X kaebus Eesti Töötukassa 03.10.2022 otsuse nr TVH/22/038847, 04.10.2022 otsuse nr TVT/22/049439 ja 03.11.2022 vaideotsuse nr VO/22/2661 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi Kaebaja: X Vastustaja: Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Ita Kukk, Kristiina Vaide, Raido Rink 15.03.2023 istung, digitoimik
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Asendada avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.05.2023. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Avaldus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
1.X (kaebaja) esitas Eesti Töötukassale (ETK) 21.09.2022 töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotlused. Kaebaja tõi 21.09.2022 töövõime hindamise taotluses välja järgmised tegutsemispiirangud:
1.Liikumise valdkond:
1.1.Liikumine eri tasapindadel – Kui pika vahemaa suudate läbida ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta – 50 meetrit. Selja- ja puusavalu tekib kõndides, valu tekib koheselt liikuma hakates. Puusavalu paremas puusas. Kasutan seljavööd. Kas suudate treppidel liikuda ja vajaduse korral takistusi (nt lävepakud, kõnnitee äärekivid jms) ületada? – Mõõdukate raskustega. Raskem on üles minna, tekib puusa- ja seljavalu. Kaebaja hindas piirangut arvväärtusega 4 (täielik piirang).
1.3.Seismine ja istumine – Kas suudate ühel kohal olla seistes või istudes, tundmata valu või väsimust? – Suudan vähem kui 1 tund. Pikalt jalgadel olla ei saa. Ei saa kaua ei seista ega istuda. Kas suudate kehaasendeid vahetada, nt püsti tõusta, toolile istuda, kummardada jne? – Suurte raskustega, peaaegu võimatu. Kummardades olen sattunud EMO-sse, ei saanud püsti ja midagi läks väga paigast ära, seekord oli põhjuseks selg, tekkisid tugevad valud. Toolilt tõusmine on valus puusavalu tõttu, valu on koheselt. Kaebaja hindas piirangut arvväärtusega 3 (raske piirang).
2.Käelise tegevuse valdkond:
2.2.Asjade ülestõstmine ja liigutamine – Kas suudate tõsta ja liigutada 1-liitrist vedelikuga täidetud anumat? – Mõõdukate raskustega. Parema käe ranne on valulik, liiges kulunud. Pööravaid liigutusi ei saa teha selle käega. Ei saa kasutada randmesidet, sellega ei saa midagi teha. Kas suudate raskusteta tõsta ja liigutada suurt ja kerget eset, näiteks patja või tühja pappkasti? – Mõõdukate raskustega. Parema käega raske haarata. Kaebaja hindas piirangut arvväärtusega 3 (raske piirang).
3.Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkond:
3.3.Teabevahetusega seotud muud piirangud – kannab prille. Kaebaja hindas piirangut arvväärtusega 9 (muutuv piirang).
2.Kaebaja taotlust hindas ekspertarst Danel Mugur 02.10.2022, lähtudes kaebaja poolt esitatust ja Tervise Infosüsteemi (TIS) teabest. Liikumise valdkonnas nii 1.1. Liikumine eri tasapindadel ja 1.3. Seismine ja istumine tegi ekspertarst ühesugused järeldused: taotlejal esineb mõningast parema puusaliigese ja seljavalu, mis võib ägenemisel põhjustada kõnnitempo ja läbitava vahemaa langust. Kirjeldatud on mõningast parema puusaliigese liikuvuse piiratust. Taotlejal on 2010. aastal teostatud parema puusaliigese endoproteesimine. Radioloogiliselt esineb alaseljas mõõdukas spinaalsteonoos, degeneratiivseid muutusi. Retseptikeskuse andmete alusel on taotleja viimase 2 aasta jooksul välja ostnud 2 valuvaigisti retsepti, puudub info käsimüügi valuvaigistite vajaduse ja kasutamise osas. Puudub info regulaarse võimlemise, füsioteraapia või taastusravi osas viimase 5 aasta jooksul. Viimase 2 aasta jooksul puuduvad töövõimetluslehed seoses selja- või
puusakaebustega, Taotleja on 1,0 koormusega teinud füüsiliselt rasket ehitusmaalri tööd. Saadaoleva info alusel esineb kerge piirang. Ekspertarst hindas 1.1. Liikumine eri tasapindadel arvväärtusega 1 ja 1.3. Seismine ja istumine arvväärtusega 1. Käelise tegevuse valdkonnas tegi ekspertarst järgmised järeldused: Taotleja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Tervise infosüsteemi andmetes ei ole kirjeldatud küünar-, randme- või labakäeliigeste liikuvuse või jõudluse langust, valu, tundlikkushäireid, treemorit, muid käelisi piiranguid raskuste teisaldamisel. Saadaoleva info alusel piirangut ei esine. Ekspertarst hindas 2.2. Asjade ülestõstmine ja liigutamine arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). Ekspertarst hindas 3.3. Teabevahetusega seotud muud piirangud arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud), sest nägemispiirang on prillidega kompenseeritud.
