X kaebus Rae vallalt varalise kahju hüvitise summas 1028 eurot väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Rae vald
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu ning arvestada käesoleva haldusasja läbivaatamisel kaebaja poolt 12.04.2023 esitatud väljavõtet kaebaja 2020, 2021 ja 2022 aastate tuludeklaratsioonidest.
2.Rahuldada kaebus osaliselt ja mõista Rae vallalt X kasuks välja hüvitis 912 eurot ning seadusjärgne viivis alates 13.10.2022.
4.Mõista Rae vallalt X kasuks välja menetluskulu 27, 4 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 15.05.2023 (halduskohtumenetluse seadus (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X on Rae valla elanik olnud alates 12.09.2020. X laps, Y (sündinud xxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx), on olnud Rae valla elanike registris alates 12.09.2020 ja Rae valla lasteaiakoha järjekorras alates 17.09.2020.
2.Kuna vallast lasteaiakohta ei pakutud, hakkas X ise otsima lapsele erahoiukohta. Estcare OÜ avas uue rühma ja neil oli kohta pakkuda alates 23.11.2020.
3.Erahoiu, Rae valla ja X vahel sõlmiti leping, millega Rae vald hakkas lasteaia kohatasu hüvitama osaliselt otse lastehoiule.
4.Kuna erahoiu teenus erineb munitsipaallasteaia teenusest, tekkisid sellest tulenevalt X lisakulud, millede hüvitamist ta soovib.
5.X pöördus 07.10.2022 Rae valla poole avaldusega hüvitada tekitatud kahju perioodi 02.12.2020 kuni 22.06.2022 eest summas 1028 eurot.
6.Rae vald vastas 16.11.2022 kaebaja avaldusele eitavalt.
7.X esitas 14.12.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Rae valda hüvitama talle lapse eralastehoiu kulud summas, mida ta maksis rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias, kui vastustaja oleks vastavalt seadusele taganud lasteaiakoha õigeaegselt. Rae valla tegevusetusest tekitatud kahju summa on 1028 eurot. Nõue koosneb: 1) perioodil 02.12.2020 kuni 22.06.2022 eralasteasutuse Estcare OÜ muusika- ja liikumistundide tasust, mida X maksis rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias; 2) perioodil 02.12.2020 kuni 22.06.2022eralasteasutuse Estcare OÜ söögiraha tasust, mida X maksis rohkem kui oleks maksnud munitsipaallasteaias; 3) eralastehoiu kohatasult enammakstud tulumaksust. Kaebusega kaasas olevatest tõenditest nähtub, et kahju summa sisaldab ka lastehoiu broneerimistasu. Ühtlasi taotles X kohustada Rae valda tasuma kaebajale kahjusummalt viivist seadusjärgses määras alates 13.10.2022.
8.Tallinna Halduskohus võttis 04.01.2023 antud määrusega kaebuse menetlusse nõudes mõista Rae vallalt kaebaja kasuks välja varalise kahju hüvitis summas 1028 eurot koos viivisega ja määras vastustajaks Rae valla, kohustades vastustajat kaebusele vastama. Vastustaja vastas kaebusele 03.02.2023 paludes jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata.
9.Tallinna Halduskohus määras 06.03.2023 määrusega kaebus läbi vaadata kirjalikus menetluses. Nimetatud määrusega kohustas kohus kaebajat täpsustama vastustaja väidet, et kaebaja tegi vastustajale erinevatel aegadel mitu erinevat lasteaiataotlust, tühistades eelnevad taotlused või jättes vähemalt ühel korral tehtud lasteaiakoha pakkumisele vastamata.
10.Kaebaja vastas määruses nõutule kirjalikult 13.03.2023.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
11.X põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. Olukorras, kus vastustaja on jätnud mõistliku menetlusaja jooksul lasteaiakoha võimaldamata, on tekkinud kaebajale rahaline kahju: rohkem on tulnud maksta igakuist toiduraha, eraldi muusika- ja liikumistundide tasu, mis valla lasteaedades on kohatasu hinna sees, ning erinevalt valla lasteaedadest ei ole lastehoid koolituskulu, mistõttu ei saa kaebaja tasutud kohatasu pealt tagasi tulumaksu.
