Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiseks ja paigutamiseks Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse
Istungil osalenud isikud
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Andrei Tihhomirov Isikud, kelle kinnipidamist taotletakse – X Kohtuistungi sekretär – Ülle Volmer Tõlk – Meeli Antonov Lihtmenetluses kohtuistungil, 22.06.2023
Asja läbivaatamine Resolutsioon
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba Xi kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 22. juunist 2023 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 204 lg 1, § 265 lg 5).
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas Tartu Halduskohtule 20.06.2023 taotluse saada luba Xi kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg-le 1, sest isiku suhtes esineb VSS § 15 nimetatud põhimõte ja VSS § 23 lg 1 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused. Taotlust põhjendab PPA järgmiselt.
1.1.Viru Vanglast vabaneb 22.06.2023 Venemaa Föderatsiooni kodanik X temale 25.05.2021 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja otsusega nr 1-21-2861 määratud karistuse kandmisest.
1.2.X, isikukood xxx, sündis xx Eestis, Tallinna linnas. Ta on rahvuselt venelane ning Vene Föderatsiooni kodanik. Kuni 25.05.2022 omas X Eestis seaduslikuks viibimiseks ja elamiseks tähtajalist elamisluba nr xxx, mis oli väljastatud 28.05.2019 kehtivusajaga kuni 28.05.2024.
1.3.PPA 25.05.2022. a otsusega nr.15.3-3.4/342-1 tunnistati Xi tähtajaline elamisluba nr xxx kehtetuks alates 25.05.2022 ning sama otsusega tehti ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks väljasaatmisega Vene Föderatsiooni kõrvaltingimusega, mis kuulub sundtäitmisele tema
kinnipidamisasutusest vabanemisel ja kohaldati Xile sissesõidukeeld 3 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. VMS § 43 sätestab välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis ajutise viibimise seaduslikud alused. X on välismaalane ja tal puudub VMS § 43 mõistes seaduslik alus Eestis viibimiseks peale vangistusest vabanemist. X esitas 01.06.2022 vaide PPA 25.05.2022. a otsusele ning 28.06.2022 avalduse vaides esinenud puuduste kõrvaldamiseks. PPA jättis 06.07.2022. a otsusega nr 15.3-3.1/1351- 5 vaide rahuldamata. X esitas 22.01.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse PPA otsusele ja palus kohtul võtta avaldus vastu vaatamata möödalastud tähtajale, kuna kaebaja ei oska lugeda ja kirjutada. Tartu Halduskohtu 25.04.2023. a määrusega jäeti Xi taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetati haldusasja nr 3-23-175 menetluse. Edasikaebamise tähtaeg möödus Xil 15.05.2023 ja kohtumäärus jõustus 16.05.2023.
1.4.Viru Maakohus arutas 30.12.2021 kohtuasjas nr 1-21-2861 Xi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotlust. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega ja kuulanud ära Xi ja tema kaitsja seisukohad, leidis, et X tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
1.5.Xit on PPA taotluse kohaselt kriminaalkorras karistatud järgnevalt: 1) Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 12.06.2020. a otsusega kiirmenetluses nr 1-20-4124 tunnistati X kriminaalkorras süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, lisaks § 263 lg 1 p 1 järgi. Harju Maakohtu 22.12.2020. a määrusega nr 1-20-4124 pöörati täitmisele Xile 12.06.2020. a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Sama määrusega asendati ärakandmata karistus 11 kuud ja 28 päeva 358 tunni üldkasuliku tööga. 2) Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 04.03.2021. a otsusega lühimenetluses nr 1-21-1302 tunnistati X kriminaalkorras süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi ning karistati 1-aasta ja 3kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra. Karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 12.06.2020. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 11 kuud ja 12 päeva võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 1 aasta, 9 kuud ja 12 päeva vangistust. 3) Harju Maakohtu 14.05.2021. a otsusega lühimenetluses nr 1-21-2861 tunnistati X kriminaalkorras süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 1/3 võrra, mõistes karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 04.03.2021.a kohtuotsusega 1-21-1302 mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra 1 aasta 9 kuud ja 12 päeva vangistust ning lõplikuks karistuseks jäi 2 aastat, 3 kuud ja 12 päeva reaalset vangistust. Kõik tema sooritatud kuriteod on toime pandud lähisuhtes, st ühe kannatanu, elukaaslase Y suhtes. Kõik Xi poolt toimepandud kuriteod on karistusregistris kehtivad. Lisaks kolmele süüdimõistvale kohtuotsusele on PPA menetlusinfo süsteemis märked veel kahe 2018. a ja 2019. a alustatud kriminaalmenetluse kohta, milledes X oli kahtlustatav. Ülaltoodud asjaolud viitavad sellele, et X on viimasel viiel aastal, enne reaalse vangistuse kandmisele asumist tarvitanud alkoholi, olnud vägivaldne lähedaste isikute suhtes, kellega ta koos alkoholi tarvitab ega ei oska lahendada tekkinud konflikte rahumeelsel teel.
1.6.PPA leiab, et toimepandud kuritegudega on X tekitanud korduvalt ohu avalikule korrale, mis on väljendatud alkoholi kuritarvitamisest tingitud füüsilise vägivalla kasutamises lähisuhtes. Ei ole mõjutanud Xit vägivaldsest käitumisest loobuma ka avalikus ruumis konflikti puhkedes konflikti mittepuutuvate ühiskonnaliikmete juuresolek. Oma tegevustega on X korduvalt
ohustanud nii oma elukaaslase tervist, tervist ja vara kui ka häirinud teiste kõrvalseisvate ühiskonnaliikmete rahu ja turvatunnet. Oma käitumisega on X näidanud üles lugupidamatust Eesti Vabariigi õiguskorra ning põhiseaduslike väärtuste vastu ning süütegude sooritamine annab aimu Xi kriminaalsetest ja avalikust korrast mittehoolivatest vaadetest. Sellest tulenevalt kujutab X PPA hinnangul ohtu avalikule korrale.
1.7.PPA hinnangul esineb isiku suhtes VSS § 23 lg-s 1 sätestatud kinnipidamise alused. VSS § 68 p 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud karistuseks vangistus. Isiku eelnev käitumine, st korduvate süütegude toimepanek näitab isiku suhtumist Eesti riigi seadusandlusesse ning annab PPA-le aluse arvata, et vabaduses viibides ei täida isik vabatahtlikult talle pandud kohustust lahkuda.
1.8.Viru Vangla poolt koostatud riskihinnangu kohaselt esineb Xi mõtlemises, käitumises ja hoiakutes ohtu Eesti ühiskonna elule ja korraldusele.
1.9.Xi sõnul ei oska ta kirjutada ega lugeda, emakeeleks on vene keel, riigikeelt ta ei oska. Vangistuses olles, vastavalt Viru Vangla poolt koostatud isiku iseloomustusele, ei soovinud isik põhiharidust ega riigikeelt õppima hakata. X ei ole avaldanud soovi Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlemiseks.
1.10.Xile lähedased inimesed elavad Eestis – poolvend Z ja poolõde Q (ik ). Mõlemad vanemad olid Venemaa kodakondsusega, vanemad on surnud. Lapsi Xil ei ole. Viru Vangla andmetel olevat Xil endise elukaaslasega suhted katkenud ning ei suhelda omavahel. Enne vangistust elas Tallinnas, C ccc-cc koos vennaga. Korter kuulub õele, Qle.
1.11.VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud, et ei täida lahkumiskohustust. X edastas PPA-le 30.05.2023 avalduse, et ei ole ta nõus endale tagasipöördumist lubavat dokumenti endale vormistama ning Venemaa Föderatsiooni iseseisvalt pöörduma. Põhjenduseks tõi X välja, et Venemaa Föderatsiooniga midagi teda ei seo ning kõik tema sugulased elavad Eesti Vabariigis. Soovimatus lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki ei vabasta ettekirjutuse täitmisest. PPA hinnangul annab isiku selline käitumine aluse arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik iseseisvalt hakata endale väljasaatmiseks vajalikke dokumente hankima ning võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. Kuna käesoleval hetkel puudub Xil kehtiv reisidokument, siis puudub PPA-l võimalus väljasaatmise lõpule viimiseks 48 tunni jooksul. Viru Vanglast vabanemisel ei oma X kehtivat reisidokumenti, mis võimaldaks teda Eesti Vabariigist välja saata kodakondsusjärgsesse riiki. Ka varasemalt ei ole X endale Venemaa Föderatsiooni passi soetanud, kasutades ainult Eesti Vabariigis kehtivat elamisloa kaardi. PPA hinnangul on isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vajalik ka väljasaatmiseks puuduvate dokumentide tõttu. Arvestades kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid, puudub PPA-l kindlus, et vabaduses viibides hakkab isik iseseisvalt endale vajalikke reisidokumente hankima ning täidab talle pandud lahkumiskohustuse. PPA rõhutab, et põgenemisohu prognoos hõlmab ka võimaluse siseriiklikult menetlusest kõrvale hoidumise ega tähenda automaatselt seda, et isik võib ebaseaduslikult ja omavoliliselt riigist lahkuda näiteks mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki.
1.12.PPA on seisukohal, et Xi osas ei ole põgenemisohust ja varasemast käitumisest tingituna võimalik kohaldada VSS § 10 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid.
KOHTU SEISUKOHT
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
3.VSS § 23 lg 1 alusel võib Politsei- ja Piirivalveamet taotleda halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.
4.Vastavalt VMS § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Kuna PPA tunnistas 25.05.2022. a otsusega nr.15.3-3.4/342-1 Xi tähtajalise elamisloa nr xx kehtetuks alates 25.05.2022, tegi talle ettekirjutuse Eesti Vabariigist lahkumiseks, mis kuulub isiku vanglast vabanemisest sundtäitmisele, ja kohaldas isikule 3-aastast sissesõidukeeldu, siis puudub isikul Eesti Vabariigis viibimiseks õiguslik alus.
5.VSS § 15 lg 1 sätestab, et Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet võib välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 sätestatud alusel. Kõik VSS § 23 lg-s 1 toodud alused ei pea esinema üheaegselt, isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks loa andmiseks piisab ühe eelnimetatud aluse ilmnemisest. Halduskohus annab loa välismaalase kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks VSS § 23 lõikes 1 sätestatud alusel, kui VSS-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (VSS § 23 lg 11).
6.X peeti VSS § 15 lg 1 alusel kinni 22.06.2023 ning tema suhtes on olemas kehtiv ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks. Seega on isik väljasaadetav.
7.VSS § 18 lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule viivitamata pärast väljasaadetava kinnipidamist. Kuna käesoleval hetkel puudub Xil kehtiv reisidokument, siis puudub PPA-l võimalus väljasaatmise lõpule viimiseks 48 tunni jooksul. PPA leiab, et täidetud on eeldused VSS § 23 lg 1 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud alustel isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks. PPA tugineb taotluses VSS § 68 p-dele 4 ja 6 (taotluses ekslikult märgitud VSS § 68 lg 2 p 4 ja 6). VSS § 68 p 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. VSS § 68 p 6 sätestab, et põgenemise oht esineb, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
8.Riigikohtu halduskolleegiumi 31.05.2017. a määruses asjas nr 3-3-1-93-16 (p 13) väljendatud seisukohast tulenevalt peab VSS § 68 p-de 4 ja 6 kohaldama koos VSS § 68 esimese lausega, mis kohustab PPA-d ja kohut välismaalase kinnipidamisel igal üksikjuhtumil põgenemise ohtu hindama. VSS § 68 kehtestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Põgenemisohu jäik sidumine VSS §-s 68 loetletud asjaoludega ei oleks proportsionaalne ega kooskõlas direktiivi 2008/115/EÜ art 15 lg-ga 1, samuti direktiivi 2013/33/EL art 8 lg-ga 2. Nende sätete kohaselt tuleb liikmesriigil kinnipidamist kaaluda "konkreetsel juhul" ehk "igat juhtumit eraldi hinnates", kui leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada (vt ka Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-601/15, p 61). Põgenemise oht võib seisneda ka selles, et isik hakkab end riigisiseselt varjama eesmärgiga vältida enda väljasaatmist (Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2020. a määrus asjas nr 3-20-1913, p 11).
9.Vaidlus puudub selles, et X on kriminaalkorras karistatud ning talle on mõistetud karistuseks vangistus (vt käesoleva määruse p 1.5.). Seega esineb asjaolu, mis VSS § 68 p-s 4 kirjeldatud põgenemisohu kindlakstegemiseks peab vältimatult esinema. Korduvalt raskeid kuritegusid toime pannud ja tõsiselt seadust rikkunud välismaalast on põhjust pidada ebausaldusväärseks ning sellise isiku puhul on tõenäoline, et ta võib vabaduses viibides hakata enda väljasaatmisest kõrvale hoidma. PPA on kohtu hinnangul piisavalt veenvalt põhistanud, miks saab praeguses asjas eeldada, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda. Isikut on kolmel korral karistatud reaalse vangistusega. Vanglakaristused ei ole oma eesmärki täitnud ning Xit ei suuda õiguskuulekale käitumisele suunata isegi mitte kõige karmim karistusliik. X on toime pannud valdavalt vägivallakuritegusid; praegune kuritegu, mille eest isik karistust kannab, on kehaline väärkohtlemine lähisuhtes. Viru Vangla 11.05.2022. a kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on Xil alkoholi tarvitamise risk. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Viimase kuriteo puhul tunnistab oma süüd osaliselt, leiab, et elukaaslane oli ise ka süüdi, kuna noris tüli. X on valetanud oma hariduse kohta ning rikkunud varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid. Viru Vanglast on helistanud ja suhelnud mitmeil korral mitmete isikutega, kes võivad olla sõbrad, kuid kes on korduvalt karistatud erinevate tahtlike isikuvastaste või narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuritegude toimepanemise eest. Seega kuuluvad isiku suhtlusringkonda kriminaalse taustaga inimesed, kes võivad mõjutada negatiivselt (leidis PPA 25.05.2022. a otsuses). Kuritegude korduvus ning isiku eelnev käitumine viitavad kohtu hinnangul kogumis sellele, et isik ei pruugi ka väljasaatmismenetluses õiguskuulekalt käituda ning olla PPA-le väljasaatmismenetluse läbiviimiseks kättesaadav ja haldusorganiga koostööd teha. Seega esineb põgenemisoht VSS §-s 68 p 4 mõttes.
