X kaebus Rae valla vastu kahju hüvitamiseks ja viivise tasumiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X (isikukood xxxxxxxxxx) Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Helle Semmel
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis summas 739,63 eurot, mille moodustab põhinõue 701,70 eurot ja viivis 37,93 eurot.
2.Vastustajal tuleb tasuda põhinõudelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 21,05 eurot. Jätta poolte muud menetluskulud nende endi kanda
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 24.05.2023. a.
X xx xx xxxx sündinud lapsele esitati Rae valla lasteaiakoha saamiseks 11.05.2019 taotlus sooviga saada lasteaiakoht alates 01.08.2020 Peetri piirkonnas (esimese eelistusena Peetri Lasteaed, teise eelistusena Aruheina Lasteaed) (dtl 33). Lapse järjekorda lisamiseks kasutati Rae valla haridusteenuste haldamise süsteemi.
2.Alates 02.11.2020 hakkas kaebaja laps käima eralastehoius (dtl 41), samas leping on sõlmitud 30.11.2020. Kaebaja on kohtumenetluses selgitanud, et teenust asuti osutama 15.01.2021 (dtl 8).
3.Lastehoiu, kaebaja ja Rae valla vahel 22.04.2021 sõlmitud lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu (dtl 35 jj) p 3.1.2 kohaselt on lepinguosalised kokku leppinud, et lastehoid osutab kaebaja lapsele lapsehoiuteenust alates 15.01.2021. Lepingu p 3.1.4 kohaselt oli teenuse kohatasu ühes kuus 466 eurot ning p 3.1.5 järgi tuli lapsevanemal tasuda teenuse eest kohatasu 80 eurot kuus. Sama suur oli 1(12)
kohatasu Rae valla koolieelses lasteasutuses Rae Vallavolikogu 17.09.2019 määruse nr 42 „Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa määra kehtestamine ja maksmise kord“1 (edaspidi määrus nr 42) § 2 alusel. Ülejäänud osas (386 eurot) kohustus lastehoiu kohatasu maksma Rae vald. Lisaks sellele kohustus lapsevanem katma lapse toidukulu (lepingu p 3.1.6).
4.Kaebajale pakuti 22.09.2021 lasteaiakohta Assaku Lasteaias ja 17.01.2022 Järveküla Lasteaias (Sõnajala maja) (dtl 64). Mõlemad lasteaiad asuvad Peetri teeninduspiirkonnas.2 Kaebaja loobus pakutud kohtadest. Seejärel tehti 22.04.2022 kaebajale kohapakkumine Peetri Lasteaeda. Kaebaja võttis pakkumise vastu ning alates 24.08.2022 hakkas kaebaja laps käima Peetri Lasteaias (dtl 60).
5.Kaebaja pöördus 26.09.2022 Rae valla poole taotlusega (dtl 7) hüvitada tema lapse eralastehoiuteenuse kasutamisega seotud lisakulutused. Taotluse kohaselt ei taganud Rae vald kaebaja lapsele lapse 1,5-aastaseks saamisel lasteaiakohta valla lasteaias. Erahoiu kasutamisest ajavahemikul 15.01.2021–19.08.2022 tekkisid lisakulud summas 1461,31 eurot. Taotlusele lisatud kulude arvestustabeli (dtl 8) kohaselt on lisakulutusteks enammakstud toiduraha 478,90 eurot ja kohatasu 716 eurot (sh õppetegevuse lisatasu 592 eurot), saamata jäänud tulumaksutagastus 266,41 eurot. Rae vald lisakulusid ei hüvitanud (21.10.2022 e-kiri nr 10-1.1/9253-1; dtl 4).
6.Kaebaja esitas 20.11.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb, et Rae vald hüvitaks tekitatud varalise kahju summas 1461,30 eurot. Kahju on tekkinud, sest vald ei taganud kaebaja lapsele lasteaiakohta õigeaegselt ning seetõttu tuli kaebajatel erahoius võrreldes munitsipaallasteaiaga maksta rohkem kohatasu, toiduraha, ühtlasi jäi kaebajal saamata tulumaksutagastus lastehoiu kohatasult. Kaebaja esitatud kulude arvestustabeli kohaselt on kaebaja maksnud lapse eest ajavahemikul 15.01.2021–19.08.2022 kohatasu rohkem 716 eurot (s.o kohatasu 124 eurot ja õppetegevuse lisatasu 592 eurot), toiduraha rohkem 478,90 eurot ja jäänud ilma tulumaksutagastusest summas 266,41 eurot. Ühtlasi taotleb kaebaja kahjusummalt viivist seadusjärgses määras alates 26.09.2022. Kaebuse põhjendused:
1.Kaebaja ja kaebaja laps on Rae valla elanikud olnud alates 30.04.2019. Kaebaja laps on Rae valla lasteaiakoha järjekorras alates 11.05.2019. Lasteaiakoha tagamise kohustus tekkis vastustajal 07.06.2020, mil kaebaja laps sai 1,5-aastaseks. Kuna lasteaiakohta ei pakutud, hakkas kaebaja ise otsima lapsele erahoiu kohta. Kaebaja pöördus 29.09.2020 Estcare OÜ poole, kellel oli vaba kohta pakkuda alates 02.11.2020.
2.Vastustaja pakkus lasteaia kohta Peetri teeninduspiirkonna kõige kaugemates lasteaedades. Kaebaja loobus kohtadest problemaatilise transpordi tõttu. Kaebaja töökoht asub Tammesaare Ärikeskuses, kaebaja töötab suurema osa ajast kodukontoris. Puudub igapäevaselt vajadus autot kasutada. Kui kaebaja saaks töötada kodust, peaks tal lapse nimetatud lasteaedadesse ja tagasi transportimiseks olema auto. Kui kaebaja peaks sõitma tööle kontorisse, jääks lasteaed kaebaja töökohaga risti vastupidisesse suunda. Hommikul oleks lasteaeda minnes sõidukulu ligikaudu 10 minutit, Peetri Lasteaeda 3 minutit. Ummikute vältimiseks ja kontorisse õigeaegselt jõudmiseks tuleks kaebajal varuda lisaks 15 minutit väljamineku jaoks, mis on väikese lapsega arvestatav ajakulu. Lasteaiakohta sooviti kodule võimalikult lähedale, et oleks võimalik last viia ja tuua jalgsi ning mitte sõltuda autost (nii rahalise kulu kui ka füüsilise aktiivsuse mõttes). Iga autosõit lasteaeda on lisakulu. Kaebaja soovis võimaldada lapsele lasteaias käimist jalgsi või jalgrattaga,
https://www.riigiteataja.ee/akt/426092019001. https://www.riigiteataja.ee/akt/429032014008?leiaKehtiv, vt ka https://lasteaiad.rae.ee/peetri/.
2(12)
paraku ei oleks see kuidagi võimalik, kui lasteaed on 1 km asemel 2,7 km või 5,5 km kaugusel. Lasteaialapsele ei ole sellised distantsid sobilikud ega jõukohased.
3.Kaebaja ei soovinud hoius pakutavast huvitegevusest loobuda, kuna lapsel on seaduslik õigus muusika- ja liikumistundidele. Huvitegevus on lastehoius päevakava osa ja sellest loobuda ei ole võimalik.
4.Laps sai koha munitsipaallasteaias 24.08.2022 ehk kaks aastat hiljem. Olukorras, kus vastustaja on jätnud mõistliku menetlusaja jooksul lasteaiakoha võimaldamata, on kaebajale tekkinud rahaline kahju: rohkem on tulnud maksta igakuist toiduraha, eraldi muusika- ja liikumistundide tasu, mis valla lasteaedades on kohatasu hinna sees, ning erinevalt valla lasteaedadest ei ole lastehoid koolituskulu, mistõttu ei saa kaebaja tasutud kohatasu pealt tagasi tulumaksu.
7.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata:
1.KELS § 10 lg 1 tulenevalt tuleb võimaldada lasteaiakoht teeninduspiirkonna lasteaias. On mõeldamatu, et vastustaja saaks võimaldada kõigile lastele lasteaiakoha nende elukoha lähedusse, jalutuskäigu kaugusele. Selliselt lasteaedade rajamine ei ole võimalik. Vastustaja ei ole kohustatud ja ei saagi arvestada lasteaia kohapakkumisel konkreetsesse lasteaeda lapsevanemate töökohtade asukohast tingitud aja- ja transpordikuludega, millele viidates on kaebaja põhjendanud lasteaia kohapakkumistest loobumist. Vastustaja on täitnud oma seadusest tuleneva kohustuse lasteaiakoha võimaldamiseks 22.09.2021 munitsipaallasteaia kohapakkumisega, mistõttu puudub kaebajal igasugune alus lasteaiakoha võimaldamata jätmisega seonduvate nõuete esitamiseks.
2.Lastehoius on võimalik muusika- ja liikumistegevusi lõimida ja integreerida kasvataja poolt päeva tegevustesse, mida ka tehakse. Kaebaja on nõustunud lastehoiu poolt pakutavate ja lisatasuna tasustavate huvitegevustega. Lapsehoiuteenuse osutamise kohalepingus (dtl 40 jj) nimetatud huviringid on analoogsed munitsipaallasteaias toimuvate huviringidega, milledest lapsel on võimalik osa võtta ja mis on eraldi tasustatavad.
3.Lapsehoiuteenuse rahastamise lepingust tulenevalt oli söögiraha tasumine lapsevanema kohustus, lapsevanem oli teadlik ja nõustunud tasuma lastehoiu söögiraha. Samuti ei näe seadus ega ka Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määrus nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“3 (edaspidi määrus nr 26) ette eralastehoiu toidukulu osalist katmist ette. Lisaks sisaldub lastehoiu toidurahas rohkem söögikordasid (4) kui munitsipaallasteaedades (3). Puudub alus kaebajale tulumaksutagastuse hüvitamiseks. Koolituskuludelt tulumaksu tagastamise hüvitamise kohustust ei näe ette KELS ega määrus nr 26.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Koolieelse lasteasutuse seadus (KELS) § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul kehtinud alates 01.07.2002, s.o ligikaudu 20 aastat. Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevas: - kaebaja ja tema lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas, sh tegemist on sama elukohaga; - kaebaja on oma lapsele taotlenud lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps on vähemalt 1,5-aastane. Kaebaja lapsele (snd 07.01.2019) taotleti lasteaiakohta 11.05.2019, sooviga
https://www.riigiteataja.ee/akt/429102020015.
3(12)
saada koht alates 01.08.2020. Laps hakkas erahoius käima 02.11.2020 ning alates 24.08.2022 teeninduspiirkonna lasteasutuses.
9.Vastustaja esitatud haridusteenuste haldamise süsteemi (ARNO) väljavõttest nähtuvalt on kaebaja lapsele pakutud 22.09.2021 kohta Assaku Lasteaeda ja 17.01.2022 Sõnajala Lasteaeda, mõlemal korral on kohapakkumise vastuvõtmisest loobutud, kuna kohta soovitakse teises lasteasutuses. Kaebuses on kaebaja selgitanud, et loobus kohtadest problemaatilise transpordi tõttu. Kohus leiab, et vastustaja täitis 22.09.2021 pakkumisega KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse. Rae Vallavolikogu 18.03.2014 määruse nr 6 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ (vt joonealune viide 2) § 1 p 3 kohaselt kuuluvad Peetri teeninduspiirkonda Assaku alevik, Järveküla, Peetri alevik, Rae küla, Uuesalu küla. Määruse nr 6 § 2 kohaselt teenindavad vastavas teeninduspiirkonnas tegutsevad koolieelsed lasteasutused samas teeninduspiirkonnas elavaid lapsi. Praeguses asjas ei ole vaidlust, et kaebaja ja kaebaja lapse elukoht asub alates 30.04.2019 Rae vallas Peetri alevikus. Assaku (Järve tee 1, Assaku alevik) ja Sõnajala Lasteaed (Sõnajala tee 3, Järveküla) tegutsevad mõlemad Peetri piirkonnas4, mistõttu on tegemist teeninduspiirkonna lasteasutustega KELS § 10 lg 1 mõttes. Teeninduspiirkonna kohta on Tallinna Ringkonnakohus 17.06.2022 kohtulahendis nr 3-21-3365 selgitanud järgmist: - Lasteaias käimise võimaluse loomine ei piirdu üksnes teeninduspiirkonna lasteasutuses koha tagamisega, vaid pakutav lasteaiateenus peab olema ka faktiliselt kättesaadav (st pakutud kohta peab olema võimalik mõistlikult ja eesmärgipäraselt kasutada töö- ja pereelu ühitamiseks). - Vald või linn ei ole täitnud KELS § 10 lg-s 1 kehtestatud lasteaiakoha võimaldamise kohustust, kui perele pakutakse kohta koolieelses lasteasutuses, mis jääb pere elukohast kaugele, mistõttu sinna minek võtab ebamõistlikult kaua aega või on liiga kulukas. - Sõimeealiste laste heaolu huvides on üldjuhul see, et lasteaed asub võimalikult kodu lähedal. Sel juhul ei kujune lasteaiapäev lapsele ülemäära pikaks ja väsitavaks. Samuti võib eeldada, et lapse käimine kodulähedases lasteaias on perele tavaliselt kõige mugavam ja vähem kulukas lahendus. - Samas ei anna KELS § 10 lg 1 kaebajale õigust nõuda, et lapsele tagatakse koht pere elukohale lähimas lasteaias, vaid vastustaja peab tagama selle, et lasteaiateenus oleks kaebajale kättesaadav. Olukorras, kus lasteasutuse teeninduspiirkond on väike või ühistranspordiühendus väga hea, võibki üldjuhul eeldada, et teeninduspiirkonna lasteasutusse koha pakkumisega on vald või linn täitnud KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse ning puudub vajadus lasteaiateenuse tegelikku kättesaadavust põhjalikumalt uurida. Küll tuleb lasteaias käimise tegelikke võimalusi hinnata juhul, kui lasteasutuse teeninduspiirkond on väga suur või ühistranspordiühendused piiratud. Ringkonnakohus hindas samas lahendis lasteasutuste kaugust kaebaja elukohast ja sõiduaega nii ühistranspordi kui ka sõiduautoga ning eeltoodu kokkuvõttes, kas pakutud lasteasutuses oli kaebaja lapsel mõistlik võimalus käia. Eeltoodust tulenevalt tuleb KELS § 10 lg 1 kohaselt koht tagada teeninduspiirkonna lasteasutuses. Kuni vald ei ole seadnud endale tingimust, et vanema eelistus on KOV-ile kohustuslik, on võimalik kohta pakkuda kogu teeninduspiirkonna ulatuses, eeldusel, et koht on kättesaadav. Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määrusest nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“6 (edaspidi määrus nr 4) ei nähtu, et vastustaja oleks teeninduspiirkonna sees seotud vanema valikuga,
https://piksel.ee/arno/rae/lasteaed/? https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=323120940, p 15 jj.
https://www.riigiteataja.ee/akt/408012021002.
4(12)
kuigi vanem võib oma eelistust väljendada. Teisisõnu ei ole kaebajal tingimata õigust lähimale lasteasutusele, vaid pakutav lasteasutus peab olema mõistlikult kättesaadav, mis tähendab, et lasteaeda ja tagasi koju jõudmiseks ei tohi kuluda ebamõistlikult kaua aega. Kui pere eelistab kasutada ühissõidukeid, peab koht olema kättesaadav ühissõidukiga liikudes.7 Google Maps andmete kohaselt asub: - Linnupesa Lastehoid (Reti tee 11, Peetri alevik) kaebaja elukohast (Kopli 5/2) 3,1 km kaugusel jalgsi liikudes (eeldatav sõiduaeg selle vahemaa autoga läbimiseks 5-6 min, 3,3-3,7 km); - Assaku Lasteaed (Järve tee 1, Assaku alevik) jalgsi 5,1 km kaugusel, autoga 5,7-5,8 km kaugusel (8 min); - Sõnajala Lasteaed (Sõnajala tee 3, Järveküla) jalgsi 2,7 km kaugusel, autoga 3,5-3,9 km kaugusel (5-6 min); - Peetri Lasteaed (Pargi tee 6, Peetri alevik) jalgsi 1,2 km kaugusel, autoga kuni 1,8 km kaugusel (35 min). Kaebaja sõnul töötab ta suurema osa ajast kodukontoris, mistõttu puudub igapäevaselt vajadus autot kasutada. Kaebaja hinnangul peaks kodunt tööd tehes kaebajal olema lapse nimetatud lasteaedadesse ja tagasi transportimiseks auto (dtl 54). Veebilehel https://web.peatus.ee/ avaldatud sõiduplaanidest saab aga järeldada, et kaebajal oleks ka ühistransporti kasutades võimalus viia laps enne tööpäeva tavapärast algust lasteaeda ja jõuda seejärel ise mõistlikul ajal koju. Arvestades, et kaebaja on pidanud võimetekohaseks ja oluliseks lapsel Peetri Lasteaeda jalgsi käimist (Regio kaardi andmete kohaselt minimaalne vahemaa 1,3 km), oleks ühistransporti kasutades tagatud lapsele Assaku Lasteaias käimine osalt ka jalgsi või jalgrattaga. Tööpäeviti, hommik: Kaebaja elukoht Assaku Lasteaed - „Kanali tee“ peatusest (13304-1, kaugus kaebaja elukohast 1,2 km, kõndides ligikaudu 16 min) väljub kl 07.28 bussiliin nr 164 ja saabub peatusesse „Lehmja kool“ (47041-1, kaugus Assaku Lasteaiast 100 m, kõndides ligikaudu 1 min) kl 07.37 (teekonna pikkus kokku 6,2 km ja kestus 27 min, jalgsi teekonna pikkus kokku 1,3 km ja kestus 17 min); - „Järvesuu“ peatusest (23115-1, kaugus kaebaja elukohast 700 m, kõndides ligikaudu 10 min) väljub tööpäeval kl 07.26 bussiliin nr 132 ja saabub peatusesse „Graniidi“ (23196-1, kaugus Assaku Lasteaiast 950 m, kõndides ligikaudu 13 min) kl 07.34 (teekonna pikkus kokku 6,4 km ja kestus 32 min, jalgsi teekonna pikkus 1,65 km ja kestus 23 min). Kaebaja elukoht Assaku Lasteaed Arvestades, et lasteaias kulub riietumisele ja lapse üleandmisele kuni 10-15 minutit, siis: - Assaku Lasteaiast tagasi kaebaja elukohta saab „Lehmja“ peatusest (23143-1, kaugus Assaku Lasteaiast 500 m) kl 08.11 bussiliiniga nr 138, kaebaja jõuaks koju kl 08.35; - Samast peatusest väljub kl 08.20 bussiliin nr 120, kaebaja jõuaks koju kl 08.44. Tööpäeva lõpus: Kaebaja elukoht Assaku Lasteaed Lapsele ühistranspordiga lasteaeda järele minekuks oleks võimalik kasutada: - bussiliini nr 164, mis väljub „Kanali tee“ peatusest kl 17.18 ja saabub „Lehmja kooli“ peatusesse kl 17.26; - bussiliini nr 132, mis väljub „Järvesuu“ peatusest kl 17.13 ja saabub „Graniidi“ peatusesse kl
17.21.Kaebaja elukoht Assaku Lasteaed Assaku Lasteaiast tagasi kaebaja elukohta saaks kasutada:
Vt ka õiguskantsleri 14.04.2023 kiri nr 6-4/ 230585/2302076: https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Lasteaiakohtade%20jagamine.pdf .
5(12)
- bussiliini nr 164, mis väljub „Lehmja kooli“ peatusest kl 17.59 ning koju jõuaks kaebaja lapsega ligikaudu kl 18.23; - bussiliini nr 138, mis väljub „Lehmja“ peatusest kl 18.11, kasutades jõuaks kaebaja lapsega koju ligikaudu kl 18.35. Kohus on toonud välja üksnes mõned näiteid. Sõiduplaanist nähtub veel täiendavaid aegu busside väljumiseks erinevatel aegadel ajavahemikus 07.00-09.00 ja tagasi 16.00-18.00. Kaebaja on täiendavalt märkinud, et kui ta peaks sõitma tööle kontorisse, jääks lasteaed kaebaja töökohaga risti vastupidisesse suunda. Hommikul oleks lasteaeda minnes sõidukulu ligikaudu 10 minutit, Peetri Lasteaeda 3 minutit. Ummikute vältimiseks ja kontorisse õigeaegselt jõudmiseks tuleks kaebajal varuda lisaks 15 minutit väljamineku jaoks, mis on väikese lapsega arvestatav ajakulu. Kohtu hinnangul ei kuluks Assaku Lasteaeda autoga sõites ebamõistlikult kaua aega (sõiduaeg 8 min): kaebaja esimese eelistusena märgitud Peetri Lasteaiaga võrreldes oleks lisa ajakulu kokku vaid 10 min. Kohus arvestab, et kaebaja ei pidanud seejuures ebamõistlikuks jätkata töökohaga vastassuunas asuva hoiu koha kasutamist (ning seega lapsehoiuteenuse kasutamisega kaasnevate täiendavate lisakulutuste kandmist) vaatamata sellele, et vahemaa läbimiseks kulus 6 min ehk Assaku Lasteaeda jõudmisega võrreldes mitte märkimisväärselt vähem ning usutavasti pidi kaebaja samamoodi varuma aega lisaks lapsega väljamineku