X kaebus Eesti Töötukassa 17.03.2021 otsuse nr 7-8.1/21/0337 õigusvastasuse tuvastamiseks ja 13.04.2022 otsuse nr 7-8.1/22/0453 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata uuesti läbi 27.01.2021 taotlus ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks osalised Kaebaja – X, riigi õigusabi korras esindaja v.adv
Menetlus
Indrek Västrik Vastustaja - Eesti Töötukassa, esindaja Helle Rebane
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Anda kaebajale nõusolek kaebuse nõude muutmiseks ning lugeda, et kohtu menetluses on Eesti Töötukassa 17.03.2021 otsuse nr 7-8.1/21/0337 tühistamise nõude asemel nõue tuvastada Eesti Töötukassa 17.03.2021 otsuse nr 7-8.1/21/0337 õigusvastasus.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 15.05.2023.
X (kaebaja) esitas 27.01.2021 Eesti Töötukassale (vastustaja/Töötukassa) avalduse ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks. Kaebaja taotles 6000 eurot ettevõtte käivituskuludeks. Kaebaja 1(11)
plaanis asutada ettevõtete asutamise ja sellega kaasnevate lisateenuste pakkumisega tegeleva ettevõtte.
2.Eesti Töötukassa 17.03.2021 otsusega nr 7-8.1/21/0327 keelduti kaebajale ettevõtluse alustamise toetuse andmisest. Otsust põhjendati sellega, et vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seaduse (TTTS) § 19 lg 1 p 2 ei saa taotleda ettevõtluse alustamise toetust isik, kes pole läbinud ettevõtluskoolitust ning tal pole kutse- või kõrgharidust majanduse alal ega ettevõtluskogemust. Taotleja pole ettevõtluskoolitust läbinud, samuti pole tal kutse- või kõrgharidust majanduse alal ega ettevõtluskogemust.
3.Kaebaja esitas 15.04.2021 Eesti Töötukassa 17.03.2021 otsusele vaide, mille Töötukassa jättis 24.05.2021 vaideotsusega nr 1604 rahuldamata.
4.Kaebaja esitas Töötukassa 17.03.2022 otsuse peale 25.06.2021 kaebuse Tallinna Halduskohtule. Kaebus on menetluses haldusasjas nr 3-21-1403.
5.Vastustaja (ilma varasemat 17.03.2021 otsust 7-8.1/21/0327 kehtetuks tunnistamata), tegi 13.04.2022 otsuse nr 7-8.1/22/0453, millega keeldus ettevõtluse alustamise toetuse andmisest, sest äriplaan on suure riskiga (TTTS § 19 lg 4 p 5). Töötukassa otsuse kohaselt seisnes äriplaani riskantsus kokkuvõtvalt järgnevas: 5.1 Äriplaan ei anna terviklikku ja ammendavat ülevaadet loodava ettevõtte toimimisest. Koostatud kliendianalüüs ja tegevusvaldkonna turuanalüüs on puudustega, sihtrühmad ei ole määratletud piisava detailsusega, puudub analüüs, mis annaks ülevaate kliendi eelistustest sarnaste teenuste tarbimisel. Puudub ülevaade, milline on turunõudlus pakutavatele teenustele ning konkurentsianalüüs turul. Ei selgu, milliste müügikanalite kaudu on võimalik teenust müüa. Eeltoodu tõttu ei ole võimalik hinnata loodava ettevõtte turupotentsiaali, selgusetuks jääb, mille alusel on koostatud müügitulu prognoos ning ei saa kindel olla, et taotlejal õnnestub saavutada klientide piisav kogus ettevõtte toimimiseks. 5.2 Äriplaanil puudub teave teenuseprotsessi üksikasjade, sh kulude ja tööjõuvajaduse kohta. Seetõttu ei ole võimalik hinnata müügitulu realistlikkust. 5.3 Kaebaja suhtleb ainult inglise ja araabia keeles. Äriplaanist jääb selgusetuks Eesti seadustes ning ärimaastikul orienteerumine. Tõendatud ei ole kaebajal kogemuse olemasolu raamatupidamisteenuse pakkumise valdkonnas. Ei selgu, kuidas suudetakse konkureerida turul pikaajaliselt tegutsevate konkurentidega. 5.4 Konkurentsianalüüs on pealiskaudne ja ei anna piisavat informatsiooni konkurentsisituatsioonist tegevusvaldkonnas. Seetõttu ei saa kindel olla eelise saavutamise realistlikkuses. 5.5 Puudub sisuline turundusplaan ning selgusetuks jääb loodava ettevõtte esimese aasta turunduseelarve. 5.6 Puudub omahinna arvutuskäik, ettevõtte käivitamiskava ja finantsprognoosid. Ettevõtte käivitamise käigus tekkivad riskid on suures osas kaardistamata. Selgusetuks jääb, mida konkreetselt toetuse eest soovitakse soetada.
6.Kaebaja esitas 13.04.2022 otsuse peale vaide 23.05.2022.
7.Töötukassa tegi 04.07.2022 vaideotsuse nr 67, millega jättis vaide rahuldamata. Vaideotsuses on ühtlasi selgitatud, et kaebaja 27.01.2021 avaldus on Töötukassa poolt uuesti läbi vaadatud, kuna 2(11)
kaebaja on kõrvaldanud puuduse, mis tingis 17.03.2021 otsusega nr 7-8.1/21/0327 toetuse andmata jätmise. Lisaks märkis Töötukassa, et 13.04.2022 otsuses on ekslikult vale avalduse esitamise kuupäev 01.04.2022, õige on 27.01.2021.
8.Kaebaja esitas 03.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 13.04.2022 otsuse nr 7-8.1/22/0453 tühistamiseks ja asja saatmiseks uueks arutamiseks Eesti Töötukassale (haldusasi nr 3-22-1655). Kohus võttis 12.08.2022 määrusega menetlusse kaebaja poolt esitatud kaebuse nõudes 13.04.2022 otsuse nr 7-8.1/22/0453 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata uuesti läbi 27.01.2021 taotlus ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks.
9.01.02.2023 kirjas selgitas kaebaja, vastates kohtunõudele, et ei loobu nõudest tühistada Eesti Töötukassa 17.03.2021 otsus, kuivõrd kohtu hinnang nimetatud otsuse õiguspärasusele on vajalik seoses vaidlusega haldusasjas nr 3-22-1655. Loobumine muudaks ka senise kohtumenetluse mõttetuks. Kaebaja märkis, et kui kohus leiab, et hiljem ilmnenud asjaoludel ei ole võimalik tühistamiskaebust edasi menetleda, kuid seda on võimalik teha tuvastamiskaebusega, siis palub kaebaja alternatiivselt tuvastada Eesti Töötukassa 17.03.2021 otsuse õigusvastasus. Täiendavaid põhjendusi kaebajal esitada ei ole.
10.Tallinna Halduskohus liitis oma 8.02.2023 määrusega haldusasjades nr 3-21-1403 ja 3-221655 esitatud kaebused ühte menetlusse. Haldusasja numbriks jäi 3-21-1403.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
11.Kaebaja seisukohad seonduvalt 17.03.2022 otsuse õigusvastasusega on kokkuvõtvalt järgmised: 11.1 05.02.2021 palus Töötukassa peaspetsialist ENIC/NARICil väljastada hinnangu kaebaja akadeemilisele õiendile. Hinnang pidi kinnitama, et nõutud ainetes läbitud kursuste maht tundides on vähemalt 56 tundi. 09.03.2021 andis ENIC/NARIC hinnangu ning kinnitas, et akadeemilisel õiendil, mille 28.01.2021 kaebaja Töötukassale saatis, on loetletud ka kõik ained, mille alusel saab töötukassa arvestada, millised ained on antud juhul olulised ja mida saab mingiks tegevuseks või nõudeks arvestada. 16.03.2021 kirjutas ENIC/NARIC juhataja uuesti e- kirja seletades, kuidas ainepunkte arvestatakse (muu hulgas seletades, et 1 ainepunkt vastab 45 tunnile). Kuigi TTTS § 19 lg 1 p 2 ei näe ette 56 tundi, on Gunnar Vahi 18.03.2021 e-kirjas toodud, et ENIC/NARIC seisukohast on kaebaja akadeemilisel õiendil selgelt toodud, et kaebaja on läbinud üle 900 tunni ettevõtluskoolitust vastavalt TTTS § 19 lg 1 p-le 2. 11.2 TTTS § 19 lg 1 p-d 2 ei tule tõlgendada kitsendavalt. Hariduse omandamise käigus kogutud ainepunkte peaks olema võimalik arvestada ka juhul, kui kutse- või kõrgharidus ei ole lõplikult omandatud. Kui võrrelda ettevõtluskoolitust lõplikult välisriigis omandatud kõrgharidusega, siis ka viimasel juhul ei hõlma välisriigis omandatud kõrgharidus ettevõtluskoolituse õppeprogrammi Eesti seadusandluse ja olude kontekstis. Seega ei ole õige põhjendada täies mahus välisriigis omandamata kõrghariduse sisu teadmise või teadmise puudumisega Eesti kohalikest oludest seoses ettevõtluskoolitusega. Ka juhul, kui kõrgharidus on lõplikult omandamata, kuid ainepunktid näitavad, et suurem osa välisriigis omandatud ainekavast on läbitud, oleks õige lugeda TTTS § 19 lg 1 p 2 nõuded täidetuks ja seega määrata toetus. 11.3 Vastustaja ei ole oma otsuses õigesti kajastanud faktilisi asjaolusid ja seetõttu ei ole otsus põhjendatud. See on omakorda toonud kaasa ebaõige TTTS sätte kohaldamise.