3.Ekspertarvamuse alusel tuvastas ETK 03.10.2022 otsusega nr TVH/22/038847, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud ning jättis 04.10.2022 otsusega nr TVT/22/049439 kaebajale töövõimetoetuse määramata.
4.Kaebaja esitas 11.10.2022 vaide 03.10.2022 ja 04.10.2022 otsusele, tuues välja järgmised asjaolud: 1) Kuidas mõista ekspertarvamuse sõnastust mõningane puusaliigese valu? See on arusaamatu valu kirjeldav väljend. Kaebaja pöördus 2010. a korduvalt tugeva alaseljavalu ja puusavalu tõttu perearsti dr Kaminski vastuvõtule. Kui parema jala reie lihaskoe ümbermõõt vähenes juba poole võrra, suunati edasi Pärnu Haigla ortopeedi dr Talvingu vastuvõtule. Tal avastati puusaluu murd. 2010. a paigaldati puusaliigese protees. Operatsioonile järgnesid ebameeldivad tüsistused ja närvivalud, mis kestavad siiani. Operatsiooni järelmõjuna muutus tema tervis ja töövõime 60%; ta ei saa enam kükitada, jalga vabalt liigutada eri asenditesse, ronida, kanda raskusi. Talle määrati kuni 03.10.2022 kestnud invaliidsuspension. 2) Ta on töötanud maalrina 30 aastat, seoses vähenenud töövõimega tegeleb viimased 10 a lõppviimistlusega siledal põrandapinnal. Tema koormus ja tootlikkus on teistega võrreldes väiksem: ta ei tõsta raskusi, ei roni tellingutel ja väldib ületunde. Sellega seoses on tema töötasu poole väiksem (750 eurot). Lubatust suurema koormusega töötades hakkab piinama tugev seljavalu. See kiirgab omakorda puusast selga või puusast jalga, väsib kiiresti, ärritub. 3) Ta on kasutanud tasulist ortopeedi ja taastusravi teenust, mis kahjuks ei kajastu digiloos. Pöördus dr Talvingu (Suure-Sepa perearstikeskus, Pärnu) vastuvõtule, kes tegi valu blokeerivaid seljasüste ning suunas puusa uuringuteks tomograafiasse. Uuringu tulemusel ei tohi tõsta raskusi rohkem kui 8 kg ja tuleb vältida igasuguseid äkilisi liigutusi ja pöördeid. On käinud Villa Medica (Tammsaare tn, Pärnu) kiropraktikul, kus tehti selja- ja õlavöötme venitusi ja massaaži. On saanud taastusravikeskuses "Wiiking" tasulises päevaravis parafiinimähiseid kätele, kaelale, õlavöötmele, seljamassaaži ja jalgadele elektriravi. Tegeleb vastavalt võimalusele ise kodus võimlemise, venituse ja jalgrattasõiduga lihaspingete vähendamiseks. Valu korral üritab hakkama saada käsimüügi ravimitega.
