lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-60/21

Rahvastik › Pagulased

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 21.04.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-60/21
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Pagulased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.04.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1416
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.04.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-60

Haldusasi

X. X. ́i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 13.12.2022 otsuse nr 12206140065-1 tühistamiseks ning kohustamiseks taotlust uuesti läbi vaatama

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Kaebaja – X. X., riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet (PPA), volitatud esindaja Regina Lider

Asja läbivaatamise vorm

Kohtuistungil 18.04.2023

Resolutsioon

1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
3.Kohtuotsusest avaldada üksnes resolutsioon ja põhjendav osa, eemaldades sealt kõik kaebaja päritoluriigi, isikute ja linnade nimed ning asendades need tähemärgiga. Jätta põhjendavast osas avaldamata tervikuna punktid 11 ja 12 ning punkt 10 esimene lõik. Samuti eemaldada joonealused viited.
4.Peatada PPA 13.12.2022 otsuse nr 12206140065-1 punkti 2 (lahkumisettekirjutus) täitmine kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 22.05.2023 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1(4)

1.Z. Z. (Z Z) kodanik X. X. (sünd. xxxx) lahkus Z Z-st 25.03.2022 ning saabus Eestisse Rootsist, kus ta oli esitanud 05.04.2022 rahvusvahelise kaitse taotluse. Kuna kaebajal oli kehtiv Eesti viisa, oli Eesti vastutav tema taotluse läbivaatamise eest. X. X. esitas Eestisse saabumisel, 14.06.2022, vormikohase rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.Kaebajaga viidi 15.07.2022 läbi rahvusvahelise kaitse taotleja vestlus ning 12.12.2022 arvamuse ja vastuväidete suuline ärakuulamine. Kaebaja on vestlusel välja toonud rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjusena selle, et teda ähvardab Z võimudepoolne tagakiusamine, kuna ta aitas 2017. aastal Z Z-st lahkuda võimukriitik Q. Q. ning on väljendanud avalikult Z Z-i relvajõude kritiseerivaid seisukohti.
3.PPA 13.12.2022 otsuse nr 12206140065-1 punktiga 1 loeti välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt taotlus põhjendamatuks ning tehti VRKS § 20 lg 2 alusel taotluse tagasilükkamine. Lisaks tehti kaebajale väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 72 lg 1, 11 ja 4 alusel ettekirjutus lahkumiseks Z Z-i vabatahtliku täitmistähtajaga 7 päeva (otsuse punkt 2). VSS § 74 lg 1 alusel kohaldati kaebaja suhtes sissesõidukeeldu 3 aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest (otsuse p 3).
4.Kaebaja esitas 09.02.2023 kaebuse halduskohtule kaevatava otsuse tervikuna tühistamiseks ning PPA kohustamiseks taotlust uuesti läbi vaatama. Kohtuistungil esitas kaebaja taotluse kaebuse rahuldamata jätmise korral kohaldada esialgset õiguskaitset, mis võimaldaks tal ka otsuse edasikaebamisel jääda kohtumenetluse ajaks Eestisse, et selles osaleda. Kaebaja on 20.04.2023 tasunud riigilõivu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5.Kaebaja palub tühistamis- ja kohustamisnõude rahuldada ning menetluskulud jätta vastustaja kanda. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kaebaja selgitas vestluse käigus vastustajale, et on tegelenud õiguskaitsealase tegevusega, mis seisnes selles, et ta on uurinud võimustruktuuride korruptsiooni 1990. aastatest kui ta elas Xxxxxx linnas ja avaldas sellekohaseid artikleid ajalehes. Kaebaja selgitas, et tema suhtes on mitmel korral alustatud kriminaalmenetlusi ning 1994. a määrati temale vanglakaristus 5 kuud fabritseeritud tõendite alusel. Samuti on kaebaja suhtes alustatud erinevaid väärteomenetlusi, mille põhjuseks oli tegelikult kaebaja aktivistlik tegevus. Kaebaja on samuti vastustajale selgitanud, et tema suhtes on korduvalt toime pandud tapmiskatseid, mis olid läbi viidud Venemaa jõustruktuuride poolt. Kaebaja on korduvalt avaldanud vastumeelsust sotsiaalmeedias ja osalenud vastavatel miitingutel. Kaebaja selgitas vastustajale, et pärast seda kui ta aitas Zt Soome lahkuda Q. Q., kellele esitati Z süüdistus ekstremismis, said Z Z-i jõustruktuurid teada, et kaebaja teda aitas. Q. Q. sai Soomes rahvusvahelise kaitse. Kaebaja leiab, et on põhjendatud tema selgitus selle kohta, et kaebaja naabri (Z Z-s) teabe kohaselt käisid kaebajat kodus otsimas politsei ning temale on kodusele aadressile saabunud kolm kutset politseist. Kaebaja leiab, et on põhjendatud tema kahtlus, et antud asi on seotud E-keskuse või FSB uurimisega seoses Q. Q.iga ning ekstremismile kaasaaitamisega. Vastustaja leitu, et ei ole teada, kas ainult kaasaaitamine toob kaasa võimupoolse tagakiusu, kinnitab kaebaja kartust, kuna tegelikkuses võib see uurimise kaasa tuua. 2) Vastustaja on õigesti leidnud, et kaebaja tagakiusajaks saab pidada riiki. Kaebajale jääb arusaamatuks vastustaja arvamus, et kaebaja ütlused on teatud määral usutavad aga järeldusi tema tagakiusamise kohta ei pea vastustaja usutavaks. Kaebaja on selgitanud enda võimude vastast tegevust Z ning sellega seonduvalt temaga toimunut (kriminaalasjade alustamine, tapmiskatsed jne) ning leiab, et selgitatud asjaoludest tulenevalt on tema taotlus põhjendatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

2(4)

7.Kaebus jääb tervikuna rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg 2 alusel ei korda kohus kõiki haldusaktis esitatud põhjendusi.
8.HKMS § 158 lg 31 esimese lause kohaselt hindab kohus rahvusvahelise kaitse andmisest keelduva otsuse õiguspärasust kohtuotsuse tegemise aja seisuga.
9.Rahvusvaheline kaitse (RVK) antakse VRKS § 1 lg 2 kohaselt välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund. VRKS § 4 lg 1 alusel on pagulane välismaalane, kes põhjendatult kartes tagakiusamist mh poliitiliste veendumuste pärast viibib väljaspool päritoluriiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada nimetatud riigilt kaitset ning kelle suhtes ei esine pagulasena tunnustamist välistavat asjaolu. VRKS § 4 lg-st 3 tulenevalt on täiendava kaitse saaja välismaalane, kes ei kvalifitseeru pagulaseks ja kelle suhtes ei esine täiendava kaitse andmist välistavat asjaolu ja kelle suhtes on alust arvata, et tema Eestist tagasivõi väljasaatmine päritoluriiki võib talle nimetatud riigis kaasa tuua tõsise ohu, sealhulgas surmanuhtluse kohaldamise või täideviimise, tema piinamise või tema suhtes ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- või karistamisviiside kasutamise või konkreetselt tema või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või tema või tsiviilisikute kallal vägivalla rakendamise rahvusvahelise või riigisisese relvakonflikti tõttu. Euroopa Kohus on märkinud, et isikut saaks lugeda täiendava kaitse nõuetele vastavaks, kui on põhjendatult alus arvata, et taotleja seisaks asjaomasesse riiki tagasipöördumisel silmitsi reaalse, mitte hüpoteetilise ohuga. VRKS § 20 lg 1 sätestab, et kui olemasolevate tõendite põhjal on selge, et taotleja ei vasta direktiivis 2011/95/EL ettenähtud rahvusvahelise kaitse saamise nõuetele, loetakse taotlus põhjendamatuks. VRKS § 20 lg 2 alusel lükatakse põhjendamatu taotlus tagasi.
10.PPA on pidanud kaebaja poolt haldusmenetluses antud ütlusi teataval määral usutavateks, kuid ei pea eluliselt usutavaks kaebaja järeldusi talle Z Z-s osaks saava tagakiusu kohta (kaevatava otsuse p 1.4). Kaebaja varasemad kokkupuuted Z Z-i ametivõimudega pole olnud nii tõsised, et kujutaks endast tagakiusu alust ning kaebaja on ise väitnud, et vähemalt perioodil 2016-2022 oli tal päritoluriigis piisavalt turvaline elada ning kui poleks olnud vahejuhtumit Q. Q.iga oleks jätkuvalt elu Z Z-s võimalik. PPA leiab, et kaebaja profiil pole selline, et päritoluriigi infot arvesse võttes saaks eeldada kahjulike tagajärgede tekkimist, mida poleks võimalik vältida. Ei nähtu, et võimud oleksid kaebaja vaadetest ja varjunime alt tehtud postitustest teadlikud ja huvituksid kaebaja tegevusest.
