Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Dzhobir Rozikovi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Andrei Tihhomirov Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – Dzhobir Rozikov
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, kohtuistungil 21.04.2023
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba Dzhobir Rozikovi kinnipidamiseks ning Politsei- ja Piirivalveameti kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 21.05.2023 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 20.04.2023 Tartu Halduskohtule taotluse saada luba Dzhobir Rozikovi (edaspidi ka puudutatud isik või isik) kinnipidamiseks ja tema PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni üheks kuuks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeeluseaduse (VSS) § 282 lg 6 alusel, sest isiku suhtes esineb VSS § 282 lg-s 5 nimetatud põhimõte. Taotluse põhjendused on järgmised.
1.1.Tadžikistani Vabariigi kodanik Dzhobir Rozikov, sündinud 29.08.1999, saabus töötamise eesmärgil Schengeni viisaruumi Narva piiripunkti kaudu 26.04.2022 Tadžikistani Vabariigi passi ning Eesti Vabariigi väljastatud D-liiki viisa nr EST100357979 alusel (kehtivusega 22.04.2022 kuni 21.04.2023). Isik omas registreeringut Eestis lühiajaliseks töötamiseks ettevõttes Sanhleria Group OÜ, mille PPA tunnistas 31.05.2022 kehtetuks, kuna ettevõte ei
3-23-868 olnud isikut Maksu- ja Tolliameti töötamise registris töötajana registreerinud. 31.05.2022 registreeris PPA isiku lühiajaliselt töötama firmasse NIK Ehitus OÜ. Registreering tunnistati kehtetuks 26.09.2022, kuna töösuhe isikuga lõpetati. PPA tunnistas 23.01.2023. a otsusega nr 0093/2023 isiku pikaajalise D-liiki viisa nr EST100357979 kehtetuks põhjusel, et selle andmiseks vajalikud tingimused ei olnud enam täidetud, s.o isiku Eestis viibimise peamine eesmärk oli töötamine ja tema tööleping oli lõppenud. PPA edastas viisa kehtetuks tunnistamise otsuse samal päeval isikule tema e-posti aadressidele. 30.03.2023 esitas firma SOLPINE OÜ PPA-le taotluse isiku lühiajalise töötamise registreerimiseks ning 11.04.2023 algatas PPA selles menetluses keeldumise. 12.04.2023 pöördus isik PPA poole selgituste saamiseks ning väitis, et ta ei kasuta oma e-postkasti ega olnud teadlik viisa kehtetuks tunnistamisest. PPA koostas 14.04.2023 isikule ettekirjutuse nr 1052266964 Eesti Vabariigist vabatahtlikuks lahkumiseks 7 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 21.04.2023, ning kohaldas tema suhtes Schengeni ala sissesõidukeeldu 2 aastaks. Isik lahkus 19.04.2023 kell 09:13 Narva-1 piiripunkti kaudu Venemaa Föderatsiooni. 19.04.2023 kell 11:55 saabus isik Venemaa Föderatsioonist Narva-1 piiripunkti sisenevale suunale. Isiku sõnul ei lubanud Venemaa Föderatsiooni piirivalve temale piiriületust ning tema suhtes kehtib Venemaa Föderatsiooni sissesõidukeeld 4 aastaks. Kuna isiku dokumente kontrollides selgus, et tal puudub alus Eestisse sisenemiseks, koostati talle 19.04.2023 kell 13:19 piiril väljastatud sisenemiskeeld nr 2101230015824, millega tõkestati tema piiriületus. Kuna isikule oli vormistatud sisenemiskeeld ning tema riiki lubamiseks puudus alus, peeti isik Ida prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalve ametnike poolt 19.04.2023 kell 13:45 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 282 lg 5 ja § 19 lg 1 alusel 48 tunniks kinni.
