Xi kaebus Eesti Töötukassa 18.03.2022 ettekirjutuse nr 67.2/21/1454 ja 09.06.2022 vaideotsuse nr 58 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: X Vastustaja: Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Külli Heinmäe, Raido Rink
Asja läbivaatamise vorm
Istung 05.04.2023, 12.04.2023, digitoimik
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 24.05.2023 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Eesti Töötukassa (ETK) võttis 28.10.2020 otsusega nr TA20-0155858 Xi (kaebaja) töötuna arvele.
2.ETK suunas kaebaja 09.12.2020 ajavahemikul 16.12.2020 - 16.06.2021 toimuvale veoautojuhi järelhaagise koolitusele (CE-kategooria) OÜ-sse AUTOSÕIT. ETK suunas kaebaja 17.06.2021 kinnituskirja alusel ajavahemikul 21.06.2021-30.06.2021 toimuvale CE-kategooria (lisatunnid) koolitusele OÜ-sse AUTOSÕIT ja maksis selle eest 300 eurot.
3.ETK lõpetas 28.06.2021 otsusega kaebaja töötuna arvel oleku tagasiulatuvalt alates 14.06.2021 seoses tööle asumisega. ETK sai tööle asumisest teada töötamise registri (TÖR) kaudu: tööandja OÜ Steelhouse Group Estonia tegi 18.06.2021 (kell 17:28) registrikande, mille kohaselt töötab kaebaja töölepingu alusel alates 15.06.2021.
4.ETK esitas 14.09.2021 kaebajale tagasinõude 300 eurot. Nõude aluseks on kaebaja poolt 21.06.2021-30.06.2021 (lisasõidutunnid) koolituse saamine ajal, kui ta ei olnud enam töötu. Koolituse eest tasus ETK. ETK lähtus sellest, et kaebaja oli teadlik kohustustest teatada asjaoludest, mis võivad kaasa tuua töötuna arvel oleku lõpetamise ning mis mõjutavad tööturutoetuse või -teenuse saamist. Kaebaja jättis kohustuse täitmata. Kuna kaebaja tagasinõuet vabatahtlikult ei täitnud, tegi ETK 18.03.2023 ettekirjutuse (ettekirjutus) nõude täitmiseks ning hoiatas nõude sundtäitmisega.
5.ETK jättis 09.06.2022 vaideotsusega kaebaja vaide rahuldamata.
KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
6.Kohtu menetluses on kaebaja nõue ettekirjutuse ja vaideotsuse tühistamiseks.
7.Kaebajale jääb mulje, et tema tööle saamine, mis on ETK ja tööotsija ühise pingutuse eesmärk, oli talle justkui karistus. Ta pidanuks varem paika pandud koolituse kas pooleli jätma või omal kulul lõpetama. Tööle asumisel saab töötaja esimese palga alles kuu lõpus. Ei saa eeldada, et kohe tööle asumise hetkest on endine töötu võimeline enda koolituse kulud ise tasuma.
8.Kaebajale tegevuskavaga ettenähtud koolituse põhiosa lõppes 16.06.2021. Edasi oli vaja võtta lisatunde, et lisaks juba sooritatud teooriaeksamile sooritada 29.06.2021 CE-kategooria sõidueksam. Avalike vahendite kulutamine oleks olnud ilma eduka sõidueksami sooritamiseta otstarbeta kulutatud raha.
9.ETK ei selgitanud asja otsustamisel välja kõiki olulisi asjaolusid: ETK ei saanud kaebaja tööandjalt OÜ-lt Steelhouse Group Estonia tema reaalse tööle asumise kohta vastuseid.
10.Seadus ei kohusta ETK-d nõuet esitama, vaid näeb ette kaalutlusõiguse teostamise.
11.ETK on kaebajaga peetud telefonikõnesid ehk tema isikuandmeid salvestanud ilma õigusliku aluseta.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
12.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
13.ETK teeb isiku töötuna arvel oleku lõpetamise kohta otsuse, kui isik töötab töölepingu alusel (Tööturuteenuste ja -toetuste seadus, TTTS § 7 lg 1 p 3 ja TTTS § 6 lg 5 p 3). Kaebaja tööandja OÜ Steelhouse Group Estonia TÖR tegi 18.06.2021 teostatud kande, mille kohaselt töötab
2(6)
kaebaja töölepingu alusel tööandja juures alates 15.06.2021. Sellest tulenevalt lõpetas ETK 28.06.2021 otsusega kaebaja töötuna arvel oleku tagasiulatuvalt seisuga 14.06.2021. Eeltoodust tulenevalt tasus ETK koolitajale OÜ AUTOSÕIT õigusliku aluseta perioodi 21.06.2021-30.06.2021 eest 300 eurot.
