X kaebus Rae valla vastu kahju hüvitamiseks ja viivise tasumiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X (isikukood xxxxxxxxxxx) Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Helle Semmel
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt ja mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis summas 1521,56 eurot, mille moodustab põhinõue 1427,56 eurot ja viivis 94 eurot.
2.Vastustajal tuleb tasuda põhinõudelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.
3.Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 43,57 eurot. Jätta poolte muud menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17.05.2023. a.
X esitas oma xxxxxxxxsündinud lapsele Rae valla lasteaiakoha saamiseks taotluse 16.07.2019 sooviga saada lasteaiakoht alates 01.08.2019 Peetri piirkonnas (esimese eelistusena Aruheina Lasteaed, teise eelistusena Peetri Lasteaed) (dtl 11). Lapse järjekorda lisamiseks kasutati Rae valla haridusteenuste haldamise süsteemi.
2.Alates 05.08.2019 hakkas kaebaja laps käima eralastehoius (dtl-d 4, 21). Lastehoiu, kaebaja ja Rae valla vahel sõlmitud lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu (dtl 13 jj) p 3.1.4 kohaselt oli teenuse kohatasu ühes kuus 448 eurot (lepingu lisa 1 kohaselt 466 eurot; lisa 1 rakendati alates 01.01.2020; dtl 17). Lepingu p 3.1.5 järgi tuli lapsevanemal tasuda teenuse eest kohatasu 108 eurot kuus (lisa 1 kohaselt 116 eurot), ülejäänud osas – 340 eurot, v.a juulikuu eest (lisa 1 kohaselt 350 eurot) – kohustus lastehoiu kohatasu maksma Rae vald (p 3.1.7). Lisaks sellele kohustus kaebaja tasuma lapse toidukulud lastehoius. 1(11)
3.Kaebaja pöördus 25.07.2022 Rae valla poole taotlusega (dtl 8) hüvitada tema lapse eralastehoiuteenuse kasutamisega seotud lisakulutused. Taotluse kohaselt ei taganud Rae vald kaebaja lapsele lapse 1,5-aastaseks saamisel lasteaiakohta valla lasteaias. Erahoiu kasutamisest ajavahemikul august 2019 kuni juuli 2021 tekkisid lisakulud summas 1694,91 eurot: enammakstud toiduraha 175 eurot ja kohatasu 1262,97 eurot (sh huvitegevuse lisatasu 341 eurot), saamata jäänud tulumaksutagastus 256,94 eurot. Rae vald lisakulusid ei hüvitanud (09.08.2022 e-kiri nr 10-1.1/6975-1; dtl 6).
4.Kaebaja esitas 15.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi (vt kohtu 07.02.2023 määrus) hüvitada Rae valla tekitatud varaline kahju 1666,04 eurot seoses ajavahemikul 05.08.2019–31.07.2021 enam makstud toiduraha summas 175 eurot, kohatasu summas 1226,88 eurot (sh muusika- ja liikumistundide tasu 361 eurot), samuti saamata jäänud tulumaksutagastuse summas 264,16 eurot (dtl 105). Ühtlasi taotleb kaebaja kahjusummalt viivist seadusjärgses määras alates 25.07.2022. Kaebuse põhjendused:
1.Kaebaja kolis koos perega Peetri alevikku juulis 2019. Kaebaja ja kaebaja laps on Rae valla elanikud olnud alates 12.07.2019. Kaebaja esitas kohataotluse kohe, kui oli saanud sissekirjutuse Rae valda, varem ei olnud see võimalik. Lasteaiakoha tagamise kohustus tekkis vastustajal 31.07.2019, mil laps sai 1,5-aastaseks. Laps sai koha 16.08.2021 (lasteaiakoha pakkumine tehti 20.04.2021 ning kaebaja võttis kohapakkumise vastu 04.05.2021, kuna see lasteaed ei asu kaebaja kodu lähedal ja see ei olnud esimene eelistus). Eeltoodust tulenevalt ei oleks antud menetluses kaebaja kohta saanud ka juhul, kui oleks taotluse esitanud kaks kuud enne soovitud aega, kuna vastustajal ei olnud nagunii kohta anda.
2.Vastustaja on jätnud mõistliku menetlusaja jooksul lasteaiakoha võimaldamata, mistõttu on kaebajale tekkinud rahaline kahju. Rohkem on tulnud maksta igakuist toiduraha, eraldi muusika- ja liikumistundide tasu, mis valla lasteaedades on kohatasu hinna sees, ning erinevalt valla lasteaedadest ei ole lastehoid koolituskulu, mistõttu ei saa kaebaja tasutud kohatasu pealt tagasi tulumaksu.
3.Kaebaja vajas lasteaiakohta kahe nädala jooksul alates kohataotluse esitamisest, kuna augustist 2019 käivad kaebaja ja kaebaja abikaasa täiskohaga tööl. Kaebaja vestles koheselt peale kolimisotsuse tegemist Rae valla haridusameti töötajatega telefoni ja e-kirja teel ning informeeris ametnikke lasteaia koha taotluse täpsetest asjaoludest (dtl 106). Kaebajale selgitati, et lapsi on järjekorras väga palju ja tõenäoliselt peaks taotlema kohta hoius. Kaebaja uuris vabade kohta olemasolu kohta mitmest hoiust, ent kohta oli pakkuda vaid Põnnila OÜ-l ja alates 05.08.2019.
4.Õppetegevuse tasu hulka kuulusid muusika- ja liikumistegevused. Varasemalt oli see kohustuslik lisatasu. Kaebaja noorem laps käib samas hoius ning praegu on see lisatasu vabatahtlik. Kuna kaebaja ei valinud lapsehoiuteenust vabatahtlikult, vaid olude sunnil, siis oli ka nn huvitegevus erahoius mitte lapsevanema vabatahtlikult juurde ostetud teenus, vaid asendas alusharidust samaväärselt nagu erahoid asendas munitsipaallasteaia kohta. Kui kaebaja oleks lapsehoiuteenusest loobunud, siis oleks tema laps jäänud ilma igasugusest alusharidusest, millele oli lapsel seaduslik õigus. Puuduvat alusharidust ei ole võimalik tagantjärele kohtu kaudu nõuda. Päevakavasse kuuluvad tegevused, nagu joonistamine, meisterdamine ja voolimine, ei olnud tasulised ega süstemaatiliselt reguleeritud. Hoiu arvetel muutus õppetegevus huvitegevuseks peale seda, kui üks lapsevanem küsis, millise lepingupunkti alusel seda tasu küsitakse. Kaebajale ei selgitatud teenuse nimetuse muutust. Kuna teenuse sisu ega maksumus ei muutunud, siis ei näinud kaebaja probleemi.
5.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata:
1.Laste munitsipaallasteaedadesse vastuvõtmine Rae vallas toimub KELS § 15 lõike 4 alusel kehtestatud Rae Vallavalitsus 20.02.2018 määrusega nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“. Lasteasutusse koha saamise aluseks on teeninduspiirkonna kohataotluse järjekord ja vaba koht lasteasutuse vastavas vanuserühmas. Lasteasutuste rühmade komplekteerimine uueks õppeaastaks algab 1. aprillil. Vaba koha olemasolul võetakse lapsi lasteasutusse kogu õppeaasta kestel vastavalt piirkonna vanuserühma järjekorrale. Seega toimub laste vastuvõtmine 2(11)
2.Põnnila OÜ arvetest nähtub, et tasu huvitegevuse eest ei kuulu kohatasu hulka. Tegemist on ainult lapsevanema soovil eraldi tasutava lisatasuga. Lastehoius on võimalik muusika- ja liikumistegevusi lõimida ja integreerida kasvataja poolt päeva tegevustesse, mida ka tehakse. Põnnila OÜ juhatuse liige ja lastehoiu juhataja on selgitanud, et lapsevanema soovi korral on lapsel võimalik osa võtta huvitegevusest, mida käivad hoius päeval tegemas tellitud treenerid, ning mille eest vanemad eraldi tasuvad. Lastehoiu päevakavast nähtub, et kaks korda päevas on kasvataja poolt planeeritavad tegevused. See on aeg, millal lapsed teevad käelist tegevust: joonistamine, meisterdamine, kokkamine jne. Kui ei ole võimalik õue minna ilma tõttu, siis on toas võimlemine, ronimine, ortopeedilistel mattidel kõndimine, pallimängud jne.
3.Toidukulu päevamaksumus munitsipaallasteaedades ei sõltu kohalikust omavalitsusest ning selle kehtestamine ei ole kohaliku omavalitsuse kohustus. Lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu kohaselt on toidukulu katmine lapsevanema kohustuseks.
4.Puudub alus tulumaksutagastuse hüvitamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Koolieelse lasteasutuse seadus (KELS) § 10 lg 1 sätestab, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul kehtinud alates 01.07.2002, s.o ligikaudu 20 aastat. Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevas: - kaebaja ja tema lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas, sh tegemist on sama elukohaga; - kaebaja on oma lapsele taotlenud lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps on vähemalt 1,5-aastane. Kaebaja taotles lapsele (snd xxxxxxxx) lasteaiakohta 16.07.2019, sooviga saada koht alates 01.08.2019. Laps hakkas erahoius käima 05.08.2019 ning sai koha teeninduspiirkonna lasteasutuses 16.08.2021.