Kaebaja esitas vastustajale koolieelsesse munitsipaallasteasutusse koha saamiseks taotluse 17.09.2020 sooviga saada lapsele koht alates 01.10.2020, kuid sai koha alles 15.08.2022. Kaebajale pakuti vastustaja poolt kohta Taaramäe lasteaias, koha alustamise algusega 16.08.2021, kuid kaebaja loobus nimetatud kohast. Pakutud lasteaiakoht asus Jüri teeninduspiirkonnas, kuid kaebajal oli plaanis Rae valla siseselt enne koha kasutamise alustamise aega kolida. Uus elukoht asub Peetri teeninduspiirkonnas. Vastavalt elukoha muutusele, esitas kaebaja uue taotluse koha saamiseks nüüd Peetri teeninduspiirkonna lasteasutusse 05.06.2021 ja kaebaja laps sai koha 15.08.2022. Kaebaja on seisukohal, et mõistliku menetlusaja jooksul jäeti lasteaiakoht võimaldamata, mistõttu tekkis kaebajale rahaline kahju.
12.Rae vald ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu järgmistel põhjendustel. Rae vallas toimub laste munitsipaallasteaedadesse vastuvõtmine koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 15 lõike 4 alusel kehtestatud Rae Vallavalitsus 20.02.2018 määrusega nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ (edaspidi määrus) järgi. Lasteasutusse koha saamise aluseks on teeninduspiirkonna kohataotluse järjekord ja vaba koht lasteasutuse vastavas vanuserühmas. Vastustaja märgib, et 17.09.2020 esitatud taotluse alusel pakuti kaebaja lapsele lasteaiakohta Jüri teeninduspiirkonna Taaramäe Lasteaeda kohakasutuse algusega 16.08.2021, millest lapsevanem loobus, märkides, et soovib kohta teises lasteasutuses. Sama taotluse alusel tehti kaebaja lapsele lasteaia kohapakkumine Jüri teeninduspiirkonna Võsukese Lasteaeda kohakasutuse algusega 16.08.2021. Nimetatud pakkumisele lapsevanem ei reageerinud ja pakkumine aegus, st lapsevanem loobus pakutud lasteaiakohast. 05.06.2021 esitatud taotluse alusel pakuti kaebaja lapsele lasteaiakohta Peetri teeninduspiirkonna Leerimäe Lasteaeda kohakasutuse algusega 15.08.2022. Lapsevanem võttis kohapakkumise vastu ja laps käib alates 15.08.2022 Peetri teeninduspiirkonna Leerimäe Lasteaias. Seega on vastustaja oma seadusest tuleneva kohustuse lasteaiakoha võimaldamiseks täitnud kohapakkumisega Jüri teeninduspiirkonna Taaramäe Lasteaeda kohakasutuse algusega 16.08.2021 (lapsevanema poolt soovitud teeninduspiirkonna lasteaeda). Vastustaja ei tunnista nõuet kaebaja poolt lastehoiule tasutud huvitegevuse tasu hüvitamiseks. Lapsehoiuteenuse osutamise kohalepingus nimetatud huviringid on analoogsed munitsipaallasteaias toimuvate huviringidega, milledest lapsel on võimalik osa võtta ja mis on eraldi tasustatavad. Kaebaja, vastustaja ja Estcare OÜ vahel on sõlmitud lapsehoiuteenuse rahastamise leping koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg 1 ja § 27 lg 3, Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ alusel ning vanema nõusolekul. Rahastamise lepinguga võttis lapsevanem kohustuse tasuda lapse toidukulu lastehoius (lepingu punktid 3.1.6, 5.3.1). Seega oli lastehoiu söögiraha tasumine lapsevanema kohustus, lapsevanem oli teadlik ja nõustunud tasuma lastehoiu söögiraha. Vastustaja on seisukohal, et puudub alus koolieelse eralasteasutuse ja munitsipaallasteaia toidukulu vahe hüvitamisteks Vastustaja hinnangul puudub alus tulumaksutagastuse hüvitamiseks. Kaebajal tuleb kahju tekkimist tõendada. Tulust tehtavatele mahaarvamistele (sh lasteaia kohatasu ehk koolituskulud) on seatud piirang kuni 1200 eurot maksumaksja kohta maksustamisperioodil (TuMS § 282 lg 1). Seega tuleks kaebajal, kellel oleks olnud õigus lasteaia kohatasu maksustatavast tulust maha arvata, tõendada, et 2021. aasta maksustamisperioodil oleks nimetatud 1200 euro sisse mahtunud ka lasteaia kohatasu.