X kaebus Tõrva Vallavalitsuse 30. jaanuari 2023. a otsuse nr 8-2/2023/27-2 ja 9. märtsi 2023. a vaideotsuse nr 23/2023/97 p 1.1 tühistamiseks ning Tõrva valla kohustamiseks rahuldada kaebaja taotlus vähekindlustatud leibkonna toetuse saamiseks
1.X esitas 11. aprillil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Tõrva Vallavalitsuse 30. jaanuari 2023. a otsuse nr 8-2/2023/27-2 „Vähekindlustatud leibkonna toetusest keeldumine“ ja 9. märtsi 2023. a vaideotsuse nr 2-3/2023/97 resolutsiooni p 1.1 ning kohustada Tõrva valda rahuldama X taotlust vähekindlustatud leibkonna toetuse saamiseks.
2.Tartu Halduskohus jättis 13. aprilli 2023. a määrusega X kaebuse käiguta, andes selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks 7-päevase tähtaja.
3.Kaebaja esitas 17. aprillil 2023 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles teatas, et sai vaideotsusest teada e-kirjaga. Kaebuse esitamise tähtaja ületamise korral soovib kaebaja tähtaega ennistada, sest sisuline arutelu alles algas. Kutsuti kohtumisele, kus kaebaja käis, ja tulid uued otsused.
4.Vastusena kohtunõudele edastas Tõrva vald 20. aprillil 2023 vaidlusaluse 30. jaanuari 2023. a otsuse nr 8-2/2023/27-2 „Vähekindlustatud leibkonna toetusest keeldumine“ ning teatas, et vallal ei ole infot vaideotsusest teadasaamise aja kohta.
5.Kaebaja esitas 24. aprillil 2023 selgituse, milles täpsustas, et sai Tõrva Vallavalitsuse
9.märtsi 2023. a vaideotsuse nr 2-3/2023/97 kätte 10. märtsil 2023. Antud vaiet (kaebust) arutati Tõrva vallas kohtumisel 15. märtsil kell 15.45, millele järgnes 17. märtsil saadetud e-kiri, milles keelduti kriisiabi maksmisest. Sellele järgnes 20. märtsil e-kiri, et jätta tähelepanuta
17.märtsil saadetud e-kiri ja otsus eksituse tõttu ja tänaseni midagi rohkemat saadetud ei ole. Seega tuleks lugeda Tõrva Vallavalitsuse viimaseks vastuseks antud vaides 20. märts 2023.
KOHTU SEISUKOHT
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt. HKMS § 152 lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist. Menetluse lõpetamise aluseks sellises olukorras on HKMS § 152 lg 1 p 2, mille kohaselt lõpetab kohus menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2.
7.HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Arvestades, et kaebaja vaidlustab praeguses asjas Tõrva Vallavalitsuse 30. jaanuari 2023. a otsust nr 8-2/2023/27-2, mille peale esitas kaebaja vaide, on kohtueelset menetlust lõpetav lahend Tõrva Vallavalitsuse 9. märtsi 2023. a vaideotsus nr 2-3/2023/97. Et kaebaja sõnutsi sai ta mainitud 9. märtsi 2023. a vaideotsuse nr 2-3/2023/97 kätte 10. märtsil 2023, tuli kaebajal esitada halduskohtule kaebus hiljemalt 10. aprillil 2023.
8.Seega kaebaja, esitades 11. aprillil 2023 halduskohtule kaebuse Tõrva Vallavalitsuse
30.jaanuari 2023. a otsuse nr 8-2/2023/27-2 ja 9. märtsi 2023. a vaideotsuse nr 2-3/2023/97 p 1.1 tühistamiseks ning Tõrva valla kohustamiseks rahuldada kaebaja taotlus vähekindlustatud leibkonna toetuse saamiseks, on ületanud kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaega.
9.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhjus.
10.Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Subjektiivse asjaoluna on Riigikohus pidanud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes peab õiguslikes küsimustes kogenematu isik mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2002. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19; 16. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (nt Riigikohtu 21. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 19. aprilli 2006. a määrus asjas nr 3-3-1-26-06, p 12).
11.Kaebaja esitas 17. aprillil 2023 taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, milles põhjendas, et sisuline arutelu alles algas. Kutsuti kohtumisele, kus kaebaja käis, ja tulid uued otsused.
12.Kohtu hinnangul puuduvad objektiivselt mõjuvad põhjused õigustamaks tähtaegselt kaebuse esitamata jätmist. Kohtule arusaadavalt põhjendas kaebaja tähtaja ületamist asjaoluga, et arutelu seoses kaebaja esitatud kriisitoetuse taotlusega alles algas. Samas ei ole praeguses asjas vaidluse all kriisitoetuse andmisest keeldumine, vaid vähekindlustatud leibkonna toetuse andmisest keeldumine. Kohus nendib, et kaebuse esitamine võis kaebajale olla küll ebamugav, kuna kaebajal oli kaebetähtaja jooksul tarvis vallaga arutada ka kriisitoetuse taotlusega seonduvaid asjaolusid, kuid siiski oli kohtu hinnangul kaebuse esitamine halduskohtule võimalik. Seega ei saanud kaebaja kriisitoetuse taotluse lahendamisega seotud ja 15. märtsil 2023 aset leidnud arutelu olla takistuseks, et esitada halduskohtule 30-päevase kaebetähtaja jooksul kaebus vähekindlustatud leibkonna toetuse taotluse rahuldamistest keeldumise otsuse vaidlustamiseks.
13.Eeltoodud põhjendustele tuginedes leiab kohus, et kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaja ületamine ei ole vabandatav, mistõttu jätab kohus kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetab praeguse haldusasja menetluse.
14.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
15.HKMS § 108 lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui HKMS §-s 108 ei sätestata teisiti. Et Tõrva vald ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks, siis jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
16.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.