7.Tallinna Ringkonnakohus seletas haldusasjas nr 3-13-1457 pärast Riigikohtu otsust nr 3-4-1-63-13 koha tagamise mõistliku aja kohta, et haldusmenetlus lasteaiakoha saamiseks algab nõuetekohase taotluse esitamisega vanema poolt. Menetluse kestust, mis HMS § 5 lg 4 kohaselt peab olema mõistlik, tuleb hinnata kogu ajavahemikku silmas pidades. Arvestades lasteaiakohtade hulga kohati keerukat prognoosimist ja kohtade arvu suurendamiseks kuluvat aega, aga ka üldjärjekorra alusel koha saamiseks õigustatud laste kindlakstegemiseks ja vastava haldusakti teatavakstegemiseks kuluvat aega, võib üldjuhul selline tähtaeg olla umbes kaks kuud. Kaebaja poolt 16.07.2019 esitatud avalduses (dtl 11) on kaebaja kohasoov alates 01.08.2019 ehk sisuliselt ajast, mil laps on saanud 1,5-aastaseks. Kaebaja on esitanud taotluse ca 2 nädalat enne koha soovimise aega. Ka koha andmise korraldamiseks peab kohalikul omavalitsusel jääma mõistlik ajavaru. Nagu ringkonnakohtu praktikast tuleneb, on selleks mõistlikuks ajaks ligikaudu kaks kuud. Kuivõrd 2 kuud on sisustatud kui mõistlik aeg, siis põhjendatud juhul võib koha andmiseks mõistlik aeg olla ka lühem. Küll aga peab koha taotleja KOVi teavitama, et ta vajab kohta tavapärasest kiiremini või viivitamatult. Kaebaja 16.07.2019 taotlusest (dtl 11) ega ka muust kirjavahetusest ei nähtu, et kaebaja oleks mingit moodi vastustajat teavitanud vajadusest saada koht kiiremini. Kui vastustaja ei 3(11)
olnud teadlik perekonna, lapse või lapsevanema kiiremast kohavajadusest, ei saanud vastustaja ka varem koha andmist kaaluda. Kohus möönab, et konkreetsel vastustajal on süsteemne probleem lasteasutuse kohtade tagamisel, millest nähtub, et käesoleval juhul suudeti koht tagada alles kaks aastat soovitust hiljem. Sellegi poolest tuleb lähtuda eeldusest, kuidas saanuks ja pidanuks käituma õiguspäraselt toimiv vastustaja. Kohus peab kaht kuud koha andmisel jätkuvalt mõistlikuks menetlustähtajaks. Menetlustähtaja alguseks loeb kohus taotluse esitamise aega, mitte koha soovimise aega. Vastupidisel juhul tuleks järeldada, et koha andmine soovitust 2 kuud hiljem on enamasti mõistlik. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus arvesse, et vastustaja on õigusvastases viivituses alates septembrikuu keskpaigast. Seega puudub õigusvastane viivitus ja kaebus tuleb rahuldamata jätta osas, milles kaebaja taotleb: - augustis 2019 tekitatud kahju hüvitamist; - septembris 2019 tekitatud kahju hüvitamist pooles selle kuu kulutuste ulatuses. Hilisemate ajaperioodide osas on vastustaja olnud õigusvastases viivituses.
8.Vastustaja ei ole oma KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitnud hoiukoha pakkumisega (lõike teine lause). Viidatud norm ütleb, et lasteasutuse koha võib asendada hoiukohaga vanema nõusolekul. Lastehoid ja lasteasutus (lasteaed) erinevad järgnevas: - Koolieelne lasteasutus võimaldab alushariduse omandamist (KELS § 1 lg 1), samas kui lapsehoiuteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust (SHS § 451 jj). - Koolieelse lasteasutuse tegutsemiseks on vajalik koolitusluba (KELS § 12), mis võimaldab maksustamisperioodist koolituskulud maha arvata (TuMS § 26). Sotsiaalteenusele sellist erisust ette nähtud ei ole. - Koolieelne lasteasutus peab lähtuma riiklikust õppekavast1, mille järgimise kohustust lapsehoiul ei ole. - Koolieelses lasteasutuses tegelevad lastega pedagoogid, kes vastavad kvalifikatsiooninõuetele (KELS § 11 lg 2 p 1, § 22), samas kui lapsehoiuteenuse osutamiseks piisab lapsehoidja kutsest või töökogemusest lastega ja sobivatest isikuomadustest, mida hindab tööandja (SHS § 454 lg 1 p 3 ja lg 2). - Koolieelse lasteasutuse organiks on ka hoolekogu, kuhu kuuluvad vanemad, ning mille ülesanne on mh otsustada toidukulu päevamaksumus (KELS § 24 lg 3 p 5). Munitsipaalomandis oleva lasteasutuse korral võib toidukulu päevamaksumus kujuneda lisaks veel riigihanke läbiviimise käigus. Lapsehoiuteenuse toidukulu ja muude lisanduvate kulude suurus kujuneb vabal turul. Riigikohus selgitas 06.02.2023 otsuses