Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 01.12.2021 otsuse nr 15.2-6/220-1 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X (isikukood xxxxxxxxxxxx) Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Mirja Sarap
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus.
2.Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 01.12.2021 otsus nr 15.2-6/220-1.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 20 eurot.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 26.05.2023 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 01.12.2021 otsuse nr 15.2-6/220-1, millega luges Xi Eesti kodakondsuse kaotanuks. Isik sai Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras 22.07.1997. Eesti Vabariigi Suursaatkond Moskvas edastas PPA-le teabe, et isikul on lisaks Venemaa Föderatsiooni kodakondsus. PPA algatas 01.10.2021 Eesti kodakondsuse kaotanuks lugemise menetluse ja teavitas sellest 01.10.2021 kirjaga. Kirjas paluti teavitada, kas ta asub Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest loobuma ja paluti sellest teavitada hiljemalt 15.11.2021. Kui ta teise riigi kodakondsusest ei loobu, loetakse ta Eesti kodakondsuse kaotanuks. PPA 01.10.2021 kiri on isiku e-posti aadressile kohale toimetatud. Isik ei teatanud tähtajaks, et soovib säilitada Eesti kodakondsuse ja asub Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest loobuma. Kuna Eesti kodanik ei tohi olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses tuleb isik lugeda Eesti kodakondsuse kaotanuks. PPA tagastas 15.12.2022 vastusega nr 15.2-15/1736-2 vaide, kuna PPA 01.12.2021 otsus toimetati kätte kaebaja e-posti aadressil, mille kohta on olemas meiliserveri kinnitus. Samalt e-postilt on kaebaja saatnud 2022. aastal PPA-le päringu ja esitanud selle aadressi ka oma vaides. PPA loeb 01.10.2021 teavituse ja 01.12.2021 otsuse kätte toimetatuks nende edastamise päeval.
2.X esitas 03.01.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 01.12.2021 otsuse nr 15.2-6/220-1 tühistamiseks.
1.Kaebaja sai enda kodakondsusest ja selle kaotusest teada 30.11.2022 vastusest teabenõudele. Kaebaja ei saanud mingit kirjalikku teavitust Eesti kodakondsuse kaotanuks lugemise menetluse kohta ega sellega seotud toimingutest. Kaebajat ei ole teavitatud tähitud kirjaga ega talle helistatud, kuigi need andmed olid viisataotluses olemas.
2.Kaebaja ema ja emapoolsed sugulased on arhiiviandmetel eestlased. Lapsepõlves toimunu tõttu ei teadnud kaebaja varem, et tal on Eesti kodakondsus ja ta on saatkonnas esitanud enda kohta teadaolevalt õigeid andmeid.
3.Kaebaja soovib, et tal jääks võimalus loobuda Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest.
3.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. PPA tugineb elektroonilise saatmise korral HMS § 27 lg 2 punktile 1, mille kohaselt elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise. Selleks on meiliserveri kinnituse teade. Vastustaja ei pea usutavaks, et kaebaja ei teadnud teatest ega otsusest, kuna ta on ise samalt e-posti aadressilt PPA poole pöördunud. Ei ole usutav, et kaebaja ema ei ole kaebajalt Eesti kodakondsusest teavitanud. Kuna kaebaja elas sel ajal Venemaal, leiab vastustaja, et kaebaja ei pidanud Eesti kodakondsust sel ajal oluliseks. PPA menetluspraktika näitab, et kui isik on esitanud õige e-posti aadressi, siis saab ta sellele saadetud teated ka kätte.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Vastustaja ei ole taotlenud menetluse lõpetamist kaebetähtaja ületamise tõttu. Kohus leiab samuti, et kaebus on esitatud kaebetähtaega järgides ning vaide tagastamine kui toiming oli ebaõige. Kaebaja on vaide tagastamise järel pöördunud tähtaegselt halduskohtusse. Nii 01.10.2021 teavitust kui ka 01.12.2021 haldusakti on vastustaja proovinud kätte toimetada epostiga. 01.12.2021 haldusakti kättetoimetamise kohta puudub HMS § 27 lg 2 p 2 kohane adressaadi kinnitus. Puuduvad ka muud tõendid, mis kinnitaksid, et kaebaja oleks muul viisil enne 2022. aasta sügist saanud vaidlustatud haldusaktist teada. Kaebaja pöördus PPA poole teabenõudega 24.10.2022 (dtl 87). Pärast vastuse saamist soovis kaebaja haldusakti väljastamist 02.11.2022 (dtl 86), s.o 8 päeva jooksul. Nagu nähtub vaide tagastamise otsusest, esitas kaebaja vaide 04.12.2022. Seega ei ole kaebaja ülemäära viivitanud dokumentide väljanõudmise ega oma õiguste kaitsega. Kuivõrd kohus peab kaebust tähtaegseks, puudub vajadus kaebuse tähtaegseks lugemine (ilma vastustaja vastupidise taotluseta) fikseerida ka kohtulahendi resolutsioonis.
