lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-175/10

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 25.04.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-175/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.04.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1127
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-175

Määruse kuupäev

25.04.2023

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Ruslan Zaitsevi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 25.05.2022. a otsuse nr 15.3-3.4/342-1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Ruslan Zaitsev Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Muud selgitused

1.Jätta Ruslan Zaitsevi taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
2.Lõpetada haldusasja nr 3-23-175 menetlus.
3.Jätta Ruslan Zaitsevi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Jätta Ruslan Zaitsevi riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 6, § 155 lg 5 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kätte kaebajale. Määrus toimetatakse kätte vastustajale.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

ASJAOLUD

1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 25.05.2022. a otsusega nr 15.3-3.4/342-1 Ruslan Zaitsevi tähtajalise elamisloa nr 1046716337/TE kehtetuks välismaalaste seaduse (VMS) § 135 lg 2 p 3 alusel, tegi ettekirjutuse Eesti Vabariigist lahkumiseks, mis kuulub sundtäitmisele tema kinnipidamisasutusest vabastamisel, ning kohaldas sissesõidukeeldu kolmeks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest.
1.1.R. Zaitsev esitas 01.06.2022 vaide PPA 25.05.2022.a otsusele ning 28.06.2022 avalduse vaides esinenud puuduste kõrvaldamiseks.
1.2.PPA jättis 06.07.2022. a otsusega nr 15.3-3.1/1351-5 vaide rahuldamata.
2.R. Zaitsev esitas 22.01.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib, et ta ei nõustu PPA otsusega nr 15.3-3.4/342-1. Kaebaja ei ole nõus, et teda saadetakse Eestist välja, kuna tal ei ole Venemaaga mingeid seoseid, välja arvatud vene pass. Kaebajal ei ole Venemaal mitte kedagi, sest kõik tema sugulased elavad Eestis. Kaebaja palub kohtul võtta avaldus vastu

3-23-175 vaatamata möödalastud tähtajale, kuna kaebaja ei oska lugeda ja kirjutada. Samuti on kaebajal vaja riigi advokaati ja riigilõivust vabastamist.

3.PPA leidis 21.04.2023. a seisukohas, et kaebetähtaja ennistamiseks puudub mõjuv põhjus, ning palus jätta kaebaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Kaebaja oskamatus lugeda ega kirjutada ei ole kaebetähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus, sest see asjaolu ei takistanud kaebajal varasemalt õigeaegselt tema kaebeõiguse kasutamist. Kaebaja on varasemalt esitanud PPA-le õigeaegselt vaide PPA 25.05.2022. a otsusele ning hiljem kõrvaldanud ka õigeaegselt puudused selle otsuse vaidlustamise avalduses. Kaebajale ei ole varasemalt asjaolust, et tema väitel ta ei oska lugeda ega kirjutada, jäänud ebaselgeks kaebetähtajad ning see pole põhjustanud viivitusi kaebetähtaegadest kinnipidamisel. Seega, võttes arvesse asjaolu, et R. Zaitsev on olnud varasemalt võimeline hoolimata tema lugemisoskuse ja kirjaoskuse puudumisest korduvalt tegema endale selgeks tema suhtes tehtud toimingute sisu, realiseerima oma kaebeõigust ja pidama kinni talle esitatud tähtaegadest, ei ole eluliselt usutav, et see asjaolu on hiljem mitmete kuude jooksul olnud tema jaoks takistuseks halduskohtule kaebuse esitamiseks. Kuna kaebetähtajast on möödas rohkem kui 6 kuud, on PPA seisukohal, et kaebetähtaja ennistamisel ei esine mõjuvat põhjust, mis õigustaks õiguskindluse riivet.