14.Vastustaja on täitnud uurimiskohustust piisava hoolsusega ning arvestanud kaebaja selgitusi. Töötukassa infosüsteemis kajastub kaebajaga 18.06.2021 kell 10:30 töötukassa telefoni teel toimunud nõustamiskohtumise info, mille kohaselt on kaebaja tutvumas keevitaja töötingimustega Vinnis, loodab tööle saada. Töötukassa infosüsteemi andmetel teavitas kaebaja 28.06.2021 telefoni teel vastustajat, et ta töötab alates 15.06.2021 OÜ-s Steelhouse Group Estonia. Töötukassa infosüsteemist nähtub, et 29.06.2021 võttis töötukassa juhtumikorraldaja kaebajaga telefoni teel ühendust, kokkuvõte infosüsteemist: kliendi käest üle täpsustatud, kas ta osales CEkategooria lisatundide koolitusel. Osales küll. Selgitatud, et kuna tema tööle rakendumine toimus enne koolitusele suunamist, siis võib tekkida tagasinõue. Töötukassa infosüsteemis andmetel võttis töötukassa juhtumikorraldaja 09.07.2021 kaebajaga telefoni teel veel kord ühendust ja täpsustas vaide esitajaga tööle rakendumise kuupäeva, samuti miks kaebaja sellest nii hilja teatas. Töötukassa infosüsteemis kajastuvad andmed: kliendile helistatud, et üle täpsustada, miks ta teavitas alles 28.06, et rakendus tööle. Kliendi sõnul ei olnud ta teadlik, et temaga on tööleping sõlmitud. 18.06 käis ta proovipäeval ja peale seda ta mitu päeva tööandjast midagi ei kuulnud. Töötamise algus 15.06 on tööandja poolt ekslikult sisestatud, kuid muutma ta seda ei hakka. Kliendi sõnul on tal hetkel tööd väga vaja ja ta ei taha minna tööandjaga sellepärast konflikti, et hakata nõudma kuupäevade muutmist, sest seda nagunii ei tehtaks. Kaebaja esitas vastustajale vaidemenetluses töölepingu, mille punkti 1.1. alusel on kaebaja tööle asumise kuupäev OÜ-s Steelhouse Group Estonia 15.06.2021. Töölepingust nähtub, et kaebaja on selle allkirjastanud 21.06.2021. Kaebaja asus tööle keevitaja ametikohale. Tööandja ei ole TÖR kannet muutnud ega uusi andmeid esitanud.
15.Tööturukoolitus on töötule korraldatav tööalane koolitus, kus omandatakse või arendatakse ameti- või muid oskusi, mis soodustavad isiku tööle rakendumist (TTTS § 13 lg 1, § 9 lg 2 viitega § 9 lg 1 p-le 3). Töötule osutatakse teenust tegevuskava alusel (TTTS § 9 lg 2). ETK edastas kaebajale 18.06.2021 e-posti kaudu edastatud tegevuskava, millega ta suunati koolitusele ja kus on kokkulepitud tegevustena kirjas: OÜ AUTOSÕIT, CE-kategooria lisatunnid Rakveres, summas 300.00 koolituse toimumise aeg 21.06.2021– 30.06.2021. ETK edastas kaebajale töötuna arvele võtmisel koostöökokkuleppe, kus on toodud töötu kohustused asjaoludest teatamise kohta (sh tööle saamisest), mis võivad kaasa tuua töötuna arvel oleku lõpetamise ning mis mõjutavad tööturutoetuse või -teenuse saamist. Lisaks selgitas nõustaja kaebajale töötu kohustusi enne lisakoolitust 17.06.2021. ETK edastas kaebajale 04.11.2020 koolitusel osalemise meelespea. Seega pidi kaebaja olema teadlik kohustusest teatada ETK-le asjaoludest, mis võivad kaasa tuua töötuna arvel oleku lõpetamise ning mis mõjutavad tööturutoetuse või -teenuse saamist. Töötu, kellele osutatakse tööturuteenuseid ja makstakse tööturutoetusi, on kohustatud viivitamatult teatama töötukassale kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa arvel oleku lõpetamise (nt töötamine, töötasu saamine) või tööturuteenuste ja -toetuste saamise õiguse lõppemise (TTTS § 5 lg 1). Kaebaja ei täitnud teavitamiskohustust, mis tõi endaga kaasa tagasinõude ja ettekirjutuse.
16.ETK võib tagasi nõuda § 9 lõike 1 p-s 3 toodud tööturukoolituseks õigusliku aluseta kulunud summad (TTTS § 41 lg 11). Vastustaja kaalus, kas nõuda alusetult makstud summa tagasi. 3(6)
Vastustaja võtab tagasinõude ja ettekirjutuse esitamisel arvesse asjaolu, et kaebaja oli teadlik töötu kohustustest teatada asjaoludest, mis võivad kaasa tuua töötuna arvel oleku lõpetamise ning mis mõjutavad tööturutoetuse või -teenuse saamist. Kaebaja ei teavitanud vastustajat tööle asumisest õigeaegselt, seega ei saanud kaebajal tekkida usaldust ebaõigete andmete alusel koolituse saamiseks. Vastustaja võttis arvesse ka seda, et avalikuks huviks ei saa olla, et ebaõigete andmete esitamise ja haldusorgani eksitamise teel omandatud õigus tööturuteenusele ja toetustele jääb kehtima. Avalikuks huviks on, et riigieelarve vahendeid kasutatakse rangelt sihipäraselt ja toetust makstakse ning tööturuteenuseid osutatakse vaid tööturuteenuste ja – toetuste seaduses sätestatud tingimuste täitmise korral. Samuti on avalikuks huviks, et sellistel juhtudel nõutakse õigusliku aluseta makstud summad teenuse saajalt tagasi. Vastustaja leiab, et antud juhul kaalub avalik huvi üles kaebaja huvi, et temalt koolituskulusid tagasi ei nõuta.
17.Kui isik ei maksa alusetult makstud summasid tagasi, tehakse nende tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega (TTTS § 41 lg 2). Kuna kaebaja tagasinõudes toodud tähtajaks summat tagasi ei maksnud, tegi vastustaja 18.03.2022 ettekirjutuse.
18.Vastustaja ei ole kaebaja telefonikõnesid salvestanud, vaid on kaebajaga telefoni teel ühenduste võtmistel räägitu infosüsteemi kirja pannud. See võimaldas tagantjärele tuvastada, mis kuupäevadel kaebaja ETK-sse helistas.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
19.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
20.Vaidlus puudub selles, et ETK tasus OÜ-le AUTOSÕIT 300 eurot 21.06.2021-30.06.2021 toimunud CE-kategooria (lisatunnid) koolituse eest, mis on tööturukoolitus (TTTS § 9 lg 1 p 3). ETK suunas kaebaja 17.06.2021 sellele koolitusele (17.06.2021 kinnituskiri, vastus kaebusele lisa), mis oli olemuselt lisakoolitus 16.12.2020 - 16.06.2021 toimunud veoautojuhi järelhaagise koolitusele (CE-kategooria). Eesmärgiks oli 29.06.2021 sõidueksami sooritamine (18.06.2021 tegevuskava, vastus kaebusele lisa).
21.Ekslik on kaebaja arusaam (05.04.2023 istungil antud selgitused), et lisatunnid olid põhikoolituse osa, mistõttu tal oli õigus neid saada. ETK tuli vastu kaebaja soovile saada lisa sõidutunde, esitas eraldi kinnituskirja ja tasus selle tööturukoolituse eest.
22.ETK lähtus 17.06.2021 kinnituskirja esitades andmetest, mis oli talle sellel hetkel teada. Selleks oli kaebaja 15.06.2021 ja 17.06.2021 suhtlus Kaie Kebaga, Töötukassa juhtumikorraldajaga. Kaebaja helistas 15.06.2021 ja teatas, et läbis kuni 16.06.2021 kestnud veoautojuhi järelhaagise koolituse, kuid vajab lisasõidutunde. Kaie Keba helistas 17.06.2021 kaebajale ja teavitas, et ETK võimaldab 6 lisasõidutundi. Kaebaja selgitas, et läheb sõidueksamile 29.06.2021 (ETK infosüsteemi väljavõtted, vastus kaebusele lisad). ETK lähtus 17.06.2021 kinnituskirja ja 18.06.2021 tegevuskava koostades teadmisest, et kaebaja on jätkuvalt töötu. Sellele viitas kaebaja poolt 18.06.2021 antud selgitus, et ta on tutvumas keevitaja töötingimustega Vinnis, loodab tööle saada (18.06.2021 tegevuskava).
23.ETK esitas kohtule kaebaja ja OÜ Steelhouse Group Estonia vahel sõlmitud töölepingu, mille järgi on kaebaja tööle asumise ajaks 15.06.2021 (ETK vastus kaebusele lisa). Ka TÖR kande järgi on kaebaja töötamise alustamise ajaks 15.06.2021. TÖR kannete tegemist reguleerib maksukorralduse seadus ja Vabariigi Valitsuse 12.03.2019 määruse nr 12 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“. Põhimääruse § 2 lg 3 järgi on TÖR kannetel informatiivne tähendus. Sellele seisukohale asus Tallinna Ringkonnakohus 27.10.2016 4(6)
otsuses asjas nr 3-15-1334 (p 14). Kohtul tuleb lisaks TÖR kandele ja töölepingule hinnata muid tõendeid, mis annavad aluse kindlaks teha kaebaja töötamise alustamise aeg.
24.Tunnistajana VK andis 12.04.2023 ütlused, et kaebaja töötamise alustamise ajaks on 15.06.2021. Enne seda käis kaebaja proovipäeval. Tema tegi TÖR kande töötamise alustamise kohta. Tunnistaja selgitas, et töölepingul, mis on tema käes, ei ole kaebaja allkirja juures kuupäeva (istungi salvestis 12:06:12) Tunnistaja selgitas, et tema tööülesandeks oli kaebaja töötasu arvestus ning et selle kohta on koostatud dokument, mis on säilinud (12:02:34). Tunnistaja selgitas, et AR sõlmiti tööleping kaebajaga samal päeval (12:13:25). Tunnistaja ütlused haakuvad tema poolt 14.04.2023 esitatud tõenditega: 1) kaebajaga sõlmitud lepingul on kaebaja nime juures allkiri, kuid puudub käsitsi lisatud kuupäev 21.06.2021; 2) tunnileht juuni 2021, mille kohaselt kaebaja esimene tööpäev oli 15.06.2021; 3) tunnistaja AR sõlmitud leping töötamise algusega 15.06.2021; 4) tunnileht juuni 2021, mille kohaselt tunnistaja esimene tööpäev oli 15.06.2021. Samuti haakub tunnileht kaebaja poolt esitatud 10.04.2023 esitatud pangakonto väljavõttega. Tunnilehe kohaselt oli kaebaja töötundide arv juunis 65 tundi. Töölepingu kohaselt oli tema tunnitasu 9 eurot. Pangakonto väljavõtte kohaselt maksis tööandja kaebajale 2021.a. juunis töötasu 585 eurot (65x9=585). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tunnistaja VK ütlused usaldusväärseks.
25.Kaebaja isa AR andis 12.04.2023 tunnistajana ütlused, et esimesed päevad töötas ta üksinda, sest pojal oli autokooli koolitus (salvestis 12:17:49). Tunnistaja ütlused on vastuolus tunnistaja VK ja dokumentaalsete tõenditega, mistõttu ei loe kohus tunnistaja AR ütlusi usaldusväärseks.
26.Eeltoodut kogumis hinnates tuvastab kohus, et kaebaja töötamise alustamise aeg oli 15.06.2021. Töölepingu sõlmimine tähendab, et kaebaja ei olnud enam alates 15.06.2021 töötu (TTTS § 6 lg 5 p 3). Sellest tulenevalt tegi ETK 28.06.2021 otsuse, millega lõpetas kaebaja töötuna arvel oleku (TTTS § 7 lg 1 p 3). ETK tegi otsuse tagasiulatuvalt alates sellest, kui tuvastas 28.06.2021 tööandja TÖR kande.
27.Kohus leiab, et kaebaja jättis täitmata kohustuse ETK-d viivitamatult teavitada töölepingu sõlmimisest (TTTS § 5 lg 1). Kaebaja on vaidemenetluses selgitanud (vaideotsus lk 3), et teavitas ETK-d õigeaegselt telefoni teel töölepingu sõlmimisest. Samuti selgitas ta istungil, et enda mäletamist mööda teavitas ta ETK-d telefoni teel 21.06.2021. Kohus ei pea kaebaja selgitust usutavaks. ETK on esitanud infosüsteemi väljavõtted, mis tõendavad kaebaja ja ETK suhtlust 15.06.2021, 17.06.2021, 28.06.2021 ja 29.06.2021. ETK on põhjalikult jäädvustanud suhtluse kaebajaga, sealhulgas selle suhtluse, mis toimus kaebaja poolse helistamisega 15.06.2021 ja 28.06.2021. Kaebaja kinnistas istungil, et infosüsteemi väljavõtted kajastavad õigesti toimunud suhtlust. Sellest tulenevalt ei ole loogiline, et kaebaja poolne kõne 21.06.2021 ei ole ETK poolt jäädvustatud. Lisaks haakub 28.06.2021 kaebaja kõne loogiliselt ETK tegevusega, kes samal päeval lõpetas kaebaja töötuna arvel oleku ja järgmisel päeval, 29.06.2021 uuris, kas kaebaja osales koolitusel. Saades jaatava vastuse, selgitas ETK, et koolituse raha võidakse tagasi nõuda, sest töötamise alustamine toimus enne koolitusele suunamist.