5.Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja oli enne PPA 01.12.2021 otsust nii Eesti Vabariigi kui ka Venemaa Föderatsiooni kodanik. Kaebaja sai Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras Vabariigi Valitsuse 22.07.1997 korraldusega nr 537-k (dtl 84). Kaebaja oli sel ajal alaealine, täpsemalt 15-aastane. Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses (KodS § 1 lg 2). Isik, kes omandab või saab alaealisena nii Eesti kui ka mõne muu riigi kodakondsuse, peab pärast 18-aastaseks saamist kolme aasta jooksul loobuma kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsusest (§ 3 lg 1). KodS § 29 kohaselt loetakse isik Vabariigi Valitsuse volitatud valitsusasutuse poolt Eesti kodakondsuse kaotanuks mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmise või Eesti kodakondsusest loobumisega mõne muu riigi kodakondsuse kasuks. 2(5)
Eesti kodakondsust ei ole võimalik kaotada, kui see on omandatud sünnilt. Kuivõrd kaebaja on saanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras, ei ole talt Eesti kodakondsuse äravõtmine või kaotanuks lugemine välistatud.
6.Eesti kodakondsuse kaotanuks lugemine on haldusmenetlus. Haldusmenetlus algab haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses ühe võimalusena menetlusosalise teavitamisega menetluses (HMS § 35 lg 1 p 2). Menetlusosalisel on õigus olla haldusmenetlusse kaasatud, esitada seisukohti, tõendeid ja olla ära kuulatud (HMS § 40). Kodakondsuse kaotanuks lugemise menetluses on hea praktika see, et isikule antakse ka mõistlik aeg otsustamaks, kumma riigi kodakondsust ta soovib säilitada.
7.Õiguskantsler on käesolevale asjale analoogses asjas1 märkinud ära olulised põhimõtted, millega kohus käesoleva asja raames täielikult nõustub:
6.Kodakondsus on väga oluline õigushüve. Kodakondsuse kaotanuks lugemine on üks kodakondsuse äravõtmise vorm. Pärast kodakondsuse äravõtmist võib seda uuesti taotleda vaid üldises korras. Seetõttu peab haldusorgan sellises menetluses üles näitama kõrgendatud hoolsuskohustust (põhiseaduse § 14).
9.Haldusorgan peab andma inimesele piisavalt aega, et ta saaks kaaluda, millist kodakondsust säilitada, teha vajaduse korral elukorralduses muudatusi ning soovi korral asuda teisest kodakondsusest loobuma.
10.Haldusorgan ei saa lähtuda eeldusest, et inimesed peavad teadma mitme kodakondsuse omamise keelust ning mõistavad kodakondsuses kaotamise õiguslikke tagajärgi. Haldusorgan peab õiguslikke tagajärgi selgitama inimesele käimasoleva menetluse käigus. Samuti ei ole kohane eeldada, et teise riiki elama asudes soovib inimene katkestada sidemed Eesti riigiga. Inimene võib teise riiki elama asuda ajutiselt. Menetluse käigus tuleb välja selgitada inimese tegelik tahe.
13.Haldusorganil on õigus otsustada, milliseid menetlustoiminguid teha ning kuidas menetlus kujundada (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 1). Kaalutlusõigust teostades tuleb aga arvestada selle eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, pidada silmas olulisi asjaolusid ning kaaluda põhjendatud huve (HMS § 4 lg 2).
17./.../ et haldusorgan peab korraldama menetluse nii, et inimese vastuväited ei jääks kõrvaliste asjaolude tõttu ära kuulamata. Peab püüdma, et selline oht oleks võimalikult väike.
18.Kuigi PPA ei saanud [ ] vastust, ei püüdnud amet veenduda selles, kas ta tõepoolest ei soovinud vastuväiteid esitada või tuli ette takistusi (nt kiri viibib või on kaotsi läinud). Kodakondsust kui olulist õigushüve arvestades tuleb haldusorganil neid asjaolusid kontrollida, seda kohustust ei saa pidada koormavaks.
19.Niisiis rikkus PPA haldusmenetluse põhimõtteid, kui tegi otsuse kodakondsuse kaotanuks lugemise kohta, ilma et oleks püüdnud välja selgitada, kas inimene ka tegelikult ei soovinud vastata, vastus oli kaotsi läinud või vajas ta vastamiseks lisaaega või selgitusi õigusliku olukorra kohta.