jaoks. Kohus kordab ka, et lapsevanemale ei tule pakkuda optimaalset, parimat võimalikku lasteaiakohta, vaid lasteaiakoht peab olema mõistlikult kättesaadav, sh kui sellega kaasnev vähene täiendav ajakulu. Olukorras, kus perel on faktiliselt olemas auto ning autot kasutatakse nii lapse erahoidu viimiseks kui ka tööl käimisel (dtl 54), saab kohus perel auto olemasoluga ka lasteaiakoha kättesaadavusel munitsipaallasteasutuses arvestada. Kohta Assaku lasteaeda pakuti kaebajale 22.09.2021. Kohus arvestab siinjuures, et kaebajal oli koha pakkumise saamisel määruse nr 4 § 5 lg 5 kohaselt õigus otsustada pakkumise vastuvõtmine 7 päeva jooksul, s.o hiljemalt 29.09.2021 nagu nähtub ka vastustaja esitatud ARNO väljavõttest. Kohalepingu punktist 7 tulenevalt tuleb vanemal lepingu ülesütlemise soovist teada anda 30 kalendripäeva ette. Kuna kaebajal tuli hiljemalt 29.09.2021 otsustada pakkumise vastuvõtmine, siis lähtub kohus, et hiljemalt samal päeval võinuks kaebaja teavitada hoidu ülesütlemise soovist. Ülesütlemise tähtpäevaks oleks sel juhul 29.10.2021 ning kaebaja laps oleks saanud hakata munitsipaallasteaia kohta kasutama alates 01.11.2021. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et olukorda, kus kaebajal tuleks sõltumata hoius kohalkäimisest kohatasu maksta pakkumisele vastamise ja etteteatamistähtaja ajavahemiku eest, ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks kaebaja lapsele taganud tema 1,5-aastaseks saamisel lasteaiakoha munitsipaallasteaias. Seetõttu arvab kohus ajavahemiku septembri ja oktoobrikuu 2021 samuti kahjuarvestuse sisse. Seega puudub õigusvastane viivitus ja kaebus tuleb rahuldamata jätta osas, milles kaebaja taotleb ajavahemikul 01.11.2021 –19.08.2022 tekitatud kahju hüvitamist. Kuna Assakule lasteaiakoha pakkumisega täitis vastustaja oma KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse, ei käsitle kohus täiendavalt Sõnajala lasteaeda puudutavat. Ajavahemikul 15.01.2021– oktoober 2021 (k.a) on vastustaja olnud õigusvastases viivituses.
10.Vastustaja ei ole oma KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitnud hoiukoha pakkumisega (lõike teine lause). Viidatud norm ütleb, et lasteasutuse koha võib asendada hoiukohaga vanema nõusolekul. Lastehoid ja lasteasutus (lasteaed) erinevad järgnevas: - Koolieelne lasteasutus võimaldab alushariduse omandamist (KELS § 1 lg 1), samas kui lapsehoiuteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust (SHS § 451 jj). 6(12)
- Koolieelse lasteasutuse tegutsemiseks on vajalik koolitusluba (KELS § 12), mis võimaldab maksustamisperioodist koolituskulud maha arvata (TuMS § 26). Sotsiaalteenusele sellist erisust ette nähtud ei ole. - Koolieelne lasteasutus peab lähtuma riiklikust õppekavast8, mille järgimise kohustust lapsehoiul ei ole. - Koolieelses lasteasutuses tegelevad lastega pedagoogid, kes vastavad kvalifikatsiooninõuetele (KELS § 11 lg 2 p 1, § 22), samas kui lapsehoiuteenuse osutamiseks piisab lapsehoidja kutsest või töökogemusest lastega ja sobivatest isikuomadustest, mida hindab tööandja (SHS § 454 lg 1 p 3 ja lg 2). - Koolieelse lasteasutuse organiks on ka hoolekogu, kuhu kuuluvad vanemad, ning mille ülesanne on mh otsustada toidukulu päevamaksumus (KELS § 24 lg 3 p 5). Munitsipaalomandis oleva lasteasutuse korral võib toidukulu päevamaksumus kujuneda lisaks veel riigihanke läbiviimise käigus. Lapsehoiuteenuse toidukulu ja muude lisanduvate kulude suurus kujuneb vabal turul. Riigikohus selgitas 06.02.2023 otsuses nr 5-22-10, et hoiukohaga nõustumise, peab omavalitsusüksus loobumise vabatahtlikkust ja sellega seotud õiguslikke tagajärgi lapsevanemale selgitama ega tohi jätta muljet, et omavalitsusüksusel on õigus keelduda KELS § 10 lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest (p 35). Käesolevas asjas ei ole vastustaja tõendanud, et kaebajale selgitati hoiukoha ja lasteasutuse koha erinevusi. Tegemist ei ole üldteada erinevuste loeteludega. Selgituseks ei saa lugeda ka kolmepoolset lepingut (dtl 35 jj), kuna sellest ei nähtu selgitused lapsevanemale, mille poolest hoid lasteasutusest erineb ega ka seda, et kaebajal on igal ajal võimalik nõusolekust loobuda ja saada selle tulemusel kohta munitsipaallasteasutuses. Eluliselt on usutav, et vallalt vastust, sh kohta saamata, on keskmine lapsevanem sundseisus ja ta otsib alternatiive, sh ka juhul, kui need on perele kulukamad. Kohtule ei nähtu ka, et nõusolekut andmata oleks kaebaja lapsele tagatud koht munitsipaallasteasutuses, sh selline vaba koht olnuks olemas. Seega oli eluliselt kaebaja ees üksnes valikud, kas panna laps erahoidu või tagada lapse kodus hoidmine. Sellist olukorda ei saa pidada vabatahtlikuks nõusolekuks. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja muul viisil oma seadusest tulenevat kohustust täitnud.
11.Ajal, mil kaebaja soovis oma taotluse lahendamist kehtis määrus nr 4. Riigikohus leidis viidatud määruse kohta 06.02.2023 otsuses järgmist: - tunnistas kehtetuks ja põhiseadusvastaseks lauseosa „ja vaba koht lasteasutuse vastavas vanuserühmas“. See lauseosa välistab lasteaiakoha andmise lapsevanematele, kellel selleks on seadusest tulenevalt subjektiivne õigus. Säte piirab seeläbi KELS § 10 lõikes 1 tagatud õigust viisil, milleks seadus ei ole volitust andnud. - nõuet, mis seab lasteaiakoha andmise sõltuvusse kohataotluste järjekorrast, pidada menetluslikuks normiks, mis reguleerib kohataotluste lahendamist ega vabasta omavalitsusüksust KELS § 10 lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest. Kui järjekorras olevaid taotlusi pole kohtade puudumise tõttu võimalik rahuldada, ei ole põhjuseks mitte järjekord, vaid kohtade puudumine. Kohataotluste menetlemine järjekorra alusel ei saa seega õigustada lasteaiakoha andmisest keeldumist (sh lasteaiakoha andmise edasilükkamist) neile vanematele, kellel on seadusest tulenevalt tekkinud õigus lasteaiakoht saada. Eeltoodust tulenevalt puudus vastustajal õiguslik alus koha andmisest keeldumiseks nii põhjusel, et järjekord ei olnud kaebaja lapseni jõudnud kui ka vaba koha puudumise tõttu. Riigikohus märkis ka, et lasteaiakoha andmise edasilükkamine (kohajärjekorras olemine kauem kui taotluse lahendamise mõistlik aeg) tähendab selle andmisest keeldumist (p 38).
https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772
7(12)
12.Kuna vastustaja on õigusvastaselt, vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud kaebaja lapsele koha lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka vabatahtlik nõusolek hoiukoha saamiseks, on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus. Kahju hüvitamise korral tuleb kaebaja panna olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud. Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja oleks kaebaja soovitud ajal pakkunud lapsele lasteaiakoha. See on ka põhjus, miks kohus ei käsitle eraldi toiduraha suuruse kujunemist erahoius9, vaid lähtekohaks tuleb võtta, kui suur oleks olnud toiduraha juhul, kui kaebaja oleks saanud koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Sarnaselt on tulumaksutagastuse osas oluline, kas vanemal on võimalik teha mahaarvamisi, kui laps on erahoius ning kui laps on munitsipaallasteasutuses. Tegemist ei ole kohustamisnõudega, kus raha väljamaksmiseks peab olema sellise kulu kandmise kohustus seaduses. Vastustajal tuleb hüvitada kahju terves ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.
13.Järgnevalt kontrollib kohus kahju elementide kaupa kahju tekkimist ja õigusvastast seost. Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et alates 01.11.2021 puudub vastustaja õigusvastane viivitus kaebaja lapsele lasteaiakoha pakkumisel ning sellega seoses ei saa esitada ka kahjunõuet, siis on kahjuarvestusest välja jätnud ajavahemiku 01.11.2021–19.08.2022 (vt otsuse p 9). Vastustaja ei ole kahjunõuete suurusele ega nõuete kujunemisele eraldi vastu vaielnud. Kohus lähtub kahjuarvestuses mh kaebaja poolt kohtule esitatud pangatehingute väljavõttest ja hoiu arvetest.
13.1.Toiduraha lisakulud Kaebajad on lapse eest toiduraha tasunud võrreldes munitsipaallasteaiaga 233,70 eurot rohkem.
Kuu Jaanuar 2021 Veebruar 2021 Märts 2021 Aprill 2021 Mai 2021 Juuni 2021 Juuli 2021 August 2021 September 2021 Oktoober 2021
Vastuses kaebusele (p 1.3) on vastustaja on juhtinud tähelepanu, et lastehoiu toiduraha sisaldab rohkem söögikordasid (4) kui munitsipaallasteaedades (3). Vastavalt kohalepingu p-le 4 sisaldab toiduraha hommikusööki, vahepala (värsked puu- ja juurviljad), lõunasööki ja õhtuoodet. Rae valla lasteaedades sisaldab toiduraha vastustaja järgi kolme toidukorda: hommiku- ja lõunasööki ning õhtuoodet. Kohus lisaks diferentsihüpoteesile (põhjenduste põhiosas), et ka munitsipaallasteaias pakutakse lastele puu- ja juurvilju, kuid neid põhitoidukorra juurde – vt Assaku menüü (vitamiin) https://lasteaiad.rae.ee/wp-content/uploads/2022/01/menuu-neljas-nadal.pdf; Peetri Lasteaed-Algkooli menüü Eliisis – kättesaadav https://www.peetri.edu.ee/lasteaed/kook/, märge PRIA.
Kohtule teadaolevalt, arvestades seniseid Rae valla suhtes esitatud kaebuseid, oli vaidlusalusel ajavahemikul toidupäeva hind Peetri teeninduspiirkonna kalleimas munitsipaallasteasutuses 2,10 eurot/päev.
8(12)
Kaebaja kulude arvestustabeli kohaselt on kaebaja maksnud lapse eest ajavahemikul 15.01.2021– 19.08.2022 kohatasu munitsipaallasteaiaga võrreldes 124 eurot rohkem. Nagu kohus eelnevalt sedastas, arvestab kohus maha aja, mil vastustaja ei olnud õigusvastases viivituses, s.o 01.11.2021– 19.08.2022. Kohus korrigeerib eeltoodust tulenevalt kahjuarvestust. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et kaebajale on kokku kahju tekkinud kohatasu osas 44 euro ulatuses.