KOHTU SEISUKOHT

4.HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.
5.Kohus on seisukohal, et kaebus PPA 25.05.2022. a otsuse tühistamiseks on esitatud selleks ette nähtud tähtaega rikkudes. VMS § 222 lg 1 kohaselt võib esitada tähtajalise elamisloa andmise, andmisest keeldumise, pikendamise, pikendamisest keeldumise, kehtetuks tunnistamise või taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse peale kümne päeva jooksul otsuse teatavaks tegemise päevast arvates kaebuse halduskohtule või vaide. Vaideotsuse võib vaidlustada sama tähtaja jooksul halduskohtus. Toimiku materjalidest nähtub, et kaebaja sai PPA 25.05.2022. a otsuse kätte 01.06.2022 ning esitas selle peale vaide samal päeval (vaie registreeriti 06.06.2022). 28.06.2022 registreeriti PPA-s kaebaja avaldus vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja sai PPA 06.07.2022. a vaideotsuse kätte 11.07.2022. Seega tuli esitada kaebus PPA 25.05.2022. a otsuse tühistamise nõudes kohtule hiljemalt 21.07.2022, kuid kaebaja esitas selle 22.01.2023, s.o VMS §-s 222 sätestatud tähtaega rikkudes.
6.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhjus.
7.Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (nt Riigikohtu 21.06.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 19.04.2006. a määrus asjas nr 33-1-26-06, p 12).
8.Esitatud kaebusest nähtuvalt sai kaebaja aru, millal PPA 25.05.2022. a otsuse kaebetähtaeg saabub ning seega pidi ta olema teadlik ka sellest, millised tagajärjed võivad olla kaebetähtajast mitte kinni pidamisel. Kaebaja tugineb kaebuse tähtaja ennistamist taotledes sellele, et ta ei

3-23-175 oska lugeda ega kirjutada. Kohus leiab, et kaebaja lugemis- ja kirjaoskuse puudumisega ei saa kuidagi põhjendada seda, miks kaebust ei esitatud tähtaegselt. Kaebaja lugemis- ja kirjaoskuse puudumine ei takistanud tal varasemalt enda kaebeõiguse kasutamist. Kaebaja esitas vaidlusaluse PPA otsuse peale tähtaegselt vaide. Veelgi enam, kaebaja esitas vaide samal päeval, kui ta sai kätte PPA otsuse. Ka vaides esinenud puudused kõrvaldas kaebaja talle selleks antud tähtaja jooksul. Seega tema lugemis- ja kirjaoskuse võimalik puudumine ei takistanud tal endale kaebetähtaja ja talle antud puuduste kõrvaldamise tähtaja selgeks tegemist ega kaebeõiguse kasutamist. Sellest tulenevalt leiab kohus, et lugemis- ja kirjaoskuse puudumine ei saanud praegusel juhul olla selliseks takistuseks, mis õigustaks kaebuse esitamist poole aasta võrra hiljem selleks ettenähtud tähtaja möödumisest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvad põhjused puuduvad ning kohus jätab kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.

9.Kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, tuleb kohtul lõpetada määrusega asja menetlus (HKMS § 124 lg 2 ja § 152 lg 1 p 2). Kaebetähtaja rikkumise korral võib menetluse lõpetada kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3). Kuna kaebaja esitas kaebuse kohtule tähtaega rikkudes ja tähtaja ennistamiseks alust ei ole, lõpetab kohus määrusega praeguse asja menetluse kaebust menetlusse võtmata.
10.Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
11.Menetluse lõpetamise tõttu ei võta kohus seisukohta riigilõivust vabastamise taotluse osas ning jätab selle läbi vaatamata.
12.Kaebaja märkis kaebuses, et vajab riigi advokaati. Kohtule arusaadavalt on kaebaja esitanud koos kaebusega riigi õigusabi taotluse kaebajale esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas (RÕS § 4 lg 3 p 5).
13.RÕS § 7 lg 1 p 5 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kohus on seisukohal, et praeguses asjas, kus kohus lõpetab menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu, ei oleks riigi õigusabi määramine eesmärgipärane. Kohus märgib, et ka varasemas menetlusstaadiumis kaebajale esindaja määramine ei oleks saanud aidata kaasa kaebuse menetlemisele. Kohus jätab eelnevale tuginedes kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja