Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Maili Lokk 17.08.2023, Tartu 3-23-1388 Politseija Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Tartu Halduskohtu 22.06.2023. a määrus Xi määruskaebus Kirjalik menetlus Puudutatud isik ‒ X, esindaja Olga Väina-Kesler Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Politsei- ja Piirivalveameti 08.08.2023. a vastuse lisad.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.06.2023. a määrus muutmata.
3.Asendada arvutivõrgus avaldatavas ringkonnakohtu määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas Tartu Halduskohtule 20.06.2023 loataotluse Xi kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 alusel. PPA põhjendas taotlust järgmiselt.
1.1.X vabaneb 22.06.2023 Viru Vanglast talle Harju Maakohtu 25.05.2021. a otsusega nr 121-2861 määratud karistuse kandmisest. X sündis 13.07.1981 Eestis, Tallinnas. Ta on rahvuselt venelane ning Vene Föderatsiooni kodanik. Kuni 25.05.2022 omas X Eestis seaduslikuks viibimiseks ja elamiseks tähtajalist elamisluba nr 1046716337/TE, mis oli väljastatud 28.05.2019 kehtivusajaga kuni 28.05.2024. PPA tunnistas 25.05.2022. a otsusega nr 15.33.4/342-1 Xi elamisloa kehtetuks alates 25.05.2022 ning tegi talle ettekirjutuse Eesti Vabariigist lahkumiseks väljasaatmisega Vene Föderatsiooni kõrvaltingimusega, mis kuulub sundtäitmisele tema kinnipidamisasutusest vabanemisel. Samuti kohaldas PPA isiku suhtes sissesõidukeeldu kolmeks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. X on välismaalane ja
peale vangistusest vabanemist puudub tal välismaalaste seaduse (VMS) § 43 mõistes seaduslik alus Eestis viibimiseks.
1.2.Xit on kriminaalkorras karistatud kolmel korral: 1) Harju Maakohtu 12.06.2020. a otsusega kiirmenetluses nr 1-20-4124 tunnistati X kriminaalkorras süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2 ja § 263 lg 1 p 1 järgi. Kriminaalhooldusametnik esitas 09.11.2020 Harju Maakohtule erakorralise ettekande ning taotles karistuse täitmisele pööramist, kuna X rikkus talle kohtuotsusega määratud käitumiskontrolli nõudeid – ei elanud kohtu määratud alalises elukohas, ei allunud kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning ei esitanud andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. Harju Maakohtu 22.12.2020. a määrusega nr 1-20-4124 pöörati täitmisele Xile 12.06.2020. a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 11 kuud ja 28 päeva vangistust ning asendati see 358 tunni üldkasuliku tööga; 2) Harju Maakohtu 04.03.2021. a otsusega lühimenetluses nr 1-21-1302 tunnistati X kriminaalkorras süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi ning karistati 1-aasta ja 3-kuulise vangistusega. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra; 3) Harju Maakohtu 14.05.2021. a otsusega lühimenetluses nr 1-21-2861 tunnistati X kriminaalkorras süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes karistuseks 6 kuud vangistust. Kõik kuriteod on toime pandud lähisuhtes, kannatanuks oli elukaaslane. Lisaks kolmele süüdimõistvale kohtuotsusele on PPA menetlusinfo süsteemis märked veel kahe 2018. a ja 2019. a alustatud kriminaalmenetluse kohta, milles X oli kahtlustatav. X on viimasel viiel aastal enne reaalse vangistuse kandmisele asumist tarvitanud alkoholi, olnud vägivaldne lähedaste isikute suhtes, kellega ta koos alkoholi tarvitab, ning ei oska lahendada tekkinud konflikte rahumeelsel teel. Toimepandud kuritegudega on X tekitanud korduvalt ohu avalikule korrale, mis on väljendatud alkoholi kuritarvitamisest tingitud füüsilise vägivalla kasutamises lähisuhtes. Xit ei ole mõjutanud vägivaldsest käitumisest loobuma ka avalikus ruumis konflikti puhkedes konflikti mittepuutuvate ühiskonnaliikmete juuresolek. Oma tegevustega on X korduvalt ohustanud nii oma elukaaslase tervist, samuti vara ning häirinud teiste kõrvalseisvate ühiskonnaliikmete rahu ja turvatunnet. Oma käitumisega on X näidanud üles lugupidamatust Eesti Vabariigi õiguskorra ning põhiseaduslike väärtuste vastu ning süütegude sooritamine annab aimu Xi kriminaalsetest ja avalikust korrast mittehoolivatest vaadetest. Sellest tulenevalt kujutab X PPA hinnangul ohtu avalikule korrale.
1.3.PPA hinnangul esinevad isiku suhtes VSS § 23 lg-s 1 sätestatud kinnipidamise alused. VSS § 68 p 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud karistuseks vangistus. Korduvalt süütegude toimepanemine näitab isiku suhtumist Eesti riigi seadusandlusesse ning annab PPA-le aluse arvata, et vabaduses viibides ei täida isik vabatahtlikult talle pandud kohustust lahkuda.
1.4.Xi sõnul ei oska ta kirjutada ega lugeda, emakeeleks on vene keel, riigikeelt ta ei oska. Viru Vangla koostatud iseloomustuse kohaselt ei olnud isik motiveeritud vangistuses põhihariduse ega riigikeele omandamisest, kuna arvab, et ei saa sellega hakkama. X ei ole avaldanud soovi Eesti Vabariigi kodakondsuse taotlemiseks.
1.5.Xile lähedased inimesed – poolvend ja poolõde – elavad Eestis. Xi vanemad on surnud, mõlemad olid Venemaa kodakondsusega. Lapsi Xil ei ole. Viru Vangla andmetel olevat Xil endise elukaaslasega suhted katkenud. Enne vangistust elas isik koos vennaga Tallinnas õele kuuluvas korteris.
1.6.VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud, et ei täida lahkumiskohustust. X edastas PPA-le 30.05.2023 avalduse, et ta ei ole nõus tagasipöördumist lubavat dokumenti endale vormistama ning iseseisvalt Venemaa Föderatsiooni pöörduma. Põhjenduseks tõi X välja, et teda ei seo Venemaa Föderatsiooniga
miski ning kõik tema sugulased elavad Eesti Vabariigis. Soovimatus lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki ei vabasta ettekirjutuse täitmisest. PPA hinnangul annab isiku selline käitumine alust arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik iseseisvalt hakata endale väljasaatmiseks vajalikke dokumente hankima ning võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. PPA hinnangul on isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vajalik ka väljasaatmiseks vajalike dokumentide puudumise tõttu. Arvestades kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid, puudub PPA-l kindlus, et vabaduses viibides hakkab isik iseseisvalt endale vajalikke reisidokumente hankima ning täidab talle pandud lahkumiskohustuse. PPA rõhutab, et põgenemisohu prognoos hõlmab ka ohtu, et isik hoiab siseriiklikult menetlusest kõrvale, ega tähenda automaatselt seda, et isik võib ebaseaduslikult ja omavoliliselt riigist lahkuda näiteks mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki.
1.7.PPA on seisukohal, et järelevalvemeetmete kohaldamisel võib isik lahkumiskohustuse täitmisest kõrvale hoida. X on PPA-le teada andnud, et ta ei soovi Eestist lahkuda ning taotleda tagasipöördumistunnist ning PPA-l on põhjendatud kahtlus, et järelevalvemeetmete kohaldamisel ei täida isik kaasaaitamiskohustust. VSS § 10 lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmed on sarnased KarS § 75 lg 1 käitumiskontrolli meetmetele. Isik on varasemalt eiranud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid katseajal, olles teadlik, et kontrollnõuete eiramine toob kaasa vanglakaristuse täitmisele pööramise. Tuleb tõdeda, et isikut ei motiveeri õiguskuulekale käitumisele isegi reaalse vangistuse oht. Arvestades Xi käitumist, karistusi ja olukorda iseloomustavaid asjaolusid (seosed Eesti ja kodakondsusjärgse riigiga, püsiva elukoha puudumine, Viru Vangla koostatud kinnipeetava iseloomustust) ei ole muude järelevalvemeetmetega (VSS §10 lg 2) PPA hinnangul võimalik sama tõhusalt ja tulemuslikult tagada lahkumiskohustuse täitmist.
2.Tartu Halduskohus rahuldas 22.06.2023. a määrusega PPA taotluse ja andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks alates 22.06.2023 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.