12.Kaebaja seisukohad seoses 13.04.2022 otsuse õigusvastasusega on kokkuvõtvalt järgmised. 3(11)
12.1 Vastustaja 17.03.2021 otsust põhjendati sellega, et kaebaja ei vasta toetuse saamise eelduseks olevatele haridusnõuetele. Kaebaja läbis vajalikud kursused ja jääb selle juurde, et tema haridus vastas ka teistel põhjustel haridusnõuetele. Sellest tulenevalt oleks vastustaja pidanud tegema uue otsuse ja andma kaebajale ettevõtlustoetust. Kui ettevõtlustoetuse mitteandmise ainsaks põhjuseks on välja toodud haridusnõuetele mittevastamine, nimetatud puudus on kõrvaldatud, oleks kaebaja hinnangul põhjendatud anda ettevõtlustoetus. Uute põhjenduste lisamine toetuse mitteandmisel ei ole põhjendatud. 12.2 Kui tinglikult möönda, et uute põhjenduste lisamine on võimalik, siis ka sellisel juhul vaidlustab kaebaja otsuse. Kaebaja leiab, et vastustaja oleks pidanud tagama kaebajale HMS § 15 lg 2 ja § 40 lg 1 kohaselt menetluslikud õigused ja andma kaebajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks/arvamuse andmiseks. Vastustaja seda ei teinud. 12.3 Vastustaja ei ole ka välja toonud, et äriplaan oli niivõrd puudulik, et vajas täielikku ümbertöötamist ja seetõttu täiendavat võimalust puuduste kõrvaldamiseks andma ei pea. Vastustaja seisukoht
13.Vastustaja palub jätta kaebus 17.03.2021 otsusele rahuldamata kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel: 13.1 Kui on tuvastatud, et TTTS § 19 lg 1 p 2 tingimus ei ole täidetud, siis puudub vastustajal kaalutlusõigus teha teistsugune otsustus. TTTS § 19 lg 1 p 2 on vastustajale imperatiivne norm. Vastustaja tuvastas kaebaja poolt esitatud dokumentide alusel, et kaebaja poolt ei ole täidetud TTTS § 19 lg 1 p 2 toetuse saamise tingimused. 13.2 Vastustaja palus kaebajal 28.01.2021 esitada ettevõtluskoolituse läbimist või majanduse alal omandatud kutse- või kõrgharidust või ettevõtluskogemust tõendava dokumendi. Kaebaja saatis kooli tunnistuse. 28.01.2021 küsis Töötukassa täiendavat infot, millele vastuseks saatis kaebaja info koolis omandatud ainete kohta. 05.02.2021 palus vastustaja kaebajal esitada ENIC/NARIC-u hinnang tema kvalifikatsiooni vastavuse kohta. 10.03.2021 saabus kaebaja vastus koos ENIC/NARIC otsusega. Kogu eelnevalt esitatud info põhjal selgus, et kaebajal ei ole toetuse saamiseks vajalikku majandusalast kutse- ega kõrgharidust ning pole läbitud ettevõtluskoolitust, kuna läbitud aineid ei saa samastada ettevõtluskoolituse läbimisena. Kaebaja ei ole kordagi ka väitnud, et tal on ettevõtluskogemus ning vastustaja seda äriregistri andmebaasi andmetel ka ei tuvastanud. 13.3 Vastustaja arvestaks ka läbitud ainepunkte juhul, kui kutse- või kõrgharidus ei ole lõplikult omandatud, kuid antud juhul ei ole selgunud, et kaebajal on läbitud vastavas ulatuses aineid, mida võiks lugeda analoogseks Töötukassa poolt soovitud 56 tunni ettevõtluskoolituse ainetega. Vastustaja aktsepteerib küll välismaal omandatud majandusalast haridust, kuid ei arvesta ettevõtluskoolitusena välismaistes ülikoolides läbitud aineid eraldi, kuna ei tea nende sisu. Seetõttu ei saa vastustaja samastada kaebaja välismaa kõrgkoolis läbitud ainepunkte ettevõtluskoolituse läbimisena. Vastustaja võtab otsuse tegemisel arvesse ENIC/NARIC hinnangu, kuid otsust kaebaja vastavuse kohta toetuse tingimustele ei saa ENIC/NARIC teha. Seda saab TTTS alusel otsustada vastustaja. 13.4 Kaebaja suunati Töötukassa poolt rahastatavale ettevõtluskoolitusele 16.09.202129.10.2021, mille läbimise järel vastaks kaebaja TTTS § 19 lg 1 p 2 tingimustele ning tal on võimalik esitada toetuse taotlemiseks uus avaldus.
4(11)
14.Vastustaja palub jätta kaebus 13.04.2022 otsusele rahuldamata kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel. 14.1 Vastustaja on vaidlustatud otsuses põhjendanud, miks äriplaan on suure riskiga. Kaebaja koostatud äriplaan ei anna terviklikku ja ammendavat ülevaadet loodava ettevõtte toimimisest, kaebaja äriplaan ja selgitused on liialt pealiskaudsed, need ei ole piisavalt detailsed ega konkreetsed. Sellise äriplaani puhul ei ole võimalik veenduda kavandatava ettevõtluse tulemuslikkuses ega äriplaanis sisalduvate prognooside realistlikkuses. Sellisel juhul ongi äriplaan TTTS § 19 lg 4 p 5 tähenduses suure riskiga. 14.2 Hinnang, kas äriplaan on suure riskiga või mitte, on vastustaja kaalutlusotsus. Selleks tuleb vastustajal kaaluda kõiki äriplaanis toodud aspekte tervikuna ja koosmõjus, mille tulemusena peaks vastustaja jõudma järeldusele, kas plaanis seatud eesmärke on selles toodu põhjal reaalselt võimalik ellu viia ning kas selliselt toimiv ettevõte oleks jätkusuutlik. Kui äriplaani hinnates selgub, et loodav ettevõte pole jätkusuutlik või otsustajal puudub selle osas kindlus, siis ongi tegemist suure riskiga äriplaaniga ning selline taotlus tuleb jätta rahuldamata. 14.3 See, kas toetuse taotlejaga võetakse äriplaani menetlemise käigus asjaolude täiendavaks väljaselgitamiseks ühendust, oleneb puuduste hulgast ja nende ulatusest. Kui äriplaani puudused on niivõrd olulised, et nende kõrvaldamine vajab taotlejalt põhjalikumat analüüsi või selgitamist, siis taotlejaga ühendust ei võeta. Kuna kaebaja äriplaanis esines hulganisti olulisi puudusi, mille parandamiseks tuleks koostada uus äriplaan, siis kaebajaga ühendust ei võetud.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse muutmine
15.HKMS § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.
16.Kaebaja teatas oma 01.02.2023 avalduses, et ehkki vastustaja on teinud kaebaja 27.01.2021 avalduse alusel uue otsuse, ei palu kaebaja menetluse lõpetamist. Kui kohus leiab, et antud asjaoludel ei ole võimalik tühistamiskaebust edasi menetleda, kuid seda on võimalik teha tuvastamiskaebusega, palub kaebaja alternatiivselt tuvastada Töötukassa 17.03.2021 otsuse õigusvastasus. 17. Kohus tõlgendab kaebaja 01.02.2023 avalduses toodut selliselt, et kaebaja soovib minna üle 17.03.2021 otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudele juhul, kui kohus leiab, et tühistamisnõude esitamine ei ole muutunud asjaolude kohaselt kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik või lubatav. Kohtu hinnangul ei olnud kaebaja tahteks tuvastamisnõude esitamine alternatiivselt HKMS § 37 kg 6 tähenduses.
18.HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.
19.Kaebaja esitas avalduse ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks 27.01.2021 ning vastustaja jättis 17.03.2021 otsusega toetuse määramata, kuna kaebaja ei vastanud TTTS § 19 lg 1 p 2 tingimustele. Nähtuvalt Töötukassa 04.07.2022 vaideotsusest vaatas vastustaja kaebaja 27.01.2021 5(11)
avalduse ettevõtlustoetuse saamiseks uuesti läbi, kuna kaebaja kõrvaldas puuduse, mis tingis 17.03.2021 otsusega toetuse andmata jätmise. Vaideotsuse kohaselt läbis kaebaja ettevõtluskoolituse OÜ-s Projektiekspert. Teistkordselt 27.01.2021 avalduse läbi vaatamise tulemusel tegi Töötukassa otsuse 13.04.2022, mille kohaselt otsustati ettevõtluse alustamise toetust mitte anda, kuna kaebaja äriplaan on suure riskiga (TTTS § 19 lg 4 p 5).
20.Eeltoodust nähtuvalt on kaebaja vastustaja hinnangul peale 17.03.2021 otsuse tegemist täitnud nõude, mis tingis toetuse andmisest keeldumise ning vastustaja on peale seda teinud kaebaja 27.01.2021 avalduse alusel uue otsuse. Ehkki Töötukassa ei tunnistanud 13.04.2022 otsusega 17.03.2021 otsust kehtetuks, on vastustaja teinud kaebaja taotluse osas uue kehtiva otsuse ega tugine keeldumisel enam TTTS § 19 lg 1 p-le 2. Seetõttu ei riku 17.03.2021 otsus enam kaebaja õigusi ning selle tühistamine kohtumenetluses ei ole võimalik. Kohus leiab, et tekkinud õiguslikus olukorras on kaebaja õiguste kaitseks efektiivne nõue 17.03.2021 otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõue, kuivõrd kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et ka enne täiendavate tõendite esitamist puudus alus toetuse andmisest keeldumiseks TTTS § 19 lg 1 p-s 2 sätestatud alusel, kuivõrd tema haridustase vastas nõuetele.
21.Eeltoodust tulenevalt lubab kohus kaebajal kaebuse nõuet muuta ning minna 17.03.2021 otsuse tühistamisnõudelt üle otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõudele. Kuivõrd kaebaja ei ole esitanud tuvastamisnõudega seonduvalt täiendavaid põhjendusi ning vastustaja ei ole vaielnud kaebaja 01.02.2023 avalduses toodule vastu, siis ei tingi nõude muutmine menetluse uuendamist. Asjaolud ning väited on vastustajale teada.
22.Järgnevalt lahendab kohus kaebuse sisuliselt. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 17.03.2021 otsus
23.TTTS § 19 lg 1 p 2 kohaselt võib Eesti Töötukassast ettevõtluse alustamise toetust (edaspidi toetus) taotleda töötu, kes on läbinud ettevõtluskoolituse või kellel on kutse- või kõrgharidus majanduse alal või ettevõtluskogemus.
24.Vastustaja jättis kaebaja poolt 27.01.2021 esitatud avalduse 17.03.2021 otsusega rahuldamata, kuna leidis, et kaebaja pole läbinud ettevõtluskoolitust ning tal pole kutse- või kõrgharidust majanduse alal ega ettevõtluskogemust, mistõttu puudub tal õigus saada ettevõtluse alustamise toetust. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kaebajal puudus ettevõtluskogemus. Vaidlus on selles, kas kaebajal oli toetuse saamiseks vajalik majandusalane kutse- või kõrgharidus või ta oli läbinud ettevõtluskoolituse.
25.Vastustaja palus kaebajal oma 28.01.2021 e-kirjas (dtl 29) esitada ettevõtluskogemuse läbimist või majanduse alal omandatud kutse- või kõrgharidust või ettevõtluskogemust tõendava dokumendi. Kaebaja saatis vastustajale haridusasutuse dokumendid, kus ta hariduse omandas (dtl 30-33). 28.01.2021 palus vastustaja kaebajalt täiendavat infot selgitades, et ettevõtluse alustamise toetuse taotlemiseks ettevõtluskoolituse alusel peab ettevõtluskoolituse kogumaht olema vähemalt 56 tundi. Vastustaja tõi välja teemade loetelu, mida ettevõtluskoolituse läbimisel arvestatakse (dtl 42). Vastustaja selgitas, et varasemate õpingute käigus läbitud aineid saab aktsepteerida ettevõtluskoolitusena juhul, kui nende sisu ja maht vastab nõuetele. Vastusele oli lisatud fail varasemate õpingute arvestamise metoodika osas. Vastuseks nimetatud kirjale saatis kaebaja info õppeasutuses omandatud ainete kohta (dtl 58). Kuivõrd juhul, kui haridus on omandatud välisriigis 6(11)
või NSV Liidu territooriumil, peab toetuse saaja esitama ENIC/NARIC hinnangu tema kvalifikatsiooni kohta, palus vastustaja 05.02.2021 kirjas (dtl 47-48) kaebajal esitada ENIC/NARIC hinnang tema kvalifikatsiooni vastavuse kohta. 10.03.2021 saabus kaebaja vastus koos ENIC/NARIC otsusega (dtl 36). Otsuses palutakse tunnustada kaebaja poolt esitatud haridusdokumendiga tõendatud õpinguid kõrghariduse esimese astme tasemel. Kõrgkooli poolt kehtestatud tingimustel ja korras võib õpinguid arvestada osana kõrghariduse esimese astme (bakalaureuseõpe; rakenduskõrgharidusõpe) õpingutest. Tõendi kohaselt tõendab kaebaja poolt esitatud akadeemiline õiend, et kaebaja õppis ajavahemikul 2012-2017 logistika juhtimise eriala 4aastase nominaalkestusega kõrghariduse esimese astme õppekava järgi, kuid õppekava on täitmata.
26.16.03.2021 kirjutas ENIC/NARIC juhataja kirja vastustajale, milles selgitas, kuidas ainepunkte arvestatakse (dtl 58). Selgituse kohaselt vastab 1 ainepunkt 45 tunnile. Oma 18.03.2021 kirjas (dtl 65) selgitab ENIC/NARIC juhataja, millised ainekursused vastavalt Higher College of Technology poolt 29.06.2017 välja antud akadeemilisele õiendile on kaebaja läbinud kõrghariduse tasemel ja mis ENIC/NARIC hinnangul on otseselt seotud ettevõtlusega. Kirjas on võetud seisukoht, et loetletud ainetest ja nende mahtudest tulenevalt on kaebaja puhul ettevõtlusalase koolituse mõistes nõue täidetud. Lisaks on õppekava sisaldanud logistika ained, mida ENIC/NARIC hinnangul tuleks samuti lugeda ettevõtlusalasteks aineteks.
27.Eesti ENIC/NARIC Keskus hindab (vastavalt asutuse kodulehel avaldatule) välisriigi diplomit ja sellega tõendatud kvalifikatsiooni eesmärgiga määrata selle vastavus Eesti haridussüsteemi haridustasemele ja kvalifikatsioonile. ENIC/NARIC ei anna hinnangut läbitud õppekava sisulisele vastavusele Eestis nõutule. Vastustaja märgib iseenesest õigesti, et ENIC/NARIC hinnang ei ole TTTS § 19 lg 1 p 2 tähenduses vastustajale siduv. Nimetatu ei tähenda aga, et vastustaja ei peaks põhjendama, miks ta ENIC/NARIC poolt esitatuga ei arvesta. Olukorras, kus kaebaja oli omandanud hariduse välisriigis ning tugines ettevõtluse alustamise toetuse taotlemisel välisriigis omandatud haridust tõendavatele dokumentidele, pidi vastustaja võrdlema kaebaja poolt esitatud dokumente toetuse saamiseks kehtestatud nõuetega ning nendega arvestama jätmisel põhjendama, miks kaebaja poolt esitatud dokumendid ei tõenda TTTS § 19 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuete täidetavust. Nimetatu sisaldab endas ühtlasi kohustus põhjendada, miks ENIC/NARIC poolt esitatud hinnanguga ei arvestata.
28.Kohus nõustub kaebajaga, et vaidlustatud 17.03.2021 otsus ei sisalda selgeid kaalutlusi, miks vastustaja on leidnud, et kaebaja poolt esitatud dokumendid ei ole piisavad tõendamaks, et TTTS § 19 lg 1 p-s 2 sätestatud nõuded on täidetud. Vastav puudus on aga kõrvaldatud vaidemenetluses. Vaideotsuses hindas vastustaja täiendavalt ENIC/NARIC poolt 16.03.2021 ja 18.03.2021 kirjades avaldatut ning selgitas, et vastustaja võtab küll arvesse ka ülikoolis läbitud aineid, kuid üksnes juhul, kui nende maht vastab nõuetele. Kaebaja Araabia Ühendemiraatide ülikoolis omandatud majandusega/ettevõtlusega seotud ainete läbimist ei saa lugeda nõuetekohaseks ettevõtluskoolituse läbimiseks. Kohus nõustub vastustajaga, et TTTS § 19 lg 1 p-s 2 sätestatud nõude täitmiseks ei piisa ainult ettevõtlusega seotud ainetest, vaid koolituse läbinu peab valdama vastustaja poolt nõutud teemasid. Nähtuvalt kaebaja poolt esitatud ainete loetelust (dtl 58) ja ENIC/NARIC 18.03.2021 selgitusest (dtl 65) on kaebaja tõepoolest omandanud ainepunktid ettevõtlusega seotud ainetes, kuid kaebaja ei ole omandanud teadmisi valdavas osas ettevõtluskoolitusega hõlmatud ainetes (nt finantsplaneerimine, raamatupidamine, maksundus, töötervishoid, turundus). Vastustaja ei saa otsuse tegemisel arvestada välismaistes ülikoolides läbitud aineid eraldi, kuivõrd nende sisu ei ole teada. Samuti on õige vastustaja seisukoht, mille kohaselt tuleb ettevõtlusega alustamiseks Eestis tunda Eesti ettevõtlusega seotud seadusandlust ja ettevõtluskeskkonda. Seega on vastustaja õigesti 7(11)
leidnud, et esitatud dokumentide põhjal ei saanud kaebajat lugeda ettevõtluskoolituse läbinuks. 29. Samuti ei olnud esitatud dokumentide põhjal täidetud nõue, mille kohaselt on õigus saada ettevõtluse alustamise toetust töötul, kellel on kutse- või kõrgharidus majanduse alal. Nähtuvalt ENIC/NARIC 9.03.2021 vastusest (dtl 36) on õpingud läbitud osaliselt (bakalaureuseõpe; rakenduskõrgharidusõpe) õpingutes. Kaebaja märgib iseenesest õigesti, et hariduse omandamise käigus läbitud ainepunkte peaks olema võimalik arvestada ka juhul, kui kutse- või kõrgharidus ei ole lõplikult omandatud. Vastustaja ongi nimetatud ainepunte arvestanud hinnates seda, kas kaebaja poolt on läbitud ained, mida saaks lugeda analoogseks 56 tunni ettevõtluskoolituse ainetega. Kuna kutse- või kõrgharidus ei ole lõplikult omandatud, siis ei saa kaebaja poolt esitatud dokumentide põhjal asuda seisukohale, et kaebajal on omandatud kutse- või kõrgharidus majanduse alal.
30.Eeltoodust tulenevalt on vastustaja õigesti jätnud 17.03.2021 otsusega rahuldamata kaebaja taotluse ettevõtlusega alustamise toetuse saamiseks, kuivõrd täidetud ei olnud TTTS § 19 lg 1 p-s 2 sätestatud toetuse saamise eeldused. Seega on 17.03.2021 otsus õiguspärane ning puudub alus selle õigusvastaseks tunnistamiseks. 13.04.2022 otsus
31.Vaidlustatud Töötukassa otsuse andmise aluseks on TTTS § 19 lg 4 p 5, mis näeb ette, et ettevõtte alustamise toetust ei anta isikule, kelle esitatud äriplaan on suure riskiga. Vastustaja keeldus kaebajale ettevõtlustoetuse andmisest, kuna leidis, et koostatud äriplaan ei anna terviklikku ja ammendavat ülevaadet loodava ettevõtte toimimisest, kaebaja äriplaan ja selgitused on liialt pealiskaudsed, need ei ole piisavalt detailsed ega konkreetsed. Vastustaja selgitas, et sellise äriplaani puhul ei ole võimalik veenduda kavandatava ettevõtluse tulemuslikkuses ega äriplaanis sisalduvate prognooside realistlikkuses, mistõttu on äriplaan suure riskiga.
32.Kaebaja plaanis asutada ettevõtete asutamisega seotud teenuseid, raamatupidamisteenuseid ja tõlketeenuseid pakkuva ettevõtte.
33.Vastustaja ei vaidle vastu, et kaebajale et tagatud HMS § 15 lg-s 2 ja § 40 lg-s 1 sätestatud menetluslikke õigusi, kuid leiab, et see ei tingi käesoleval juhul haldusakti tühistamist. Vastustaja hinnangul on kaebaja äriplaani sisulised puudused sedavõrd suured, et nende parandamiseks oleks tulnud koostada tervikuna uus äriplaan. Seega seisneb poolte vahel vaidlus selles, kas vastustaja jättis põhjendatult kaebajale ettevõtluse alustamise toetuse TTTS § 19 lg 4 p 5 alusel andmata, sealhulgas andmata kaebajale võimalust täiendavate seisukohtade, täienduste või vastuväidete esitamiseks. 34. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Vastustaja viitab asjakohaselt Tallinna Ringkonnakohtu lahenditele, kus on leitud, et kui taotluse puudused on niivõrd ulatuslikud, et nende kõrvaldamiseks tuleks koostada tervikuna uus äriplaan, ei tule kaebajale anda eraldi tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, vaid haldusorgan võib jätta taotluse kohe rahuldamata ilma HMS § 15 lg 2 alusel taotlejale eelnevalt puuduste kõrvaldamiseks tähtaega määramata. Eeltoodust tulenevalt tuleb järgnevalt seega analüüsida, kas kaebaja äriplaani puudused on vaidlustatud otsuses toodud põhjustel sellised, et puuduste kõrvaldamine ei ole ilma äriplaani täieliku ümbertöötamiseta võimalik.