5.ETK jättis 03.11.2022 vaideotsusega nr VO/22/2661 vaide rahuldamata, tuginedes ETK töövõime hindamise ekspertarsti Ita Kuke 27.10.2022 arvamusele.
Ekspertarst tegi järelduse tuginedes taotleja kirjeldustele ja TIS-s fikseeritud objektiivsele leiule ja kaebustele. Ta leidis, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud, kuna saadaoleva info alusel esinevad piirangud ei piira tema konkurentsivõimet tööturul olulisel määral ning on sobiva raviga tõenäoliselt vähemalt osaliselt kompenseeritavad. Ekspertarst hindas vaides toodud väiteid järgmiselt. 1) TIS andmetes ei ole kirjeldatud kroonilisi valusid, pidevaid või sagedaid närvivalusid. Retseptikeskuse andmetel on taotleja viimase 2 aasta jooksul välja ostnud 2 valuvaigistit, viimati 22.11.2021. Arvestades tagasihoidlikku vajadust retseptiga valuvaigistite järele, ei piira antud valu tõenäoliselt olulisel määral taotleja funktsionaalset seisundit. Piiranguid on täpsemalt hinnatud liikumise valdkonnas. 2) Süvakükk on taotlejal piiratud ja vastunäidustatud endoproteesimisest tulenevalt, et vältida proteesi luksatsiooni. Muus osas on puusaliigese liikuvuse piiratust kirjeldatud perearsti 16.09.2022 epikriisis, kus esineb valude ägenemine, varasemalt (ortopeedi 03.03.2022 epikriis, perearsti 10.02.2022 epikriis, perearsti 05.04.2021 epikriis) on puusaliigese liikuvus olnud normis. Raskuste kandmise osas ei ole piirangut kirjeldatud. Spinaalstenoosist tulenevalt on mõistlik vältida liigset koormust lülisambale, kuid piisava kerelihaste treeningu ja ergonoomiliste töövõtete korral see tõenäoliselt keskmise inimese raskuste teisaldamise võimet (mõistliku kaaluga raskused) olulisel määral ei piira. Antud juhul puudub info regulaarse kerelihaste treeningu osas, taastusravist on taotleja keeldunud perearsti 16.09.2022 epikriisi alusel, kus saaks hinnata taotleja kerelihaste seisundit, tutvustada sobivaid harjutusi ja tutvustada ergonoomilisi töövõtteid. Spinaalstenoosist tulenevad piirangud on hinnatud liikumise valdkonnas. Arsti 29.07.2020 epikriisi alusel tegeleb taotleja tööl raskete kottide tõstmisega, kuid nende kaalu ei ole märgitud. Kirjeldust arvestades tundub siiski tõenäoline, et tõstetud on üle 8 kg raskusega kotte, kuid hinnangu andmisel ei ole seda arvesse võetud. 3) TIS andmetes puudub info kiire väsimise ja ärritumise osas. 4) Taastusravi osas kirjeldused ja viited puuduvad. Kiropraktiku teenuste kasutamist on mainitud 29.07.2020 arsti sissekandes, siis on saanud seljavalu ägenemistele mõne päevaga leevendust kiropraktiku töövõtete foonil. 5) Regulaarse võimlemise osas puuduvad kirjeldused, puudub ka info, et taotlejale oleks tutvustatud sobivaid võtteid.
KAEBAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
6.Kohtu menetluses on kaebaja nõue tühistada 03.10.2022, 04.10.2022 otsus ja 03.11.2022 vaideotsus ning kohustada ETK-d kaebaja töövõimet uuesti hindama.
7.Kaebaja toob välja väited, millega ta ei nõustu.
7.1.Ei vasta tõele väide, et ei ole kroonilisi valusid ja et ta on viimase 2 aasta jooksul välja ostnud 2 valuvaigistit. Valud käivad hooti-vastavalt ilmale ja kuna ta on ikkagi välja ostnud 2 retsepti valuvaigisteid, mis on umbes 150 tabletti, siis ta on neid ju valude korral tarbinud. Need on kanged rohud, siis võtab ta neid tugevate valude korral. Muidu püüab hakkama saada käsimüügi ravimitega.
7.2.Kaebajat ei saa võrrelda keskmise inimesega, kuna tal on opereeritud parem puusaliiges ja on fikseeritud selja lülisammaste kulumine, mille tõttu ta väldib üle 8 kg raskuste tõstmist. Selja probleemid ei teki raskuste tõstmisel, vaid lihtsalt toolilt või voodist tõustes ja kergelt kummardades.
7.3.Ta ei ole (16.09.2022 perearsti epikriisi alusel) keeldunud taastusravist, vaid teavitas perearsti et hetkel ei soovi taastusravi, sest see on tasuline ja majanduslik olukord ei võimalda seda.
7.4.Harjutusi ja ergonoomilisi töövõtteid tutvustati talle peale operatsiooni olnud taastusravis.
7.5.Paika ei pea väide, et puudub info regulaarse võimlemise, füsioteraapia või taastusravi osas viimase 5 aasta jooksul ja et kiropraktiku teenus on olnud lühiajaline ja see ei ole teaduspõhine tegevus. Viimased 2 aastat oli COVID-kriis ja kõik taastusravid olid suletud. Sel ajal kasutas ta erateenuseid nagu taastusravikeskus "Wiiking"; "Villa Medica", kus talle tehti parafiini, elektriravi, massaaži, mille kohta aga ei osanud arveid alles hoida.
7.6.Tähtsust ei oma, et ta ei ole võtnud 2 aasta jooksul haiguslehte seoses selja ja puusaga. Esiteks ei ole haigusleht rahaliselt mõistlik ja teiseks, teades oma puusa ja selja probleeme, väldib ta koormavaid tegevusi ja hoiab ennast.
7.7.Ta teeb 1,0 koormusega füüsiliselt rasket tööd, vaid töötab 0,3 koormusega. Tegeleb ainult lõppviimistlusega ja ehitusliku logistikaga, mis ei ole füüsiliselt raske. Kuna ta töötab 0,3 koormusega, on palk väike, mida kompenseerib töövõimetoetus.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
8.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
9.Kokkuvõtlikult on kaebajal liikumise valdkonnas kerge tegutsemispiirang, mille põhjuseks on artroosid; muud dorsopaatiad. Kaebajal esinevad kerged piirangud keha põhiasendi muutmisel ja kõndimisel. Kaebajal esineb mõningast parema puusaliigese ja seljavalu, parema puusaliigese liikuvus on mõningal määral piiratud, kohati võib esineda lonkamist. Kaebaja kirjeldatud piirang käelise tegevuse valdkonnas ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Kaebaja on ise hinnanud piirangud võtmetegevuses „asjade liigutamine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Kaebaja kirjeldatud piirang käelise tegevuse valdkonnas ei leidnud TIS andmetel kinnitust. TIS-i andmetes ei ole kirjeldatud küünar-, randme- või labakäeliigeste liikuvuse või jõudluse langust, valu, tundlikkushäireid, treemorit, muid käelisi piiranguid raskuste teisaldamisel. Saadaoleva info alusel piirangut ei esine. Kaebaja kirjeldatud piirang teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on kompenseeritud ega mõjuta töövõimet. Kaebaja on ise hinnanud piirangud võtmetegevuses teabevahetusega seotud muud piirangud arvväärtusega 9 (muutuv piirang). TIS-i andmetel on vaide esitaja nägemispiirang prillidega kompenseeritud. Saadaoleva info alusel piirangut ei esine. Määruse § 6 lg 6 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused summeeritakse, v.a arvväärtused 0 ja 1. See tähendab, et töövõime ulatuse määramiseks võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on väiksem kui 4. Määruse § 8 lg 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eeltoodut aluseks võttes hindas ekspertarst kaebaja töövõimeliseks. ETK töövõime hindamise ekspertarst nõustus selle hinnanguga.