28.ETK ei olnud kuni 28.06.2021 teadlik töölepingust. Kaebaja andis 05.04.2023 istungil selgituse, et 28.06.2021 oli koolituse viimane päev (istungi salvestis 10:28:04). Järelikult sai
5(6)
kaebaja tööturukoolitust, milleks tal puudus õiguslik alus (TTTS § 13 lg 1, § 9 lg 2 viitega § 9 lg 1 p-le 3). Sellest tulenevalt tekkis ETK-l nõudeõigus kaebaja vastu 300 euro ulatuses (TTTS § 41 lg 11) ning ta võis tagasinõude vabatahtliku täitmata jätmise korral koostada ettekirjutuse (TTTS § 41 lg 2).
29.ETK kogus enne ettekirjutuse tegemist vajaliku teabe kaebajalt ETK teavitamiskohustuse täitmise kohta (selgitustaotlused, ETK vastuse lisa, haldusmenetluse seadus § 40 lg 3 p 2). Ettekirjutuses toodud kaalutlustest lähtuvalt ei oleks lõpptulemus olnud teistsugune, kui kaebaja oleks saanud väljendada, miks temalt koolitusraha sissenõudmine ei ole põhjendatud. ETK teostas uurimispõhimõtet, kui esitas kaebaja tööandjale päringud, et välja selgitada kaebaja töötamise alustamise aeg (15.11.2021 ja 15.12.2021 selgitustaotlused, kaebuse lisad). Tööandja ei vastanud päringutele. ETK-l oli õigus ettekirjutust tehes lähtuda TÖR kandest ja töölepingus märgitud töötamise alustamise kuupäevast 15.06.2021. Seega ei ole ETK tegevuses haldusmenetluse sätete rikkumist, mis annaks aluse kaebuse rahuldamiseks.
30.Kaebaja on õigesti viidanud, et TTTS § 41 lg 11 sõnastus viitab kaalutlusõigusele tagasinõude esitamisel. ETK esitas tagasinõudes need kaalutlused, miks tagasinõue on põhjendatud ja kordas neid ettekirjutuses. Kohus nõustub ETK kaalutlustega, miks tuleb kaebajalt koolitusraha tagasi nõuda. Kaebaja ei teavitanud ETK-d viivitamata töölepingu sõlmimisest. Lisaks on põhjendatud ETK väide ebaõigete andmete esitamise kohta: 18.06.2021 tegevuskava koostamisel on kaebaja märkinud, et on tutvumas keevitaja töötingimustega Vinnis, loodab tööle saada. Samas on tõendatud, et tegelikkuses oli kaebaja esimeseks tööpäevaks 15.06.2021. Kaebaja pidi töölepingut sõlmides aru saama, et sellega lõpeb tema töötuna olek ning tal puudub õigus saada tööturukoolitust. Kaebaja ei kasutanud avalikke vahendeid õiguspäraselt. ETK-l oli ettekirjutust tehes põhjendatud lähtuda tööturukoolituse õiguslikust raamistikust. Seetõttu ei pidanud ETK kaalutlusõigust teostades arvestama sellega, kas koolitus võis parandada kaebaja oskusi ja seeläbi võimalusi tööturul konkureerida.
31.Eeltoodust tulenevalt on ettekirjutus ja vaideotsus õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus.
32.Kohus selgitab, et ETK ei rikkunud isikuandmete töötlemise reegleid, kui koostas kokkuvõtted suhtlusest kaebajaga. Tegemist oli ETK ja kaebaja vahelise suhtlusega (telefonikõned), mis aitas ETK-l tagada kaebaja suhtes läbiviidavat haldusmenetlust (haldusmenetluse seaduse § 7 lg 5).
33.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.