Riigihanked › Riigihanked

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-23-81

3-23-81 kvalifitseeriti ning jäeti kõrvaldamata; osas 8 tehtud otsus, millega lükati tagasi kaebaja pakkumus, pakkuja OÜ Projektiekspert tunnistati edukaks, kvalifitseeriti ning jäeti kõrvaldamata; ning kohustada hankijat uuesti otsustama kaebaja pakkumuse vastavuse üle RHAD tingimustele. Lektorite töökogemuse nõue ei olnud selge. RHAD lisa 3 „Andmed lektori kohta“ tabeli all oli segadust tekitav tärniga selgitus: „Kui töösuhe kestab pakkumuse esitamise hetkel, märkida lõpu ajaks hanketeate riigihangete registris avaldamise kuupäev. Arvesse lähevad nõuetekohased töökogemused alates 2019 aastast.“ Kuna IJ töösuhe kaebajaga oli pakkumuse esitamise ajaks lõppenud, ei märkinud ta koolituskogemuse lõpu ajaks hanketeate riigihangete registris avaldamise kuupäeva, vaid koolituskogemuse lõpu tegeliku aja, mis langes ajavahemikku hanketeate registris avaldamisest kuni pakkumuse esitamiseni. RHAD lisa 1 „Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus“ p-s 11.4 on hankija ise sätestanud, et võib lektorite pädevust tõendavate dokumentide osas toetuda dokumentidele ja andmetele, mis on hankijale andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad või hankijal on need dokumendid või andmed olemas ja need on pädevuse kontrollimiseks jätkuvalt asjakohased. Arvestades, et IJ on alates 2019. aastast korduvalt osalenud lektorina Eesti Töötukassa tellitud koolitustel, oli hankijal olemas info lektori koolituskogemuse kohta. Kaebaja oli vahetult enne vaidlusalust hanget oktoobris 2022 osalenud vastustaja korraldatud hankel „MS Office koolitus“ (viitenumber 255341), kus osutus edukaks pakkujaks. Selles hankes esitas kaebaja IJ koolituskogemuse, milles märkis, et lektor on viinud läbi arvutikoolitusi edasijõudnutele (Microsoft Office põhiprogrammide MS Word, MS Excel, MS PowerPoint ja MS Outlook kasutamise grupikoolitused) ajavahemikel märts – mai 2020 (50 akadeemilist tundi), märts – mai 2020 (50 akadeemilist tundi), november – detsember 2020 (50 akadeemilist tundi) ja veebruar 2022 – märts 2022 (50 akadeemilist tundi). Kõikide koolituste tellija oli Eesti Töötukassa. Riigihangete seaduse (RHS) § 114 lg 2 järgi puudub hankijal kaalutlusõigus pakkumuse tagasilükkamiseks sisulise puuduse korral. Praegusel juhul oli tegemist formaalse puudusega, mille kõrvaldamisel on hankijal kaalutlusõigus, mida hankija ei kasutanud. Kui kaebaja oleks lektori koolituskogemuse kohta esitanud ainult ühe kirje „Eesti Töötukassa tellimusel 01.01.2019–24.10.2022 arvuti- ja digioskuste koolitused eesti ja vene keeles 100 akadeemilist tundi“, oleks info esitatud formaalselt õigesti. Riigihangete vaidlustuskomisjon on selgitanud, et pakkumus peab hanketingimustele vastama pakkumuste esitamise tähtpäeva, mitte hanketeate riigihangete registris avaldamise seisuga. Lektoril oli pakkumuse esitamise ajal nõuetekohane koolituskogemus olemas. Hankija ei ole ka selgitanud, miks peavad lektorid 100 akadeemilise tunni andmise kogemust omama just hanketeate riigihangete registris avaldamise seisuga.

Hankija palus jätta kaebuse rahuldamata.

RHAD lisa 1 p 11.1.1 on üheselt mõistetav. Sama sisuga nõue on kehtestatud riigihangete registri vormi „Vastavustingimused“ p-s 6 „Nõuded lektoritele“. Enne pakkumuse esitamist ei olnud kaebajal küsimusi lektori töökogemuse nõude kohta. Järelikult oli nõue arusaadav. Hankija ei või pakkumuses esitatud infot ja dokumente jätta tähelepanuta ja tuvastada pakkumuse vastavust pakkumuse väliselt. RHAD lisa 1 p 11.4 on sarnase sõnastusega, nagu RHS § 104 lg 11. Pädevust peab tõendama pakkuja.

3(8)

3-23-81 RHS § 110 lg 2 järgi peab pakkumus vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. RHS § 114 lg 2 näeb ette, et riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele mittevastava pakkumuse lükkab hankija tagasi. Vastustaja on hankeotsuses välja toonud kaalutlused, miks selgituste küsimine polnud põhjendatud. Tegemist oli sisulise puudusega pakkumuses. Hankija poolt teistes riigihangetes tehtud otsused kehtisid vaid nendes riigihangetes ega mõjuta praeguses riigihankes tehtavate otsuste õiguspärasust. RHS § 114 lg 2 sätestab võimaluse küsida pakkujalt selgitusi. Selgituse küsimisega on võimalik seletada mõne olemasoleva tingimuse sisu, kuid selgitustega ei saa muuta riigihanke alusdokumente ega pakkumust. Kaebaja nõue hankija otsuse tühistamiseks hanke osades 4, 5 ja 8 tuleb jätta rahuldamata ka põhjusel, et kaebaja ei osutuks edukaks ka juhul, kui tema kaebus rahuldataks. RHAD p-s 6.2 toodud hindamiskriteeriume arvestades hanke osas 4 saaks OÜ Projektiekspert 100 väärtuspunkti, osaühing Reiting PR 87,82 väärtuspunkti ja mittetulundusühing Valga Arvutikeskus 86,71 väärtuspunkti. Hanke osas 5 saaks FIE Tiit Tilk 100 väärtuspunkti, OÜ Projektiekspert ja mittetulundusühing Valga Arvutikeskus võrdselt 92,94 väärtuspunkti. Hanke osas 8 saaks OÜ Projektiekspert 100 väärtuspunkti, mittetulundusühing Valga Arvutikeskus 86,10 väärtuspunkti ja osaühing Reiting PR 81,95 väärtuspunkti.

Kolmandad isikud kaebusele seisukohti ei esitanud.

otsusega

kaebuse

rahuldamata

ja

Kaebaja ei ole vaidlustanud riigihanke alusdokumentide õiguspärasust. Seetõttu tuleb kaebaja märkus, et ei ole aru saada, miks on vastustaja sidunud lektori töökogemuse nõude hanketeate riigihangete registris avaldamise kuupäevaga, jätta tähelepanuta. Lektori töökogemuse nõue on sisuline nõue. Nii RHAD lisa 1 p 11.1.1 kui ka RHAD lisa 3 tabeli all oleva märkuse järgi pidi töökogemuse nõue olema täidetud hanketeate riigihangete registris avaldamise seisuga. Kaebaja pakkumuses esitatud andmete kohaselt ei olnud see nõue IJ osas täidetud. Vastustajal ei olnud pakkumuse tagasilükkamisel RHAD p 5.2 ja RHS § 114 lg 2 alusel kaalutlusõigust. Kaebaja oleks hoolsuskohustust täites saanud esitada IJ kohta andmed, mille korral oleks pakkumus olnud RHAD-le vastav. Kaebaja seaduslik esindaja IJ selgitas 08.02.2023 toimunud halduskohtu istungil, et ei esitanud nõuetekohast pakkumust, sest pidas hilisemat kogemust paremaks. Riigihangetele on omane kõrge formaliseerituse aste ja üldjuhul ei ole pakkumuses esinevaid puudusi võimalik hiljem kõrvaldada. Selline lähenemine on muu hulgas kooskõlas ettevõtjate hoolsuskohustuse kõrgendatud määraga, mida tuleb hangetes järgida. Samuti tuleb arvesse võtta võrdse kohtlemise põhimõtet. Kohtupraktikas on täiendava teabe küsimise lubatavuse (RHS § 46 lg 4) kohta leitud, et arvesse tuleb võtta, kuidas olid sätestatud hanketingimused ning kas pakkujale pidi jääma mõistlik alus kahtluseks, milliseid dokumente tuleb pakkumuse lisana esitada (Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.2018 otsus asjas nr 3-18-1619, p 19). Töökogemuse nõue on RHAD-s üheselt määratud ning hoolikas ettevõtja pidi mõistma, millised andmed ta peab esitama. Sellises olukorras puudus vastustajal täiendava teabe küsimise kohustus ning ta sai lähtuda pakkumuses esitatust. Vastustaja otsus lugeda kaebaja pakkumus RHAD-le mittevastavaks on õiguspärane. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4(8)