2.1.Kohtu hinnangul saab Xi põgenemisohtu pidada piisavalt tõenäoliseks, et isik VSS § 23 lg 1 p 1 alusel kinnipidamiskeskusesse paigutada. Vaidlus puudub selles, et X on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning talle on mõistetud karistuseks vangistus. X on toime pannud valdavalt vägivallakuritegusid. Viru Vangla 11.05.2022 koostatud iseloomustuse kohaselt on Xil alkoholi tarvitamise risk. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. X on valetanud oma hariduse kohta ning rikkunud varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid. Viru Vanglast on ta helistanud ja suhelnud mitmel korral mitmete isikutega, kes on korduvalt karistatud erinevate tahtlike isikuvastaste või narkootiliste ainete käitlemisega seotud kuritegude toimepanemise eest. Seega kuuluvad isiku suhtlusringkonda kriminaalse taustaga inimesed, kes võivad teda negatiivselt mõjutada. Kuritegude korduvus ning isiku eelnev käitumine viitavad kohtu hinnangul kogumis sellele, et isik ei pruugi ka väljasaatmismenetluses õiguskuulekalt käituda ning olla PPA-le väljasaatmismenetluse läbiviimiseks kättesaadav ja haldusorganiga koostööd teha. Seega esineb põgenemisoht VSS § 68 p 4 mõttes. Täidetud on ka VSS § 68 p 6 eeldused. X väidab, et tal on õe korteris elukoht, kuhu vanglast vabanedes elama asuda. Tema endine elukaaslane on aga praeguseks surnud. Ta palub võimalust elada Tallinnas, sest Venemaal ta ellu ei jää. Puudutatud isiku senine kuritegelik käitumine, hoiakud ja tegevus vajalike reisidokumentide taotlemisel viitab kohtu hinnangul kogumis sellele, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita ning võib vabaduses viibides raskendada asjakohase menetluse läbiviimist, sh vajalike dokumentide hankimist.
2.2.Samuti on täidetud VSS § 23 lg 1 p-dele 2 ja 3 tuginemise eeldused. Kohtule esitatud materjalid kinnitavad, et isik ei täida piisaval määral kaasaaitamiskohustust ning tal puuduvad Venemaa Föderatsiooni tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid. X on kinnitanud, et tal puudub kehtiv Venemaa Föderatsiooni pass. X püüdis kohtus vaidlustada elamisloa kehtetuks tunnistamise, lahkumiskirjutuse ja sissesõidukeelu otsuseid, kuid esitas kaebuse hilinenult.
Tartu Halduskohus jättis 25.04.2023. a määrusega Xi taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetas haldusasja nr 3-23-175 menetluse. Menetlust lõpetav lahend on jõustunud. Xi hoiakutest ja senisest käitumisest saab järeldada, et ta ei ole lahkumisettekirjutuse vabatahtlikust täitmisest huvitatud. Tagasipöördumise tunnistuse taotlemisest keeldumine kinnitab, et isik ei ole riigipiiri ületamiseks vajalike reisidokumentide saamiseks teinud praeguseks hetkeks piisavalt Eesti ametivõimudega koostööd. Seega ei ole isik täitnud VSS § 264 lg 1 p-st 3 tulenevat kaasaaitamiskohustust nõuetekohaselt.
2.3.Kohus on seisukohal, et praegusel juhul ei ole VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõenäoliselt tulemuslik. Järelevalvemeetmed baseeruvad usaldusel ning PPA taotluses kirjeldatud asjaolud kinnitavad põgenemise ohtu ja isiku senist vähest koostöötahet. Kohus pole kohtuasja materjalide alusel veendunud, et muud järelevalvemeetmed täidaksid puudutatud isiku puhul kinnipidamisega samaväärselt eesmärki. Puudutatud isiku selgituse kohaselt ei tööta alaliselt ka tema õde ja vend. Seetõttu on küsitav nende võimekus Xit aidata ka elukohaga. Dokumentideta ei ole Xil võimalik tööle asuda ja Eestis elades elatusvahendeid teenida.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3.Puudutatud isik esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 22.06.2023. a määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata.
3.1.Halduskohus rikkus määruse tegemiselt oluliselt menetlusõiguse normi ja kohaldas valesti materiaalõiguse norme, mis tõi kaasa vale ja põhjendamatu kohtumääruse tegemise. Halduskohtu järeldused on põhiliste inimõigustega vastuolus. Puudutatud isik saab teha järelduse, et halduskohus diskrimineerib teda rahvuse tunnusel ja rahuldas PPA põhjendamatu taotluse vaatamata sellele, et puuduvad alused arvata, et kaebaja saab põgeneda või menetlusest kõrvale hoida.
3.2.Halduskohus rikkus VSS § 23 lg-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet ning ei arvestanud kaebajaga seotud olulisi asjaolusid. Kõige tähtsam asjaolu on see, et X ei ole Vene Föderatsiooni kodanik, ta ei ole kunagi Vene Föderatsiooni kodanik olnud ega Vene kodakondsust taotlenud. Kaebaja on kodakondsuseta isik ja PPA esitas kas tahtlikult või ekslikult kohtule vale informatsiooni, mis vajab põhjalikku kontrollimist.