Kuu Jaanuar 2021 [11] Veebruar 2021 Märts 2021 Aprill 2021 Mai 2021 Juuni 2021 Juuli 2021 August 2021 September 2021 Oktoober 2021
Ajavahemikel 15.03.2021–31.03.202113 01.04.2021–30.04.202114 ja 01.05.2021–16.05.202115 olid kõik lapsevanemad koroonaviiruse levikuohust ja selle tõkestamise vajadusest tulenevalt vabastatud lasteaedade ja lastehoiu kohatasu (kuni 80 eurot kuus) maksmisest Rae valla lapse eest juhul, kui laps ei käinud sel perioodil lasteaias/lastehoius. Kuna kaebaja laps käis nendel kuudel hoius, tuleb arvestada kohatasu samaväärselt sellega, kui kaebaja laps oleks käinud munitsipaallasteasutuses, ehk nendele kuudele vastavalt terves ulatuses. Kaebaja on kulude arvestustabelis märkinud juulikuu 2021 juures, et hoid oli suletud, kuid kohatasu tuli endiselt maksta. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt ei käinud kaebaja laps nimetatud kuul lastehoius ühtegi päeva (vt toiduraha lisakulude tabel). Määruse nr 42 § 4 lg 1 kohaselt makstakse kohatasu olenemata asjaolust, kas laps käib lasteasutuses või mitte, v.a. vallavalitsuse poolt antud korralduse alusel lasteasutuse suletud perioodi eest. Rae Vallavalitsuse 26.01.2021 korralduse nr 12216 kohaselt oli juulis 2021 suletud suurem osa Rae valla koolieelseid lasteasutusi, v.a valverühmad Taaramäe Lasteaias ja Peetri Lasteaed-Põhikoolis (p 2). Korralduse kohaselt maksavad juulikuu eest kohatasu vanemad, kes on esitanud taotluse valverühma koha kasutamiseks. Kuna kaebaja ei kasutanud juulis 2021 lapsehoiuteenust, kuid pidi maksma lapsehoiukoha säilitamise eest kohatasu, on kaebajale tekkinud kahju 80 eurot.
13.3.Huvitegevuse lisatasu
Kaebaja ei ole kohtule jaanuari 2021 kohatasu arvet esitanud. Kaebaja on kulude arvestustabelis erahoiu ja munitsipaallasteasutuse kohatasuks sel kuul märkinud 0 eurot. Kuivõrd lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu kohaselt oli kohatasu lapsevanema poolt kaetava osa määr mõlema puhul 80 eurot, siis järeldab kohus, et ajavahemikul 15.01.2021–31.01.2021 kohatasu vahet ei tekkinud.
Hoiu 01.02.2021 arve nr 641 kohaselt „lastehoid 5xndl veebruar 80 eur/kuu (-36 eur kohatasu soodus jaanuari kuu eest Rae vald)“. Kohtule arusaadavalt on tegemist tasaarvestusega 2021. a jaanuarikuu eest, kuna 30.11.2020 sõlmitud kohalepingu kohaselt oli Linnupesa lastehoiu kuutasu 116 eurot/kuus.
Rae valla koolieelsete munitsipaallasteasutuste suvise töökorralduse kehtestamine: http://atp.amphora.ee/raevv/index.aspx?itm=745647.
9(12)
Kohtule esitatud arvetest (vt viited eelmises punktis) nähtuvalt on kaebaja ajavahemikel veebruar 2021–juuni 2021 ja august 2021–oktoober 2021 lapse eest maksnud õppetegevuse lisatasu 8 kuu eest igas kuus 37 eurot. Seega kokku on õppetegevuse lisakulutus olnud 8×37=296 eurot. Kuna kohtule teadaolevalt huvitegevuse eest munitsipaallasteaias eraldi lisatasu ei tule tasuda, siis on kaebaja lapse eest tasunud huvitegevuse eest rohkem, kui ta oleks tasunud munitsipaallasteaias. Kaebaja laps sai lasteaiakoha Peetri Lasteaias. Lasteaia kodulehe kohaselt on lasteaias tööl 3 liikumis- ja 3 muusikaõpetajat17. Lastehoiud ei pea järgima riikliku õppekava ega tagama lastele mistahes huvitegevust. Kui lasteasutuses korraldavad päevakava osana tegevuse õpetajad, ei ole hoius tööl õpetajad, vaid lapsehoidjad (SHS § 453 lg 2). Kaebaja lapsele oli lastehoius kohatasule lisanduva huvitegevuse tasu alusel tagatud saviõpe, muusikatund ja jooga (dtl 41). Tegemist on sisuliselt kunsti-, muusika- ja liikumistunniga, mis on lasteaias üldteadaolevalt päevakava osa ka siis, kui neid tunde ei anna vahetult sama rühma õpetaja, vaid eraldi erialaga õpetaja. Kaebaja on ka põhjendanud, et huvitegevus on lastehoius päevakava osa ja sellest loobumine ei olnud võimalik (dtl 70) ning see on ka lapse noorust ning rühma kaasamise olulisust eluliselt usutav. Lapsevanemal on sellises olukorras väga keerukas jätta laps hoiu päevakavas ettenähtud tegevusest kõrvale. Asjas ei ole tõendatud, et tegemist olnuks huviringiga, mis jäänuks väljapoole hoiu või munitsipaallasteasutuses tavapäevast päevakava.