3-23-81

3-23-81 „Lektori kogemuse andmed läbiviidud arvutialaste grupikoolituste kohta mahus 100 akadeemilist tundi.“ Kusjuures riigihankes viitenr-ga 255341 esitas apellant andmed nii, nagu RD lisa 3 vormil tabeli pealkiri ette nägi ning kogemus oli piisav. See kinnitab ka seda, et vastustajal oli samaaegselt toimunud hangetes esitatud dokumentidest teada, et tegelikkuses oli IJ-l nõutav koolituskogemus olemas ja vastustajal oli võimalik selles veenduda. Eeltoodut oleks vastustaja pidanud vähemalt võtma arvesse, kui kaalus, kas küsida pakkujalt selgitusi või mitte või kas arvestada pakkuja poolt 28.12.2022 esitatut või mitte. Töökogemuse andmete täiendamine ei oleks andnud apellandile eelist. Sellele asjaolule ei ole Tallinna Halduskohus hinnangut andnud. Riigikohtu halduskolleegium on 13.06.2013 otsuses nr 3-3-1-24-13 (p-d 15 ja 18) rõhutanud, et avaliku sektori hankijate puhul on võimaluse andmine puuduva dokumendi või puuduvate andmete esitamiseks kooskõlas proportsionaalsuse põhimõtte, ärakuulamisõiguse ja halduse üldise selgitamiskohustusega, samuti riigihankemenetluse spetsiifiliste põhimõtetega. RHS § 114 lg 2 lubab hankijal tunnistada pakkumus vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Ka RHS kommentaarides on leitud, et pakkumuse mittevastavus võib tuleneda kahest peamisest põhjusest: 1) pakkumus on sisuliselt mittevastav ehk ei vasta hankija seatud tingimustele; 2) pakkumus on esitatud niivõrd puudulikult, et hankijal ei ole võimalik isegi lisaselgituste küsimise tulemusena veenduda, et pakkumus vastab tingimustele. Kaalutlusõigust arvestamata pakkumuse tagasilükkamine formaalsete puuduste korral on kaalutlusviga, mis tingib hankija otsuse kehtetuks tunnistamise. Kui seadus näeb hankijale ette kaalutlusruumi, siis on diskretsiooni kohaldamine hankija kohustus.

Eesti Töötukassa palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

RD lisa 1 p-s 11.1.1 ja RD lisa 3 tabeli aluste märkuste sõnastused on lihtsad, arusaadavad ega ole mitmeti mõistetavad või eksitavad. Ei ole alust arvata, et mõistlik isik oleks võinud ekslikult sõnastustest järeldada, et vastavaks loetakse ka lektori töökogemus, mis ei mahu vahemikku 2019 kuni 24.10.2022. Apellandi riigihankes esitatud mittevastava pakkumuse esitamine ei olnud tingitud vastustajast, vaid apellandist. Apellandi seadusliku esindaja IJ 08.02.2023 kohtuistungil antud selgituste (salvestis 10:09:15) kohaselt ei esitanud ta nõuetekohast pakkumust, sest pidas uuemat kogemust paremaks. Apellant tegi teadliku valiku lektori võimalike töökogemuste seast ja esitas lektor IJ kohta pakkumuses just need andmed, mida pidas vajalikuks. Riigihanke alusdokumentidele sisuliselt mittevastava pakkumuse esitamist ei saa pidada inimlikuks eksimuseks. Kohtupraktika kohaselt saab hanketingimuste kindlaksmääramist kui tehingu sõlmimisele suunatud tegevust käsitada individuaalse tehingulise käitumisena ning selle võimaliku mitmetimõistetavuse korral peab olema võimalik seda tõlgendada, kasutades selleks seaduses sätestatud tõlgendamisreegleid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 75 lg 2 teine lause sätestab, et kui tahteavaldus, mis ei ole tehtud kindlale isikule, on suunatud avalikkusele, tuleb seda tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi (Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2013 otsus asjas nr 3-13-2040, p 20). Apellant tõlgendab RHS § 114 vääralt. Hankijal on viidatud normist tulenevalt kohustus ja õigus kontrollida esitatud pakkumuse vastavust. Pakkumuste vastavuse kontroll on formaalne (hankija kontrollib, kas tingimuse täitmist tõendavad andmed ja dokumendid on esitatud) ja sisuline (hankija kontrollib, kas tingimuse täitmist tõendavate andmetega on pakkumuse vastavus riigihanke alusdokumentidele tõendatud, sh kas andmed on õiged). Norm muutuks 6(8)