3.3.Halduskohus ignoreeris täielikult asjaolu, et isik ei ole kunagi hoidnud kõrvale PPA korraldustest ja kohtulahendist. X ei ole ühelgi juhul kõrvale hoidnud riigivõimu otsuse täitmisest. Seega on väär PPA ja halduskohtu järeldus, et kaebaja suhtub riiki lugupidamiseta. X on elus eksinud, saab aru oma vigadest ja võttis vastu temale määratud karistused, pidades neid õiglaseks.
3.4.Halduskohus ei põhjendanud, miks VSS §-s 10 sätestatud muud meetmed ei ole kaebaja suhtes kohaldatavad.
3.5.X ei nõustu PPA otsusega tema elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta ja kaebaja proovis vaidlustada PPA otsust halduskohtus. Halduskohus ei võtnud kaebust menetlusse. Isik ei olnud oskuste puudumise tõttu võimeline ise enda õigusi nõuetekohaselt kaitsma. Asjaolu, et halduskohus kaebust PPA otsuse peale praegu ei menetle, on ajutine, kuna kaeba leidis endale lepingulise esindaja, kes proovib saavutada tähtaegade ennistamise ja PPA otsuse tühistamise.
4.PPA palus 08.08.2023. a vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata ning vaidlustatud määrus muutmata. Praeguses asjas tuvastatud asjaolud on oma kogumis sellised, mis õigustavad isiku kinnipidamist. PPA ei nõustu puudutatud isiku väidetega, et PPA esitas kas tahtlikult või ekslikult kohtule vale informatsiooni. PPA palus 04.05.2022. a kirjaga nr 15.3-3.1/1429-6 tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluses Xil selgitada Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse võtmise
asjaolusid. Kuna X on kirjaoskamatu, kirjutas vastuse Viru Vangla sotsiaaltöötaja Xi suuliste ütluste järgi. X ütles, et Venemaa kodakondsuse taotles talle ema, kui ta oli 14-aastane. X ei ole taotlenud Eesti Vabariigi kodakondsust ega esitanud PPA-le Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest loobumise või vabastamise tõendit. PPA ei nõustu kaebaja väidetega, et halduskohus rikkus proportsionaalsuse põhimõtet, ei arvestanud isikuga seotud olulisi asjaolusid ning ei põhjendanud, miks VSS §-s 10 sätestatud muud meetmed ei ole kaebaja suhtes kohaldatavad. Nii vastustaja kui ka halduskohus hindasid asjaolusid kogumis ning jõudsid järeldusele, et isiku kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud ning leebemate meetmete kohaldamine ei oleks tulemuslik. Halduskohus tõi enda põhjendused selgelt välja määruse p-s 13.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.PPA esitas koos vastusega ringkonnakohtule PPA 04.05.2022. a kirja nr 15.3-3.1/1429-6 (lisa 1), Xi vastused 19.05.2022 nr 15.3-3.1/1420-7 (lisa 2) ja vastuste tõlke (lisa 3). Lisatud tõendid puudutavad isiku kodakondsust ja on esitatud vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele. Kohus võtab need asja materjalide juurde.
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Halduskohus andis PPA taotluse alusel loa Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VSS § 23 lg 1 p-de 1, 2, 3 alusel. Nimetatud sätete kohaselt võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinni pidada ja paigutada kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust, eelkõige juhul kui esineb välismaalase põgenemise oht (p 1), välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (p 2) või välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib (p 3).
8.VSS § 23 lg 1 p 1 kohaldamise aluseks olevat põgenemisohtu on puudutatud isiku puhul põhjendatud VSS § 68 p-des 4 ja 6 märgitud asjaoludega, s.o välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus (p 4), ning välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6). Halduskohus nõustus PPA-ga ja leidis, et kuritegude korduvus ning isiku käitumine viitavad kogumis sellele, et isik ei pruugi ka väljasaatmismenetluses õiguskuulekalt käituda ning olla PPA-le väljasaatmismenetluse läbiviimiseks kättesaadav ja haldusorganiga koostööd teha.
9.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja väidetega, et halduskohus jättis kaebajat puudutavad olulised asjaolud arvestamata ning et PPA esitas kas tahtlikult või ekslikult kohtule puudutatud isiku kodakondsuse osas vale informatsiooni. Määruskaebuse kohaselt on kõige tähtsam asjaolu see, et X ei ole Vene Föderatsiooni kodanik, ta ei ole kunagi Vene Föderatsiooni kodanik olnud ega Vene kodakondsust taotlenud. Ringkonnakohus märgib, et need väited on vastuolus nii PPA andmete kui ka puudutatud isiku ütlustega. Kohtuistungi protokolli kohaselt kinnitas puudutatud isik praeguses asjas 22.06.2023 toimunud istungil ka ise, et tal on Vene Föderatsiooni kodakondsus.
