analüüsida. Esinevad raskused eriarstide juurde pääsemisel. Ei leita sobivat tööd. Kõik see käib ka kaebaja kohta.
5.3.Kaebaja töövõime hindamisel ei ole temaga füüsilise võimekuse teste tehtud. Kaebajal on raske piirang suhtlemise valdkonnas, mille põhjuseks on meeleolu langus ja emotsionaalse tasakaalu kõikumine ning kaudselt kroonilised haigused, mis häireid võimendavad. Tema jaoks on välistatud intensiivne suhtlemine võõrastega ja avalikud esinemised, konfliktsete situatsioonide lahendamine. Kaebajal on seetõttu olnud mitmeid tülisid abikaasaga. Kaebajal on piirangud kõigis füüsilise ja vaimse võimekuse valdkondades. Tal on pidevad pea-, selja- ja jalavalud. Vahel ajavad need meeleheitele. Need ei lase rahulikult ja sihipäraselt töötada. Tugevad peavalusööstud vahelduvad nõrgematega. Eriti intensiivse tegevuse korral tugevnevad uuesti ja sunnivad puhkama. Selja- ja jalavalud ei lase raskusi tõsta ega normaalselt liikuda. Need on takistuseks ka igapäevaelus. Kaebaja on seda kõike rääkinud ka arstidele. Ekspertarvamuse koostamisel ei ole arvestatud kõigi kaebaja taotluses toodud asjaoludega. Töövõime hindamine on toimunud kirjalikus menetluses, kaebaja arvamust ja andmeid tervise kohta arvesse võtmata.
5.4.Kaebaja lähedased tunnistavad, et kaebaja füüsilises ja vaimses võimekuses on pärast 2016. a-l olnud avariid toimunud olulised muutused. Ta ei ole enam võimeline sportima, väsib tegutsedes ruttu. Tegeleb rohkem koduste töödega, laste õpetamise ja kasvatamisega ning püüab rohkem väljas jalutada. Raskused tööga ja igapäevaelus tekitavad depressiooni, mis häirib ka pereliikmeid. Tekib kasutusetunne, mida süvendab võimetus peret ülal pidada ja vajadus vanematelt abi paluda. See madaldab enesehinnangut. Perearst kahtlustab orgaanilist isiksusehäiret. Kaebajal on relvaluba vaja lasketreeninguteks lasketiirus. Sporditegevus ja suhtlus teiste sportlastega mõjub kaebaja psüühikale tervendavalt.
5.5.Ekspertarst ei ole võrrelnud kaebaja varasemat tervislikku seisundit ja praegust, pole hinnanud, kui palju on kaebaja tervislik olukord muutunud. Ekspertarvamus on koostatud süsteemitult TIS-i andmete alusel. Kaebaja on käinud 2022. a jaanuarist aprillini erinevate arstide juures, kuid ei ole saanud kohest diagnoosi. Kaebaja jaoks on kasutatud meditsiiniterminid arusaamatud. Ükski arst ei ole väitnud, et kaebaja kaebused on alusetud. Pigem on tervisehädad kinnitust leidnud. Kaebaja tutvus uuringute tulemustega alles 3(30)
3-22-1356
vaidemenetluses. Töötervishoiuarst nõustus kaebajaga, et kaebaja ei saa olemasolevate haigustega töötada autojuhina, sest see on ohtlik. Arst soovitas ravi ja taastusravi. Psühhiaatrid leidsid, et kaebaja intellektuaalsed võimed on normi madalamal tasemel, kuid tal pole olulist meeleoluhäiret, mis takistaks relvaloa väljastamist. Kaebaja sai relvaloa tänu sellele, et ta taotles seda sportlikel eesmärkidel ja ta on sellega varem aastaid tegelenud. Kaebaja saadeti täiendavale neuropsühholoogilisele uuringule. Epikriisis ei ole kirjas vaid kaebaja kaebused, vaid tegemist on haigustega, mis on kaebajal olemas ja mida arstid ei ole kahtluse alla seadnud. Kaebaja on kurtnud kõikidele eriarstidele pidevaid peavalusid, pearinglust, kohinat kõrvus, valu lülisamba rinnaosas, raginaid rinnus, jalavalusid. Tegemist on tervisehädadega, mis ei lase töötada. Põhjendatud ei ole arvamus, et kaebaja on töövõimeline. Kaebaja teeb kodus arvutiga tööd Workstar OÜ-le kaubatundja ja logistikuna, otsib ostjaid. Sageli tekivad kaebajal raskused, kannatavad töö kiirus ja kvaliteet. Kaebajal on probleemid mäluga, unustab oma tööülesanded ära või saab klient tooteid, mida ta ei tellinud. Siis peab teine töötaja kaebaja vigu parandama. Praegu on kaebaja ülesanded pandud teisele töötajale. Kaebaja ei ole ekspertakti näinud ja on saanud andmed kaebuse esitamiseks vaidemenetluse käigus. Kaebaja ei ole eksperdiga kohtunud.
5.6.Ekspertarst ei ole kaebaja tervisehädade uurimisel olnud hoolas ja on piirdunud üksnes TIS-i andmetega. Neidki on kasutatud valikuliselt, et vormistada vastustaja soovitud otsus. Kohati ei ole arusaadav, milliste andmete alusel on järeldused tehtud. Lubamatu on osade andmetega arvestamata jätta või andmete kasutamisel eksida. Liikumise valdkonnas ei ole arvestatud kaebaja pidevate peavaludega. Kaebaja on mitmel korral nii üksi kui abikaasaga jalutades kukkunud. Kaebaja on kukkunud ka sõiduteele. Eriti ohtlik on äkilisi liigutusi teha. Selle kohta oskab anda selgitusi kaebaja abikaasa. Aastate jooksul ravimite võtmine on põhjustanud kaebajale ka kõhuhädad. Liikumise valdkonnas tuleb hinnata piirangud täielikuks. Depressiivse meeleolu korral kaob ka füüsiline jõud ja sellest on perearsti teavitatud. Seega puudub alus arvata, et kaebajal vaimseid häireid ei esine. Ekspert ei ole kaebajat näinud ega temaga vestelnud. Neuropatoloogiline uuring andis kaebaja intellekti kohta tulemuseks madal keskmine. Halb tervis, töömured, kohanematus uute oludega on toonud kaebajale kaasa lahendamatud konfliktid. Neist oskab kõige paremini rääkida kaebaja abikaasa. Ekspertarst töötab Dorpat Tervis OÜ-s, millel puudub otsene kokkupuude meditsiiniga, seega ei kvalifitseeru ta tegema tervishoiuteenusena terviseekspertiise.
5.7.Vastustaja pidanuks oma otsuseid arusaadavamalt selgitama. Ei ole selgitatud, kuidas kaebaja puhul konkreetse otsuseni jõuti. Kaebaja vastuväidetele ei ole vastatud. Vaidemenetluses hindas kaebaja tervist uuesti sama ekspertarst, kes kordas oma arvamust. See ei ole kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega asjas nr 3-17-1110. Ebaõige on järeldus, et kaebaja tervislik seisund ei too kaasa töövõime osalist või täielikku kadu. Uuringute tulemused näitavad muud. Kaebaja on loobunud autojuhi ametist. Mitte ükski eriarst ei ole väitnud, et kaebaja haigustega saaks töötada. Kaebaja on võtnud tööandjatega ühendust, kuid neile ei ole vastuvõetav, et kaebaja puudub sageli tervislikel põhjustel ja käib sageli arstide vastuvõtul. Ka kodus töötamise variant osutus võimatuks. Senises töökohas on tuldud talle vastu vaid tema rahvuse tõttu. Praegu on kaebaja kohustuseks kodus last hoida. Vaideotsus sisaldab vaid ekspertarsti arvamust, mitte vastustaja enda oma.
5.8.Vaidlusalune otsus ei ole proportsionaalne. Kaebaja seisundit arvestamata on ta jäetud ilma töövõimetoetusest. Otsus ei ole mõõdukas, on raskelt koormav, ei arvesta asjaolusid, millesse kaebaja on sattunud. Kaebajalt ei ole vaimse tervise ja võimekuse osas selgitusi küsitud ega asjaolusid uuritud. Vastustaja pidanuks tegema täiendava ekspertiisi. Otsus ei ole mõistlik ega õiglane. Tegemist on kaalumisveaga otsusega. Kaebaja on jäetud töövõimetuna pere ülalpeetavaks. Rikutakse kaebaja õigust töövõimetoetusele.
4(30)
3-22-1356
5.9.Ekspertiisiakt on ilma nime ja allkirjata, seega mittenõuetekohane.
5.10.Kaebaja tõi enda 13.04.2022 kirjas vastustajale välja, et saab psühhiaatrilist ravi. Kaebajat vaevad psüühiline ärevus, vahel agressiivsus, vahel täielik apaatia, vahel on ka suitsiidimõtted. Kaebajale on määratud antidepressandid. Ta on olnud ravil juba 2 aastat, st haiguse kulg ei ole lihtne, nõuab ravi ja psühhiaatri järelevalvet. Relvaloa osas on tehtud ebaõiged järeldused. Politsei- ja Piirivalveamet keeldus kaebaja relvaluba tema haiguse tõttu pikendamast. Alles pärast mitmekordset pöördumist, mida toetas ka laskeklubi, anti kaebajale relvaluba. Laskeklubi põhikiri seab laskuritele relva kasutamisel väga ranged nõuded. Laskeklubi juhataja selgitas politseile vajadust raske avarii läbi teinud ja tõsise terviserikkega klubi liikme vajadust sotsialiseeruda. Kaebaja tegeleb laskespordiga, kuid see ei nõua suurt füüsilist pingutust. Kaebaja tunneb oma tervist, seetõttu on ebaõige tema enda hinnangutega mitte arvestada.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
6.1.Vastustaja ekspertarst vaatas kohtumenetluses kaebaja töövõime hindamise taotluse, TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse ja kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised objektiivsed terviseandmed veel kord üle ning jäi esialgse seisukoha juurde.
6.2.Kuni 30.06.2016 tuvastas püsivat töövõimetust Sotsiaalkindlustusamet. Püsiva töövõimetuse tuvastamist reguleeris riikliku pensionikindlustuse seadus ja selle alusel kehtestatud rakendusaktid. Alates 01.07.2016 hindab töövõimet vastustaja töövõimetoetuse seaduse (TVTS) ja selle alusel kehtestatud määruste alusel. Puude raskusastet tuvastab Sotsiaalkindlustusamet puuetega inimeste sotsiaaltoetust seaduse ja selle alusel kehtestatud rakendusaktide alusel. Töövõimetoetuse seaduse eelnõu seletuskirja järgi hinnatakse varasema püsiva töövõimetuse asemel inimese säilinud töövõimet. Võrreldes püsiva töövõimetuse ekspertiisiga tugineb töövõime hindamise metoodika täiesti uutele alustele, arvestades lisaks inimese terviseseisundile tema funktsionaalset ja tööalast võimekust.
6.3.Töövõimet hinnatakse arvestades hetkeseisu, st töövõime hindamise taotluse menetlemisel võetakse arvesse sel hetkel olemasolevaid TIS-i andmeid, mille alusel antakse hinnangud tegevuspiirangutele vastavalt metoodikale. Seega iga menetluse korral arvestatakse selle hetke TIS-i andmeid, mistõttu ei anna varasem tulemus järgmiseks hindamiseks ootust samale tulemusele. Kokkuvõtlikult hinnatakse töövõimet vastavalt esitatud taotlusele ja andmetele ning hindamine ei ole seotud varem hinnatud töövõime ulatusega. Varasemalt on kaebaja töövõimet hinnatud 3 korral: 1) 2017. a-l tuvastati puuduv töövõime 1 aastaks mõõdukate piirangute tõttu liikumise, käelise tegevuse ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades (pärast rasket traumat liiklusavarii tagajärjel); 2) 2018. a-l tuvastati osaline töövõime 1 aastaks mõõdukate piirangute tõttu liikumise valdkonnas; 3) 2019. a-l tuvastati osaline töövõime 3aastaks mõõdukate piirangute tõttu liikumise ning õppimise ja tegevuste elluviimise valdkondades, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired; vigastuste, mürgistuste ja välispõhjuste toime muude tagajärgede jääknähud. 2022. a-l läbi viidud töövõime hindamisel ei tuvastatud kehtivate hindamisreeglite ja objektiivsete raviandmete alusel kaebaja töövõime vähenemist. Kaebaja võimekus ja tervis on taastunud aastate jooksul raskest traumast, kaebaja on oma terviseseisundiga kohanenud ning hetkel üldist töövõimet vähendavaid piiranguid ei esine.
6.4.Vastavalt TVTS § 7 lg-le 1 hindab töövõimet vastustaja, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajadusel tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte, kellega sõlmitakse tsiviilõiguslik leping. Antud juhul on vastustaja sõlminud tsiviilõigusliku lepingu Dorpat Tervis OÜ-ga, kelle juures töötavad erinevad ekspertarstid ja kelle pädevuses pole põhjust kahelda. Lisaks on TTO ekspertarstid läbinud töövõime hindamise eksperdiarvamuse koostamiseks 5(30)
3-22-1356
vastava koolituse. Eksperdiarvamuse koostanud TTO ekspertarsti nimi kajastub eksperdiarvamusel, millele on viidatud töövõime hindamise otsuse p-s 2. Eksperdiarvamus on kaebajale kättesaadav patsiendiportaalis www.digilugu.ee ja e-töötukassas www.tootukassa.ee/logi-sisse.
6.5.TTO ekspertarst on võtnud ekspertiisi koostamisel arvesse kõiki TIS-is olevaid andmeid, isiku enda ütlusi ja kõiki asjakohaseid objektiseerivaid meditsiinilisi dokumente. Kaebaja on 2022. a-l käinud korduvalt mitmete arstide vastuvõttudel. Kõik arstid on hinnanud kaebaja objektiivset seisundit, olemas on ka vaimse võimekuse ja isiksuse uuringu testid, mis on teostatud 2020. a-l, mis on olnud aluseks töövõime piirangute hinnangutele. Antud juhul ei ole vajalik eraldi füüsilise ja vaimse piirangu visiidipõhise hindamise korraldamine vastustaja poolt. Haiguslugudes ei ole esinenud puuduvaid või vastuolulisi andmeid arstide hinnangutes, mis annaksid alust visiidipõhise hindamise korraldamiseks. TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse on lisaks üle vaadanud vastustaja ekspertarst, kes on eksperdiarvamusega nõustunud. Töövõime hindamisel on TTO ekspertarst arvesse võtnud kõik TVTS § 7 lg-s 5 viidatud TIS-i andmed, kuid ekspertiisivormi on lisatud vaid püsivaid piiranguid põhjustavaid tervisehäireid kõige informatiivsemalt kirjeldavad sissekanded.