3-23-81 sisutuks, kui pakkujal oleks võimalik oma pakkumust riigihanke menetlemise kestel muuta või täiendada asjaoludega, mida pakkumus ei sisaldanud. See on vastuolus hankija kohustusega kohelda kõiki pakkujaid hanke menetlemisel võrdselt. Pakkumuse vastavuse kontrollimisel saab hankija kontrollida ainult seda, kas pakkumus vastab riigihanke alusdokumentidele. RD lisa 1 p 11.4 ei kohusta vastustajat pakkumuse mittevastavuse korral otsima ise täiendavaid andmeid ja tõendeid. Nimetatud punkt andis vastustajale õiguse kontrollida, kas pakkumuses esitatud andmed on tõesed ja tõendatud andmete põhjal, mis on vastustajal endal olemas. Vastasel juhul oleks vastustaja palunud pakkumuses esitatu osas esitada tõendid apellandil endal, kuna tõendamiskohustus lasub pakkujal. See tähendaks aga seda, et apellandil oleks sellisel juhul olnud õigus pakkumust muuta ja esitada lisaks töökogemusi ning tõendeid töökogemuse kohta, mida pakkumuses ei olnud märgitud. Apellant on ebaõigesti tõlgendanud Riigikohtu 13.06.2013 otsust nr 3-3-1-24-13. Apellandi riigihankes esitatud pakkumuses esinev puudus ei ole kõrvaldatav, sest pakkumuses olid nõutud dokumendid ja andmed esitatud, kuid nende kontrollimisel selgus, et pakkuja ei vastanud sisuliselt vastavustingimustele. Puudus ei olnud vormiline. Selgituse küsimisele antava vastusega ei saa pakkumust muuta. Selgituse küsimine ei vastaks riigihanke läbipaistvuskohustusele ega pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttele (RHS § 3 p-d 1 ja 2). Samuti ei tule hankijale õigusaktidest pakkumuste vastavuse kontrollimisel õigust või kohustust otsida hankijaga varem koostööd teinud pakkuja riigihankes esitatud ilmselgelt mittevastava pakkumuse vastavusse viimiseks juurde iseseisvalt andmeid, millele pakkuja pakkumuses ei tugine. Ka riigihanke alusdokumentides puudub selline kohustus. Vastustaja on 30.12.2022 otsuse nr 7-2/22/056-7 tegemisel kasutanud kaalutlusõigust. Kaebaja vastupidised väited on põhjendamatud. Apellandi kaebuse lisas nr 8 esitatud selgitused ja andmed lektori kohta on esitatud 28. ja 29.12.2022, st pärast pakkumuste esitamise tähtaega, mistõttu ei saanud vastustaja neid selgitusi arvesse võtta. Vastustaja ei saanud oma 30.12.2022 otsuse tegemisel arvestada ka dokumentidega, mida otsuse tegemise ajal veel olemas ei olnud. Kaebuse lisa 6 on allkirjastatud lektor IJ poolt 06.01.2023. Vastustaja ei saanud arvesse võtta ka kaebuse lisa nr 7, sest seda ei esitatud vaidlusaluses riigihankes, vaid riigihankes “MS Office koolitus“ (viitenumber 255341). Apellandi viidatud teised võimalikud riigihanked ei ole asjassepuutuvad.

Kolmandad isikud apellatsioonkaebusele seisukohti ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-23-81 esitada andmeid koolituse kohta, mis toimus pärast hanketeate riigihangete registris avaldamist. Nagu halduskohus õigesti märkis, ei saa praeguses menetlusetapis enam vaielda selle üle, kas RD lisa 1 p-i 11.1.1 tingimus oli põhjendatud. Oluline on vaid, et lektor IJ osas pakkumusse märgitud koolituskogemus ei vastanud sellele tingimusele.

(allkirjastatud digitaalselt)

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.