1.2.Isikul puudub seaduslik alus Eestisse sisenemiseks, kuna tema pikaajaline viisa tunnistati kehtetuks alates 23.01.2023. Riigipiiri seaduse (RiPS) § 9 lg 2 sätete kohaselt annab politsei välispiiri ületamiseks loa piirikontrolli läbinud isikule, kelle suhtes ei esine välispiiri ületamist välistavaid asjaolusid ning kes on täitnud Eestisse sisenemise, Eestis viibimise ja Eestist lahkumise nõudeid. VSS § 282 lg 1 kohaselt PPA keelab välismaalasel, kes ei vasta välispiiri ületamise nõuetele, Eestisse siseneda ning täidab tema kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad), toodud vormi (sisenemiskeelu otsus). Puudutatud isik ei saanud 19.04.2023 luba Eestisse sisenemiseks, kuna tal puudub kehtiv viisa ning talle on piiripunktis koostatud ja väljastatud sisenemiskeelu otsus nr 2101230015824. RiPS § 91 sätestab, et isikud, kellele piiriületamise luba ei antud, peetakse kinni ja saadetakse Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute ning seadustega ettenähtud korras tagasi riiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid või toimetati, arvestades Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud erisusi. Käesoleval juhul ei ole võimalik sisenemiskeelu otsuse täitmine riiki, kust isik saabus Eestisse, kuna Venemaa Föderatsioon keeldub isikut riiki lubamast. Samuti ei ole võimalik sisenemiskeelu otsust täita isiku kodakondsusjärgsesse riiki, kuna Eesti Vabariigi ja Tadžikistani Vabariigi vahel puuduvad otselennud ning lennukiühendust teostatakse läbi Türgi Vabariigi. Transiidiks peab PPA taotlema luba Türgi ametivõimudelt, kellel on transiiditaotlusele vastamiseks ette nähtud 5 päeva ning sobiva lennu leidmine võib vastavalt Türgi Vabariigi ametivõimudega kooskõlastusele võtta kuni 1 kuu.
1.3.Isiku suhtes esineb VSS § 23 lg-s 1 nimetatud põhimõte ning VSS § 282 lg-s 6 sätestatud kinnipidamise alus.
3-23-868 VSS § 68 p 1 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega. Kuigi nimetatud säte käsitleb lahkumisettekirjutusega pandud lahkumiskohustuse täitmist, on kohane nimetatud sätet kasutada ka seadusest tuleneva lahkumiskohustuse õigeaegse täitmata jätmise korral. VSS § 3 lg 2 kohaselt on vahetult seadusest tulenevalt väljasõiduks kohustatud välismaalane, kellel ei ole enam seaduslikku alust Eestis viibida. Välismaalaste seaduse (VMS) § 74 kohaselt on välismaalane hiljemalt viisa kehtivuse lõppemise ajaks kohustatud Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt, Eestist või lennujaama transiiditsoonist lahkuma. Isikule väljastatud pikaajaline viisa tunnistati kehtetuks PPA 23.01.2023. a otsusega nr 0093/2023 alates 23.01.2023, mis tähendab, et isik oli kohustatud Eestist, sh Schengeni konventsiooni liikmesriikide alalt lahkuma hiljemalt 23.01.2023. Isikule oli PPA poolt koostatud ettekirjutus nr 1052266964 Eesti Vabariigist vabatahtlikuks lahkumiseks 7 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 21.04.2023. Kuigi isik üritas 19.04.2023 lahkuda Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni, ei ole isik õigeaegselt Eestist lahkunud, kuna Venemaa Föderatsioon ei võimaldanud isikul riiki siseneda. Isiku väitel ei võimaldanud Venemaa Föderatsioon tema piiriületust sissesõidukeelust tulenevalt, kuid PPA-l ei ole võimalik nimetatud väidet kontrollida, seega ei ole välistatud, et isik ise ei teinud piisavalt pingutusi, et tähtaegselt lahkuda. VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Olukorras, kus isiku D-liiki viisa oli kehtetuks tunnistatud 23.01.2023 ning ta ise ei üritanud välja selgitada oma Eestis viibimise õiguslikku alust enne seda, kui ta uue potentsiaalse tööandja juurde pöördus, ei ole tõsikindlalt usutav, et vabaduses viibides isik tegelikkuses ka kodakondsusjärgsesse riiki lahkub. Isiku põhjendus, et ta ei oska oma elektroonilist postiaadressi kasutada, ei ole piisavalt mõjuv asjaolu, miks isik ei ole õigeaegselt riigist lahkunud. Samuti on isik 14.04.2023 PPA-le selgitanud, et ta sooviks pigem Eestisse jääda ja siin tööle hakata kui lahkuda Tadžikistani.
1.4.Samas on isikule piiril väljastatud sisenemiskeeld, seega ei ole talle antud luba riiki siseneda. Sisenemiskeelu otsuste puhul ei kohaldu Euroopa Liidu naasmisdirektiivis sätestatud kinnipidamise alused (põgenemisohu kriteeriumid juba oma olemuselt ei ühti riiki sisenemisest keeldumise alustega). Sisenemiskeelu otsuse saanud välismaalasi tuleb kohelda väljasaadetavaga sarnaselt ehk vastavalt naasmisdirektiivi artikli 4 lõikele 4 on neil õigus samadele kinnipidamise tingimustele (õigus saada vajalikke tervishoiuteenuseid, vaba aja veetmise ja kokkusaamiste võimaldamine, allumine kinnipidamiskeskuse sisekorrale, vajadusel distsiplinaarmenetluse läbiviimine, turvaabinõude kohaldamine jne).
1.5.Antud juhul ei ole isikul seaduslikku alust Eestis viibimiseks, tema piiriületus oli tõkestatud varasemalt tehtud sissesõidukeelu tõttu, seega ei ole isiku suhtes võimalik kohaldada VSS § 10-s sätestatud leebemaid järelevalvemeeteid. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine on vastuolus sisenemiskeelu otsuse olemusega. Arvestades Schengeni sisest liikumisvabadust ning piirikontrolli puudumist liikmesriikide vahel, ei oleks isiku omavolilise Eestist lahkumise korral tema liikumine sisuliselt takistatud. Kuigi isikul oli eelnevalt Eestis töötamise ajal olemas ajutine elukoht, ei ole käesoleval ajal tõendatud, et isik saaks nimetatud kohas viibida kuni lahkumiskohustuse täitmiseni. Isikul puudub õigus riigis viibimiseks ja töötamiseks, seega puudub ka võimalus üürida endale korterit.
2.Kohus vaatas PPA taotluse läbi 21.04.2023 kohtuistungil. Puudutatud isik väljendas istungil esmalt, et ei oma PPA tegevusele vastuväiteid. Hiljem aga palus anda talle võimalus omal käel riigist lahkumiseks. Isik selgitas, et otsustas Eestist Tadžikistani lahkuda Venemaa kaudu, sest nii on odavam kui minna sinna Eestist Türgi kaudu.
3-23-868 Venemaa piiripunktis küsiti isikult palju küsimusi, sealhulgas ukrainlastest sõprade kohta, ning ta saadeti sealt tagasi Eestisse. Isik kinnitas, et saaks Eestis olles viibida enda sugulaste juures. PPA jäi istungil enda taotluse juurde, kuid väljendas täiendavalt seisukohta, et isikule piiril sisenemiskeelu väljastamise järgselt ei ole tema kinnipidamiseks põgenemisohu esinemise tõendamine vajalik.
KOHTU SEISUKOHT
3.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldusorganile loa haldustoimingu tegemiseks. HKMS § 264 lõikest 2 tulenevalt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
4.VMS § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel olema Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslik alus. Kuigi puudutatud isikule oli väljastatud Eestis viibimiseks D-liiki viisa, tunnistati see PPA 23.01.2023. a otsusega kehtetuks. 14.04.2023 tegi PPA talle ettekirjutuse Eesti Vabariigist lahkumiseks (vabatahtliku täitmise tähtajaga 7 päeva) ning kohaldas tema suhtes Eestisse sissesõidukeeldu 2 aastaks lahkumisettekirjutuse täitmise päevast arvates. Isik lahkus Eestist 19.04.2023 kell 9:13 Narva-1 piiripunkti kaudu. Samal päeval saabus isik tagasi Eesti piirile ja tema suhtes koostati kell 13:19 piiril väljastatud sisenemiskeeld põhjusel, et tal puudus Eestisse sisenemiseks viisa või elamisluba. PPA taotleb luba isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni tema tagasisaatmiseni kodakondsusjärgsesse riiki, kuid mitte kauemaks kui üheks kuuks, RiPS § 91 lg 1 ja VSS § 282 lg 6 alusel.
5.Kohus leiab, et PPA taotlus isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6.Kuna isikule koostati 19.04.2023 piiril sisenemiskeelu otsus nr 2101230015824, puudub tal luba riiki siseneda. Vastavalt Schengeni piirieeskirjade artikli 14 lõikele 2 jõustub sisenemiskeelu otsus koheselt ning artikli 14 lg 4 kohaselt tuleb piirivalveametnikel tagada, et kolmanda riigi kodanik, keda on keeldutud riiki lubamast, ei sisene asjaomase liikmesriigi territooriumile. Isik, kelle suhtes sisenemiskeelu otsus koostati, võib esitada otsuse peale kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, kuid kaebuse esitamine ei anna alust välismaalast Eestisse lubada (VSS § 282 lg-d 3 ja 4, Schengeni piirieeskirjade art 14 lg 3). Vastavalt VSS § 282 lg-le 5 peab PPA sisenemiskeelu otsuse täitmiseks välismaalase kinni ning kohaldab VSS §-des 19–192 kinnipidamistingimuste ja riikliku järelevalve meetmete kohta sätestatut. Kui sisenemiskeelu otsuse täitmine ei ole 48 tunni jooksul võimalik, taotleb PPA halduskohtult luba välismaalase KPK-sse paigutamiseks ja kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks (VSS § 282 lg 6).
7.VSS § 282 lg 6 on lisatud VSS-i sissesõidukeelu seaduse ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse (massilise sisserände tõkestamine) § 1 punktiga 44. Selle punkti kohta on sama seaduse eelnõu seletuskirjas (110 SE) selgitatud, et liikmesriikidel on õigus jätta piiriületusjuhtumid naasmisdirektiivi kohaldamisalast välja. Samas tuleb riikidel ka edaspidi järgida riigisisestes menetlustes rahvusvahelise avaliku õiguse üldpõhimõtteid, asjaomaste kolmandate riikide kodanike põhiõigusi ja naasmisdirektiivi artikli 4 lõikes 4 sätestatud tagatisi.1 Naasmisdirektiivi (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16.12.2008. a direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel) art 2 lg 2 punkti a) alusel võivad liikmesriigid seda direktiivi mitte kohaldada kolmandate riikide kodanike suhtes, kelle
3-23-868 suhtes rakendatakse sisenemiskeeldu vastavalt Schengeni piirieeskirjade art-le 13 või kelle pädevad asutused on tabanud või kinni pidanud seoses liikmesriigi maismaa-, mere- või õhuvälispiiri ebaseadusliku ületamisega ning kes ei ole hiljem saanud luba või õigust kõnealuses liikmesriigis viibimiseks. Naasmisdirektiivi art 4 lg 4 alusel tuleb liikmesriigil nimetatud erisuse kohaldamisel tagada, et kolmandate riikide kodanike kohtlemine ja kaitsetase ei oleks ebasoodsam naasmisdirektiivi artikli 8 lõigetes 4 ja 5 (sunnimeetmete kasutamise piiramine), artikli 9 lõike 2 punktis a (väljasaatmise edasilükkamine), artikli 14 lõike 1 punktides b ja d (esmaabi ja haavatavate isikute vajaduste arvessevõtmine) ning artiklites 16 ja 17 (kinnipidamistingimused) sätestatust, ning järgida tuleb mittetagasisaatmise põhimõtet. VSS § 282 näeb seega ette eriregulatsiooni kolmandate riikide kodanike suhtes, kelle suhtes rakendatakse sisenemiskeeldu, ning nende suhtes ei kohaldata naasmisdirektiivi art 15 lg-s 1 sätestatud kinnipidamise aluseid (leebemate sunnivahendite olemasolu, põgenemisohu, kaasaaitamiskohustuse täitmise hindamine). See ei välista aga vabaduse võtmise õiguspärasuse (piiril tehtud sisenemiskeelu otsuse kehtivus ja õiguspärasus; eesmärgipärasus kinnipidamist välistavate asjaolude kontekstis) ja proportsionaalsuse (eelkõige kestuse põhjal) hindamist (vt ka Tallinna Halduskohtu 23.09.2021. a määrus nr 3-21-2044, p 17).
8.Kohus leiab, et puudutatud isiku kinnipidamine on õiguspärane, kuna tal puudus 19.04.2023 Eestisse sisenemiseks kehtiv viisa või elamisluba ja talle Eestis piiril tehtud sisenemiskeelu otsus on kehtiv. Kohtule ei nähtu ka asjaolusid, mis välistaksid sisenemiskeelu otsuse täitmise ja isiku saatmise tema kodakondsusjärgsesse riiki (VSS § 282 lg 2, § 171). Tegemist ei ole haavatava isikuga, kelle puhul tuleks arvestada erivajadustega ja kaaluda sisenemiskeelu otsuse täitmise peatamist VSS § 282 lg 8 alusel. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud väljasaadetavaga sarnased kinnipidamistingimused (naasmisdirektiivi art 4 lg 4), s.o toitlustamine, õigus saada vajalikke tervishoiuteenuseid, vaba aja veetmise ja soovi korral kokkusaamiste võimaldamine jms. Kinnipidamise õiguspärasust ei välista antud juhul see, et isik proovis Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni lahkumisega vabatahtlikult täita talle 14.04.2023 tehtud lahkumisettekirjutust. Eesti Vabariigist lahkumisel pidi isik arvestama sellega, et tal puudub riiki uuesti sisenemiseks seaduslik alus.
9.PPA taotlusest nähtub, et PPA-l ei olnud võimalik puudutatud isikule koostatud sisenemiskeelu otsust 48 tunni jooksul täita. Sisenemiskeelu otsuse täitmine ei olnud võimalik riiki, kust isik Eestisse saabus, kuna Venemaa Föderatsioon keeldus teda riiki lubamast. 48 tunni jooksul ei olnud võimalik sisenemiskeelu otsust täita ka isiku kodakondsusjärgsesse riiki, sest Eesti Vabariigi ja Tadžikistani Vabariigi vahel puuduvad otselennud ning lennuühendust teostatakse läbi Türgi Vabariigi. Transiidiks peab PPA taotlema luba Türgi ametivõimudelt, kellel on transiiditaotlusele vastamiseks ette nähtud 5 päeva ning sobiva lennu leidmine võib vastavalt Türgi Vabariigi ametivõimudega kooskõlastusele võtta kuni 1 kuu. See, et Eesti ja Tadžikistani vahel puuduvad otselennud, nähtub avalikult kättesaadavatest andmetest. Samuti puudub kohtul alus kahelda, et PPA on andnud varasema kogemuse pinnalt adekvaatse hinnangu ajale, mis võib Türgi ametivõimudelt transiidiks loa saamiseks ja sobiva lennuaja leidmiseks kuluda. Arvestades, et VSS § 282 lg 6 näeb ette loa andmise välimaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks ja kinnipidamiseks kuni 2 kuuks, ei saa pidada puudutatud isiku kinnipidamist maksimaalselt 1 kuu jooksul seetõttu ebaproportsionaalseks. Tegemist on täisealise isikuga, kelle puhul saab eeldada, et maksimaalselt 1 kuu pikkune kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei põhjusta talle väljakannatamatuid ebameeldivusi. Samuti kinnitas isik kohtuistungil, et tal puuduvad terviseprobleemid. Samas on talle vastavalt VSS § 19 lg 4 punktile 1 kinnipidamiskeskuses vajadusel muu hulgas tagatud tervisekontroll ja vältimatu arstiabi.
10.Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud anda PPA-le luba puudutatud isiku kinnipidamiseks kuni isiku väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 1 kuuks. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.