10.Asjaolu, et vastustaja tuvastas varasemalt kaebajal osalise töövõime, ei tähenda, et 21.09.2022 taotluse kohta tuleks teha samasugune otsus.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11.Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 1 lg-st 1 tuleneb, et töövõime hindamise süsteem on suunatud nende isikute abistamisele, kelle tervisekahjustus on pikaajaliselt püsiv. Abistatavad on need isikud, kes ei ole tervisekahjustuse teatud ulatuse tõttu võimelised tööd tegema, iseseisvalt tööd leidma ega omale sissetulekut tagama. TVTS § 5 lg 1 kohaselt töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel arvestatakse isiku terviseseisundile (määratud diagnoosidele) lisaks ka tema reaalset funktsionaalset ja tööalast võimekust, s.o isiku tegutsemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). TVTS § 5 lg 3 p 1 kohaselt ei ole isiku töövõime vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid (terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust) arvesse võttes takistatud. Eelviidatud sätetest nähtuvalt ei anna osalise või puuduva töövõime tuvastamisele alust pelgalt asjaolu, et isikul on pikaajaline tervisekahjustus. Kui nimetatud tervisekahjustus isiku igapäevaelus osalemist ja tegutsemist pidevalt või oluliselt ei sega ning ta on võimeline töötama, siis ei ole tema töövõime vähenenud. Seega tuleb töövõime hindamisel hinnata, kas ja kuivõrd isikul olev tervisekahjustus talle igapäevaelus piiranguid seab. Määruse mõistes on tegutsemise ja osalemise piirang defineeritud kui takistus, mida isik kogeb tegevuse sooritamisel või igapäevastes olukordades. Seega saab piirangu olemust hinnata eelkõige isik ise läbi oma igapäevase kogemuse.
13.Töövõime hindamise menetlust reguleerivad TVTS ning tervise- ja tööministri 07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (edaspidi määrus nr 39). Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Vastustaja kaasas kaebaja töövõime hindamise menetluses ekspertarsti Danel Muguri (ETK vastuse lisa 4 – 02.10.2022 ekspertarvamus) ja vaidemenetluses ETK ekspertarsti Ita Kuke (ETK 17.03.2023 menetlusdokumendi lisa 2 – 27.10.2022 ekspertarvamus). ETK ekspertarst Ita Kukk andis arvamuse ka kohtumenetluses (ETK vastuse lisa 6 – 10.01.2023 ekspertarvamus).
14.Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: 1) taotlusel olevad andmed; 2) töövõimetoetuse seaduse § 7 lõike 5 alusel sätestatud terviseandmed; 3) taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt (määrus nr 39 § 5 lg 1). Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegutsemisvõimele, samuti isiku kohanemist piiranguga (määrus nr 39 § 5 lg 3). Kohtule nähtub, et nii 02.10.2022, 27.10.2022 kui ka 10.01.2023 koostatud ekspertarvamustes on kajastatud valdkondade kaupa nii kaebaja enda hinnangud oma terviseseisundile kui ka TIS andmeid kaebaja kohta.
15.Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa (määrus nr 39 § 6 lg 1). Eksperdiarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem (määrus nr 39 § 8 lg 5). Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli (määrus nr 39 § 8 lg 1). Ekspertarst tuvastas 02.10.2022 eksperthinnangus kaebajal kerge piirangu liikumise valdkonnas, andes 1.1 Liikumine eri tasapindadel arvväärtuse 1, 1.3. Seismine ja istumine arvväärtuse 1. Ekspertarst tuvastas 02.10.2022 eksperthinnangus, et kaebajal ei ole piirangut käelise tegevuse valdkonnas (arvväärtus 0). Määruse § 6 lg 6 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused summeeritakse, v.a arvväärtused 0 ja 1. Seega ei andnud arvväärtuste summa alust hinnata kaebaja töövõimet osaliseks. ETK tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). ETK 03.10.2022 otsusest nähtuvalt on ETK teinud otsuse tuginedes töövõime hindamise taotlusele, TIS andmetele ning nende alusel koostatud eksperdiarvamusele.