13.Kaebaja ei vasta rahvusvahelise kaitse andmise eeldustele (VRKS § 4 lg 1 ja lg 3), mistõttu on PPA keeldumine rahvusvahelise kaitse andmisest õiguspärane. Kaebaja on haldusmenetluses nõuetekohaselt ära kuulatud, ta on saanud anda selgitusi oma taotluse ning kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude kohta. Kaebaja taotlust on hinnatud individuaalselt. Kaevatav haldusakt on piisavalt põhjendatud.
14.Kaevatavat otsust (resolutsiooni p 2) pole alust tühistada ka vabatahtliku täitmistähtajaga (7 päeva) lahkumisettekirjutuse osas. Kohus ei pea vajalikuks PPA põhjendusi korrata (HKMS § 165 lg 2).
15.Sissesõidukeelu määramise osas on kaevatav haldusakt samuti õiguspärane ning kohus ei korda ka selles osas haldusorgani põhjendusi (HKMS § 165 lg 2). Kohus üksnes lisab, et kohtuistungil kaebaja poolt öeldu kinnitab sissesõidukeelu põhjendatust. Kaebaja teatas istungil, et ta tuleb koheselt Z Z-i tagasisaatmise järel tagasi Euroopa Liitu, isegi kui peaks illegaalselt piiri ületama, mis pole temale probleem, kuna ta on seda korduvalt teinud.
16.Kaebus tühistamis- ja kohustamisnõudes tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud 3(4)
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud (HKMS § 109 lg 1). Esialgne õiguskaitse
18.Kaebaja esitas kohtuistungil taotluse tagada esialgse õiguskaitsega kaebajale võimalus jääda oma kohtuasja menetlemise ajaks Eestisse. VRKS § 251 lg 2 järgi on rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustamisel taotlejal kaebetähtajal ja kuni lõpliku otsuse tegemiseni käesolevas seaduses nimetatud õigused ja kohustused. VRKS § 31 lg 1 p 2 kohaselt on lõplik otsus mh PPA otsus taotluse tagasilükkamise kohta, mille peale esitatud kaebuse on halduskohus jätnud rahuldamata. Kuivõrd halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, on lõppenud kaebaja varjupaigataotleja staatus ja ühes sellega õigus viibida Eestis ehk hakkaks kulgema vabatahtlikuks lahkumiseks antud tähtaeg. Kohus peab väljakujunenud kohtupraktikat arvestades põhjendatuks anda kaebajale võimalus viibida oma kohtumenetluse ajal Eestis. Riigikohus on 13.11.2020 määruses asjas nr 3-20-349 selgitanud, et esmase õiguskaitse meede peab olema proportsionaalne. Proportsionaalseks meetmeks (vähimaks vajalikuks) on praegusel juhul PPA 13.12.2022 otsuse punktis 2 tehtud lahkumisettekirjutuse täitmise peatamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni (HKMS § 251 lg 1 p 1). Kohtuotsuse avaldamise piirang
19.Kohus avaldab otsuse isiku identifitseerimist välistavalt (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja