OÜ ATKO Liinid kaebus MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus poolt AS-le Swedbank 30.09.2020 esitatud kirjale nr 2-1/320-2
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ ATKO Liinid, volitatud esindajad vandeadvokaadid Diana Minumets ning Margus Reiland Vastustaja – MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, volitatud esindaja vandeadvokaat Kristina Laarmaa
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 03.01.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus määruskaebus Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 03.01.2023 määruse resolutsiooni p 3 haldusasjas nr 3-20-2364 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kohtu menetluses on OÜ ATKO Liinid (edaspidi ka kaebaja või ATKO) kaebus MTÜ PõhjaEesti Ühistranspordikeskus (edaspidi ka vastustaja või ÜTK) poolt 30.09.2020 Swedbank ASile esitatud nõudeavalduse nr 2- 1/320-2 tühisuse või alternatiivselt selle õigusvastasuse tuvastamiseks või alternatiivselt kirja tühistamiseks. Pangale esitatud nõudeavalduse aluseks oli ATKO-le 21.09.2020 kirjaga nr 2-1/302 esitatud kahju hüvitamise nõue summas 43 062,90 eurot, mis tekkis ajavahemikul, mil AS HANSABUSS teostas ATKO asemel Harju maakonna läänesuunalist liinivedu.
2.ATKO esitas 29.12.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks selliselt, et peatada ÜTK poolt nõudeavalduse kehtivus tagasiulatuvalt kuni asjas tehtava õpplahendi jõustumiseni ning keelata pangal teha ÜTK garantiinõude täitmiseks garantiikirja nr 12-080748GF lisa nr 1 alusel mistahes makseid ning keelata ÜTK-l maksete vastuvõtmine ning need tagastada.
3-20-2364 Garantii realiseerimisega tekib pangal kaebaja vastu regressinõue ning kaebajal tekib kohustus tasuda pangale 43 062,90 eurot, millele lisandub viivis 0,15% põhisummalt. Kaebajal ei ole võimalik 43 062,90 eurot, mis on ligi kolmandik kaebaja kvartalikäibest, pangale tasuda, mistõttu tekib pangal õigus arestida kaebaja pangakontod, mida kaebaja kasutab majandustegevuseks. Pangakontode arest halvaks aga koheselt majandustegevuse, kuna kaebaja ei saaks täita lepingulisi kohustusi kolmandate isikute ees (sh töötajate ees). See võiks aga omakorda tuua kaasa olukorra, kus pank saaks esitada kohtule avalduse kaebaja pankroti väljakuulutamiseks. Lepinguliste kohustuste täitmise võimatus tooks aga kaasa bussijuhtide massilise lahkumise ning kaebaja võimetuse teha teiste riigihanke lepingut täitmiseks vajalikke kulutusi. Lisaks pangakontode arestile tekiks pangal õigus alustada sundtäitemenetlust hüpoteekide osas, mis on seatud panga regressnõude tagamiseks kaebaja kasutuses (ei ole omandis) oleva KohtlaJärve bussibaasi ning kaebaja kontori kinnisasjadele.
3.ÜTK palus jätta taotlus rahuldamata. Garantii täitmisele pööramise peatamine esialgse õiguskaitse korras oleks vastustajat põhjendamatult koormav ning õõnestaks tugevalt garantii kui mitteaktsessoorse tagatise usaldusväärust. Garantii eesmärk ja mõte on selles, et garantii saaja ei peaks kandma lepingupartneri maksejõuetuse riski ning et garantii saajal oleks võimalik saada garantii alusel raha kätte kiiresti, mitte pika vaidluse tulemusel. Vastustaja on niigi pidanud avalikest vahenditest katma kaebaja poolt tekitatud kahju ning seda enam kui 2 aasta vältel. Kaebaja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et garantiikirja realiseerimine oleks ilmselgelt põhjendamatu. Garantii kui mitteaktsessoorse õigusinstrumendi olemuse säilimise huvides tuleks eelistada kostja/vastustaja huve ja esialgse õiguskaitse korras garantii täitmisele pööramise keeldu tuleks vältida. Poolte erimeelsused vastustaja kahjunõude põhjendatuse üle tuleb lahendada kohtumenetluse tulemusena kohtuasjas nr 3-20-1834, mitte käesolevas asjas esialgse õiguskaitse menetluses. Kaebaja ei ole tõendanud, et garantiikirja täitmisele pööramine põhjustaks pöördumatuid tagajärgi.
4.Tallinna Halduskohus rahuldas 03.01.2023 määruse resolutsiooni p-ga 3 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning määras, et kuni Tallinna Halduskohtus menetlust lõpetava lahendi tegemiseni: 1) keelata Swedbank AS-il ÜTK 30.09.2020 allkirjastatud nõudekirja nr 2-1/320-2 alusel ATKO-le esitatud garantiikirja nr 12-080748GF lisa nr 1 alusel väljamakse tegemine; 2) keelata ÜTK-l võtta vastu 30.09.2020 nõudekirja ning garantiikirja nr 12-080748GF lisa nr 1 täitmisel teostatav väljamakse ning kui 30.09.2020 nõudekiri nr 2-1/320-2 nõue on käesolevaks hetkeks täidetud, siis kohustada ÜTK-d garantiikirja alusel saadud summa Swedbank AS-le viivitamata tagastama. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus, kuna pangale esitatud nõude kehtivuse peatamata jätmisel on pangal kohustus vastustaja nõue täita ning sellele järgneb garantiilepingust tulenev regressinõue või garantiilepingu tagatiste täitmine. Kaebuse eduväljavaateid ei saa pidada kuigivõrd suureks. Tänaseks on haldusasjas nr 3-19-2108 jõustunud kohtulahenditega1 tuvastatud, et ATL-i ennetähtaegne ülesütlemine oli õiguspärane ning seega on ära langenud üks kaebuse põhiväiteid. Üles on jäänud üksnes küsimus sellest, kas vastustaja kahjunõude suurus on põhjendatud . Sellele küsimusele saab vastata asja sisulise lahendamise käigus, ehkki arvestades vastustaja esitatud väiteid ning haldusasjas 3-19-2108 tuvastatud asjaolusid, on ka nende väidete alusel kaebuse eduväljavaated kasinad. 2(5)
3-20-2364 Esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamiseks tuleb kaaluda kaebaja ja avalikke huvisid. Ehkki kaebaja väited pankrotiohust on ülepaisutatud ning kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tal puudub võimekus võtta nt laenu garantiinõude täitmiseks panga ees, on siiski põhjendatud kohaldada esialgset õiguskaitset kuni Tallinna Halduskohtu poolt asjas tehtava lõpplahendini. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tal puudub võimalus võtta panga võimaliku regressinõude täitmiseks laenu, sel põhjusel on ka põhimõtteliselt ennatlikud kaebaja väiteid, et pank peaks hakkama regressinõude täitmiseks realiseerima kolmandatele isikutele kuuluvaid garantiilepingu tagatisi. Kaebaja ei ole ühegi garantiilepingu punktis 1.8 nimetatud tagatisvara omanik. Samas ei saa nõustuda vastustajaga, et sellest võiks teha järelduse, et tagatiste realiseerimine ei saa tuua kaebajale kaasa raskeid majanduslikke tagajärgi. Vastustaja jätab tähelepanuta, et hüpoteegi realiseerimise korral võivad kaebajal tekkida kohustused kinnisasja omaniku ees, mis omakorda võivad tuua kaasa negatiivseid tagajärgi. Seda ei välista ka asjaolu, et garantiilepingu tagatiseks antud vara omanikud pidid tehingut tehes möönma võimalust, et seda vara võib olla vajalik realiseerida. Ei nähtu, et vastustajal esineks ülekaalukas vajadus kahjunõude rahuldamiseks garantiisumma arvelt juba kohtumenetluse ajal. Samuti on vastustaja väited, et ilma selle rahata jääks temale pandud kohustused täitmata, paljasõnalised. Ühistranspordi toimimist rahastatakse nii riigi- kui ka kohalike omavalitsuste eelarvest ning kohus ei pea eluliselt usutavaks, et pärast kahte aastat võiks 43 062,90 euro puudumine olla sedavõrd oluline, et ilma selleta jääks vastustajale pandud haldusülesanded täitmata. Esialgse õiguskaitse jätkamiseks pärast Tallinna Halduskohtu lõpetava lahendi tegemist tuleks kaebajal esitada täiendavad tõendid, mis kinnitavad, et tal puudub võimalus saada laenu väljamakstud garantii regressinõude täitmiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.ÜTK palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 03.01.2023 määrus osas, millega kohus rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, ning teha uus määrus, millega jätta taotlus rahuldamata. Garantii täitmisele pööramise peatamine esialgse õiguskaitse korras on vastustajat põhjendamatult koormav ning õõnestab tugevalt garantii kui mitteaktsessoorse tagatise usaldusväärsust. Halduskohus peatas garantiinõude täitmise liiga kergekäeliselt, mööndes samaaegselt, et kaebaja ei ole isegi usutavalt tõendanud garantii täitmisele pööramisest tulenevaid raskeid majanduslikke tagajärgi. Garantii täitmise keelamine esialgse õiguskaitse korral oleks põhjendatud vaid juhul, kui esineks vastustaja ilmne kuritarvitus. Esialgse õiguskaitse korras on tsiviilkohtumenetluses tunnustatud võimalust peatada garandil väljamakse tegemine vaid erandlikel juhtudel ja eeldusel, et garantii realiseerimine rikuks ilmselgelt pooltevahelist lepingut, et saaks rääkida garantiist tulenevate õiguste ilmsest ja olulisest kuritarvitamisest, mis toob kaebajale kaasa maksejõuetuse riski. Halduskohus ei ole kaevatavas määruses selgitanud, milles seisneb antud juhul vastustaja poolt garantii ilmne kuritarvitus. Kaebaja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et garantiikirja realiseerimine oleks ilmselgelt põhjendamatu. Vastupidi, kohtuasjas nr 3-19-2108 on ümber lükatud kaebuse peamine vastuväide kahjunõudele, et vastustaja on ATL-i õigusvastaselt üles öelnud. Kaebuse perspektiiv on äärmiselt madal. Kaebaja möönab, et garantiinõue on täielikus kooskõlas garantiikirja tingimustega. Halduskohus leidis, et kaebaja ei ole mitte mingil moel põhjendanud, et tal pole võimalik regressinõude täitmiseks laenu võtta. Samuti ei pidanud kohus eluliselt usutavaks, et 43 062,90 euro suuruse garantiinõude täitmisele pööramine põhjustab kaebaja maksejõuetuse. Garantii 3(5)
3-20-2364 täitmisele pööramine avaldab alati põhimõtteliselt negatiivset mõju garantiivõtjale, kuid mitte igasugune rahaline mõju ei saa olla piisav põhjus garantii täitmisele pööramise peatamiseks terveks kohtumenetluse ajaks. Õige pole halduskohtu seisukoht, et garantii täitmisele pööramine on põhjendatud vaid ülekaaluka avaliku huvi korral. Lisaks on vastustajal ülekaalukas avalik huvi olemas. Garantiinõue on esitatud ATL-i ülesütlemise tõttu tekkinud hinnavahe kompenseerimiseks. Garantiinõue esitati juba 30.09.2020, mistõttu on vastustaja omavahenditest ja riigieelarvest juba 2,5 aastat rahastanud asendustehingu hinnavahet. Kuigi avaliku ülesanne ei jää täitmata, on ühistranspordi rahastamisega seotud probleemid üldteada, mistõttu kannatab teenuse kvaliteet. Puudulike rahaliste vahendite tõttu ei ole võimalik liinivõrku tihendada. Vaidlusaluse summa arvelt oleks saanud maksta täiendavat kütusehüvitist mõnele vedajale. Vastustaja taotles erinevate liinivõrkude tihendamisega seotud projektide jaoks rahastust 2022. majandusaastaks, kuid taotlus jäeti rahuldamata ja seeläbi jäi ka avalik ülesanne täitmata.
6.ATKO palub jätta määruskaebus rahuldamata. Väär on vastustaja väide, justkui oleks garantiist tuleneva väljamakse keelamine senise kohtupraktika järgi lubatud üksnes õiguste ilmse kuritarvituse korral. Riigikohus on asjas nr 32-1-74-10 leidnud, et garantiist tulenevate väljamaksete tegemise peatamine kohtuvaidluse ajaks on põhimõtteliselt võimalik ning võib olla ka mõistlik, kui garantiil on käimasoleva vaidlusega tihe side, garantii realiseerimine põhjustaks hagejale olulisi kulutusi ning garantii realiseerimise peatamine ei oleks kostjate huve arvestades ebaproportsionaalne, mh kui on tagatud, et kostjad ei kaota seeläbi faktilist võimalust garantiinõuet realiseerida, kui hagi jääb rahuldamata. Kaebuse eduperspektiiv ei ole äärmiselt madal. Kuigi haldusasjas nr 3-19-2108 jättis kohus tõepoolest kehtima 19.10.2019 kirja lepingu ülesütlemise osas, on kaebaja käesolevas asjas 27.11.2020 esitatud kaebuses selgitanud, et vastustaja garantiinõue on õigusvastane ka iseseisvalt (st sõltumata lepingu ülesütlemise kehtivusest või kehtetusest). Esialgse õiguskaitse tühistamine tooks kaebajale kaasa pöördumatud tagajärjed. Vastustaja õiguste riive esialgse õiguskaitse kohaldamisel seisneb aga vaid laekumise edasilükkumises. Seega on kaebaja huvid kaalukamad. Kaebaja majandustegevus on seoses ATL-i täitmisest tekkinud kahjuga olnud viimastel majandusaastatel igakuiselt kahjumlik ehk kaebaja igakuised kulud ületavad kaebaja poolt avalike liiniveo lepingutest saadavat tulu. Kaebaja on mitmendat aastat kahjumis, bilansimaht vähenes 2021. a-l võrreldes 2020. a-ga kahekordselt ning alates 2022.a II kvartalist on drastiliselt langenud kaebaja töötajate arv. Kaebaja bilansist seisuga 30.11.2022 nähtub, et kaebajal on raha kõigest 19 222 eurot, mis on hädavajalik katmaks väljaminekuid (kütus, palgad, maksud jne) kuni toimuvad laekumised eelmise kuu teenuste eest. Kaebajal puuduvad vabad rahalised vahendid ning kuna kaebaja põhivara koosneb tegevuses kasutatavatest bussidest, tööriistadest ja teistest väikevahenditest, siis pole kaebajal likviidseid vahendeid panga kohese regressnõude tasumiseks. Garantii realiseerimine põhjustaks kaebaja majandustegevuse seiskumise ning väga kiiresti kaebaja maksejõuetuse, mistõttu kaotaks kohtuotsus, mis tuvastaks garantiinõude õigusvastasuse ning tunnistaks vastustaja tegevuse selle esitamisel õigusvastaseks, igasuguse sisulise tähenduse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Esmalt juhib ringkonnakohus tähelepanu, et halduskohus kohaldas 03.01.2023 määrusega esialgset õiguskaitset kuni Tallinna Halduskohtus menetlust lõpetava lahendi tegemiseni. 4(5)
3-20-2364 Vastavalt halduskohtu 08.02.2023 määrusele teeb halduskohus asjas otsuse teatavaks 18.04.2023. Siis lõpeb ka 03.01.2023 määruse resolutsiooni p-ga 3 määratud keeldude kehtivus.
9.Esialgse õiguskaitse kohaldamine toimub HKMS 24. ptk-s sätestatud põhimõtete järgi ning hagi tagamise regulatsioonist ja põhimõtetest lähtumine ei ole asjakohane. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel on määravad järgmised aspektid: esialgse õiguskaitse vajadus, kaebuse perspektiiv ning huvide kaalumine (HKMS § 249 lg-d 1 ja 3). Garantii kui tagatisinstrumendi eesmärk ja mõte ei ole eraldiseisvalt keskse tähendusega, sellega saab muu hulgas arvestada nii kaebuse perspektiivi hindamisel kui ka huvide kaalumisel.
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt kaebuse perspektiivile antud hinnanguga. Kuigi kaebuse perspektiiv ei ole suur, pole see ka ilmselgelt perspektiivitu. Sellest piisab, et esialgse õiguskaitse kohaldamist kaaluda. Kuigi garantii täitmisele pööramine ei pruugi kaebajale kaasa tuua pöördumatuid tagajärgi, on kaebaja poolt esitatud majandusnäitajatega piisavalt põhistatud, et garantii täitmisele pööramisel on võimalikud tagajärjed, mille heastamine võib kaebuse rahuldamise korral olla raskendatud. Vastustaja huvi, et ühistranspordile eraldatud vahendeid saab kasutada sihipäraselt, on oluline. Samas tuleb arvestada, et garantiinõue ei jää esialgse õiguskaitse kohaldamisel realiseerimata, vaid selle täitmine lükkub edasi. Ringkonnakohus kontrollib praeguses menetluses üksnes halduskohtu 03.01.2023 määruse õiguspärasust ning sellega kohaldati esialgset õiguskaitset kuni halduskohtus menetlust lõpetava lahendi tegemiseni. Praegusel juhul ei nähtu, et garantii täitmisele pööramise edasilükkumine veel 3–4 kuu võrra kahjustaks avalikke huvisid ebaproportsionaalselt. Halduskohus teeb asjas otsuse 18.04.2023. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.