13.4.Saamata jäänud tulumaksutagastus Kuna munitsipaallasteaed on haridusasutus, oleks kaebajal võimalik igakuine kohatasu tuludeklaratsioonil maha arvata ja selle arvelt tulumaks tagasi saada (TuMS § 26). Kuna erahoiu korral ei ole tegemist koolituskuluga, ei olnud võimalik seda tuludeklaratsioonis maha arvata. Tulumaksutagastuse arvestuses tuleb arvestada kaebaja maksustamisperioodi maksustatava tuluga ja kohatasuga, mida lapse eest oleks makstud, kui laps oleks käinud erahoiu asemel Rae valla munitsipaallasteaias. Tulumaksutagastuse arvestuses saab arvestada üksnes kohatasusid, mida kaebaja oleks maksnud olukorras, kus kaebaja lapsele oleks tagatud koht munitsipaallasteaias ja millelt kaebaja oleks seega saanud tulumaksutagastuse. Kaebaja esitatud kulude arvestustabeli kohaselt on kaebaja ajavahemikul 01.02.2021–19.08.2022 jäänud ilma tulumaksutagastusest kokku summas 266,41 eurot. Kui kaebaja laps oleks ajavahemikul veebruar-oktoober 2021 saanud käia munitsipaallasteaias, tasunuks kaebaja tema eest munitsipaallasteaia kohatasu 640 eurot (80×8). Kaebaja 2021 FIDEK andmetest (dtl 55) nähtuvalt olnuks kaebajal võimalik teha täiendavalt koolituskulu mahaarvamisi 650 euro ulatuses. Seega oleks kaebaja saanud lapse koolituskulude eest 2021. aastal täiendavat tulumaksutagastust 128 eurot (640×0,2).
13.5.Kahjuarvestuse kokkuvõte Arvestades eelnevat, on kaebajad lapse erahoius käimisega seonduvalt võrreldes munitsipaallasteaiaga: - tasunud rohkem toiduraha – 233,70 eurot; - tasunud rohkem kohatasu – 44 eurot; - tasunud rohkem huvitegevuse lisatasu – 296 eurot; - jäänud ilma tulumaksutagastusest 2021. aastal – 128 eurot. Seega on kaebaja kahju seoses lapse ajavahemikul 15.01.2021–oktoober2021 munitsipaallasteaias käimise asemel eralapsehoius käimisega kokku 701,70 eurot (233,70+44+296+128).
14.Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §‐ga 113 RVastS § 7 lg‐s 4 tehtud viite kaudu. Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille 1. lõike kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-66-14 p 19). Kaebaja taotleb ka viivise hüvitamist alates 26.09.2022. Kaebajale lõppes kahju tekkimine oktoobris 2021, seega on viivisenõude algusajaks kogu kahjunõue muutunud sissenõutavaks. Viivisenõuet tuleb arvestada eraldi kahe perioodi kohta: - 26.09.2022–31.12.2022 – kokku 97 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 0,00%18 ja viivisemäär kokku 8%; - 01.01.2023–24.04.2023 – kokku 114 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 2,50%19 ja viivisemäär kokku 10,5%. Kaebaja taotletud kahjusummat arvestades on: - 2022. aastal tekkinud viivis (701,70×0,08×97÷365) 14,92 eurot; - 2023. aastal kohtuotsuse kuulutamiseni tekkinud viivis (701,70×0,105×114÷365) 23,01 eurot. Kokku on viivis (14,92+23,01) 37,93 eurot. Kaebaja on taotlenud viivist alates 26.09.2022. Seega taotleb kaebaja viivist ka edasiulatuvalt. HKMS § 167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1).
15.Kohus leiab, et eelnevalt analüüsitud kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebaja lapsele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja õigusvastase tegevuse (kohtuotsuse punktid 9-11) ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Kohus leiab, et käesoleval juhul sellised asjaolud puuduvad. Ka varasem lasteaiakohtade alane kohtupraktika kinnitab, et reeglina mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem kantud kulutused välja terves ulatuses. Kaebaja, s.o lapsevanema vaates on kohustus täitmata ja lasteasutuse koht saamata. Kohustus tagada lapsele lasteaiakoht vanema soovil alates lapse 1,5aastaseks saamisest kehtib juba 20 aastat. Kohtud on konkreetsele vastustajale, s.o Rae vallale selgitanud nimetatud kohustust viimase 10 aasta jooksul rohkem kui 20 kohtuasjas. Konkreetse vastustaja keeldumised lasteaiakohtade tagamisel on toimunud ka varem, mis kinnitab, et tegemist on süsteemse, mitte ühekordse ajutise probleemiga. Seetõttu ei ole vastustajale ettenägematu, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanematele kahju, mis mõistetakse kohtu poolt vastustajalt välja. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps. Ka ei saa koha andmisest
keelduda n.ö võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt põhjusel, et vastustaja on ka teistele lastele jätnud koha tagamata. Enda õigusvastase tegevusetuse alusel ei saa õigustada sama tegevusetuse jätkamist ka kaebaja lapse suhtes. Kohus on varasemates kohtulahendites selgitanud ka vastustaja võimalusi probleemide lahendamiseks ega korda neid käesolevas kohtuotsuses.
16.Kohus mõistab kokku välja 739,63 eurot (põhinõue 701,70 eurot ja viivis 37,93 eurot), millele lisandub viivis põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus selgitab ka otsuse täitmise tingimusi. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb kuni põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule, arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi.
17.Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 43,84 eurot. Kohus rahuldas kaebuse põhinõudes 701,70 eurot, sh viivisenõue ei mõjuta riigilõivu arvestust. Kohus rahuldas põhinõude 48% ulatuses (701,70/1461,31), mistõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv 21,05 eurot HKMS § 108 lg 2 alusel. Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.