10.Täidetud on ka VSS § 68 p 6 eeldused. Nimetatud säte näeb ette, et põgenemise oht esineb, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohus möönab, et kuna puudutatud isik on kogu elu elanud Eestis ning tema lähedased elavad Eestis, siis on arusaadav, miks isik on Eestist lahkumise suhtes tõrges. X väidab, et tal on õe korteris elukoht, kuhu vanglast vabanedes elama asuda. Tema endine elukaaslane on aga praeguseks surnud. Ta palub võimalust elada Tallinnas, sest Venemaal ta ellu ei jää. Puudutatud isiku senine kuritegelik käitumine, hoiakud ja tegevus vajalike reisidokumentide taotlemisel viitab kohtu hinnangul kogumis sellele, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita ning võib vabaduses viibides raskendada asjakohase menetluse läbiviimist, sh vajalike dokumentide hankimist.
11.Eeltoodust tulenevalt on VSS § 68 p-de 4 ja 6 eeldused täidetud. Kohtu hinnangul saab Xi põgenemisohtu pidada piisavalt tõenäoliseks, et isik VSS § 23 lg 1 p 1 alusel kinnipidamiskeskusesse paigutada.
12.Samuti on täidetud VSS § 23 lg 1 p-dele 2 ja 3 tuginemise eeldused. Xi kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on põhjendatud, kuna kohtule esitatud materjalid kinnitavad, et ta ei täida piisaval määral kaasaaitamiskohustust ning tal puuduvad Venemaa Föderatsiooni tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid.
12.1.X on kinnitanud, et tal puudub kehtiv Venemaa Föderatsiooni pass. X keeldus täitmast vanglas tagasipöördumistunnistust ja keeldus põhjendamast, miks ta ei soovi taotleda tagasipöördumistunnistust. X püüdis kohtus vaidlustada elamisloa kehtetuks tunnistamise, lahkumiskirjutuse ja sissesõidukeelu otsuseid, kuid esitas kaebuse hilinenult. Tartu Halduskohus jättis 25.04.2023. a määrusega Xi taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetati haldusasja nr 3-23-175 menetluse. Menetlust lõpetav lahend on jõustunud.
12.2.Kohus selgitab, et VSS § 264 lg 1 p 3 näeb ette, et väljasaadetav on kohustatud aitama kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide hankimisele. Xi hoiakutest ja senisest käitumisest saab järeldada, et ta ei ole lahkumisettekirjutuse vabatahtlikust täitmisest huvitatud. Tagasipöördumise tunnistuse taotlemisest keeldumine kinnitab, et isik ei ole riigipiiri ületamiseks vajalike reisidokumentide saamiseks teinud praeguseks hetkeks piisavalt Eesti ametivõimudega koostööd. Seega ei ole isik täitnud VSS § 264 lg 1 p-st 3 tulenevat kaasaaitamiskohustust nõuetekohaselt.
13.Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõenäoliselt tulemuslik. Järelevalvemeetmed baseeruvad usaldusel ning kuna PPA taotluses kirjeldatud asjaolud kinnitavad põgenemise ohtu ja isiku senist vähest koostöötahet, siis ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud. Kohus pole kohtuasja materjalide alusel veendunud, et muud järelevalvemeetmed täidaksid puudutatud isiku puhul praegu kinnipidamisega samaväärset eesmärki. Puudutatud isiku selgitusel ei tööta alaliselt ka tema õde ja vend. Seetõttu on küsitav nende võimekus Xit aidata ka elukohaga. Dokumentideta ei ole Xil võimalik tööle asuda ja Eestis elades elatusvahendeid teenida.
14.Eeltoodule tuginedes, leiab kohus, et Xi paigutamine kinnipidamiskeskusesse on põhjendatud ja proportsionaalne. Kohus rahuldab PPA taotluse ning annab loa paigutada X kinnipidamiskeskusesse alates 22. juunist 2023 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Kohus märgib, et esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa andmisel tegutseb kohus piiratud informatsiooni alusel. Kohus rõhutab, et kui väljasaatmismenetluse ajal asjaolud oluliselt muutuvad ning X täidab kinnipidamiskeskuses olles kaasaaitamiskohustust ja põgenemisoht langeb ära, siis ei ole PPA-l alust jätkata isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses.
15.Haldustoiminguks loa andmise määruse, loa andmisest keeldumise määruse ja loa muutmise või tühistamise määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 265 lg 5). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.