6.6.Vaidlusalused otsused on arusaadavalt ja piisavalt põhjendatud. Vastustaja on töövõime hindamise otsuses põhjendanud kaebajal esinevaid valdkondlikke piiranguid ning tuvastatud töövõime ulatust ja viidanud eksperdiarvamusele, kus on põhjendatud hinnangut kõigile võtmetegevustele, mille puhul kaebaja on märkinud piirangud. Vaideotsuses on piirangute raskusastmeid ning hinnangut töövõime ulatusele täiendavalt selgitatud. Lisaks TTO ekspertarstile on eksperdiarvamusele teisese hinnangu andnud ka vastustaja töövõime hindamise ekspertarst.
6.7.Vastustaja on õiguspäraselt hinnanud kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate tegutsemispiirangute kohta ning TIS-i kantud terviseandmed, tuginedes sealjuures TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamusele. Võtmetegevuste piirangute raskusastmed on nõuetekohaselt põhjendatud. Kuna kaebaja puhul oli võtmetegevuste piirangute raskusastmete summa 0, siis tuli kaebaja hinnata töövõimeliseks ja kaalutlusruum puudus.
6.8.Kuna kaebaja töövõime ei ole vähenenud, jäeti kaebajale õiguspäraselt töövõimetoetus määramata.
6.9.Kaebaja esitatud epikriisid tuleb jätta tähelepanuta ja need kaebajale tagastada. Kohus saab vastustaja töövõime hindamise otsuse ja vaideotsuse õiguspärasuse hindamisel arvesse võtta ainult neid asjaolusid, mis olid vastustajale nende tegemise ajal teada. Ka nendega arvestamine ei anna alust kaebaja töövõime hinnangu sisuliseks muutmiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kaebaja vaidlustab vastustaja otsust, millega tuvastati, et tema töövõime ei ole vähenenud, otsust, millega ei määratud kaebajale töövõimetoetust, ja nende otsuste kohta tehtud vaideotsust. Kaebaja leiab, et tema töövõime on piiratud, mistõttu taotleb ta vastustaja kohustamist teha kaebaja töövõime hindamise kohta uus otsus.
8.TVTS § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse töövõime hindamisel arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja
6(30)
3-22-1356
eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama. Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb töövõime hindamisel arvestada sellega, kas ja kuivõrd piiravad kaebajal olevad terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Mitte iga tervisehäda ei anna alust arvata, et isiku töötamine on raskendatud või takistatud.
9.TVTS § 7 lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõime hindamiseks koostatakse tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1 kohaselt eksperdiarvamus, mille koostamisel lähtutakse töövõime hindamise taotlusel olevatest andmetest, TIS-i andmetest ja vajadusel taotleja raviarstidelt saadud andmetest. Töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja enda subjektiivsest hinnangust lähtuvalt, vaid tuleb arvestada ka TIS-i kantud kaebaja terviseandmetega, sh raviarstide määratud diagnooside ja raviga. Vastustaja ega ekspertarsti pädevuses ei ole kaebaja töövõime hindamisel talle diagnoose või ravi määrata. Seda peab tegema kaebaja raviarst. Ekspertarsti pädevuses on kontrollida, kas kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma terviseprobleemidega arstide poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi on olnud efektiivne, st kas kaebaja terviseprobleemi on võimalik raviga kõrvaldada või kompenseerida. Samuti tuleb arvestada sellega, kas kaebaja kasutab terviseprobleemi korral abivahendeid ja kas need kompenseerivad terviseprobleemist tingitud piiranguid. Ekspertarst peab nende andmete koosmõjus hindama, kas kaebaja töövõime on piiratud või mitte. Kui kaebaja ei ole oma probleemidega arsti poole pöördunud, talle ei ole ravi määratud või ta ei järgi määratud ravi, siis ei saa tema terviseprobleemi pidada tema igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet mõjutavaks. Töövõime hindamisel ei ole oluline kaebaja terviseprobleemide rohkus, vaid see, mil määral need mõjutavad tema töövõimet.
10.Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab kaebaja olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS § 6 lg 4). Arsti juures käimise nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on aktuaalsed ja vajavad ravi. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg-st 3 nähtuvalt saab vastustaja töövõime hindamisel lähtuda viimase 5 aasta kohta TIS-i kantud andmetest. See nõue võimaldab jätta kõrvale kõik mitteaktuaalsed terviseprobleemid, mida taotlejal enam ei esine või mis talle enam probleeme ei tekita. Kuid ka viimase 5 aasta andmeid arvestades tuleb ekspertarstil hinnata haiguste dünaamikat ja ravi efektiivsust. Seega tuleb ekspertarstil töövõime hindamisel arvestada nende terviseprobleemidega, mis on leidnud terviseandmete kohaselt arstide poolt tuvastamist.
11.Töövõime hindamisel ei ole oluline, milline on kaebaja haridus, eriala, varasem töökogemus või praegune töökoht. Töövõime hindamisel ei tule hinnata seda, kas kaebaja on võimeline töötama omandatud erialal, praegusel või eelmisel ametikohal, vaid kas kaebaja on
7(30)
3-22-1356
võimeline töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks sobida. Töökohta on võimalik muuta ja otsida endale selline töökoht, mille töötingimused on kaebaja tervislikule seisundile sobivad. Seega ei too terviseprobleemide olemasolu alati kaasa osalist või puuduvat töövõimet, kui taotlejal on võimalik teha muud tööd, mille tegemist tema terviseprobleemid ei takista. Selleks tuleb töövõimet hindaval eksperdil määruse nr 39 § 7 lg 5 järgi anda soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta. Sobiva töö leidmise raskused ei õigusta osalise või puuduva töövõime tuvastamist. Sobiva töö otsimiseks on ette nähtud tööturuteenused ja -toetused.
12.Kohus märgib, et töövõime hindamine toimub TIS-i andmete alusel kirjalikus menetluses. Seda põhjusel, et töövõimet hindaval ekspertarstil ei ole pädevust kaebaja terviseprobleeme tuvastada, vaid ta peab lähtuma juba tuvastatud terviseprobleemidest. Seetõttu ei tule ekspertarstil taotlejaga isiklikult kohtuda ega temale mingeid teste teha. Üksnes juhul, kui ekspertarstile jäävad terviseandmetest mingid kahtlused, tuleb taotleja suunata tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule (TVTS § 7 lg 3).
13.Kuna töövõimet hindava ekspertarsti pädevusse ei kuulu taotlejal terviseprobleemide diagnoosimine, siis ei pea ekspertarst olema pädev sellel erialal, milles taotlejal terviseprobleemid esinevad. Töövõimet hindav ekspertarst peab olema läbinud arstiõppe ja töövõime hindamise koolituse (määruse nr 39 § 2 p 3). Selline pädevus võimaldab ekspertarstil olemasolevate terviseandmete pinnalt hinnata, kas ja kuivõrd saavad taotlejal diagnoositud terviseprobleemid töövõimet mõjutada. Seetõttu on kaebaja etteheited asjakohatud.
14.Kehtivad õigusaktid ei nõua, et eksperthinnangul peaks olema allkiri. Seega ei muuda allkirja puudumine eksperthinnangut mittenõuetekohaseks.
15.Antud juhul on TTO ekspertarsti hinnangud üle vaadanud ja oma hinnangu andnud ka vastustaja ekspertarst, seetõttu ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et vaideotsuses tuginetakse uuesti sama ekspertarsti hinnangule.
16.Määruse nr 39 § 6 lg 1 järgi antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta sama määruse § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel. Määruse nr 39 § 3 lg 2 järgi annab isik taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud.
8(30)
3-22-1356
Määruse nr 39 § 6 lg 3 järgi hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama määrusega kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (lisa): 1) 0 – piiranguid ei tuvastatud; 2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. Määruse nr 39 lisa „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“ järgi tähendab punkti 9 kasutamine seda, et taotleja võimekus mingis võtmetegevuses on muutlik. Sel juhul peab ekspertarst andma piirangule punktiväärtuse vastavalt skaalale 0-4. Ekspertarstil tuleb iga kaebaja kirjeldatud piirangule anda omapoolne eksperthinnang ja vajadusel piirangute raskusastmeid korrigeerida. Kaebaja enda antav hinnang peab olema kooskõlas tema terviseandmetega. Seega on ekspertarstil kaebaja töövõimet hinnates kohustus kontrollida, kas TIS-ist nähtuvad või kaebaja esitatud terviseandmed kinnitavad tema enesehinnangulisi piirangute raskusastmeid.
17.Vastustaja tugines töövõime hindamise otsuse tegemisel Dorpat Tervis OÜ ekspertarst (TTO ekspertarst) dr Kaido Kanguri 08.04.2022 koostatud dokumendipõhisele töövõime hindamise eksperthinnangule6. TTO ekspertarst on vaidemenetluses kaebaja terviseandmed uuesti üle vaadanud ja koostanud 14.05.2022 eksperthinnangu7. Lisaks on asjas esitatud vastustaja töövõime hindamise ekspertarsti Ita Kuke 16.05.2022 ja 26.07.2022 arvamused8 kaebaja töövõime kohta. Kohus kontrollib, kas eksperthinnangutes on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega ning tehtud põhjendatud järeldused.
18.Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses välja piirangud kõigis kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades. Kaebaja ei ole väitnud, et tal esineks töötamist välistav seisund (määruse nr 39 § 4). Seda ei ole leidnud ka ekspertarstid.
19.Kaebaja tõi liikumise valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „liikumine eri tasapindadel“, „ohutu ringiliikumine“, „seismine ja istumine“ ja „liikumisega seotud muud piirangud“.
19.1.Võtmetegevus „liikumine eri tasapindadel“.
19.1.1.Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses täielik piirang (raskusaste 4). Kaebaja ei suuda raskusteta ringi liikuda ega trepist käia. Suudab ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta läbida umbes 50 m. Traumajärgselt ei suuda enam kui 5 minutit liikuda. Kaebajal on selja- ja peavalud. Kaebaja ei suuda treppidel liikuda ega vajaduse korral takistusi ületada. Pea käib ringi.
19.1.2.TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal on selles võtmetegevuses kerge piirang (raskusaste 1), viidates segatüüpi astmale. TIS-i andmetel9 vastab
Vastustaja 29.07.2022 esitatud lisa 3. Vastustaja 29.07.2022 esitatud lisa 5.
Vastustaja 29.07.2022 esitatud lisad 6 ja 7.
Vastustaja 29.07.2022 esitatud lisa 2.
9(30)
3-22-1356
kaebaja talituslik võimekus kergele piirangule võimaliku koormuspuhuse väsimise tõttu. Kopsufunktsiooni püsikahjustust ei esine. Peapööritust ja -valu on hinnatud võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“. Töövõimet piirava seljavalu kohta andmed puuduvad. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 14.05.2022 eksperthinnangus, lisades, et 2022. a jaanuaris oli jalatrauma. Puuduvad objektiivsed andmed, et püsib oluline liikumispiirang (pöördunud taas ortopeedile, kes suunanud radioloogilisele uuringule).
19.1.3.Vastustaja ekspertarst nõustus 26.07.2022 arvamuses, et kaebajal on selles võtmetegevuses kerge piirang, sest kaebajal on kerge koormustaluvuse langus hingamisteede haigusest. Viimases sissekandes (09.11.2021–10.01.2022 dr Ingrid Täht, pulmonoloog) kopsufunktsiooni kahjustust ei esine. Kaebajal võib esineda koormustaluvuse langust pikkade vahemaade läbimisel. Kaebaja ise on märkinud oma piirangu täielikuks (arvväärtusega 4). Töövõime hindamise juhendi alusel on piirang täielik, kui see takistab kogu aeg igapäevaelu, esineb pidevalt 96-100% ajast, liikumise tegevust ei ole üldse võimalik teostada, isegi abivahendit kasutades. Antud juhul ei ole kaebaja liikumine takistatud, ta ei vaja ühtegi abivahendit. TIS-süsteemis puudub reaalne kirjeldus liikumispiirangu kohta, piirang liikumisel võib esineda suuremal füüsilisel koormusel, astma ägenemisel. Kopsuastma ravimid on viimati välja ostetud 19.11.2022, mis näitab, et kaebaja tarvitab ravimeid pigem harva ja ägenemiste perioodil. Vaidemenetluses on lisandunud kaks ortopeedi sissekannet 16.05.2022 (ortopeedid Andrus Kikas ja Aleksandr Badasjan), mis antud hinnangut piirangute ja töövõime ulatuse osas ei mõjuta. Kaebajal on olnud 01.01.2022 parema põlve avulsioonmurd, millega oli ajutiselt töövõimetu kuni 25.03.2022. Kaebaja pöördus uuesti parema põlve valuga 04.05.2022, teostati MRT uuring 16.05.2022, kus jääb kahtlus eelnevalt graftiga (kõõluse transplantaadiga) taastatud eesmise ristsideme operatsiooni tüsistusele, uuele rebendile ning kaalutakse uut artroskoopilist operatsiooni, kuid see seisund ei ole aluseks püsivate piirangute hindamiseks. Kui operatsioon osutub ikkagi vajalikuks, siis operatsiooni ajal ja järgselt taastumiseks saab kaebaja võtta ajutise töövõimetuslehe. Kaebaja vajab antud juhul ka taastusravi, kus hinnatakse kaebaja liikumise võimekust. Eesmise ristsideme rebendi olemasolu ei anna alust püsivate piirangute hindamiseks. Ka rebenenud ristsidemega on võimalik taastusravi ja võimlemise foonil põlveliigese ilma oluliste piiranguteta funktsioneerimine.