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks RVastS-le ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse varaline kahju rahas. Kahju hüvitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel temale kahju tekkimine; 2) avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus või tegevusetus avalik-õiguslikus suhtes; 3) põhjuslik seos kahju ja õigusvastase teo vahel; 4) kahju hüvitamise hõlmatus rikutud normi kaitse-eesmärgiga (võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg 1, 3 ja 5). Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (VÕS § 128 lg 2). Otsene varaline kahju hõlmab muu hulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavat mõistlikku kulu (VÕS § 128 lg 3). Kulud peavad olema eelkõige vajalikud ja mõistliku suurusega (RKTKo nr 3-2-1-19-13, p 11).
14.KELS § 10 lg 1 sätestab kohaliku omavalitsuse kohustuse luua vanemate soovil kõigile 1,5kuni 7-aastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. 1,5- kuni 3-aastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lg-tes 3 ja 4 sätestatut. KELS § 10 lg-ga 1 on antud isikule õigus nõuda vallalt lasteasutuses käimise võimaldamist. Seejuures ei tulene seadusest vallale õigust vastava kohustuse täitmisest keelduda ja kehtestada piiranguid (RKHKo 19.03.2014, 3-4-1-63-13, p 31). Seega pidi Rae vald võimaldama kaebaja lapsele koha munitsipaallasteaias, kuna nii kaebaja kui tema laps olid Rae valla elanikud, kaebaja laps oli 1,5-aastane ning kaebaja esitas Rae vallale nõuetekohase taotluse lapsele lasteaiakoha saamiseks. Seejuures märgib kohus, et vastustajal tekkis kohustus kaebaja lapsele munitsipaallasteaias koht tagada ajast, millal kaebaja taotluse kohaselt kohta soovis, eeldusel, et kaebaja laps oli taotluses märgitud koha kasutamise alguse ajaks 1, 5 aastane. Kaebaja soovis kohta alates 01.10.2020. Kui kohaliku omavalitsuse üksus jätab KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmata, tuleb tal hüvitada lapsevanematele munitsipaallasteaia koha loomata jätmisega tekkinud kahju (Tallinna Halduskohtu 05.03.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-1908). Kaebaja taotles esmakordselt lapsele kohta munistipaalasteasutuses 17.09.2020, koha kasutamise alguse ajaga 01.10.2020, kuid kaebaja lapsele kohta selleks ajaks ei võimaldatud. Kaebajale tehti eelniemtatud taotluse alusel 21.05.2021 kaks kohapakkumist Jüri teeninduspiirkonnas, koha kasutamise algusega 16.08.2021, millest kaebaja loobus, sest kaebaja oli kolinud või kohe kolimas Rae valla siseselt uude elukohta, kus teeninduspiirkonnaks oli Jüri teeninduspiirkonna asemel Peetri teeninduspiirkond. Vastavalt uuele elukohale tegi kaebaja uue taotluse munitsipaallasteasutusse koha saamiseks 05.06.2021, kus koha kasutamise alguseks märkis 01.09.2021. Rae vald tegi kaebajale uue kohapakkumise alles 10.05.2022, koha kasutamise algusega 15.08.2022, mille kaebaja aksepteeris. Vastustaja on seisukohal, et on oma seadusest tuleneva kohustuse lasteaiakoha võimaldamiseks täitnud kohapakkumisega Jüri teeninduspiirkonna Taaramäe Lasteaeda kohakasutuse algusega 16.08.2021 (lapsevanema poolt soovitud teeninduspiirkonna lasteaeda), millest kaebaja loobus. Vastustaja seadusejärgne lasteaiakoha võimaldamise kohustus on vastustajal täidetud 16.08.2021 lasteaiakoha võimaldamisega, mistõttu puudub kaebajal
igasugune alus lasteaiakoha võimaldamata jätmisega seonduvate nõuete esitamiseks. Kohus vastustaja seisukohaga ei nõustu. Vastustajal tekkis kohustus võimaldada koht munitsipaallasteaias alates 01.10.2020, kuid vastustaja seda ei teinud. Vastustaja pakkus alles 21.05.2021 kaebajale kohta Jüri teeninduspiirkonnas asuvas lasteaias koha kasutamise algusega 16.08.2021. Pakkumine tehti vahetult enne kaebaja uut taotlust, mille kaebaja tegi seoses sellega, et oli vahepeal kolinud/ kolimas uude elukohta, mis enam Jüri teeninduspiirkonnas ei asunud. Kuna kaebaja uus elukoht asus Peetri teeninduspiirkonnas, tegi kaebaja õigesti loobudes Jüri teeninduspiirkonnas pakutavast kohast ja soovides kohta Peetri teeninduspiirkonnas, sest kohaliku omavalitsuse kohustuseks on võimaldada käimist teeninduspiirkonna lasteasutuses. Vastustaja tugines muu hulgas lapsele õigeaegselt munitsipaallasteasutuses koha võimaldamata jätmisel vallas kehtestatud järjekorrale ja vabade kohtade puudumisele. Vastustaja selgitas, et laste munitsipaallasteaedadesse vastuvõtmine Rae vallas toimub KELS § 15 lõike 4 alusel kehtestatud Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määruses nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ sätestatud korras. Lasteasutusse koha saamise aluseks on teeninduspiirkonna kohataotluse järjekord ja vaba koht lasteasutuse vastavas vanuserühmas. Riigikohus on oma 06.02.2023 otsusega haldusasjas 5-22-10 tunnistanud Rae Vallavalitsuse
20.02. 2018 määruse nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ § 5 lõike 1 lauseosa „ja vaba koht lasteasutuse vastavas vanuserühmas“ põhiseadusvastaseks ja kehtetuks ehk nimetatud sätte lauseosale tuginemine on õigusvastane. Säte piirab seeläbi KELS § 10 lõikes 1 tagatud õigust viisil, milleks seadus ei ole volitust andnud. Laiemalt selgitab Riigikohus samas lahendis järgmist:“ Kolleegiumi hinnangul tuleb ka määruse nr 4 § 5 lõike 1 osa, mis seab lasteaiakoha andmise sõltuvusse kohataotluste järjekorrast, pidada menetluslikuks normiks, mis reguleerib kohataotluste lahendamist ega vabasta omavalitsusüksust KELS § 10 lõike 1 esimeses lauses sätestatud kohustuse täitmisest. Kui järjekorras olevaid taotlusi pole kohtade puudumise tõttu võimalik rahuldada, ei ole põhjuseks mitte järjekord, vaid kohtade puudumine. Kohataotluste menetlemine järjekorra alusel ei saa seega õigustada lasteaiakoha andmisest keeldumist (sh lasteaiakoha andmise edasilükkamist) neile vanematele, kellel on seadusest tulenevalt tekkinud õigus lasteaiakoht saada“. Eeltoodu kokkuvõtteks on kohus seisukohal, et kaebaja on õigustatud nõudma kaebaja poolt välja toodud perioodil tekkinud kahju hüvitamist Rae vallalt, välja arvatud perioodil 05.06.2021 kuni 01.09.2021, sest kaebaja loobus pakutavast kohast uue taotluse esitamisel ning uue taotluse kohaselt ei tekkinud Rae vallal kohustust pakkuda uut lasteaiakohta alates 01.09.2021.
15.Kaebaja on taotlenud erahoius tasutud huvitegevuse kulude hüvitamist, kuna muusika- ja liikumistunnid on munitsipaallasteaias kohatasu sees, kuid erahoius tuli nende eest täiendavalt maksta. Vastustaja hinnangul on tegemist kaebaja vabatahtliku kulutusega, mille hüvitamiseks vastustajal kohustust ei ole. Kohus leiab, et tegemist on kulutustega, mis on seotud sellega, et kaebaja laps saaks samasugust teenust nagu ta oleks saanud munitsipaallasteaias, kus muusikaja liikumistunnid on õppekava osaks. Kohus selgitab huvitegevuse kulu hüvitamise vajadust järgnevalt.
16.KELS § 16 kohaselt on lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks lasteasutuse õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. Vabariigi Valitsuse 29.05.2008 määruse nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ § 16 lg 1 sätestab, et õppeja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse muude tegevustega ka mitmesugused liikumis-, muusika- ja kunstitegevused. Samuti on eelnimetatud määruse § 16 lg 2 p-de 5, 6 ja 7 kohaselt nii muusika, kunst kui ka liikumine valdkondadeks, milles tuleb esitada õppekavas õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse
arengu eeldatavad tulemused. Niisiis kuuluvad liikumis-, kunsti- ja muusikatunnid kahtlemata teatud ulatuses munitsipaallasteaia kohatasu eest pakutava teenuse hulka. Lisaks, lapsehoiuteenuse osutaja ei ole koolieelne lasteasutus. Lapsehoiuteenust osutatakse sotsiaalhoolekandeseaduse alusel (SHS § 452 lg 1 viitega KELS § 10 lg-le 1). Seetõttu ei kohaldu talle koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ega õppekava järgne kohustus muusika, kunsti- ja liikumistunde pakkuda. Munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava alusel, mis eeltoodu kohaselt lähtub riiklikust õppekavast. Õppekava valdkondadeks on muuhulgas muusika, kunst ja liikumine (viidatud määruse § 16 lg 2 p-d 6 ja 7). Munitsipaallasteaia arvetel on need tegevused hõlmatud kohatasuga. Kaebaja ja lastehoiu vahel sõlmitud lapsehoiuteenuse osutamise lepingus on toodud, et kuutasule lisandub toitlustus ja huvitegevuse tasu. Huvitegevuseks on saviõpe, lastejooga ja muusikatund, mis toimuvad kord nädalas. Kohtu hinnangul võivad eeltoodud tegevused olla olemuselt sellised, mis kuuluvad munitsipaallasteaias pakutavate muusika-, kunsti- ja liikumistundide hulka ning on hõlmatud kohatasuga. Kaebaja ei ole erahoius huvitegevusele kulutanud määral, millest saaks järeldada, et kaebaja ei soovinud saada pelgalt munitsipaallasteaia teenusega võrdväärset teenust. Kuivõrd vastustaja rikkus oma kohustust tagada kaebaja lapsele koht munitsipaallasteaias, mistõttu kaebaja pidi vaidlusalused kulutused tegema, on põhjendatud vastustajalt nende kulutuste ulatuses hüvitis välja mõista.
17.Kaebusest selgub, et nõue sisaldab ka broneerimistasu (registreerimistasu) 100 eurot hüvitamist. Kaebaja ja Estcare OÜ vahelise lepingu kohaselt pole võimalik lapsele kohta erahoius saada ilma registreerimistasu maksmata. Lepingu kohaselt ei arvestata registreerimistasu maha edasistes arvetes ja ei kuulu ka tagastamisele koha loobumisel. Kuna kohta polnud võimalik ilma registreerimistasu maksmata saada, kuulub registreerimistasu hüvitamisele.