21.Inimeste põhiõiguste paremaks tagamiseks soovitan PPA-l mitte märkida edaspidi esmasesse teavituskirja tähtpäeva, millal võib inimese lugeda kodakondsuse kaotanuks. Kui inimene esmasele teatele ei vasta, peab haldusorgan püüdma välja selgitada, kas inimene jättis teadlikult vastamata. Isiku haldusmenetlusest teavitamise intensiivsus peab vastama riivatavatele õigushüvedele. Ka peab isiku kaasamisel arvestama sellega, kas tegemist on juba toimuva haldusmenetlusega, sh isiku enda algatatuga; või on tegemist esmase suhtlusega, mida isik ei oska oodata ega ka kirjavahetuse katkemisel ise haldusorgani poole pöörduda.
8.Kohus kontrollib haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Haldusaktis on selgitatud, et PPA 01.10.2021 kiri on kaebajale e-posti aadressile kätte toimetatud (dtl 85). Vaideotsuses on selle kohta selgitatud, et kiri saadeti kaebaja e-posti aadressile, mille ta esitas viisa taotlemisel ja PPA-l on olemas meiliserveri kinnitus (dtl 4). Sarnaselt on kätte toimetatud vaideotsuse kohaselt ka haldusakt ise (samas).
9.Meiliserveri kinnitused on kohtule esitatud nii 01.10.2021 teavituse ja 01.12.2021 haldusakti kohta (dtl 62 ja 65) ning nende saatjaks on Microsoft Outlook ning sisuks „Sõnum on järgmistele aadressaatidele või rühmadele kohale toimetatud, kuid sihtserver ei saatnud vastuvõtuteatist“. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) selgitas vastusena kohtunõudele (dtl 72 ja 77), et teade tähendab, et vastuvõtja server on e-kirja kätte saanud ja e-kiri on jõudnud sihtserverisse, ent ei kinnita, et sõnum on adressaadi e-posti teenusepakkuja serveris liikunud adressaadi epostkastinii, et adressaadil oli sellega võimalik tutvuda või adressaat on kirja näinud või lugenud. Selline teavitus ei võimalda meil kinnitada, et adressaadile edastatud sõnum on vastuvõtja serveri sees liikunud adressaadie-postkasti, kuigi suure tõenäosusega see nii on. Kinnituse, kas sõnum on sihtserveri sees liikunud adressaadi e-postkasti ning kas adressaat on e-kirjanäinud, sellega tutvunud või selle avanud, saab anda adressaadi e-postkastiteenusepakkuja, kelle server e-kirja vastu võttis. Seega ei kinnitanud Microsoft Outlooki teade sõnumi jõudmist kaebaja postkastini ega selle tegelikku kättesaamist kaebaja poolt. Sarnaselt haldusakti kättetoimetamisele peab eriti sedavõrd intensiivse võimaliku lõpptulemusega haldusmenetlusest teavitamine vastama kättetoimetamise tingimustele – olema isiklik, reaalne ja arusaadav. Ainuüksi e-kirja jõudmisest @gmail.com serverisse ei saa teha järeldust kirja jõudmisest kaebaja postkastini, sh nii, et see ei satuks rämpsposti ega prügikasti.
10.Kohus ei nõustu, et teavitust saaks lugeda kättetoimetamiseks HMS § 27 lg 2 p 1 alusel ehk asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise. HMSi muudatuste seletuskirjas on toodud järgmist: - infosüsteemi kohta: Üks võimalus kättetoimetamiseks on Eesti teabevärav. 2016. a alguses muudeti teabevärava kasutajatingimusi selliselt, et sellega nõustujate puhul loetakse edaspidi @eesti.ee aadressil edastatud dokument kättesaaduks, kui isik on end vastavasse veebikeskkonda sisse loginud ja seal dokumendi avanud, alla laadinud või edastanud selle teisel e-posti aadressil. Ka mitmed riigiasutused on loonud oma infosüsteeme (nt Maksu- ja Tolliamet, Sotsiaalkindlustusamet), mille kaudu dokumente kätte toimetatakse. Infosüsteemide turvalisus peab olema tagatud. - Seletuskirjas on infosüsteemis kättetoimetamist (mis mh eeldab autentimist, vt lk 5) eristatud elektronpostist; st elektronpostiga kättetoimetamist reguleerib HMS § 27 lg 2 p 2; mitte p 1, mis puudutab üksnes infosüsteemi. Kuivõrd HMS eristab kättetoimetamisel infosüsteemi vahendust ja e-posti, tuleb neid eristada ka teavitamise korral. E-postikasti külastamisel puudub nii isiku tõsikindel tuvastamine kui ka igakordne isikust sõltumatu tagasiside vastustajale, et isik on e-kirja kätte saanud.