19.1.4.Kohus nõustub, et selles võtmetegevuses saab piiranguid põhjustavana arvestada kaebajal diagnoositud astmat (TIS lk 24-25). Kaebajale määrati inhalaator (TIS lk 121), kuid kaebaja loobus selle kasutamisest, sest sel ei olevat mõju (TIS lk 33-34). TIS-i andmed ei kinnita, et astma esineks tihti ja raskel kujul ning põhjustaks kaebajale olulisi hingamisprobleeme. Seetõttu saab seda käsitleda kerget piirangut põhjustava tervisehädana. Lisaks on TIS-ist näha, et kaebajal on diagnoositud krooniline ülalõua urkepõletik (TIS lk 3334, 34, 69-70). Kaebajal on tihti probleeme ninakinnisusega (TIS lk 33-34, 34, 69-70, 98-99, 103). TIS-i andmetel on tegemist siiski terviseprobleemidega, mis hooajati ägenevad ja mida on olnud võimalik ravida. Seega ei saa need püsivalt töövõimet mõjutada. Kaebaja on kurtnud arstidele aastaid räginaid hingamisel (TIS lk 33-34, 34, 36-37, 71, 86, 8788, 117-118, 121). Ravi on aeg-ajalt aidanud, kuid räginad päriselt kadunud ei ole. TIS-i andmetel on räginad siiski ilma köha ja hingamisprobleemideta, seega ei saa need eelduslikult oluliselt töövõimet mõjutada. Kaebajal on esinenud mitmeid põlvevigastusi, mitte üksnes viimane, millele ekspertarstid on viidanud. 2016. a-l oli parema põlve trauma ja pärast seda esinesid perioodilised põlveprobleemid ja ebastabiilsuse episoodid (TIS lk 94-95). Detsembris 2017. a-l väänas kaebaja tantsides paremat põlve. Tuli kanda 4-6 nädalat ortoosi (TIS lk 119-120). Põlvevalu jätkus aprillis 2018. a-l, soovitati kanda ortoosi, käia massaažis ja võimlemas (TIS lk 115-116).
10(30)
3-22-1356
Põlvevalu ei taandunud ka septembriks 2018. a. Samas on märgitud, et kaebaja mängib jalgpalli ja jookseb. Kaebaja suunati taastusravisse (TIS lk 111-112, 112-113). Põlvevalud ei andnud järele ka novembris-detsembris 2018. a (TIS lk 103-104, 104), kui kaebaja suunati uuesti ortopeedi vastuvõtule. Kaebaja kaebas põlvevalu ja ebastabiilsuse tunnet, mis ei lase spordiga tegeleda. Kaebaja väänas põlveliigest uuesti märtsis 2019. a-l (TIS lk 99-100) ja aprillis 2019. a-l (TIS lk 96-97, 97-98), viimasel korral poksitrennis. Luud olid terved, jalale võis astuda, vajadusel tuli kasutada karke. Aprillis 2019. a-l tehti operatsioon (TIS lk 94-95) ja juunis 2019. a-l toimus taastusravi (TIS lk 92-93). Kaebaja kurtis detsembris 2019. a-l opereeritud põlve valu ja ebastabiilsust. Vajas ortoosi (TIS lk 86-87). Kaebaja libises 01.01.2022 tänaval ja väänas paremat põlve. Luuline vigastus. Soovitati kanda ortoosi ja karke. Nelja nädala jooksul tuli hoiduda spordist ja raskest füüsilisest koormusest. Kaebaja kurtis veel märtsis 2022. a-l põlvevalu ja liikumise piiratust (TIS lk 28-29). Kaebaja väänas aprillis 2022. a-l parema jala hüppeliigest ja valu lõi ka põlveliigesesse (TIS lk 25-26). Kurtis parema jala valusid aprillis 2022. a-l. Soovitati taastusravi, ortoosi, massaaži, võimlemist, valuvaigisteid (TIS lk 22-23). Kaebaja käis aprillis 2022. a-l füsioterapeudi juures ja teipimas (TIS lk 21-22) ning mais 2022. a-l ortopeedi juures, kes soovitas ortoosi, võimlemist, plaastreid ja valuvaigisteid (TIS lk 18-19). Näidustatud on uus operatsioon (TIS lk 19-20). Eelkirjeldatud andmed võimaldavad järeldada kaebajal põlveliigese ebastabiilsust, mis võib põhjustada põlve väljaväänamist ja pikaaegseid valusid. Seega peab kaebaja olema liikumisel ettevaatlik. Varasematel aastatel tekkisid uued põlvevigastused sportimise käigus, mis tähendab, et põlvevigastused oli lühiajalised ega takistanud kaebajal aktiivset elu elada. Hilisemalt ei ole sporditegevust näha, kuid kaebaja liigub siiski iseseisvalt ringi ja käib tihti arstide vahet. Ei ole näha, et ta kasutaks liikumisel pidevalt abivahendeid (nt karkusid, ratastooli) või teise inimese abi. Kuni uut operatsiooni pole tehtud ja selle tulemust ei ole teada, pole veel alust arvata, et kaebaja põlvevalud jäävad püsivalt kaebaja töövõimet mõjutama. Kui põlveoperatsioon kaebaja tervislikku seisundit ei paranda ja terviseprobleem jääb püsivaks, on kaebajal võimalik esitada uus töövõime hindamise taotlus. Praegusel juhul nõustub kohus ekspertarstidega, et kaebajal on liikumisel mõningaid piiranguid, kuid puudub põhjus pidada neid enamaks kui kergeks. Liikumise võimekus ei eelda, et kaebaja peab suutma kiiresti, palju või pikki vahemaid käia või joosta. Vajadusel saab liikumisel kasutada abivahendina ortoosi. Kõik töökohad ei eelda isiku pidevat ringiliikumist. Kaebajale sobiksid töökohad, kus ta saaks vastavalt vajadusele jalgu puhata. Puusaliigeste valu ja liikumisepiiratust on kaebaja kurtnud vaid ühel korral vahetult enne töövõime hindamist märtsis 2022. a-l (TIS lk 28-29), mistõttu ei saa olla tegemist püsiva terviseprobleemiga. Kaebaja on kurtnud arstidele mõningatel juhtudel ka seljavalusid. Detsembris 2017. a-l soovis ta saada saatekirja taastusravisse (TIS lk 120-121). Aprillis 2018. a-l kurtis, et ei saa kaua istuda, sest seljas tekib valu (TIS lk 113-114). Septembris 2019. a-l kurtis seljavalusid nimmepiirkonnas (TIS lk 90-91), sama aasta oktoobris aeg-ajalt esinevaid valusid kord vasakul ja kord paremal pool seljas (TIS lk 88-89). Seljavalude osas soovitati pöörduda edasisteks uuringuteks perearsti poole. Vahepealsel ajal ei ole kaebaja seljavalusid kurtnud ja neid ei ole uuritud. Uuesti kurtis alaseljavalusid alles aprillis 2022. a-l. Kohtu hinnangul ei saa eeltoodust järeldada, et kaebajal esinevad püsivad ja kaebaja igapäevaelu oluliselt segavad seljavalud, kui kaebaja on käinud selle probleemiga arsti juures harva ega ole lasknud oma terviseprobleemi uurida. Sellised episoodilised valuperioodid ei saa töövõimet püsivalt mõjutada. Kohus ei nõustu ekspertarstidega, et peavalu ja -pööritusega seotud probleeme saab hinnata üksnes ohutu ringiliikumise juures. Ohutut ringiliikumist saavad pidevad peavalud ja -pööritus mõjutada siis, kui need võivad põhjustada minestamisi, raskusi ümbritseva tajumisel vms. Samas saavad kroonilised peavalud mõjutada ka jõudlust liikumisel. Peapööritus võib 11(30)
3-22-1356
vähendada võimekust liikuda. Arvestades kaebajal avarii tagajärjel tekkinud ajukahjustust, ei saa peavalude ja -pööritusega seotud probleeme selgelt eitada. TIS-ist nähtuvalt on kaebaja väitnud peavalude sagedasemaks muutumist. Seega tulnuks neid terviseprobleeme selles võtmetegevuses hinnata. Kohus ei saa seda teha ekspertarstide eest, üksnes hinnata, kas ekspertarstid on kõigi oluliste asjaoludega hindamisel arvestanud. Eeltoodud põhjendustel ei saa kohus nõustuda ekspertarstidega, et kaebajal on selles võtmetegevuses kindlasti kerge piirang, sest ekspertarstid on osade kaebaja terviseprobleemidega jätnud arvestamata.
19.2.Võtmetegevus „ohutu ringiliikumine“.
19.2.1.Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses raske piirang (raskusaste 3). Kaebaja ei suuda ohutult siseruumides ega väljas ringi liikuda. Suudab suurte raskustega ohutult tänaval liikuda, sh kohtades, kus pole varem käinud. Kaebaja ei suuda liikuda ohutult siseruumides, sh ruumides, kus pole varem käinud. Vaid lamades on ohutu. Tõusmine ja igasugune liikumine on tugevalt häiritud.
19.2.2.TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal on selles võtmetegevuses kerge piirang (raskusaste 1), viidates kroonilise traumajärgse peavalu diagnoosile, vestibulaarfunktsiooni muude haigusseisundi diagnoosile ja kõrvavile ehk tinnituse diagnoosile. TIS-i andmetel vastab kaebaja talitluslik võimekus kergele piirangule peavalu ja peapöörituse tõttu. Mitte mingisuguseid retseptipõhiseid peavaluravimeid proovinud ei ole, rääkimata kasutamisest. Töötervishoiuarsti vastuvõtul kinnisilmi asendis ebakindel. Olulisi piiranguid ohutul ringiliikumisel digiloos objektiivselt kirjeldatud ei ole. Kõrvaarstile ei ole pöördunud. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 14.05.2022 eksperthinnangus.
19.2.3.Vastustaja ekspertarst nõustus 26.07.2022 arvamuses, et kaebajal on selles võtmetegevuses kerge piirang, sest kaebajal esineb kaebus peavalule ja -pööritusele, kõrvade kohinale. Nägemise ja kuulmise piiranguid või raskeid kehalisi piiranguid, mis ohutut ringliikumist segaksid, kaebajal ei esine. Kaebaja on märkinud taotluses ise piirangu raskeks (arvväärtusega 3), mis tähendab, et piirangud peaksid esinema 50-95% ajast, kaebuses halduskohtule on kaebaja hinnanud piirangu täielikuks (arvväärtusega 4) ehk piirangud peaksid esinema 96-100% ajast, mis tähendaks, et kaebaja ei oleks võimeline väljas käima ja orienteeruma kohtades. Vaatamata peapöörituse kaebusele siiski objektiivseid tasakaaluhäireid kirjeldatud ei ole. Kaebaja kaebuste alusel arstidele on tal peavalu ja -pööritus, mis on 11.09.2016 raske mootorratta liiklusavarii järgselt süvenenud. Mainitud liiklusavariist on möödas enam kui 5 aastat. Vaatamata kaebaja perioodilistele kaebustele peavalude ja halva enesetunde osas, on ta ka vahepealsel perioodil tegelenud aktiivse eluviisiga, harrastab laskesporti. Kaebaja väidab, et põlvetrauma on saadud liiklusavariis 2016. a, kuid TIS-i andmetel on ta saanud parema põlveliigese traumasid aktiivse eluviisi tõttu peale aastat 2016, tantsides ühe aasta möödumisel õnnetusest 16.12.2017 (dr Vassili Novak 12.12.2017– 16.12.2017), sama põlve korduva trauma poksitrennis 23.04.2019 (ortopeed dr Dmitri Kulak 23.04.2019–24.04.2019), 19.03.2022 parema käe trauma trennis (dr Kristiina Põld erakorraline meditsiin 19.03.2019). Kaebaja on käinud tööl, töötanud autojuhi ja ekspediitorina. Praegu kirjeldab kaebaja, et ei käi tööl, vaid teeb võimalusel kodus arvutitööd. Kaebajat on läbi vaadatud arstide poolt korduvalt. Kaebaja pöördus lühikese ajavahemiku jooksul enne töövõime hindamist mitmete arstide poole 22.02.2022–03.05.2022, tal ei ole ühegi arsti poolt tuvastatud kesknärvisüsteemi ega ka perifeersete närvide patoloogiat, reflekside häiret ega ka objektiivset tasakaaluhäiret. Objektiivset neuroloogilist kõrvalekallet ei kirjelda üksi mainitud arstidest, tasakaaluhäiret ei kirjeldata, närvide reaktsioonid ja refleksid on normis. Neuroloog dr Aleksandr Rand kirjeldab 03.05.2022 valulikkust liigutamisel rindkere lülisamba osas ja
12(30)
3-22-1356
roietevaheliste närvide piirkonnas, kõik neuroloogilised objektiivselt hinnatud testid vastavad normile, dr Rand vaatab üle 21.08.2020 teostatud aju MRT uuringu, kus on oimupiirkonnas vana tsüstiline kahjustus aju võrkkelmel, aju koldelist ja mahulist kahjustust ei ole, samuti hindab ta 18.02.2021 lülisamba kompuutertomograafia uuringut, kus esineb 5.-8. rinnalülide vaheliste kõhreliste diskide madaldumine, kuid mingeid seljanärvide kompressioone ei kirjelda. Uute uuringute teostamiseks ja neuroloogi jälgimiseks ta vajadust ei näe. Töötervishoiu arst dr Anatoli Semjonov kirjeldab 21.03.2022, et kaebaja töötab firmas autojuhina, aga praegu ei tule kaebaja enda sõnul toime, et ta hetkel ei suuda tervise tõttu töötada autojuhina. Kaebaja kaebuseks on igapäevane peavalu, pearinglus, kohin peas, samuti valu rindkere piirkonnas. Dr Semjonov teostas põhjaliku läbivaatuse ja leidis, et kopsu ja südametöö, kaasa arvatud vererõhk vastavad normile, kõik kõõlusrefleksid vastavad normile, kaebaja oli suuteline tegema sõrme- ja ninakatsu suletud silmadega, esines kerge ebakindlus Rombergi testis ehk esines vähene kõikumine seistes püsti jalad koos käed ees ja silmad kinni. Dr Semjonov ei märgi, et test oleks positiivne ja kaebaja vajaks lisauuringuid. Töötervishoiu arst ei ole väitnud, et kaebaja tervisetõend liikluses osalemiseks on kehtetu või see kavatsetakse kehtetuks tunnistada. Töövõimet ei hinnata konkreetse ameti raames, vaid üldiselt. Töötervishoiuarst leiab, et painutused ette on lülisamba rinnaosas valulikud ja roiete vahelised lihased on pinges, et esineb pinget põlve- ja puusaliigestes. Soovitab kaebajale psühhoteraapiat ja taastusravi. Arvestades, et kaebajal ei ole nägemise, kuulmise, luu- ja lihaskonna ning närvisüsteemi objektiivset kahjustust, kaebaja ei saa mingit püsiravi seoses peavalu ja pearinglusega, ei saa hinnata piirangut kaebaja kaebuste alusel enam kui kergeks. Rindkerevalu kummardamisel ohutut ringiliikumist ei piira.
19.2.4.Kohus nõustub ekspertarstidega, et kaebajal ei saa selles võtmetegevuses hinnata piirangut raskemaks kui kerge. Kaebaja on kurtnud mitmel korral arstidele kõrvade tinnitust (TIS lk 28-29, 29-30, 81-82, 113114), kuid kuulmise langust ei ole tuvastatud. Sellele terviseprobleemile vaatamata on kaebaja olnud füüsiliselt aktiivne, käinud mitmetes sporditrennides ja tööl (autojuhina), juhtinud pereäri, seega ei saa seda tervisehäda pidada kaebaja igapäevaelu oluliselt segavaks, vaid pigem kergeks. Kohus kajastas juba eespool kaebaja põlveprobleeme. Kaebaja on kurtnud põlveliigese ebastabiilsust, kuid põlveväänamised on toimunud enamasti füüsiliselt aktiivse sporditegevuse käigus, mitte tavapärase ringiliikumise käigus (v.a talvel libedaga kukkumised). TIS-i andmed ei kinnita, et kaebajal oleks põlveliige ebastabiilsuse või põlvevalude tõttu olulisi piiranguid ohutul ringiliikumisel – kaebajal ei ole esinenud tasakaaluprobleeme või kukkumisi. Kaebaja ei kasuta käimisel abivahendeid ega teise inimese abi. Sel põhjusel ei saa ka põlveprobleemid põhjustada selles võtmetegevuses enamat kui kerget piirangut. Kaebajal ei ole TIS-i andmetel olnud teadvuskaotushooge, tasakaalukaotusi ega pidevaid kukkumisi. Samuti ei ole kaebajal diagnoositud pikemat aega kestnud seljavalu, mis ohutut ringiliikumist võiks mõjutada. Kaebaja on kurtnud järjepidevalt arstidele peavalusid ja -ringlust (TIS lk 24-25, 26-27, 27-28, 28-29, 29-30, 34-35, 70-71, 81-82, 102-103, 113, 113-114, 114-115, 118), mis on arstide hinnangul liiklusavarii käigus saadud peatrauma tagajärg. Viimasel ajal on peavalud muutunud igapäevaseks. Kaebajale on 2021. a aprillis määratud ravimiks Betahistinumi. Samuti on kaebaja suunatud psühhiaatri vastuvõtule. Kuna TIS-i andmetel ei ole peavalud ega -pööritus põhjustanud kaebajale kukkumisi, teadvuskaotusehooge ega mõjutanud muud moodi ohutut ringiliikumist, siis nõustub kohus ekspertarstidega, et see terviseprobleem ei saa kaebajale selles võtmetegevuses töövõimet oluliselt mõjutavaid piiranguid põhjustada.
13(30)
3-22-1356
19.3.Võtmetegevus „seismine ja istumine“.
19.3.1.Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses täielik piirang (raskusaste 4). Kaebaja ei suuda raskusteta ja valu tundmata kehaasendeid säilitada ega vahetada. Ta ei suuda ühel kohal olla seistes või istudes, tundmata valu või väsimust. Kaebaja ei suuda kehaasendeid vahetada, nt püsti tõusta, toolile istuda, kummardada jne. Igasugune istumine, seismine ei ole võimetekohane valudeta ja pearingluseta.
19.3.2.TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puudub selles võtmetegevuses piirang (raskusaste 0), sest piiranguid on hinnatud liikumise valdkonna teistes võtmetegevustes. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 14.05.2022 eksperthinnangus, lisades, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei ole TIS-i andmetel töövõimet mõjutavad. Puuduvad objektiivsed andmed selle kohta, et läbielatud jalatrauma põhjustaks siiani püsivat töövõimepiirangut.
19.3.3.Vastustaja ekspertarst nõustus 26.07.2022 arvamuses, et kaebajal puudub selles võtmetegevuses piirang, kuna puudub informatsioon haiguslugudes, et kaebajal esineb piiranguid asendite vahetamisel. Kaebajal ei esine sellist kehalist haigust, mis töövõime hindamise juhendi antud punktis kirjeldatud piiranguid kinnitaks. Kaebaja kaebab küll aeg-ajalt valulikkust rindkere painutamisel, kuid see ei mõjuta antud piirangut. Kaebaja ise on hinnanud piirangu täielikuks, mis tähendab, et piirangud peaksid esinema 96-100% ajast. Kaebaja ei vaja kõrvalabi ega abivahendeid, üksi arst ei ole kirjeldanud tema füüsilist abitust asendite vahetamisel, istumisel või seismisel. Puuduvad objektiivsed füüsilisest või neuroloogilisest seisundist tulenevad piirangud.
19.3.4.Kohus ei nõustu ekspertarstidega, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses igasugused piirangud. Kaebajal esinevad põlvevalud saavad mõjutada ka istumise ja püsti tõusmise funktsiooni, kuna need koormavad põlvi. Põlvevalud on esinenud pärast põlveväänamisi ja tavaliselt kestnud pikemat aega. Kaebaja on saanud ravi, sh operatiivset ravi, ja taastusravi, kasutanud ortoosi. Samuti plaaniti uut operatsiooni. Seega tulnuks põlvevalusid ka selles võtmetegevuses hinnata. Seljavalusid on kaebaja kurtnud harva, seda pole uuritud ega ravitud (TIS lk 21-22, 88-89, 9091, 113-114, 120-121). Seetõttu puudub alus tuvastada, et kaebajal oleks püsiv seljavalu, mis tema igapäevaelu oluliselt segaks ja töövõimet mõjutaks. Puusaliigeste valu on esmakordselt maininud alles märtsis 2022. a-l vahetult enne töövõime hindamist, mistõttu ei saa olla tegemist püsiva terviseprobleemiga. Ekspertarstid on jätnud hindamata ka kaebajal esinevad peavalud ja -pöörituse. Need saavad omada mõju nt püsti tõusmisel või kummardamisel. Tegemist on terviseprobleemiga, mille olemasolu ei saa selgelt välistada, arvestades kaebajal tuvastatud ajukahjustust. TIS-i andmetel on kaebaja kurtnud peavalude sagedasemaks muutumist. Samuti on ta suunatud psühhiaatri vastuvõtule. Seega tulnuks selle probleemiga selles võtmetegevuses arvestada. Kohus ei nõustu ekspertarstiga, et valu lülisamba rinnaosas ei saa kehaasendite muutmisele mõju avaldada. Kehaasendi muutmine tähendab ka kummardumist (vt Eesti Töötukassa juhatuse 10.06.2021 otsusega nr 99 kinnitatud „Juhend töövõime hindamise eksperdiarvamuse andmiseks“10, lk 33). Valud rinnaosas avaldavad mõju kummardumisele. Kaebaja kurtis valu lülisamba rinnaosas aprillis 2021. a (TIS lk 70-71), kuid ka varasemast epikriisist (TIS lk 105106) on näha aastaid kestnud rinnavalusid. Tegemist on avarii käigus saadud trauma tagajärjega. Kaebaja suunati magnetravile ja massaaži. 2021. a sügiseks olid valud vähenenuks (TIS lk 3410
Vastustaja 29.07.2022 esitatud lisa 8.
14(30)
3-22-1356
35). Kaebaja hakkas uuesti valusid kurtma 2022. a kevadel enne töövõime hindamist (TIS lk 2425, 28-29, 29-30). Kaebaja suunati taastusravisse. Epikriiside kohaselt on kaebaja painutused lülikeha rinnaosas valulikud ja piiratud. 2021. a aprilli epikriisist (TIS lk 70-71) järeldub, et tegemist on 2016. a-l toimunud trauma (liiklusavarii) tagajärjega. Eeltoodud põhjendustel ei nõustu kohus ekspertarstidega, et kaebajal ei saa selles võtmetegevuses kindlasti mingeid piiranguid tuvastada. Piirangute tuvastamine ei ole kohtu ülesanne. Kohtu ülesanne on kontrollida, kas ekspertarstid on kõigi terviseprobleemidega töövõime hindamisel õigesti arvestanud.
19.4.Võtmetegevus „liikumisega seotud muud piirangud“.
19.4.1.Kaebaja leidis, et tema piirangud selles võtmetegevuses on muutlikud (raskusaste 9). Liikumine on väga häiritud. Magamisega on suured probleemid.
19.4.2.TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puudub selles võtmetegevuses piirang (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Esitatud kaebuste kohta digiloos andmed puuduvad. TTO ekspertarst jäi sama seisukoha juurde ka 14.05.2022 eksperthinnangus.
19.4.3.Vastustaja ekspertarst nõustus 26.07.2022 arvamuses, et kaebajal puudub selles võtmetegevuses piirang, sest kaebaja kaebus unehäiretele esineb TIS-i andmetel harva. Kaebaja on märkinud taotluses ise piirangu muutlikuks (arvväärtusega 9). Viimase 2 aasta jooksul on väljastatud unerohu retseptid 2022. a kevadel 2 korral, mistõttu ei ole piirang töövõimet mõjutav.
19.4.4.Kohus leiab, et liikumisega seotud probleeme on hinnatud sama valdkonna teistes võtmetegevustes. Unehäireid saab liikumise valdkonnas arvestada, sest magamatus tekitab väsimust ja jõuetust ning see avaldub ka liikumisel. Kaebaja on kurtnud arstidele mitmel korral uneprobleeme (TIS lk 24-25, 26-27, 27-28, 28-29, 37-69, 73-77, 87). Samas ei saa TIS-ist järeldada, et unerohud kaebaja uneprobleeme ei leevendaks. Uneprobleemid võivad olla põhjustatud ka psüühilistest probleemidest. Kaebaja on läinud psühhiaatri vastuvõtule ja saanud ravi. Seni puudub alus arvata, et ravi ei ole efektiivne ja kaebaja uneprobleeme ei lahenda. Seetõttu puudub alus tuvastada kaebajal selles võtmetegevuses püsivat piirangut.
19.5.Liikumise valdkonna kokkuvõte.
19.5.1.TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal on selles valdkonnas kerge piirang (raskusaste 1). Koormuspuhuse väsimise ning peapöörituse ja -valu tõttu esinevad piirangud kestval ja intensiivsel ringiliikumisel, samuti ohutul ringiliikumisel. Piirangud on põhjustatud kopsuhaigusest ning kesknärvisüsteemi- ja sisekõrva kahjustusest. Piirangu põhjustanud haiguse kulg on tõenäoliselt vähe muutuv. Kaebaja on osaliselt kohanenud. Piirangu põhjuseks on episoodilised ja paroksüsmaalsed ehk äkkhootised häired; sisekõrvahaigused; kõrva muud haigusseisundid; alumiste hingamisteede kroonilised haigused. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 14.05.2022 eksperthinnangus.
19.5.2.Vastustaja ekspertarst nõustus 26.07.2022 arvamuses, et kaebajal on selles valdkonnas kerge piirang.
19.5.3.Kohus leiab, et ekspertarstid ei ole selles valdkonnas kõigi kaebaja terviseprobleemidega arvestanud. Osad vead on parandanud vastustaja ekspertarst, kelle hinnang on oluliselt põhjalikum kui TTO ekspertarsti hinnang. Kuid ka vastustaja ekspertarst ei ole kõigi kaebaja terviseprobleemidega arvestanud. Kohus ei saa hinnata kaebaja töövõimet ekspertarstide eest. Samuti ei saa kohus olla veendunud, et valdkonna piirangu raskusaste oleks 15(30)
3-22-1356
jäänud samaks, kui kõigi kaebaja terviseprobleemidega oleks asjakohaselt arvestatud. Seetõttu ei loe kohus selles valdkonnas hinnatud piirangu raskusastet põhjendatuks.
20.Kaebaja tõi käelise tegevuse valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „käte sirutamine“, „asjade liigutamine“, „käteosavus“ ja „käelise tegevusega seotud muud piirangud“.
20.1.Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „käte sirutamine“ raske piirang (raskusaste 3). Kaebaja ei suuda raskusteta käsi üles tõsta. Suudab suurte raskustega tõsta käsi nii palju, et nt riiulilt mingit eset kätte saada. Pea hakkab ringi käima, kaotab tasakaalu ja kukub. Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „asjade liigutamine“ mõõdukas piirang (raskusaste 2). Kaebaja ei suuda raskusteta asju liigutada. Suudab mõõdukate raskustega tõsta ja liigutada 1-liitrist vedelikuga täidetud anumat. Parematel päevadel kergemaid suudab, kuid on päevi, kui ei suuda midagi kätte võtta. Kaebaja suudab mõõdukate raskustega tõsta ja liigutada suurt ja kerget eset, nt patja või tühja pappkasti. Lapsed aitavad asju sättida. Ise ei suuda esemeid edukalt liigutada. Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „käteosavus“ mõõdukas piirang (raskusaste 2). Ei suuda raskusteta käsi ega sõrmi liigutada. Suudab seda teha mõõdukate raskustega. Tähelepanuhäired ja valud segavad käte kasutamist. Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „käelise tegevusega seotud muud piirangud“ on muutlikud (raskusaste 9). Peas on nagu huilgav elektrijaam ja see segab käte liigutamist.
20.2.TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad viidatud võtmetegevustes ja valdkonnas tervikuna piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Digiloos puuduvad andmed käelise tegevuse piirangute kohta. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 14.05.2022 eksperthinnangus.
20.3.Vastustaja ekspertarst nõustus 26.07.2022 arvamuses, et kaebajal puuduvad selles valdkonnas piirangud, sest TIS-is puuduvad andmed käeliste piirangute ja ka vastavate diagnooside (õlavöötme või liigeste haiguste) kohta. Kaebaja on kirjeldanud oma subjektiivseid enesetunde kaebusi, pearinglust ja tasakaaluhäiret, mida ei ole tõendatud ühegi objektiivse leiuga. Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad ütlusi kinnitama ka terviseandmed. Kaebaja väidab, et tema käelist tegevust takistavad ka tähelepanuhäire ja valud, kuid antud võtmetegevustes hinnatakse piiranguid, mis on seotud käte motoorikaga, hinnatakse, kas on võimalik käsi välja sirutada, esemeid haarata, sõrmedega vajalikke liigutusi teha. Kaebajal ei ole tuvastatud töötervishoiu arsti ega neuroloogi sissekannetes käte motoorika häireid (dr Aleksandr Rand neuroloog 03.05.2022–03.05.2022, dr Anatoli Semjonov töötervishoid 21.03.2022–25.03.2022).