11.Määruskaebuse esitaja väitel ignoreeris halduskohus täielikult asjaolu, et X ei ole ühelgi juhul kõrvale hoidnud riigivõimu otsuse täitmisest, sh PPA korraldustest ja kohtulahendist, ning et seetõttu on väär PPA ja halduskohtu järeldus, et kaebaja suhtumine riiki on lugupidamatu. Ringkonnakohus selle etteheitega ei nõustu. Vaidlus puudub selle üle, et puudutatud isik on kolmel korral kriminaalkorras karistatud ja talle on mõistetud karistuseks vangistus. Kuritegude toimepanemine ja käitumiskontrolli nõuete rikkumine osutab, et isik suhtub õiguskorda negatiivselt ning see vähendab usaldust, et isik on vabaduses viibides PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav. Määruskaebuse esitaja väited, et isik saab aru oma vigadest ja peab talle määratud karistusi õiglaseks, ei anna alust halduskohtu seisukohti ümber hinnata.
12.Määruskaebuse kohaselt ei põhjendanud halduskohus, miks VSS §-s 10 sätestatud muud meetmed ei ole puudutatud isiku suhtes kohaldatavad. Määruskaebuse esitaja on jätnud tähelepanuta halduskohtu määruse punkti 13, milles halduskohus selgitas, miks ta leidis, et praegusel juhul ei ole VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõenäoliselt tulemuslik. Halduskohus märkis muu hulgas, et järelevalvemeetmed baseeruvad usaldusel ning PPA taotluses kirjeldatud asjaolud kinnitavad põgenemise ohtu ja isiku senist vähest koostöötahet. Halduskohus ei olnud kohtuasja materjalide alusel veendunud, et muud järelevalvemeetmed täidaksid puudutatud isiku puhul kinnipidamisega samaväärselt eesmärki. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu põhjendus piisav. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine saaks olla tõhus üksnes juhul, kui isiku varasema käitumise põhjal on piisavalt alus eeldada, et ta kohaldatavaid järelevalvemeetmeid ka päriselt järgib. Kuna isik on näidanud, et ta ei järgi seadusest ja ka kohtulahendist tulenevaid kohustusi, esineb põhjendatud kahtlus, et ta ei pruugi elada kindlaksmääratud elukohas ega ilmuda määratud aegadel PPA-sse. Kuna isikul puudub kehtiv reisidokument, ei saa seda ka hoiule võtta.
13.Kinnipidamisega kaasneb vabaduspõhiõiguse riive, kuid see on proportsionaalne taotletava eesmärgi (tagada isiku kättesaadavus menetlustoiminguteks ja väljasaatmismenetluseks) suhtes. Kinnipidamine on proportsionaalne ka selle esialgset kestust (kaks kuud) arvestades.
14.Määruskaebuse esitaja arvates on asjaolu, et halduskohus Xi kaebust PPA 25.05.2022. a otsuse nr 15.3-3.4/342-1 peale ei menetle, ajutine, kuna isik leidis endale lepingulise esindaja, kes proovib saavutada tähtaegade ennistamise ja PPA otsuse tühistamise. Halduskohus leidis asjas nr 3-23-175, et Xil lugemis- ja kirjaoskuse puudumine ei saanud olla takistuseks, mis õigustaks kaebuse esitamist selleks ettenähtud tähtaja möödumisest pool aastat hiljem. Halduskohus jättis 25.04.2023. a määrusega tema taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetas haldusasja menetluse. Ringkonnakohus selgitab, et praeguses kohtuasjas on vaidlus üksnes puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise lubatavuse üle. Küsimused, kas puudutatud isiku viibimisaja ennetähtaegne lõpetamine, talle lahkumisettekirjutuse tegemine ning sissesõidukeelu kohaldamine olid õiguspärased, ei ole selle kohtuasja esemeks.
15.Määruskaebuses toodud järeldus, et halduskohus diskrimineerib puudutatud isikut rahvuse alusel, on paljasõnaline ja põhjendamata. Ka määruskaebuse esitaja hinnang, et PPA taotlus oli põhjendamatu ja kohus pööras seaduses toodu määruskaebuse esitaja kahjuks, ei anna selliseks järelduseks alust.
16.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.06.2023. a määruse muutmata.
17.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab ringkonnakohus käesolevas määruses selle avaldamisel puudutatud isiku nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.