11.Vastustaja ei ole tõendanud, et teade sellest, et kaebajal on Eesti kodakondsus ning tal tuleb otsustada, kumma riigi kodakondsusest ta soovib loobuda, oleks jõudnud üldse kaebaja mõjusfääri. Kohus leiab, et eeltoodut ei tõenda ka kaebaja 24.10.2022 kiri (dtl 86-87), mis on sedavõrd napisõnaline, et sellest üheselt ei selgu, kas kiri on dateeritud 01.10.2021, kas see võis jõuda kuidagi kaebaja mõjupiirkonda sel kuupäeval (nt e-postkasti) vms. Kohus kordab, et füüsilisele isikule ei saa lugeda haldusakti ega teavitust elektrooniliselt e-posti teel kättetoimetatuks ilma saaja kinnituseta. Tegemist on lihtposti analoogiga, kus ka kirja füüsilises postkastis olekuga ei saa lugeda kirja kätte toimetatuks (erinevalt tähitud postist). Füüsilisel isikul ei ole erinevalt juriidilisest isikust kohustust korraldada kirjade saamine ja vastuvõtt, eriti oma e-postkastis. 4(5)
Nii ei saanud haldusakti andmisel olla vastustajal veendumust, et kaebaja on tegelikult kirja kätte saanud ja teinud teadliku valiku Eesti kodakondsusest loobumiseks. Teavitamise puudulikkust või lausa puudumist tõendab kaudselt ka kaebaja reaktsioon, sh see, et puuduvad andmed kaebajale ka haldusakti kättetoimetamise kohta ning kaebaja pöördus PPA poole alles 2022 sügis-talvel ning kohtusse 2023. aastal. Käesolevast asjast ilmneb, et kaebaja ei olnud tõenäoliselt oma Eesti kodakondsusest teadlikki. Eesti kodakondsusest varasema teadmise korral puudunuks tal ka mistahes vajadus taotleda Eestis ema külastamisel viisat, mis muudab Eestisse saabumise keerukamaks. Asjaolu, et kaebaja on Eestisse saabumisel kasutanud viisat ja lähtunud Vene kodakondsusest, pidi haldusmenetluse materjalidest tulenevalt olema teada ka PPA-le ja seega looma kahtluse, et kaebajal võib puududa mistahes teave, et ta on üldse Eesti kodanik. Kohus kordab õiguskantsleri poolt selgitatut, et isik peab aru saama, mida talt küsitakse. Saades kaebaja elukohta (Venemaal) arvestades välisriigi ametiasutusest (Eesti) e-kirja, kui kaebaja ei ole selle ametiasutusega suhelnud ühegi haldusmenetluse küsimuses, ei pruugi kiri isiku huviorbiiti jõudagi ning jääda ekslikult tähelepanuta. Käesoleval juhul on lisaks tõendamiskoormus, et kaebajal oli tegelikult võimalik kiri kätte saada ja sellele reageerida, vastustajal. Mistahes spekulatsioone või kahtlusi ei saa käesoleval juhul arvestada kaebaja kahjuks, kui vastustaja ei ole tõendanud kaebaja õiguste riivele vastava intensiivsusega teavitamist ja ärakuulamist. Nii on vastustaja haldusakt selle andmise aja seisuga õigusvastane.
12.Kaebaja õiguste riivet ei vähenda see, et ta ilmselt oli oma Eesti kodakondsusest teadmatuses. Teadmatus võib tulla kaalumisele siis, kui otsustatakse, kui pikk aeg antakse isikule oma elus ümberkorralduste tegemiseks (vt õiguskantsleri seisukoht), kuivõrd teadmatuse korral võivad ümberkorraldused puududa. Küll aga ei vähenda see kaebaja teavitamise, kaasamise ja ärakuulamise vajadust.
13.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse ja tühistab vastustaja otsuse kaebaja Eesti kodakondsusest loobunuks lugemise kohta. Käesoleva kohtuotsuse jõustumisel taastub kaebajal Eesti kodaniku staatus. Juhul, kui PPA plaanib viia läbi uue menetluse, soovitab kohus esmalt tagada kaebaja tegelik teavitamine, kasutades selleks ka erinevaid kontaktiviise. Kaebuse teksti kohaselt elab kaebaja ema Eestis, kellega kaebaja samuti tihedalt suhtleb. Lisaks soovitab kohus pöörata tähelepanu kaebaja väidetele, et tema emapoolsed sugulased või esivanemad võivad olla eestlased, mille alusel teeb kohus järelduse, et ei pruugi olla välistatud, et kaebaja võib olla sünnijärgne Eesti kodanik. Kui on kontrollitav, et kaebaja on tegelikult sünnijärgne Eesti kodanik, ei saa talt Eesti kodakondsust ära võtta. Kohus mõistab HKMS § 108 lg 1 alusel vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskuluna kaebuselt tasutud riigilõivu 20 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.