20.4.Kohus nõustub ekspertarstide hinnanguga, et kaebajal puuduvad selles valdkonnas töövõimet mõjutavad püsivad piirangud. TIS-i andmetel on kaebaja kurtnud 13.12.2017 valu traumeeritud käes, käe nõrkust ja seda, et vahel ei saa asju rusikas hoida (TIS lk 120-121). 16.12.2017 kurtis kaebaja kukkumise tagajärjel parema käelaba väänamist, kahe sõrme paistetust ja valu (TIS lk 119-120). 19.03.2019 kurtis kaebaja trennis saadud parema käe põrutust ja valu (TIS lk 100-101). 2020. a jaanuaris vigastas kaebaja vasaku käe viiendat sõrme. Traumaatilist vigastust ei tuvastatud (TIS lk 84-85). Tegemist oli lühiajaliste tervisehädadega. Hiljem ei ole kaebaja arstidele käte, sõrmede ega õlgade valusid või liikumise piiratust kurtnud ja neid ei ole uuritud. Seega ei ole TIS-i andmetel kaebajal püsivaid sõrmede, käte või õlgade vigastusi või valusid, mis saaksid tal käelist tegevust takistada. Kaebajal on olemas relvaluba ja mootorsõiduki juhiluba, mis näitavad, et kaebaja käeline tegevus peab olema korras. Samuti on kaebaja tegelenud aktiivselt spordiga, sh poksiga, mis samuti näitab, et kaebaja käelised
16(30)
3-22-1356
tegevused ei ole piiratud. Viited peavalule ja tähelepanuhäiretele on siinkohal asjakohatud, sest need ei takista käte tegevust ega liigutusi.
21.Kaebaja tõi teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „teabe edasiandmine“, „teabe vastuvõtmine“ ja „teabevahetusega seotud muud piirangud“.
21.1.Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „teabe edasiandmine“ raske piirang (raskusaste 3). Kaebaja ei suuda teiste inimestega raskusteta kõneledes ega kirjalikult suhelda. Suudab suurte raskustega teisele inimesele lihtsa teabe edasi anda. See on peaaegu võimatu. Kirjutamisel aitab alati poeg. Ei ole püsivust kirjutamiseks. Kõne on katkendlik ja mõte hüplik. Poeg aitab vahendada mõtteid ja soove. Kaebaja leidis, et tal on võtmetegevuses „teabe vastuvõtmine“ mõõdukas piirang (raskusaste 2). Kaebaja ei suuda raskusteta öeldut kuulda ega kirjapandut lugeda. Kuuleb või saab teise inimese huultelt lugeda lihtsat teavet. Kuid on segaduse hetki, kui ei saa kuuldust aru. Näeb mõõdukate raskustega lugeda suures kirjas trükitud teadet. Keeruline on pilku kontsentreerida, et asju vaadata. Kaebaja leidis, et tema piirangud võtmetegevuses „teabevahetusega seotud muud piirangud“ on muutlikud (raskusaste 9). Pisut näeb väikeseid tähti, kuid kõik hüpleb ja sõnade kokkulugemine on keeruline.
21.2.TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad viidatud võtmetegevustes ja valdkonnas tervikuna piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Esitatud kaebuste kohta digiloos andmed puuduvad. Isikul on nii mootorsõidukijuhi kui relvaomaniku tervisetõend. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 14.05.2022 eksperthinnangus.
21.3.Vastustaja ekspertarst nõustus 26.07.2022 arvamuses, et kaebajal puuduvad selles valdkonnas piirangud, sest kaebajal ei ole TIS-is andmeid kuulmise, nägemise ja kõnehäirete kohta, mida antud valdkonnas hinnatakse. Silmaarsti vastuvõtul ja kuulmisuuringul ei ole kaebaja TIS-i andmetel käinud ega ei ole vastavaid kaebuseid arstidele esitanud. Kui sellised kaebused esinevad, siis tuleks arsti vastuvõtule pöörduda. Nimetatud piiranguid on võimalik objektiivselt hinnata.
21.4.Kohus nõustub ekspertarstidega, et kaebajal puuduvad selles valdkonnas töövõimet mõjutavad püsivad tervisehädad. TIS-i andmed ei kinnita, et kaebajal oleks mingeid probleeme nägemisega. Kaebaja ei ole seda arstidele kurtnud ja seda ei ole ka uuritud. 04.09.2018 kontrolli käigus leiti, et kaebaja nägemine on korras (TIS lk 106-107). Kaebaja ei kanna prille. Tal on olemas mootorsõiduki juhiluba ja relvaluba, seega peab kaebaja nägemine olema korras. Viidet nägemisteravuse langusele TIS-ist ei nähtu. Samuti ei kinnita TIS-i andmed, et kaebajal oleks rääkimise või eneseväljendamisega mingeid raskusi. Kaebaja on aastate jooksul palju kordi arstide vahet käinud ja suutnud neile oma probleeme selgitada. Epikriisides ei ole välja toonud, et kaebajast oleks raske aru saada või ta ei suudaks end väljendada. Kaebaja on kurtnud arstidele tinnitust (TIS lk 113-114) ja kohinat (TIS lk 24-25, 28-29) kõrvades, kuid ei ole kurtnud kuulmislangust ja seda ei ole ka diagnoositud. Ajutise tervisehädaga (kuulmetõrveummistus, TIS lk 69-70) ei saa töövõime hindamisel arvestada. Seega ei ole kaebajal raskusi ka kuulmisega. TIS-i andmed ei kinnita kaebajal arusaamisvõime või mõistmisega seotud probleeme.
17(30)
3-22-1356
22.Kaebaja tõi teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „teadvusel püsimine“, „tualettruumi toimingud“ ning „teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud“.
22.1.Võtmetegevus „teadvusel püsimine“.
22.1.1.Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses täielik piirang (raskusaste 4). Kaebaja ei püsi raskusteta teadvusel. Vähemalt kord nädalas esineb teadvushäireid, kaotab teadvuse.
22.1.2.TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Digiloos puuduvad andmed teadvushäirete kohta. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 14.05.2022 eksperthinnangus.
22.1.3.Vastustaja ekspertarst nõustus 26.07.2022 arvamuses, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses piirangud, sest kaebaja väide, et kaotab teadvuse kord nädalas, ei ole TIS-i andmetel tõene. Mitte üheski haigusloos, välja arvatud 11.09.2016 esinenud teadvusekaotuse hoog raske ajutrauma tõttu, ei ole teadvusekaotust kirjeldatud. Kaebaja on märkinud võtmetegevuses esineva piirangu täielikuks (arvväärtusega 4). Töövõime hindamise juhendi alusel on piirang täielik, kui see takistab kogu aeg igapäevaelu, esineb pidevalt 96-100% ajast. Tegemist oleks väga raske seisundiga, mis vajaks tõsiseid uuringuid, põhjuse väljaselgitamist ja seisundi teket ning teadvuse kaotuse hoogusid ennetavat ravi. Kaebaja ei ole pöördunud selliste kaebustega arstide poole, tal ei ole diagnoositud epilepsiat või muust aju vereringe häirest põhjustatud haigust ega määratud vastavat ravi.
22.1.4.Kohus nõustub ekspertarstidega, et kaebajal ei ole selles võtmetegevuses püsivaid piiranguid. TIS-i andmed ei kinnita kaebaja väidet, et tal oleks esinenud teadvusekaotuse hooge või et ta põeks mõnda haigust, mis teadvusekaotust põhjustaks. Kaebaja on kurtnud küll korduvalt arstidele peavalusid, kuid need ei ole TIS-ist nähtuvad toonud kaasa minestamisi. Seetõttu puudub alus tuvastada kaebajal selles võtmetegevuses töövõimet mõjutavat piirangut.
22.2.Võtmetegevus „tualettruumi toimingud“.
22.2.1.Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses täielik piirang (raskusaste 4). Kaebaja ei suuda raskusteta oma soolt või põit kontrollida. Iga päev esineb põie või soole kontrollimisega vms raskusi. Abikaasa aitab WC-s käia.
22.2.2.TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Digiloos puuduvad andmed selle valdkonna piirangute kohta. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 14.05.2022 eksperthinnangus.
22.2.3.Vastustaja ekspertarst nõustus 26.07.2022 arvamuses, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses piirangud. Kaebaja on märkinud võtmetegevuses esineva piirangu täielikuks (arvväärtusega 4), mis tähendaks, et kaebajal puuduks soole- ja põietegevuse kontrollimise võime ja ta vajaks kõrvalabi või abivahendeid põie ja soole tühjendamisel. Sellist probleemi põhjustavat haigust ega piiranguid TIS-is ei ole kirjeldatud. Puuduvad sellised neuroloogilised, soole- või põiehaigused.
22.2.4.Kohus nõustub ekspertarstidega, et kaebajal ei saa selles võtmetegevuses püsivaid terviseprobleeme tuvastada. 14.10.2019 epikriisist nähtuvalt on kaebaja kurtnud urineerimise sagenemist nii päevasel kui ka öisel ajal. Anamneesis on krooniline neerupuudulikkus (TIS lk 88-89) ja krooniline prostatiit (TIS lk 37-69). Kaebaja käis uroloogi korduval vastuvõtul, massaažis, sai ravi. Pärast seda ei ole kaebaja urineerimisprobleeme kurtnud. Soole 18(30)
3-22-1356
tühjendamisega seotud probleeme TIS ei kajasta. Samuti ei kinnita TIS-i andmed, et kaebaja ei suudaks soolt või põit ise kontrollida ja kasutaks nende probleemide tõttu abivahendeid (nt mähkmeid). Kaebajal ei ole selliseid liikumisprobleeme, mis takistaks tualeti kasutamist. Seetõttu puudub alus tuvastada kaebajal selles võtmetegevuses töövõimet mõjutavat piirangut.
22.3.Võtmetegevus „teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud“.
22.3.1.Kaebaja leidis, et tema piirangud selles võtmetegevuses on muutlikud (raskusaste 9). Kaebajal on tugevad tasakaaluprobleemid ja vajab abi kõigis hügieenitoimingutes.
22.3.2.TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piiranguid ei saa terviseandmete alusel kinnitada, sest olemasolevad tegutsemispiirangud enesehoolduse defitsiiti ei põhjusta. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 14.05.2022 eksperthinnangus.
22.3.3.Vastustaja ekspertarst nõustus 26.07.2022 arvamuses, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses piirangud. Kaebaja on märkinud võtmetegevuses esinevad piirangud muutlikuks (arvväärtusega 9), mis tähendaks, et ta aeg-ajalt vajab kõrvalabi hügieeni toimingutes. Kaebajal ei esine käelises tegevuses ja liikumises selliseid piirangud, mis mõjutaks kaebaja enesehooldust sel määral, et ta ei suudaks tavapäraseid toiminguid sooritada.
22.3.4.Kohus nõustub ekspertarstidega, et TIS-i andmed ei võimalda kaebajal selles võtmetegevuses piiranguid tuvastada. Terviseandmetel ei ole kaebaja arstidele tasakaaluprobleeme kurtnud. Samuti ei ole näha, et kaebaja ei suudaks ise oma hügieenitoimingutega hakkama saada.
22.4.Kaebaja ei ole toonud välja piiranguid võtmetegevuses „söömine ja joomine“. Piiranguid ei ole tuvastanud ka ekspertarstid. Kohus ei nõustu ekspertarstidega, et kaebajal ei saa selles võtmetegevuses kindlasti mingeid piiranguid tuvastada. TIS-i andmetel on kaebajal olnud pikaajaliselt probleeme maovalude ja kõrvetistega (TIS lk 72-72, 77-78, 78-79, 79-80, 80-81, 90-91, 91, 93-94, 94, 105-106, 106-107, 107-108, 108-109, 109-110, 110-111, 114-115, 116, 123). Kaebaja on käinud oma terviseprobleemiga korduvalt arstide vahet ja mitmel korral erakorralise meditsiini vastuvõtul. On olnud oksendamist, iiveldust, kõhulahtisust, söömishäireid, kehakaalu kiiret langust. Tuvastati maksasteatoosi tunnused. Kahtlustati ka somatiseerunud neuroosi. Arvati, et tegemist võib olla mingi muu haiguse eelseisundiga või pikaaegse antibiootikumide tarvitamise tagajärjega. Samuti peeti võimalikuks haavandihaigust. TIS ei näita, et kaebaja probleem oleks lõpliku lahenduse leidnud. Arvestades maovalusid, iiveldust ja oksendamisi, ei saa välistada, et kaebajal võivad olla piirangud söömise ja joomise toimingute juures, mis tema igapäevaelu häirivad.
22.5.Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna kokkuvõte.
22.5.1.TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad selles valdkonnas piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 14.05.2022 eksperthinnangus.
22.5.2.Vastustaja ekspertarst nõustus 26.07.2022 arvamuses, et kaebajal puuduvad selles valdkonnas piirangud.
22.5.3.Kohus leiab, et kuna ekspertarstid jätsid kaebajal ühes võtmetegevuses piirangute olemasolu hindamata, siis ei saa kohus olla veendunud, et kaebajal puuduvad selles valdkonnas piirangud.
19(30)
3-22-1356
23.Kaebaja tõi õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „tegevuste õppimine“, „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ ning „õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud“.
23.1.Võtmetegevus „tegevuste õppimine“.
23.1.1.Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses raske piirang (raskusaste 3). Kaebaja ei suuda raskusteta selgeks õppida ega teha lihtsamaid või keerulisemaid igapäevategevusi. Kaebaja suudab suurte raskustega õppida selgeks lihtsaid tegevusi. See on peaaegu võimatu. Kaebajal on suured mäluprobleemid. Ei suuda asju meeles pidada ega õppida selgeks keerulisi tegevusi. Tal ei ole pika- ega lühiajalist mälu. See takistab igasugust mõtestatud tegevust.
23.1.2.TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal on selles võtmetegevuses kerge piirang (raskusaste 1), viidates kergele orgaanilisele tunnetushäirele. TIS-i andmetel vastab kaebaja talitluslik võimekus kergele piirangule võimaliku kerge mäluhäire tõttu. Isikule on relvaloa taotlemise käigus teostatud kognitiivsete võimete ja isiksuseuuring, milliste kohaselt kognitiivne võimekus on normi tasemel, mõnedes aspektides normi madalamal tasemel, teistes aga võimed keskmised või isegi head; isiksusepatoloogiat uuringu alusel ei esine. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 14.05.2022 eksperthinnangus.
23.1.3.Vastustaja ekspertarst nõustus 26.07.2022 arvamuses, et kaebajal on selles võtmetegevuses kerge piirang, sest kaebajal on testide järgselt diagnoositud kerge orgaaniline tunnetushäire, mis võib viidata võimalikule kergele mäluhäirele. Vaimset võimekust on objektiivselt hinnatud. 03.07.2020 psühhiaater dr Martin Kivivare teostatud psühhiaatri hinnangul relvaloa taotluseks (relvaluba kehtib alates 2010. a-st, kaebaja huvitub laskespordist ja käib ka sõpradega võistlemas, eitab varasemat psühhiaatrilist ravi) on kaebaja üldine intellekt madal keskmine (eakohase intellektiga piirialane), kõige paremini on arenenud kaebaja sõnaline taibukus, infotöötluskiirus on patoloogiata. Visuaalse tajuga seotud sooritus on aga ebaühtlane, kuid pigem patoloogiata. Täpsemalt on raskusi täheldatud visuaal-motoorse kiiruse tasandil, kuigi visuaalne kontseptualiseerimisvõime on patoloogiata. Seetõttu ei saa piirangut antud võtmetegevuses hinnata enam kui kergeks. Kaebajal ei ole intellektihäiret, mis takistaks lihtsate tegevuste õppimist või mäluprobleeme toimetulekul. Testis paistab pigem silma, et kaebaja on laia silmaringiga ja faktidest teadlik. Mõtlemise võimekus on hea. Mälu sooritus on madal keskmine ja ebaühtlane, kuid kaebaja kiirustas vastustega. Kaebaja ise hindas piirangu raskeks (esinemine 50-95% ajast), mis oleks vastuolus testi tulemusega ja vastuolus ka keskendumisvõimet vajava laskespordi harrastamise võimekusega. Kaebaja on pöördunud ärevuse, energiapuuduse ja unehäirete tõttu taas psühhiaatri dr Brent Mööl vastuvõtule 24.03.2022, kuid psühhiaatri poolt välja kirjutatud ravimite võtmine on jäänud pooleli, 04.05.2022 on olnud viimane kontakt psühhiaatriga, kus kaebaja kaebab ärevust ja unetust. Arvestades, et ärevusseisund tekkis vahetult enne töövõime hindamist, ei saa seda püsipiiranguna hinnata. Ravimite korrapärase võtmisega stabiliseerub ka ärevusseisund. Arvestades retseptikeskuse andmeid, on 13.04.2022 välja ostetud viimased 28 tabletti Escitaloprami, seega on tänaseks ravi katkenud.
23.1.4.Kohus märgib, et TIS-i andmetel on kaebaja kurtnud mitmel korral arstidele, et tema mälu on kehvemaks jäänud (TIS lk 24-25, 26-27, 70-71, 83-84, 113-114), kuid kognitiivse funktsiooni uuringul 21.09.2020 (TIS lk 81-82) märkimisväärseid probleeme mäluga ei tuvastatud. Visuaalne mäluga seotud sooritus oli eakohane, raskusteta. Lühimäluga ja arvutamisega seotud sooritus oli madal keskmine ja ebaühtlane. Sooritust mõjutas see, et kaebaja kiirustas vastuste andmisel. Sooritus oli siiski olulise patoloogiata. Ka ülejäänud uuringutulemus ei võimalda järeldada kaebaja elu oluliselt segavaid mäluprobleeme.
20(30)
3-22-1356
Mõningaid mäluprobleeme esineb suuremal või vähemal määral pea kõigil inimestel ja seda on võimalik leevendada abivahendite kasutamisega või mälu treenimisega. Seega puudub põhjus raskemat piirangut kui kerge tuvastada. TIS-i andmetel ei ole kaebajal intellektihäireid, mis õppimisvõimet mõjutaks. Intellekt on hinnatud madal keskmiseks, mis ei tähenda intellektiprobleeme. Muude psüühiliste häirete olemasolu kaebaja relvaloa taotlemisel eitab (TIS lk 81-82, 83-84), kuid töövõime hindamise eelselt väidab esinevat (TIS lk 26-27). 21.09.2020 kognitiivse funktsiooni uuringul patoloogiaid ei tuvastatud. Kaebaja on vastupidi pidanud end piisavalt targaks ja võimekaks, et pereäriga tegeleda (TIS lk 81-82). Diagnoositud on kerge orgaaniline tunnetushäire. Meeleolulangust hakkas kaebaja kurtma alles märtsis 2022. a-l (TIS lk 28-29), mistõttu diagnoositi mõõdukas depressioon. Kuna tegemist on vahetult enne töövõime hindamist diagnoositud haigusega, ei saa järeldada, et tegemist oleks püsiva terviseprobleemiga, mida ei oleks võimalik edukalt ravida. Ka ärevushäireid on kaebaja hakanud kurtma alles 2022. a märtsis. Viitab liiklusavarii tagajärjel tekkinud terviseprobleemidele, kuigi liiklusavariist on möödas 6 aastat ja tervislik seisund peaks hakkama reeglina aja möödudes paranema, mitte halvenema. Vahepealsel ajal ei ole kaebajal selliseid uusi haigusi või õnnetusi olnud, mis tema tervislikku seisundit saanuks halvendada. Kaebajale on väljastatud nii relvaluba kui ka mootorsõiduki juhiluba, mis annab alust järeldada, et arstid on hinnanud kaebaja vaimse tervise piisavalt terveks. Kaebaja on kurtnud mitmel korral arstidele unehäireid (TIS lk 24-25, 26-27, 27-28, 28-29, 3769, 73-77, 87). Ebapiisava väljapuhkamisega seonduvad ka väsimus ja keskendumisraskused (TIS lk 24-25, 26-27, 27-28, 28-29, 37-69, 80-81, 83-84, 113-114). 2019.-2021. a-l määrati kaebajale unerohu retseptid. TIS-ist ei nähtu, et need ei oleks kaebaja suhtes mõju omanud. Eeltoodud põhjendustel nõustub kohus ekspertarstidega, et kaebajal ei saa selles võtmetegevuses raskemat piirangut kui kerge tuvastada.
23.2.Võtmetegevus „tegevuste alustamine ja lõpetamine“.
23.2.1.Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses raske piirang (raskusaste 3). Kaebaja ei suuda raskusteta igapäevategevustega hakkama saada. Suudab suurte raskustega ise märgata igapäevategevuste vajadust ning neid kavandada, alustada ja lõpetada. See on peaaegu võimatu. Avariijärgselt on vaid avarii teema aktuaalne. Muud ei ole mõtteis.
23.2.2.TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses piirangud (raskusaste 0). Piiranguid on hinnatud sama valdkonna võtmetegevuses „tegevuste õppimine“. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 14.05.2022 eksperthinnangus.
23.2.3.Vastustaja ekspertarst nõustus 26.07.2022 arvamuses, et kaebajal puudub selles võtmetegevuses piirang. Kaebaja on märkinud taotluses ise piirangu raskeks (arvväärtusega 3), mis tähendab, et piirangud peaksid esinema 50-95% ajast. Kaebaja kirjeldatud mõtteid seoses avariiga ning võimalikku kerget mäluhäiret on juba kirjeldatud ning arvestatud võtmetegevuse “tegevuste õppimine“ hindamisel. Kaebaja ise viitab psühhiaatrile kliinilises intervjuus (psühhiaater dr Lembe Ermos 02.07.2020-24.09.2020), et tal on üks anakastne joon, mis väljendub selles, et vahel on ta pedantne, kaebaja seletas, et talle meeldib asju ikka lõpuni viia. Seega kaebaja hindab ennast psühhiaatri juures tegevustes sihikindlaks.
23.2.4.Kohus nõustub ekspertarstidega, et selles võtmetegevuses täiendava piirangu tuvastamine ei ole põhjendatud. Kaebaja mäluga seotud probleeme on hinnatud tegevuste õppimise võtmetegevuses. Igapäevategevustega hakkama saamise probleeme TIS-i andmed ei võimalda järeldada. Kaebaja on oma hakkama saamise võimekust selgelt alahinnanud. TIS-i
21(30)
3-22-1356
andmetel töötas kaebaja kuni 2022. a märtsini autojuhina, kaebuse kohaselt logistikuna, psühhiaatrile väitis, et peab pereäri. TIS-i andmetel on kaebaja tegelenud erinevate spordialadega (poksimine, tantsimine, jalgpall, jooksmine, laskmine), käinud välislähetustel ja Venemaal sõpradel külas. Samuti on kaebaja käinud ise korduvalt erinevate arstide vahet. See kõik ei võimalda järeldada, et kaebaja ei suuda oma igapäevategevustega iseseisvalt hakkama saada, neid kavandada, alustada, ellu viia ega lõpetada ning vajab neis toimingutes teiste inimeste abi. Avariist on möödas üle 6 aasta, mistõttu ei ole usutav, et see saaks kaebajale enam olulist mõju avaldada.
23.3.Võtmetegevus „õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud“.
23.3.1.Kaebaja leidis, et tema piirangud selles võtmetegevuses on muutlikud (raskusaste 9). Kaebaja ei ole võimeline varem osatud ega uusi asju tegema ega õppima.
23.3.2.TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses piirangud (raskusaste 0). Piiranguid on hinnatud sama valdkonna võtmetegevuses „tegevuste õppimine“. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 14.05.2022 eksperthinnangus.
23.3.3.Vastustaja ekspertarst nõustus 26.07.2022 arvamuses, et kaebajal puudub selles võtmetegevuses piirang. Kaebaja väide, et ta ei ole võimeline ei varem osatud ega uusi asju tegema/õppima, ei vasta tõele. Kaebaja piirangut selles osas on kirjeldatud eeltoodud võtmetegevustes ning hinnatud võtmetegevuses „tegevuste õppimine“.
23.3.4.Kohus nõustub ekspertarstidega, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses täiendavad piirangud. Kaebaja on oma võimekust selgelt alahinnanud. Kaebaja väited ei leia TIS-i andmetel kinnitust.
23.4.Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna kokkuvõte.
23.4.1.TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal on selles valdkonnas kerge piirang (raskusaste 1). Mäluhäire tõttu esineb piirang oskuste omandamisel. Piirang on põhjustatud kesknärvisüsteemi kahjustusest. Piirangu põhjustanud haiguse kulg on tõenäoliselt vähemuutuv. Kaebaja on osaliselt kohanenud. Piirangu põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 14.05.2022 eksperthinnangus.
23.4.2.Vastustaja ekspertarst nõustus 26.07.2022 arvamuses, et kaebajal on selles valdkonnas kerge piirang.
23.4.3.Kohus selgitab, et kuna ühes võtmetegevuses tuvastati kerge piirang ja teistes piiranguid ei tuvastatud, siis on ka valdkonna kokkuvõtlik piirangu raskusaste kerge (määruse nr 39 § 6 lg 5).
24.Kaebaja tõi muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „väljaskäimine“, „riski või ohu tajumine“ ja „toimetulek muutustega“.
24.1.Võtmetegevus „väljaskäimine“.
24.1.1.Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses täielik piirang (raskusaste 4). Kaebaja ei suuda ilma emotsionaalse või vaimse pingeta või ärevuseta väljas käia, ei tuttavates ega tundmatutes kohtades. Liigub väljas vaid saatjaga, pojaga. Raske on igasugusele tegevusele keskenduda. Käib väljas korraga 5 minuti kaupa.
24.1.2.TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piiranguid ei saa terviseandmete 22(30)
3-22-1356
alusel kinnitada, sest kaebaja ilmselgelt agraveerib oma seisundit, millest on kahju, selle asemel, et anda omapoolne reaalne ülevaade enda vaimsest võimekusest. Seetõttu tuleb lähtuda digiloos olevatest objektiivsetest andmetes. Paraku psühhiaater Brent Mööl (24.03.2022) kirjeldab epikriisis oma patsiendi kaebusi, objektiivne ülevaade meeleseisundist on toodud 2020. a epikriisis (Lembe Ermos ja Martin Kivivare), mille alusel mitte mingisugust sisulist psüühikahäiret isikul ei esine. Väljastatud relvaluba. Isik ei ole vajanud psühhotroopseid ravimeid. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 14.05.2022 eksperthinnangus.
24.1.3.Kohus nõustub ekspertarstiga, et kaebajal ei saa selles võtmetegevuses püsivate terviseprobleemide olemasolu tuvastada. Kaebaja on hakanud arstidele ärevushäiret väitma alles märtsis 2022. a-l, st vahetult enne töövõime hindamist (TIS lk 26-27, 28-29). Enne seda on kaebaja ärevuse olemasolu eitanud (veebruaris 2020. a-l, TIS lk 83-83). Seega kui kaebajal ärevushäire esineb, ei saa olla tegemist pikaajalise terviseprobleemiga, sest varem ei ole kaebaja seda tervisehäda oma igapäevaelu segavaks pidanud ega arstidelt selle vastu abi otsinud. Praegu puuduvad andmed hindamaks, kas kaebajal on diagnoositav pikaajaline ärevushäire, mis ravile ei allu. Pikaajalise terviseprobleemi tunnistamiseks peab terviseprobleem olema olnud pikemat aega (vähemalt 6 kuud) ja raviga mittekompenseeritav. TIS-ist nähtub, et kaebaja on aastate jooksul väga palju väljas käinud, sh erinevate arstide vahet. TIS-i andmed ei kajasta, et kaebajal oleks olnud kodust väljaskäimisega mingeid probleeme või et kellelgi oleks tulnud teda arstivisiitidel saata, sest kaebaja ei saa ise väljaspool kodu hakkama. Samuti on TIS-ist näha, et kaebaja on sotsiaalne, käib erinevates trennides, tööl, lähetustel, Venemaal sõpradel külas, tegeleb laskmisega ja käib sõpradega võistlemas, tegeleb pereäriga, juhib autot. Seega ei saa kaebajal olla püsivaid terviseprobleeme, mis väljaskäimist takistaksid.