16.Halduskohtu pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuse raskusastme määramisel) (Riigikohtu halduskolleegiumi 05.09.2019 otsus nr 317-1110, p 24). Kohus aga ei saa asuda eksperdiarvamuse andja asemele ja prognoosida kaebaja tervisliku seisundi kulgu (Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474/11, p 20). Kohtule ei nähtu, et ekspertarst oleks TIS andmetele tuginedes eksinud liikumispiirangut hinnates. Ekspertarst on arvestanud pikaajalise tervisekahjustusega - taotlejal on 2010. aastal teostatud parema puusaliigese endoproteesimine. Ekspertarst on seda kirjeldanud - Radioloogiliselt esineb alaseljas mõõdukas spinaalsteonoos, degeneratiivseid muutusi. TIS-s on ortopeed dr A. Talving sissekanne 01.03.2022 (17.02.2022-01.03.2022): 17.02.2022 epikriis: Paremal puusa TEP (totaalendoprotees) on normis. Degeneratiivse muutused selja foonil L4-5 dex Radikulopaatia MRT ja siis otsus. Degeneratiivsed muutused spinaalstenoosiga mitmel tasandi. Praeguseks valud taandumas. Ortopeed dr A. Talvingu soovituseks oli nimmeortoosi või tõstjavöö kasutamine tööl. Venitusharjutused. Valuvaigistid olemas. Raskuste tõstmise piiranguid ei kirjeldata. TIS andmetele tuginedes on ekspertarst välja toonud, et puudub info regulaarse võimlemise, füsioteraapia või taastusravi osas viimase 5 aasta jooksul. ETK ekspertarst selgitab 10.01.2023 ekspertarvamuses, et töövõime piiranguid hinnatakse ravi ja abivahendite foonil. Lülisamba kulumuslikud muutused (luu- ja liigesartroos) ja liigesproteeside olemasolu ei tähenda automaatselt, et tegemist on töövõimet vähendava piiranguga. Puusaliigese endoproteesimist peetakse edukaks ning efektiivseks sekkumiseks meditsiinis, mille käigus asendatakse kahjustatud liiges proteesiga, mis leevendab artroosist tulenevat valu ning võimaldab säilitada liigese liikuvust ning koormata jalga, tagades ravitud isiku iseseisvuse ja aktiivsuse. Puusaliigese protees põhjustab teatud toimingute ehk ülemäärase painutuse piirangud, millega tuleb arvestada, kuid need ei ole üldtöövõimet piiravad. Antud
juhul ei esine vasaku puusaliigese proteesi kulumist, loksumist, põletikulist protsessi. Liigese kulumise vältimiseks on lausa vajalik olla kehaliselt aktiivne ja hea lihastoonusega, mis tagab ka normaalse kehakaalu säilimise. Asjaolu, et kaebaja väldib raskuste tõstmist üle 8 kg, ei ole otseselt töövõime piirang. Tuleb valida töö, kus ei pea suuremaid raskusi tõstma, samuti saab kasutada õigeid tööergomeetria võtteid.