nr 5-22-10, et hoiukohaga nõustumise, peab omavalitsusüksus loobumise vabatahtlikkust ja sellega seotud õiguslikke tagajärgi lapsevanemale selgitama ega tohi jätta muljet, et omavalitsusüksusel on õigus keelduda KELS § 10 lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest (p 35). Käesolevas asjas ei ole vastustaja tõendanud, et kaebajale selgitati hoiukoha ja lasteasutuse koha erinevusi. Tegemist ei ole üldteada erinevuste loeteludega. Selgituseks ei saa lugeda ka kolmepoolset lepingut (dtl 13 jj), kuna sellest ei nähtu selgitused lapsevanemale, mille poolest hoid lasteasutusest erineb ega ka seda, et kaebajal on igal ajal võimalik nõusolekust loobuda ja saada selle tulemusel kohta munitsipaallasteasutuses. Eluliselt on usutav, et vallalt vastust, sh kohta saamata, on keskmine vanem sundseisus ja ta otsib alternatiive, sh ka juhul, kui need on perele kulukamad. Kohtule ei nähtu ka, et nõusolekut andmata oleks kaebaja lapsele tagatud koht munitsipaallasteasutuses, sh selline vaba koht olnuks olemas (vt ka valla 05.07.2019 kiri, dtl 54). Seega oli eluliselt kaebaja ees üksnes valikud, kas panna laps erahoidu või tagada lapse kodus hoidmine. Sellist
https://www.riigiteataja.ee/akt/13351772
4(11)
olukorda ei saa pidada vabatahtlikuks nõusolekuks. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja muul viisil oma seadusest tulenevat kohustust täitnud.
9.Ajal, mil kaebaja soovis oma taotluse lahendamist kehtis Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määrus nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“. Riigikohus leidis viidatud määruse kohta 06.02.2023 otsuses järgmist: - tunnistas kehtetuks ja põhiseadusvastaseks lauseosa „ja vaba koht lasteasutuse vastavas vanuserühmas“. See lauseosa välistab lasteaiakoha andmise lapsevanematele, kellel selleks on seadusest tulenevalt subjektiivne õigus. Säte piirab seeläbi KELS § 10 lõikes 1 tagatud õigust viisil, milleks seadus ei ole volitust andnud. - nõuet, mis seab lasteaiakoha andmise sõltuvusse kohataotluste järjekorrast, pidada menetluslikuks normiks, mis reguleerib kohataotluste lahendamist ega vabasta omavalitsusüksust KELS § 10 lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest. Kui järjekorras olevaid taotlusi pole kohtade puudumise tõttu võimalik rahuldada, ei ole põhjuseks mitte järjekord, vaid kohtade puudumine. Kohataotluste menetlemine järjekorra alusel ei saa seega õigustada lasteaiakoha andmisest keeldumist (sh lasteaiakoha andmise edasilükkamist) neile vanematele, kellel on seadusest tulenevalt tekkinud õigus lasteaiakoht saada. Eeltoodust tulenevalt puudus vastustajal õiguslik alus koha andmisest keeldumiseks nii põhjusel, et järjekord ei olnud kaebaja lapseni jõudnud kui ka vaba koha puudumise tõttu. Riigikohus märkis ka, et lasteaiakoha andmise edasilükkamine (kohajärjekorras olemine kauem kui taotluse lahendamise mõistlik aeg) tähendab selle andmisest keeldumist (p 38).
10.Kuna vastustaja on õigusvastaselt, vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud kaebaja lapsele koha lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka vabatahtlik nõusolek hoiukoha saamiseks, on täidetud RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus. Kahju hüvitamise korral tuleb kaebaja panna olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud. Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja oleks kaebaja soovitud ajal pakkunud lapsele lasteaiakoha. See on ka põhjus, miks kohus ei käsitle eraldi toiduraha suuruse kujunemist erahoius, vaid lähtekohaks tuleb võtta, kui suur oleks olnud toiduraha juhul, kui kaebaja oleks saanud koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Sarnaselt on tulumaksutagastuse osas oluline, kas vanemal on võimalik teha mahaarvamisi, kui laps on erahoius ning kui laps on munitsipaallasteasutuses. Tegemist ei ole kohustamisnõudega, kus raha väljamaksmiseks peab olema sellise kulu kandmise kohustus seaduses. Vastustajal tuleb hüvitada kahju terves ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.
11.Järgnevalt kontrollib kohus kahju elementide kaupa kahju tekkimist ja õigusvastast seost. Kohus märgib, et vastustaja ei ole eraldi vaielnud vastu kahjunõuete suurusele (v.a august–september 2019 osas täpsustanud kohatasu suurust munitsipaallasteasutuses; dtl 142) ega nõuete kujunemisele. Kohus lähtub kahjuarvestuses mh kaebaja poolt kohtule esitatud hoiu arvetest ja konto väljavõttest.
11.1.Toiduraha lisakulud Kohus lähtub vastustaja esitatud andmetest (dtl 142), mille kohaselt oli Peetri teeninduspiirkonnas lasteaedade toidupäeva kõrgeimaks maksumuseks 2,10 eurot. Kohus esitab järgnevalt kahju arvestuse. Kohus on tabelist välja jätnud augustikuu 2019 (vt p 7). Septembri 2019 osas on arvestatud toidupäevade arvuks kaebaja tõendite kohaselt 16, kuid kuna kohus pidas eelnevalt viivituse tekkimise ajaks septembri keskpaika, loeb kohus kahju tekkinuks 8 toidupäeva ulatuses. 5(11)
Kohatasu juures arvestab kohus järgnevaga: - kohatasu suurus Rae valla munitsipaallasteasutuses oli 2019. aastal 58 eurot, 2020. ja 2021. aastal 80 eurot lapse kohta ühes kuus2; - Ajavahemikul 16.03.2020–30.04.2020 olid kõik lapsevanemad riigis kehtestatud eriolukorrast tulenevalt vabastatud lasteaedade ja lastehoiu kohatasu (kuni 80 eurot kuus) maksmisest Rae valla lapse eest ja seda olenemata asjaolust, kas laps käis lasteaias või mitte – tabelis märkused 1-4; - Ajavahemikel 01.05.2020–31.05.2020 ja 01.06.2020–30.06.2020 olid kõik lapsevanemad eriolukorrast väljumisest tulenevalt vabastatud lasteaedade kohatasu maksmisest Rae valla lapse eest juhul, kui laps ei käinud lasteaias – tabelis märkused 5 ja 6; - Rae Vallavolikogu 21.04.2020 otsuse nr 1133 p-ga 4 anti Rae Vallavalitsusele volitus otsustada eriolukorrast tingituna kuni 30. juunini 2020 eralasteaia ja lapsehoiuteenust kasutava lapse lapsevanema poolt kaetava kohamaksu maksmisest ajutine vabastamine summas kuni 80 eurot ühes kuus maikuu ja juunikuu eest. Rae valla avalikust dokumendiregistrist ei nähtu, et Rae Vallavalitsus oleks nimetatud kohamaksu maksmisest ajutist vabastamist otsustanud. Seega lähtub kohus eeldusest, et lapsehoiuteenust kasutava lapse vanem pidi sõltumata koha kasutamisest nimetatud ajaperioodi eest kohatasu maksma, sh arvestades ka kaebaja esitatud arveid (dtl 29-30); - Ajavahemikel 15.03.2021–31.03.2021, 01.04.2021–30.04.2021 ja 01.05.2021–16.05.2021 olid kõik lapsevanemad koroonaviiruse levikuohust ja selle tõkestamise vajadusest tulenevalt vabastatud lasteaedade ja lastehoiu kohatasu (kuni 80 eurot kuus) maksmisest Rae valla lapse eest juhul, kui laps ei käinud sel perioodil lasteaias/lastehoius – tabelis märkused 7-9. 11.2.1. August ja september 2019 Kohus jääb kohtuotsuse punktis 7 toodu juurde, et vastustaja ei olnud õigusvastases viivitused augusti 2019 osas. Samuti ei olnud vastustaja õigusvastases viivituses septembri 2019 osas pooles ulatuses. Kaebaja arvestuse kohaselt oli septembris kohatasu erahoius 108 eurot ja munitsipaallasteasutuses 58 eurot. Seega võtab kohus nimetatud tasusid arvesse pooles ulatuses ja kohatasu vaheks, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista, on 25 eurot. 11.2.2. Mai 2020 Kohtule esitatud maikuu 2020 arvest nr 66827 nähtuvalt on kaebaja maksnud mais 2020 kohatasu 76 eurot (dtl 29). Kaebaja laps käis nimetatud kuul lastehoius 10 päeva. Kaebaja on kulude arvestustabelis märkinud (dtl 105), et kuna kohatasu pidi maksma nagunii, siis käis laps hoius, vastasel juhul ei oleks käinud. Seetõttu on kaebaja tabelis nimetatud kuul märkinud kohatasuks munitsipaallasteasutuses 0 eurot. Kohalepingu p 1.4 (dtl 61) kohaselt ei sõltu kohatasu suurus lapse tegelikust lastehoius viibimise päevade arvust. Rae Vallavalitsuse korraldusega nr 606 olid lapsevanemad vabastatud Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa maksmisest vahemikus 01.05.2020– 31.05.2020 juhul, kui laps sel perioodil lasteaias ei käi. Kuna kaebaja laps käis hoius, tuleb arvestada
https://www.riigiteataja.ee/akt/425052016007 ja https://www.riigiteataja.ee/akt/426092019001 § 2. http://atp.amphora.ee/raevv/index.aspx?itm=640413.
7(11)
kohatasu samaväärselt sellega, kui kaebaja laps oleks käinud munitsipaallasteasutuses, ehk tollele kuule vastavalt terves ulatuses. Kohus leiab, et lähtuda tuleb tegelikult kohal käimistest või puudumistest. 11.2.3. Juuli 2020 Kaebaja on kulude arvestustabelis märkinud juulikuu 2020 kohatasu juures, et hoid oli suletud, kuid tasuma pidi selle eest ikkagi. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt ei käinud kaebaja laps nimetatud kuul lastehoius ühtegi päeva (vt toiduraha). Rae valla koolieelses lasteasutuses Rae Vallavolikogu 17.09.2019 määruse nr 42 „Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa määra kehtestamine ja maksmise kord“ § 4 lg 1 kohaselt makstakse kohatasu olenemata asjaolust, kas laps käib lasteasutuses või mitte, v.a. vallavalitsuse poolt antud korralduse alusel lasteasutuse suletud perioodi eest. Rae Vallavalitsuse 12.05.2020 korralduse nr 6624 kohaselt oli juulis 2020 suletud suurem osa Rae valla koolieelseid lasteasutusi, v.a valverühmad Assaku Lasteaia Aruheina filiaalis ja Võsukese Lasteaias (p 2). Korralduse kohaselt maksavad juulikuu eest kohatasu vanemad, kes on esitanud taotluse valverühma kasutamiseks. Kuna kaebaja ei kasutanud juulis 2020 lapsehoiuteenust, kuid pidi maksma lapsehoiukoha säilitamise eest kohatasu, on kaebajale tekkinud kahju 116 eurot. 11.2.4. Märts 2021 Kaebaja on kulude arvestustabelis märkinud märtsis 2021 munitsipaallasteasutuse kohatasuks 40 eurot. Kuna lapsevanemad oli Rae Vallavolikogu 16.03.2021 korraldusest nr 147 tulenevalt vabastatud Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt kaetava osa maksmisest vahemikus 15.03.2021–31.03.2021, siis oleks kohatasu munitsipaallasteaias märtsis 2021 vastavalt 80÷31×14=36,1290322581≈36,13 eurot ehk sama, mis hoiu kohatasu märtsis 2021 (dtl-d 39-40). 11.2.5. Juuli 2021 Kohtule esitatud juulikuu 2021 arvest nr 67305 (dtl 45) nähtuvalt on kaebaja maksnud juulis 2021 kohatasu 80 eurot. Kaebaja laps käis nimetatud kuul lastehoius 13 päeva (dtl 46). Kaebaja on kulude arvestustabelis märkinud kohatasuks munitsipaallasteasutuses 0 eurot. Rae Vallavalitsuse 26.01.2021 korralduse nr 1225 kohaselt oli juulis 2021 suletud suurem osa Rae valla koolieelseid lasteasutusi, v.a valverühmad Taaramäe Lasteaias ja Peetri Lasteaed-Põhikoolis (p 2). Korralduse kohaselt maksavad juulikuu eest kohatasu vanemad, kes on esitanud taotluse valverühma koha kasutamiseks. Kuna kaebaja laps kasutas selles kuus hoiuteenust, tuleb eeldada ka munitsipaallasteasutuses kohalkäimist. Nii tuleb arvestada juulis 2021 samuti munitsipaallasteasutuses kohatasu maksmise kohustusega. Kokku on kohatasu lisakulud 644,29 eurot.
11.3.Õppetegevuse lisatasu Kohtule esitatud arvetest (vt viited eelmises punktis) nähtuvalt on kaebaja ajavahemikel september 2019–märts 2020 ja september 2020–detsember 2020 lapse eest maksnud õppetegevuse lisatasu 11 kuu eest igas kuus 20 eurot. Jaanuaris, märtsis, juunis 2021 on kaebaja maksnud igas kuus õppetegevuse lisatasu 28 eurot, 2021. a veebruaris 23 eurot ja aprillis 14 eurot. Seega kokku on õppetegevuse lisakulutus olnud 11×20+3×28+23+14=341 eurot. Kohus arvab toodud summast maha pool lisatasust septembri 2019 eest, arvestades kohtuotsuse punktis 7 toodut, ehk aja eest, mil vastustaja ei olnud veel õigusvastases viivituses. Nii on õppetegevuse lisatasu osas kaebajal tekkinud lisakulutus 341-10=331 eurot.
Rae valla koolieelsete munitsipaallasteasutuste suvise töökorralduse kehtestamine: http://atp.amphora.ee/raevv/index.aspx?itm=646442.
Rae valla koolieelsete munitsipaallasteasutuste suvise töökorralduse kehtestamine: http://atp.amphora.ee/raevv/index.aspx?itm=745647.
8(11)
Kuna kohtule teadaolevalt õppetegevuse eest munitsipaallasteaias eraldi lisatasu ei tule tasuda, siis on kaebaja lapse eest tasunud õppetegevuse eest rohkem, kui ta oleks tasunud munitsipaallasteaias. Kaebaja laps sai lasteaiakoha Assaku lasteaias. Lasteaia kodulehe kohaselt on lasteaias tööl liikumisja muusikaõpetajad6. Lastehoiud ei pea järgima riikliku õppekava ega tagama lastele mistahes huvitegevust. Kui lasteasutuses korraldavad päevakava osana tegevuse õpetajad, ei ole hoius tööl õpetajad, vaid lapsehoidjad (SHS § 453 lg 2). Kaebaja lapsele oli lastehoius kohatasule lisanduva õppe/huvitegevuse7 tasu alusel tagatud muusikatund ja jooga (dtl 88). Tegemist on sisuliselt muusika- ja liikumistunniga, mis on lasteaias üldteadaolevalt päevakava osa ka siis, kui neid tunde ei anna vahetult sama rühma õpetaja, vaid eraldi erialaga õpetaja. Kaebaja on ka piisavalt põhjendanud, et õppetegevusest loobumine ei olnud võimalik (dtl 134) ning see on ka lapse noorust ning rühma kaasamise olulisust eluliselt usutav. Lapsevanemal on sellises olukorras väga keerukas jätta laps hoiu päevakavas ettenähtud tegevusest kõrvale. Asjas ei ole tõendatud, et tegemist olnuks huviringiga, mis jäänuks väljapoole hoiu või munitsipaallasteasutuses tavapäevast päevakava.
11.4.Saamata jäänud tulumaksutagastus Kuna munitsipaallasteaed on haridusasutus, oleks kaebajal võimalik igakuine kohatasu tuludeklaratsioonil maha arvata ja selle arvelt tulumaks tagasi saada (TuMS § 26). Kuna erahoiu korral ei ole tegemist koolituskuluga, ei olnud võimalik seda tuludeklaratsioonis maha arvata. Tulumaksutagastuse arvestuses tuleb arvestada kaebaja maksustamisperioodi maksustatava tuluga ja kohatasuga, mida lapse eest oleks makstud, kui laps oleks käinud erahoiu asemel Rae valla munitsipaallasteaias. Tulumaksutagastuse arvestuses saab arvestada üksnes kohatasusid, mida kaebaja oleks maksnud olukorras, kus kaebaja lapsele oleks tagatud koht munitsipaallasteaias ja millelt kaebaja oleks seega saanud tulumaksutagastuse. Kaebaja esitatud kulude arvestustabeli kohaselt on kaebaja ajavahemikul 05.08.2019–31.07.2021 jäänud ilma tulumaksutagastusest kokku summas 264,16 eurot. Kui kaebaja laps oleks ajavahemikul 05.08.2019–31.12.2019 saanud käia munitsipaallasteaias, tasunuks kaebaja tema eest munitsipaallasteaia kohatasu 203 eurot (29+58×3). Kaebaja 2019 FIDEK andmetest (dtl 137) nähtuvalt olnuks kaebajal võimalik teha täiendavalt koolituskulu mahaarvamisi 840 euro ulatuses. Seega oleks kaebaja saanud lapse koolituskulude eest 2019. aastal täiendavat tulumaksutagastust 40,6 eurot (203×0,2). Kui kaebaja laps oleks ajavahemikul 01.01.2020–31.12.2020 saanud käia munitsipaallasteaias, tasunuks kaebaja tema eest munitsipaallasteaia kohatasu 758,71 eurot (38,71+9x80). Kaebaja 2020 FIDEK andmetest (dtl 136) nähtuvalt olnuks kaebajal võimalik teha täiendavalt koolituskulu mahaarvamisi 900 euro ulatuses. Seega oleks kaebaja saanud lapse koolituskulude eest 2020. aastal täiendavat tulumaksutagastust 151,74 eurot (758,71×0,2). Kui kaebaja laps oleks ajavahemikul 01.01.2021–31.12.2021 saanud käia munitsipaallasteaias, tasunuks kaebaja tema eest munitsipaallasteaia kohatasu 436,13 eurot (36,13+80×5). Kaebaja 2021 FIDEK andmetest (dtl 137) nähtuvalt olnuks kaebajal võimalik teha täiendavalt koolituskulu mahaarvamisi 519,46 euro ulatuses. Seega oleks kaebaja saanud lapse koolituskulude eest 2021. aastal täiendavat tulumaksutagastust 87,23 eurot (436,13×0,2).
https://lasteaiad.rae.ee/peetri/assaku/kontakt/. Alates 29.11.2019 arvest on õppetegevus muutunud arvel huvitegevuseks, kuigi summad ei ole muutunud.
9(11)
11.5.Kahjuarvestuse kokkuvõte Arvestades eelnevat, on kaebaja lapse erahoius käimisega seonduvalt võrreldes munitsipaallasteaiaga: - tasunud rohkem toiduraha – 172,7 eurot; - tasunud rohkem õppetegevuse lisatasu – 331 eurot; - tasunud rohkem kohatasu – 644,29 eurot; - jäänud ilma tulumaksutagastusest 2019. aastal – 40,6 eurot; - jäänud ilma tulumaksutagastusest 2020. aastal – 151,74 eurot; - jäänud ilma tulumaksutagastusest 2021. aastal – 87,23 eurot. Seega on kaebaja kahju seoses lapse ajavahemikul 05.08.2019–31.07.2021 munitsipaallasteaias käimise asemel eralapsehoius käimisega kokku 1427,56 eurot (172,7+331+644,29+40,6+151,74+87,23).
12.Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist nõuda RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §‐ga 113 RVastS § 7 lg‐s 4 tehtud viite kaudu. Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS § 113, mille 1. lõike kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-6614 p 19). Kaebaja taotleb ka viivise hüvitamist alates 25.07.2022. Kaebajale lõppes kahju tekkimine 31.07.2021, seega on viivisenõude algusajaks kogu kahjunõue muutunud sissenõutavaks. Viivisenõuet tuleb arvestada eraldi kahe perioodi kohta: - 25.07.2022–31.12.2022 – kokku 160 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 0,00%8 ja viivisemäär kokku 8%; - 01.01.2023–17.04.2023 – kokku 107 päeva, mil VÕS § 94 kohane intressimäär oli 2,50%9 ja viivisemäär kokku 10,5%. Kaebaja taotletud kahjusummat arvestades on: - 2022. aastal tekkinud viivis (1427,56 ×0,08×160÷365) 50,06 eurot; - 2023. aastal kohtuotsuse kuulutamiseni tekkinud viivis (1427,56 ×0,105×107÷365) 43,94 eurot. Kokku on viivis 94 eurot (50,06+43,94). Kaebaja on taotlenud viivist alates 25.07.2022. Seega taotleb kaebaja viivist ka edasiulatuvalt. HKMS § 167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1).
13.Kohus leiab, et eelnevalt analüüsitud kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebaja lapsele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja õigusvastase tegevuse (kohtuotsuse punktid 8-9) ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu
kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides. Kohus leiab, et käesoleval juhul sellised asjaolud puuduvad. Ka varasem lasteaiakohtade alane kohtupraktika kinnitab, et reeglina mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem kantud kulutused välja terves ulatuses. Kaebaja, s.o lapsevanemate vaates on kohustus täitmata ja lasteasutuse koht saamata. Kohustus tagada lapsele lasteaiakoht vanema soovil alates lapse 1,5aastaseks saamisest kehtib juba 20 aastat. Kohtud on konkreetsele vastustajale, s.o Rae vallale selgitanud nimetatud kohustust viimase 10 aasta jooksul ligikaudu 20 kohtuasjas. Konkreetse vastustaja keeldumised lasteaiakohtade tagamisel on toimunud ka varem, mis kinnitab, et tegemist on süsteemse, mitte ühekordse ajutise probleemiga. Seetõttu ei ole vastustajale ettenägematu, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanematele kahju, mis mõistetakse kohtu poolt vastustajalt välja. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps. Ka ei saa koha andmisest keelduda n.ö võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt põhjusel, et vastustaja on ka teistele lastele jätnud koha tagamata. Enda õigusvastase tegevusetuse alusel ei saa õigustada sama tegevusetuse jätkamist ka kaebaja lapse suhtes. Kohus on varasemates kohtulahendites selgitanud ka vastustaja võimalusi probleemide lahendamiseks ega korda neid käesolevas kohtuotsuses.
14.Kohus mõistab kokku välja 1521,56 eurot (põhinõue 1427,56 eurot ja viivis 94 eurot), millele lisandub viivis põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kohus selgitab ka otsuse täitmise tingimusi. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb kuni põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule, arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi.
15.Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu 50,85 eurot. Kohus rahuldas kaebuse põhinõudes 1427,56 eurot, sh viivisenõue ei mõjuta riigilõivu arvestust. Kohus rahuldas põhinõude 86 % ulatuses (1427,56/1666,04), mistõttu tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv 43,57 eurot HKMS § 108 lg 2 alusel. Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.