24.2.Võtmetegevus „riski või ohu tajumine“.
24.2.1.Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses raske piirang (raskusaste 3). Kaebaja ei suuda ohutult sooritada igapäevategevusi ega aru saada liiklusest tingitud ohtudest. Kaebaja vajab ohu vältimiseks kedagi enda kõrvale. Päevase ajal alati. Kaebaja saab abi igapäevategevustes peaaegu kõiges.
24.2.2.TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Ohu tajumisel piiranguid ei esine. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 14.05.2022 eksperthinnangus.
24.2.3.Kohus nõustub ekspertarstiga, et kaebajal ei ole diagnoositud psühhiaatrilist terviseprobleemi, mis selles võtmetegevuses püsivaid piiranguid põhjustaks. Arvestades, et kaebajale on väljastatud relvaluba ja mootorsõidukijuhi luba ning kaebaja töötas kuni 2022. a märtsini autojuhina, siis ei saa kaebajal olla väljaspool kodu liikumisega ja ohu tajumisega mingeid raskusi. Kaebaja välja toodud probleemid ei leia TIS-i andmetel kinnitust. Kui kaebaja ei ole oma terviseprobleeme arstidele kurtnud ja neid ei ole uuritud, puudub alus väita, et tegemist on kaebaja igapäevaelu oluliselt segavate püsivate terviseprobleemidega. TTO ekspertarst, vastustaja ekspertarst ega kohus ei saa hakata töövõime hindamise käigus kaebajal terviseprobleeme tuvastama ega diagnoose panema. Seda peavad tegema kaebajat ravivad arstid. Ekspertarstid ja kohus saavad lähtuvad kaebaja meditsiiniandmetest ja sellest, milliseid terviseprobleeme on arstid kaebajal tuvastanud. Ainuüksi kaebaja paljasõnalised väited töövõime puudumist tuvastada ei võimalda.
24.3.Võtmetegevus „toimetulek muutustega“.
23(30)
3-22-1356
24.3.1.Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses täielik piirang (raskusaste 4). Kaebaja ei suuda raskusteta igapäevaelus muutustega hakkama saada. Ei tule üldse muutustega toime. Igasugused muutused tekitavad paanikatunde, et miski pole enam hästi.
24.3.2.TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piiranguid ei saa terviseandmete alusel kinnitada, sest objektiivsetel alustel siin esitatud kaebusi kinnitada ei ole võimalik. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 14.05.2022 eksperthinnangus.
24.3.3.Kohus nõustub ekspertarstiga, et kaebajal ei saa selles valdkonnas töövõimet mõjutavat püsivat piirangut tuvastada. Kaebaja on pöördunud ärevushäirega psühhiaatri poole alles vahetult enne töövõime hindamist, seetõttu puudub alus väita, et kaebaja terviseprobleem on püsiv, ei allu ravile ja mõjutab kaebaja töövõimet oluliselt
24.4.Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna kokkuvõte.
24.4.1.TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad selles valdkonnas piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 14.05.2022 eksperthinnangus.
24.4.2.Vastustaja ekspertarst nõustus 26.07.2022 arvamuses, et kaebajal puuduvad selles valdkonnas piirangud. Kaebajal esineb mõningast ärevust alates 24.03.2022 (psühhiaatri dr Brent Mööl sissekanne), kuid ei ole kirjeldatud, et kaebaja vajaks saatjat või ei saaks käidud väljas, ei tajuks ohtusid või ei saaks muutustega hakkama. Adekvaatse raviga on ärevus ravitav, tegemist on äsja enne töövõime hindamist diagnoositud seisundiga. Kaebuste korral peab kaebaja oma raviarstiga ühendust võtma ja raviga jätkama.
24.4.3.Kohus selgitab, et kuna selle valdkonna üheski võtmetegevuses ei ole piirangud tuvastatavad, siis on ka valdkonna kokkuvõtlik piirangute raskusaste 0, st kaebajal puuduvad selles valdkonnas töövõimet mõjutavad püsivad piirangud.
25.Kaebaja tõi suhtlemise valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „suhtlemisega hakkamasaamine“, „kohane käitumine“ ja „suhtlemisega seotud muud piirangud“.
25.1.Võtmetegevus „suhtlemisega hakkamasaamine“.
25.1.1.Kaebaja leidis, et tal on sellest võtmetegevuses raske piirang (raskusaste 3). Kaebaja ei saa suhtlemisega hakkama, tundmata liigset ärevust või hirmu. Saab suurte raskustega kohtuda tuttavate inimestega, tundmata liigset ärevust või hirmu. Ei suuda võõraste inimestega kohtuda, tundmata liigset ärevust või hirmu. Suhtlemisel tekib paanika, et teised saavad aru, et ta ei saa neist aru ja et ta ei saa aru, millest räägitakse.
25.1.2.TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piiranguid ei saa terviseandmete alusel kinnitada, sest objektiivsetel alustel siin esitatud kaebusi kinnitada ei ole võimalik. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 14.05.2022 eksperthinnangus.
25.1.3.Vastustaja ekspertarst nõustus 26.07.2022 arvamuses, et kaebajal puudub selles võtmetegevuses piirang. Kaebaja enesehinnang selles võtmetegevuses on raske (arvväärtusega 3). Psühhiaatri dr Lembe Ermos 02.07.2020–24.09.2020 ja kliinilise psühholoogi dr Mihhail Beljajev 21.09.2020 kognitiivse testi uuringul on kaebaja emotsionaalne reaktsioon adekvaatne, isik on sõnaliselt taibukas ja infotöötlus on kiire. Psühhiaater dr Brent Mööl kirjeldab 24.03.2022, et kaebaja on väliselt korrastatud, sõbralik,
24(30)
3-22-1356
murelik, pinges ja abiotsiv. Kaebaja on käinud viimase aasta jooksul paljude arstide juures, mitte ükski neist ei kirjelda suhtlemise häiret.
25.1.4.Kohus nõustub ekspertarstidega, et kaebajal ei saa selles võtmetegevuses püsivate terviseprobleemide olemasolu tuvastada. Kaebaja on hakanud arstidele ärevushäiret väitma alles märtsis 2022. a-l, st vahetult enne töövõime hindamist (TIS lk 26-27, 28-29). Enne seda on kaebaja ärevuse olemasolu eitanud (veebruaris 2020. a-l, TIS lk 83-83). Seega kui kaebajal ärevushäire esineb, ei saa olla tegemist pikaajalise terviseprobleemiga, sest varem ei ole kaebaja seda tervisehäda oma igapäevaelu segavaks pidanud ega arstidelt selle vastu abi otsinud. Praegu puuduvad andmed hindamaks, kas kaebajal on diagnoositav pikaajaline ärevushäire, mis ravile ei allu. Pikaajalise terviseprobleemi tunnistamiseks peab terviseprobleem olema olnud pikemat aega (vähemalt 6 kuud) ja raviga mittekompenseeritav. TIS-ist nähtub, et kaebaja on aastate jooksul väga palju käinud erinevate arstide vahet. TIS-i andmed ei kajasta, et kaebajal oleks olnud arstide suhtlemisel mingeid probleeme, sh ärevust, või et kellelgi oleks tulnud teda arstivisiitidel saata, sest kaebaja ei saa ise suhtlemisega hakkama. Samuti on TIS-ist näha, et kaebaja on sotsiaalne, käib erinevates trennides, tööl, lähetustel, tegeleb laskmisega, pereäriga. Seega ei saa kaebajal olla püsivaid terviseprobleeme, mis suhtlemisel raskusi tekitaksid.
25.2.Võtmetegevus „kohane käitumine“.
25.2.1.Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses mõõdukas piirang (raskusaste 2). Kaebaja ei suuda kontrollida enda emotsioone ega käitumist. Kaotab vahetevahel kontrolli oma emotsioonide ja käitumise üle. Vali undamine peas (nagu elektripingeliinid).
25.2.2.TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piiranguid ei saa terviseandmete alusel kinnitada, sest objektiivsetel alustel siin esitatud kaebusi kinnitada ei ole võimalik. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 14.05.2022 eksperthinnangus.
25.2.3.Vastustaja ekspertarst nõustus 26.07.2022 arvamuses, et kaebajal puudub selles võtmetegevuses piirang. Kaebaja on hinnanud selles võtmetegevuses piirangu mõõdukaks (arvväärtusega 2), kuid terviseandmed ei kinnita piirangu esinemist. Psühhiaater dr Lembe Ermos 02.07.2020–24.09.2020 ja kliiniline psühholoog dr Mihhail Beljajev 21.09.2020 kognitiivse testi uuringul on leidnud, et kaebaja emotsionaalne reaktsioon on adekvaatne, isik on sõnaliselt taibukas ja infotöötlus on kiire. Kaebajat ei ole mitte üheski olukorras ega arstlikul visiidil kirjeldatud konfliktse või ebaadekvaatsena. Pigem jätab ta mulje korrektsest ja sõbralikust suhtlejast. Seega suhtlemise piiranguid ei ole TIS-is kirjeldatud. Psühhiaatria epikriisides ei ole suhtlemishäireid ega suhtlemisest tingitud ebaadekvaatsust ja konflikte kirjeldatud.
25.2.4.Kohus nõustub ekspertarstide hinnangutega, et TIS-i andmed ei kinnita, nagu oleks kaebajal probleeme kohase käitumisega. Võimalikule käitumisprobleemile on viidatud vaid ühel korral märtsis 2019 (TIS lk 102-103). Muud terviseandmed kaebajal käitumisprobleeme järeldada ei võimalda. Kaebaja ei ole käitunud arstivisiitidel ebakohaselt. 2020. a-l läbi viidud kliinilise intervjuu ajal oli kaebaja emotsionaalne reaktsioon adekvaatne (TIS lk 81-82). Kaebaja abikaasa selgitusi kohus usaldusväärseks ei pea. Töövõime hindamisel tuleb lähtuda meditsiiniliselt tuvastatud tervisehädadest, mitte peretülidest. Kuna kaebajal ei ole kohast käitumist puudutavaid psüühilisi probleem diagnoositud, siis puudub alus kaebajal selles võtmetegevuses püsivaid piiranguid tuvastada.
25.3.Võtmetegevus „suhtlemisega seotud muud piirangud“.
25(30)
3-22-1356
25.3.1.Kaebaja leidis, et tema piirangud selles võtmetegevuses on muutlikud (raskusaste 9). Kaebajal on tugevad keskendumishäired. See väljendub ka suutmatuses ladusalt lauseid moodustada ja mõtet lõpetada. Tunneb, et ei ole väärtuslik ja muretseb laste ning abikaasa pärast.
25.3.2.TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad selles võtmetegevuses piirangud (raskusaste 0). Kognitiivset võimekust on hinnatud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna võtmetegevuses „tegevuste õppimine“. Väärtusetusetunde kinnitamiseks objektiivsed andmed digiloos puuduvad. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 14.05.2022 eksperthinnangus.
25.3.3.Vastustaja ekspertarst nõustus 26.07.2022 arvamuses, et kaebajal puudub selles võtmetegevuses piirang. Kaebaja väljatoodud keskendumishäireid on hinnatud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonna all, kuna keskendumishäire kuulub kognitiivse võimekuse hulka, mida hinnataksegi viidatud valdkonnas.
25.3.4.Kohus nõustub ekspertarstidega, et kaebajal puuduvad ka selles võtmetegevuses püsivad piirangud, mis töövõimet mõjutaksid. Keskendumishäired ja enese väljendamise oskused ei kuulu hindamisele selles valdkonnas. Mõningast muretsemist oma elu ja perekonna osas ei saa pidada töövõimet mõjutavaks terviseprobleemiks. TIS-i andmed ei kinnita, et kaebajal oleks sellega seoses diagnoositud psüühiline häire, mis ravile ei alluks.
25.4.Suhtlemise valdkonna kokkuvõte.
25.4.1.TTO ekspertarst leidis 08.04.2022 eksperthinnangus, et kaebajal puuduvad selles valdkonnas piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piirangud suhtlemise valdkonnas ei leidnud terviseandmete alusel kinnitust. Suhtlemisega seotud muid piiranguid on hinnatud õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas. TTO ekspertarst jäi samale seisukohale ka 14.05.2022 eksperthinnangus.
25.4.2.Kohus selgitab, et kuna valdkonna üheski võtmetegevuses ei ole kaebajal piiranguid tuvastatud, siis on ka valdkonna kokkuvõtlik piirangu raskusaste 0, st kaebajal ei ole valdkonnas püsivaid terviseprobleeme, mis töövõimet mõjutaksid.
26.TTO leidis 08.04.2022 eksperthinnangu kokkuvõttes, et peamine piiranguid põhjustav diagnoos kaebajal on segatüüpi astma. Kaebajal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on episoodilised ja paroksüsmaalsed ehk äkkhootised häired; sisekõrvahaigused; kõrva muud haigusseisundid; alumiste hingamisteede kroonilised haigused. Koormuspuhuse väsimise ning peapöörituse ja -valu tõttu esinevad piirangud kestval ja intensiivsel ringiliikumisel, samuti ohutul ringiliikumisel. Kaebaja on kerge tegutsemispiirang õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Mäluhäire tõttu esineb piirang oskuste omandamisel. Kaebaja kirjeldatud piirangud muudes valdkondades ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Kaebajal on eeltoodust tulenevalt välistatud/takistatud/piiratud oskuste omandamine, pikkade vahemaade käimine, jooksmine, mitmesugustes kohtades liikumine. Kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
27.Vastustaja ekspertarst Ita Kukk leidis 16.05.2022 arvamuses, et kaebajal esinevad kerged tegutsemispiirangud liikumise valdkonnas kopsuastma ja peapöörituse tõttu ning vaimse võimekuse valdkonnas keskmiselt madalama intellektuaalse võimekuse tõttu. Ei ole oluline, millised tervisehäired on isikul varem esinenud ja kas tal oli või ei olnud varem füüsiline või vaimne puue. Ekspertarst lähtub digiloos olemasolevatest asjakohastest objektiivsetest terviseandmetest. Ükski arstlik epikriis ei viita olulistele liikumispiirangutele objektiivsel moel (kirjeldatud on isiku enda kaebusi). Peapööritust on hinnatud töötervishoiuarsti sissekande
26(30)
3-22-1356
alusel: „Rombergis ebakindel“ ning kopsuhaigust kopsuarsti epikriisi alusel, kus küll mingit olulist kopsufunktsiooni langust ei esine. Seega on kõiki digiloos olevaid arstlikke epikriise töövõime hindamisel arvesse võetud. Mis puudutab aga vaimset võimekust, siis psühhiaatrite Lembe Ermos ja Martin Kivivare, kelle epikriisid olid põhjalikud, sisaldades isiksuseuuringut, andmetel on kaebaja intellektuaalsed võimed normi madalamal tasemel, kuid mingist olulisest meeleoluhäirest olukorras, kus isikule on väljastatud relvaluba, rääkida ei saa. Seega ei ole kaebaja töövõime vähenenud.
28.Vastustaja ekspertarst tõi 26.07.2022 arvamuses kokkuvõtlikult ja vastuseks kaebaja väidetele välja järgmist:
28.1.Kaebaja viitas kaebuses 11.09.2016 saadud vigastustele, 15 päeva kestnud haiglaravile ja koomas viibimisele. PERH-i statsionaarse epikriisi 11.09.-22.09.2016 kohaselt saabus kaebaja haiglasse hingates ise ilma kunstliku abita, Glasgow Coma Scale oli 7, mis tähendas, et ta oli kooma seisundis, uuringutel leiti koljuluude hulgimurd ja oimukohtades olid õhukesed aju kõvakelmealused hematoomid, parema oimupiirkonnas ajusisesed verevalumi kolded. Leiti ka lülisamba rinnaosa 6. lüli kompressioonmurd (lüli on madaldunud 1/3 võrra) ja parema kodarluu nihkumiste murd randme piirkonnas. Kaebaja toodi neljandal päeval 14.09.2016 neurokirurgia osakonda, esines kuklakangestus, mis tähendab, et kaela ettepoole rinnale painutada ei saanud, kuid ajunärvide ja kehanärvide halvatusnähte ei esinenud. Jutt oli sorav, meditsiinitöötajate korraldusi täitis. Viimastel päevadel oli arsti kirjeldusel patsiendi enesetunne hea, käis osakonna piires ringi, sõi-jõi hästi. Lubati kodusele ravile. Soovitati säästlikku režiimi järgmised 4-6 kuud, ennekõike soovitati vältida rasket füüsilist koormust. Kaebaja viibis haiglas 9 päeva.
28.2.Kaebaja on käinud 2022. a-l korduvalt mitmete arstide vastuvõttudel: perearsti, neuroloogi, ortopeedi, pulmonoloogi. Kõik arstid on hinnanud kaebaja objektiivset seisundit, olemas on ka vaimse võimekuse ja isiksuse uuringu testid, mis on teostatud 2020. a-l, mis on olnud aluseks töövõime piirangute hinnangutele. Antud juhul ei ole vajalik eraldi füüsilise ja vaimse piirangu visiidipõhise hindamise korraldamine vastustaja poolt. Haiguslugudes ei ole esinenud puuduvaid või vastuolulisi andmeid arstide hinnangutes, mis annaksid alust visiidipõhise hindamise korraldamiseks.
28.3.TIS-süsteemi andmetel ei ole kirjeldatud suhtlemise piiranguid. Kaebaja käib üksi arstide juures, töötab, spordib ja elab aktiivset elu. Epikriisides ei ole kirjeldatud ka konfliktseid situatsioone, suhtlemisraskust ega silmside puudumist.
28.4.TIS-i andmetel ei ole kaebaja viimasel 2 aastal valuvaigisteid vajanud. Kaebajal on diagnoositud reflukshaigus, mis ei ole seotud traumadega ja trauma tõttu määratud ravimitega. Tegemist ei ole töövõimet piirava haigusega. TIS-is on andmeid mitmete spordiga seotud traumade kohta, arusaadavalt põhjustavad vigastused valusid. Neid on täna võimalik leevendada erinevate ravivõtetega. Kaebaja ei ole pöördunud valuravi saamiseks arsti poole, TIS-is puudub informatsioon talumatu valu kohta. TIS-is puuduvad andmed tänaval kukkumiste ja ka traumade kohta, mis oleks seotud tasakaaluhäirete või olmetraumadega.
28.5.Kaebaja on sportinud aktiivselt ka peale 11.09.2016 rasket ajutraumat, sest tal on esinenud mitmeid sporditraumasid, mis on saadud tantsimisel, poksimisel. Kaebaja tegeleb laskespordiga, milleks oli vaja relvaluba ja psühholoogilise uuringu teste. Kaebaja on keskmiselt suuremate aktiivsete huvidega ja sportlik.
28.6.Kaebajale on määratud ravi antidepressantidega, mida kaebaja ei ole järjepidevalt järginud. Orgaaniline isiksusehäire on psühhiaatri dr Lembe Ermos 02.07.2020–24.09.2020
27(30)
3-22-1356
sissekannete kohaselt psühholoogiliste uuringute testidega siiski mitte kinnitunud. Emotsionaalne reaktsioon oli adekvaatne.
28.7.Meeleoluhäire on diagnoositud 24.03.2022 psühhiaatri dr Brent Mööli poolt vahetult enne töövõime hindamist. Ravi ei olnud püsiv ja antud juhul ei saa hinnata püsipiiranguna. Mäluhäiret, isiksushäiret, ebaadekvaatset emotsionaalset reageerimist ja orgaanilist ajukahjustust psühhiaatri dr Lembe Ermos 02.07.2020–24.09.2020 sissekannete kohaselt psühholoogiliste uuringute testidega ei kinnitunud. Orgaaniline isiksushäire on relvaseaduse järgi relvaloa andmist välistav terviseseisund.
28.8.Arstid on pannud kirja kaebaja kaebused ja hinnanud kaebaja objektiivset kehalist ja füüsilist seisundit oma arstlike hinnangute kohaselt. Kõik loetletud terviseandmed on võetud töövõime hindamisel arvesse. Kõik raviandmed TIS-is on kaebajale avatud. Raviarsti ülesanne on kaebaja kaebuste ja arstliku objektiivse hinnangu ning teadmiste ja kvalifikatsiooni alusel diagnoosida haigust ja kõrvalekaldeid tervises, määrata ravi ja jälgida ravi tulemust ning vajadusel seda korrigeerida. Parema ravitulemuse saamiseks on arsti ja patsiendi pikaajaline koostöö. Raviarstide poole on vaja pöörduda ravitulemuste saamiseks. Töövõime piirangute hinnang tehakse ravi foonil vastava töövõime hindamise koolituse läbinud eksperdi poolt. Näiteks diagnoositud ärevuse raviefekti saab hinnata mitmeid kuid kestva regulaarse ravi foonil. Lihas- ja liigeskahjustuste raviks on vajalik regulaarne mõõdukas füüsiline aktiivsus ja ravivõimlemine, vajadusel määratakse isikule sobiv valuravi. Kaasnevate seedehäirete korral on võimalikud ravivalikud samuti olemas.
28.9.Töövõime hinnang tehakse kehtivate hindamisreeglite ja objektiivsete raviandmete alusel. Hinnanguid teostatakse perioodiliselt, mitte harvem kui üks kord 5 aasta jooksul, sest tänapäevaste üha paranevate efektiivse meditsiinilise ravi ja muude abivahenditega on võimalik üha rohkematel inimestel tööturul osaleda. Töökohti ja tööaega saab kohandada vastavalt vajadustele ja piirangutele. Lisaks on ka kaebaja võimekus ja tervis taastunud aastate jooksul raskest traumast, kaebaja on tänaseks oma terviseseisundiga kohanenud ning hetkel üldist töövõimet vähendavaid piiranguid ei esine.
28.10.Vastustaja ekspertarst on nõus TTO ekspertarsti poolt antud eksperdiarvamuse ja hinnanguga kaebaja töövõimele, mille kohaselt ei ole kaebaja töövõime vähenenud. PERH-i statsionaarne epikriisi 11.-22.09.2016 kohaselt on kaebajal olnud raske ajutrauma 11.09.2016, ta toodi raskes üldseisundis teadvuseta olekus haiglasse. 14.09.2016 kirjeldab arst, et patsient on teadvusel, igati adekvaatne, jutt suhteliselt sorav ja korraldusi täidab hästi. Olulist käte ja jalgade pareesi ei leia. Refleksid kätel-jalgadel tavapärased. Alustatud patsiendi aktiviseerimisega. Päevade möödumisel on seisund oluliselt paranenud. Patsient on tõusnud, aktiviseerunud. Viimastel päevadel patsiendi enesetunne hea, käib osakonna piires ringi, sööbjoob hästi. Lubatud kodusele ravile pärast 9. ravipäeva. Edasises vajalik kindlasti säästlik režiim järgmised 4-6 kuud, ennekõike vältida rasket füüsilist koormust. Vajadusel valuvaigistavad preparaadid. Peale traumat on kaebaja hästi taastunud, töötab autojuhina (dr Anatoli Semjonov töötervishoid 21.-25.03.2022), enda sõnul logistikuna. Kaebaja on ka peale traumat aktiivse eluhoiakuga, on tegelenud TIS-i andmetel tantsimise, poksi ja laskespordiga. Ortopeed Dmitri Golovin 13.12.2018 märgib haigusloos, et parema põlvetrauma raviks on õige eesmise ristsideme plastika oma kõõluse transplantaadiga (allograft), sest kaebaja on sportlik inimene, maadleja ja parem põlv ilma operatsioonita ei lase spordiga tegeleda. Tänapäeval soovitatakse seda keerulist operatsioon sportlastele ja aktiivse eluviisiga isikutele. Töövõimet hinnatakse arvestades hetkeseisu, st töövõime hindamise taotluse menetlemisel võetakse arvesse sel hetkel olemasolevaid TIS-i andmeid, mille alusel antakse hinnangud tegevuspiirangutele vastavalt metoodikale. Seega iga menetluse korral arvestatakse selle hetke TIS-i andmeid, mistõttu ei anna varasem tulemus järgmiseks hindamiseks ootust samale tulemusele. Kokkuvõtlikult 28(30)
3-22-1356
hinnatakse töövõimet vastavalt esitatud taotlusele ja andmetele ning hindamine ei ole seotud varem hinnatud töövõime ulatusega. Käesoleval hetkel ei ole piirangud väljendunud ulatuses, et oleks tuvastatav töövõime vähenemine.
29.Kohus ei saa olla veendunud, et kaebaja töövõimet on kõikehõlmavalt ja põhjalikult hinnatud. Kohus leidis eespool, et ekspertarstid jätsid osade kaebaja terviseprobleemidega liikumise valdkonnas ning teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas arvestamata. TTO ekspertarsti hinnangud on sageli pinnapealsed ja puudulikud. Vastustaja ekspertarstil on tulnud mitmeid puudujääke parandanud. Kuid ka vastustaja ekspertarst ei ole kohtu hinnangul kõigi terviseprobleemidega piisava põhjalikkusega tegelenud. Kohus ei saa hinnata kaebaja töövõimet ekspertarstide eest, üksnes kontrollida, kas ekspertarstid on kaebaja töövõime hindamisel kõigi oluliste asjaoludega arvestanud. Hindamisvea korral ei saa kohus olla veendunud, et lõpptulemus oleks olnud kindlasti sama ja kaebaja oleks tunnistatud kindlasti töövõimeliseks. Sel põhjusel tuleb vastustaja 11.04.2022 otsus ja 23.05.2022 vaideotsus tühistada. Kuna töövõimetoetuse otsus tugineb töövõime hindamise otsusele, tuleb ka töövõimetoetuse otsus (vastustaja 12.04.2022 otsus) tühistada. Vastustajal tuleb kaebaja töövõimet uuesti hinnata ja teha uus otsus.
30.Eeltoodud põhjendustel kuulub kaebus tervikuna rahuldamisele.
31.Kohus tagastab kaebajale 22.06.2022 esitatud kaks fotot (IMG-0032 ja IMG-0273). Üks on tehtud liiklusõnnetusest ja teine kaebajast haiglapalatis. Kumbki ei tõenda kaebajal püsivate tervisekahjustuste olemasolu, mis on töövõime hindamise aluseks (TVTS § 5). Seega ei ole tegemist asjakohaste tõendiga (HKMS § 62 lg 2). Selle üle, et kaebajal oli mootorrattaõnnetus, vaidlust ei ole. Kohus tagastab kaebaja poolt 28.03.2023 esitatud lisad. Üks lisadest on kaebaja 13.04.2022 vaie, mille vastustaja edastas oma vastusega kohtule 29.07.2022. Samade dokumentide korduvaks esitamiseks puudub igasugune vajadus. See koormab asjatult kohtutoimikut. Teine lisadest on kaebaja abikaasa Y seletuskiri kaebaja tervisliku seisundi kohta. Kohus selgitab, et kaebaja tervislikku seisundit hinnatakse meditsiiniliste dokumentide alusel, mitte tunnistajate ütluste alusel. Kaebaja terviseprobleemid peavad olema arstide poolt tuvastatud ja diagnoositud. Vastustaja ülesanne ei ole tunnistajate ütluste alusel kaebajal haigusi diagnoosida. Seetõttu ei ole kaebaja abikaasa selgitustel asjas tähtsust ja see tuleb kaebajale tagastada. Lisaks tagastab kohus kaebajale läbivaatamatult tema poolt 15.03.2023 esitatud epikriisid. HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Vastustaja saab töövõimet hinnata ja otsuse teha temale sellel ajal teada olevate andmete ja dokumentide alusel. Kaebaja epikriisid pärinevad hilisemast ajast ja vastustajal ei olnud võimalik nendega aprillis 2022 otsuse tegemisel arvestada. Seepärast ei saa ka kohus neid asja lahendamisel arvestada. Kui kaebaja leiab, et uued dokumendid tõendavad kaebaja kehvemat tervislikku seisundit, siis on kaebajal õigus esitada vastustajale uus töövõime hindamise taotlus. Samal põhjusel tagastab kohus vastustajale 28.03.2023 esitatud lisa 1, milles vastustaja ekspertarst käsitleb kaebaja esitatud uusi tõendeid.
29(30)
3-22-1356
32.Kohus teeb otsuse vastustaja kahjuks, seetõttu tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja ei ole kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente esitanud ja kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv on talle tagastatud, seetõttu puudub alus kaebaja menetluskulusid vastustajalt välja mõista (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
30(30)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.