17.ETK ekspertarst tugines kõikidele TIS andmetele ajavahemikul 07.05.2018 (dr Sergei Kaminski sissekanne) kuni 16.09.2022 (dr Sergei Kaminski sissekanne). TIS-s on järgmised andmed kaebaja parema puusa kohta (röntgen 03.02.2022): paremal on varasem TEP (protees), loksumistunnusteta, asend endine. Selles osas ei ole toimunud muudatust, sest 07.05.2018 on sissekandes kirjeldus, et parem puusaliigese protees tüsistusteta. TIS andmetel on kaebaja seljavaluga pöördunud järgmiselt: 07.05.2028 visiit, 18.09.2018 plaaniline visiit, 10.07.2019 telefonikonsultatsioon, 15.05.2020 telefonikonsultatsioon, 29.07.2020 erakorraline visiit, 24.08.2020 plaaniline visiit, 22.11.2021 telefonikonsultatsioon, 22.11.2021 telefonikonsultatsioon, 03.02.2022 erakorraline visiit, 03.03.2022 plaaniline visiit, 16.09.2022 plaaniline visiit. Telefonikonsultatsioonidel on kaebaja soovinud valuvaigisteid. 29.07.2020 visiidil on kaebaja märkinud: seljavaluga on probleeme olnud, korra tehtud seljasüst ortopeedi poolt, teisel korral lahenenud valu mõne päevaga, kui patsient käis kiropraktiku juures. Seetõttu leiab kohus, et TIS andmetele tuginedes ei ole ETK ekspertarst eksinud, väites et viimase viie aasta jooksul on kaebajal olnud selja ja/või puusavalu perioodid lühiajaliselt aastas korra või paar 2018, 2020 ja 2021–2022 aastatel. Ei ole tuvastatud pikaajalist ja ravile allumatut seljavalu, mis oleks aluseks püsivale töövõime piirangule. Ei ole kirjeldatud neuroloogilisi häireid seljavaludega kaasuvalt, ei ole olnud põhjust kirurgiliseks raviks seljavalude ja närvide pitsumise tõttu. Puusaliigese proteesist tingitud probleeme ei ole TIS-is kirjeldatud. Küll on ETK ekspertarst puusaliigese osas ekslikult viidanud, et proteesitud on vasak puusaliiges. See eksimus ei muuda aga üldjäreldust.
18.ETK ekspertarst on lähtudes kaebaja vaidest ja kaebusest selgitanud, et kaebaja on küll teatud määral tegelenud taastusraviga, kuid seda on vaja teha regulaarselt, soovitavalt kord aastas. Taastusravis hinnatakse kaebaja kehalisi funktsioone, lihasjõudlust ning rühti ning määratakse füsioterapeutiline ravi. TIS-s on 03.02.2022 raviarsti sissekanne, et patsient taastusravi hetkel ei soovi. Kohus möönab, et 2020. ja 2021. a oli Covid-viiruse leviku tõttu taastusravi saamine piiratud, kuid vähemalt 2022.a II kvartalist alates ei ole selleks olnud takistusi. Nende taastusravi teenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu, tasub haigekassa (ETK ekspertarsti selgitus).
19.Ekspertarst lähtus kaebaja töökoormust 1,0 välja tuues tööregistri andmetest (ETK 17.03.2023 menetlusdokument lisa 1). Kaebaja väitis istungil, et töötab osalise ajaga, et vältida raskete esemete tõstmist ja muid tegevusi, mis keha võivad koormata. Kaebaja väide võib olla õige, kuid ei saanud kohtu hinnangul mõjutada ekspertarstide järeldust, et kaebajal ei esine selliseid töövõime piiranguid, mis annaksid aluse tuvastada töövõime vähenemist. Ekspertarst ja ETK ekspertarst lähtuvad arvamust andes TIS andmetest.
20.ETK ei olnud seotud oma varasema töövõime hindamise otsusega, millega tuvastati kaebajal töövõime vähenemine.
21.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ETK on kaebaja töövõime hindamisel lähtunud asjakohastest asjaoludest ja andmetest. Puuduvad viited sellele, et ETK oleks olulisi andmeid arvestamata jätnud. Seetõttu on otsused ja vaideotsus õiguspärased, puudub alus nende tühistamiseks ning ETK kohustamiseks kaebaja töövõime hindamise taotlust uuesti läbi vaadata.
22.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
23.HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendatakse kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohtu hinnangul on isikuandmete avaldamata jätmine põhjendatud, kuna otsus sisaldab kaebaja tervist puudutavaid andmeid, mille avalikuks tulemist soovib kaebaja eelduslikult vältida. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.