35.Vastustajal on õigus selles, et hinnang, kas äriplaan on suure riskiga või mitte, on vastustaja kaalutlusotsustus. Sellise otsuse tegemisel tuleb vastustajal kaaluda kõiki äriplaanis toodud aspekte kogumis ja koosmõjus. Kaalumise tulemusel peaks vastustaja jõudma järeldusele, kas äriplaanis seatud eesmärke on selles toodu põhjal võimalik reaalselt ellu viia ning kas äriplaanis toodud viisil 8(11)
toimiv ettevõte võiks olla jätkusuutlik. Juhul, kui ettevõtluse alustamise taotlusele lisatud äriplaanist tulenevalt esineb põhjendatud kahtlus, et toetuse eest loodav ettevõte ei oleks jätkusuutlik ega suudaks tagada toetuse eesmärkide saavutamist, siis ongi esitatud äriplaan TTTS § 19 lg 4 p 5 tähenduses suure riskiga. TTTS § 9 lg 1 p 9 ja lg 3 kohaselt peab ettevõtluse alustamise toetuse andmine kui tööturuteenuse osutamine soodustama isiku töölerakendamist, milline nõue peaks olema täidetud vaid olukorras, kus esineb piisav alus arvata, et alustav ettevõte oleks jätkusuutlik ja tagaks taotleja tööga kindlustamise.
36.HKMS § 158 lg 3 järgi kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta kaalutlusõigust haldusorgani eest. Seega ei saa kohus ise kaebaja äriplaani (dtl 20-26) hinnata ega kaaluda, kas äriplaanis esinevad vead toovad kaasa TTTS § 19 lg 4 p-s 4 nimetatud suure riski või mitte. Kohus kontrollib, kas vastustaja on oma otsust piisavalt põhjendanud ega ole rikkunud kaalutlusreegleid. 37. Leian, et asjakohatu ei ole vastustaja põhjendus, mille kohaselt ei anna koostatud äriplaan terviklikku ja ammendavat ülevaadet loodava ettevõtte toimimisest. Koostatud kliendianalüüs ja tegevusvaldkonna turuanalüüs on puudustega, puudu on taustainfo/uuringud, mis kinnitaksid turunõudlust. Kaebaja on üksnes formaalselt välja toonud, et tema klientideks on peamiselt äriühingute ja ettevõtete omanikud kogu maailmas, kuid ei ole aru saada, millise taustaga isikud vajaksid kaebaja poolt osutatavat teenust. Kaebaja on küll määratlenud, et peamine fookuses olev kliendirühm on Euroopa Liidus mitte elavad isikud, kuid tähelepanuta on jäetud, milline on nimetatud isikute puhul turunõudlus kaebaja poolt pakutavate teenuste järele ning milline on konkurentsiolukord sarnaste teenuste turul kaebaja määratletud sihtrühma puhul. Vastustaja on kaebaja esitatu alusel põhjendatult leidnud, et äriplaani põhjal ei ole võimalik hinnata loodava ettevõtte turupotentsiaali ning jääb selgusetuks, mille alusel on koostatud müügitulu prognoos ning ei saa kindel olla, et kaebajal õnnestub saavutada klientide piisav kogus ettevõtte toimimiseks. 38. Õige on vastustaja tähelepanek, et äriplaanist puudub teave teenuse osutamise protsessi üksikasjade kohta. Viidatud on küll tööprotsesside etappidele, kuid need on välja toodud liiga üldistatult. Puuduvad erinevate etappidega kliendile kaasnevad kulud ja ka ajakulu. Vastustaja toob põhjendatult välja, et sellise kirjelduse puhul ei ole võimalik hinnata loodava ettevõtte prognoositava müügitulu (aastaga prognoosis kaebaja müügitulu kasvu 80 000 euroni) realistlikkust. Puudub ka omahinna arvutuskäik ning lahti on kirjutamata pikemaajaline finantsprognoos. Ei ole aru saadav ega jälgitav, milliste vahendite ja tegevuste abil kavandab kaebaja kasumlikult tegutseda ning maandada tegevusega vältimatult kaasnevad riskid. Vastustaja on analüüsi põhjal põhjendatult leidnud, et kuna ettevõtte tegevuse käigus tekkida võivad riskid on suuremas osas kaardistamata ning riske maandavad tegevused välja toomata, ei saa olla kindel, et loodav ettevõte suudab tagada oma jätkusuutlikkuse riskide ilmnemisel.
39.Samuti on vastustaja asjakohaselt väljendanud oma kahtlust, et kaebaja ei orienteeru kavandatavas valdkonnas tegutsemiseks piisavalt Eesti seadusandluses ega ärimaastikul. Kaebaja suhtleb ainult araabia ja inglise keeles, mis tähendab, et kaebajani jõudev asjaomane teave võib olla piiratud. Kohus jagab vastustaja kahtlust, et kaebaja ei oma raamatupidamisteenuse valdkonnas tegutsemiseks piisavaid teadmisi, mis koosmõjus vastava kogemuse täieliku puudumisega ei maanda riski, et ei suudeta konkureerida asjaomasel turul juba pikaajalist tegutsemise kogemust omavate ettevõtetega. Kohus märgib täiendavalt, et raamatupidamisteenuse osutamine eeldab seda, et teenuse osutaja omab teavet Eesti maksusüsteemist ning raamatupidamist reguleerivatest õigusaktidest. Sama kehtib ka ettevõtete asutamise teenuse puhul, kuivõrd kliente ei saa 9(11)
konsulteerida teadmata valdkonna õiguslikku raamistikku. Äriplaanist aga ei selgu, et kaebajal vastav teave või kogemus olemas oleks, nagu märgib ka vastustaja.
40.Ühe olulise puudusena toob vastustaja õigesti välja, et kaebaja poolt esitatud konkurentsianalüüs on pealiskaudne ja ei anna piisavat ülevaadet konkurentsisituatsioonist tegevusvaldkonnas. Sellest tulenevalt oli vastustajal keeruline hinnata loodava ettevõtte turupotentsiaali ning eeliste saavutamise võimalikkust teiste konkurentide ees. Kaebaja on äriplaanis nimetanud kahte võimalikku konkurenti, mis ei pruugi olla täpne määratlus. Kaebaja toob loodava ettevõtte konkurentsieelisena pealiskaudselt välja suhtlust ja paindlikku ärikontseptsiooni, kuid äriplaanis ei ole toodud välja, et nimetatud eelised puuduvad kaebaja võimalikel konkurentidel. Vastava analüüsi puudumine viitab sellele, et kaebaja ei ole loodava ettevõtte turueeliseid põhjalikult läbi mõelnud, mistõttu ei ole tal ka kindlat teadmist eeliste saavutamise realistlikkuses. Sellises olukorras on vastustaja põhjendatult seadnud kahtluse alla ettevõtte tulubaasi saavutamise realistlikkuse.
41.Kohus leiab kokkuvõtvalt, et vastustaja ei ole kaebaja äriplaani hindamisel ja toetuse andmise üle otsustamisel arvestanud ilmselgelt asjakohatuid või meelevaldseid kaalutlusi. Vastustaja on piisavalt põhjendanud, milles seisnevad kaebaja äriplaani puudused ja milles vastustaja arvates väljendub kaebaja poolt kavandatud tegevuse kasumliku realiseerumise riskantsus. Vaidlustatud otsuses toodud äriplaani puudustest ning eeltoodud põhjendustest tulenevalt vajab kaebaja äriplaan täiendavat läbitöötamist ja olulist täiendamist, mistõttu oli põhjendatud ka kaebaja taotluse rahuldamata jätmine ilma puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andmata ning ka kaebaja ärakuulamine enne keelduva otsuse tegemist poleks saanud mõjutada vaidlustatud haldusakti sisu (HMS § 58). Vastustaja on asjakohaste kaalutluste tulemusena jõudnud järeldusele, et kaebaja püstitatud eesmärkide saavutamine, võttes arvesse turusituatsiooni ning projekti ettevalmistamise kvaliteeti, ei ole tõestatud ning seab kahtluse alla planeeritava ärimudeli toimimise. Seega jättis vastustaja õiguspäraselt kaebaja ettevõtluse alustamise toetuse määramata.
42.Kohus ei nõustu kaebajaga, et olukorras, kus vastustaja 17.02.2021 otsust põhjendati sellega, et kaebaja ei vasta toetuse saamise eelduseks olevatele haridusnõuetele, oleks vastustaja peale vastavate kursuste läbimist pidanud kaebajale toetuse andma. Kohus möönab, et vastustaja oleks menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt võinud juba taotluse esialgsel hindamisel tuua välja kõik toetuse saamist välistavad asjaolud. Samas ei too äriplaani hindamine alles peale ettevõtluskoolituse läbimist kaasa toetuse maksmise kohustust. Vastustaja oli pädev hindama kaebaja äriplaani riskantsust ka peale seda, kui vastustaja hinnangul oli kõrvaldatud puudus seoses kaebaja hariduse vastavusega. Kohus selgitab täiendavalt, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust toetuse saamiseks. Toetust määratakse avalikest vahenditest, mistõttu peab vastustaja otsus toetuse määramisel olema põhjendatud ning ei saa tugineda puudulikele andmetele või tõendamata prognoosidele.
43.Eeltoodust tulenevalt puudub Töötukassa 13.04.2022 otsuse tühistamiseks alus. Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka sellega olemuslikult seotud kohustamisnõue Töötuksaasa kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi. Töötukassa on kaebajale selgitanud, et tal on õigus esitada uus taotlus ning oma äriplaani täiendada.
MENETLUSKULUD
44.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). 10(11)
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.