18.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kuna erahoiu kohatasu puhul ei ole tegemist koolituskuluga, ei olnud kaebajal võimalik seda TuMS § 26 alusel tuludeklaratsioonis tuludest maha arvata. TuMS § 26 lg 1 kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja oma alla 26 aasta vanuse alaneja sugulase, õe või venna koolituskulud või eelnimetatud koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud. Lisaks sätestab TuMS § 281 lg 1 esimene lause, et TuMS paragrahvides 25–27 sätestatud mahaarvamisi võib maksustamisperioodil teha kokku kuni 1200 eurot maksumaksja kohta, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi Eestis maksustatavast tulust, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised. Kahju tekkimiseks peab kaebajal olema tekkinud maksustavat tulu, millest oleks võimalik munitsipaallasteaias tekkinud kulud maha arvata. Mahaarvamise aluseks on asjaolu, et isik on tulu saanud sellises ulatuses, et mahaarvamist on võimalik teha. Kui tulu on tekkinud, tuleb lisaks näidata, et järgitud on ülaltoodud 1200 euro piirmäära.
19.Tõestamaks maksutava tulu tekkimist, esitas kaebaja 12.04.2023 menetlusse väljavõtte 2020, 2021 ja 2022 aastate tuludeklaratsioonidest. Tegemist on varasemalt menetlusse esitatud nõude tõestusega, mille esitamise vajadusele on tähelepanu juhtinud ka vastustaja oma vastuses kaebusele. Tuludeklaratsioonidest väljavõtetel on asja lahendamisel oluline tähtsus ning nende esitamine ei põhjusta menetluse viibimist, mistõttu võtab kohus nõude tõestuseks esitatud tõendi vastu ja arvestab sellega (HKMS § 61 lg 1, lg 2).
20.VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivis on kohaldatav ka avalik-õiguslikes kahju hüvitamise suhetes (nt Riigikohtu 27.11.2014 otsus nr 3- 3-1-66-14, p 19). VÕS § 113 lg 2 alusel saab viivist hakata arvestama alates hetkest, mil võlgnik on nõudest teadlik.
21.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kohus mõistab Rae vallalt kaebaja kasuks välja hüvitise summas 912 eurot, millele lisandub seadusjärgne viivis alates 13.10.2022 kuni vastustajapoolse kohustuse täitmiseni. Kohus jätab kaebuse rahuldamata hüvitisnõudes 116 eurot. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja vastustajalt nõuda hüvitist ajavahemiku 05.06.2021 kuni 01.09.2021 eest, sest kaebaja 05.06.2021 esitatud taotluse kohaselt soovis kaebaja kohta Peetri teeninduspiirkonna munitsipaallasteasutuses alates 01.09.2021. Väljamõistetava hüvitise suurus väheneb eelnimetatud ajavahemiku arvelt. Kokkuvõtvalt tuleb kohtu hinnangul nõutavast summast lahutada 116 eurot, ehk kohus rahuldab kaebuse hüvitisnõudes 912 eurot. Hüvitatav kahju koosneb enammakstud toidurahast (254 eurot), registreerimistasust (100 eurot), enammakstud kohatasust (6 eurot), enammakstud liikumis- ja muusikatundide (huvitegevuse) tasust (296 eurot) ja maksustatavast tulust maha arvamata jäänud kulust (256 eurot).
22.Kaebuse osalisel rahuldamisel jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kaebaja on riigilõivuna tasunud 30,84 eurot. Välja mõistetud summa moodustav nõutavast summast 89 %. 30,84 eurost 89 protsenti on 27, 4 eurot, mis tuleb menetluskuludena vastustajalt välja mõista. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.