lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-720/8

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 12.04.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-23-720/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.04.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1126
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-720

Määruse kuupäev

12.04.2023

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Mikhail Simtsovi kaebus Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks seoses 23.01.2023, 25.01.2023 ja 26.01.2023 jalutuskäigust ilmajäämisega

Menetlusosalised

Kaebaja – Mikhail Simtsov Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Mikhail Simtsovi kaebus.
2.Jäta Mikhail Simtsovi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus koos määruse tõlkega vene keelde toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1.Mikhail Simtsov esitas 27.01.2023 Viru Vanglale kahjunõude, milles väidab, et 23.01.2023, 25.01.2023 ja 26.01.2023 ei viinud valvur teda jalutama. Vangla alandas kaebaja inimväärikust, mille eest ta nõuab mittevaralise kahju hüvitamist 500 euro ulatuses.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.1.Viru Vangla jättis 24.03.2023. a otsusega nr 6-16/25-2 kahjunõude rahuldamata. M. Simtsov soovis 23.01.2023 ja 25.01.2023, et tema kambri uks jäetaks suletuks, kuna ta soovis magada. Pärast osakonna avamist teavitati S4-osakonda jalutuskäigust nii kambriterminali kaudu kui ka osakonnas viibides valjuhäälselt. Kõik kinnipeetavad, kes avaldasid soovi jalutama minna, läksid jalutama. M. Simtsov hakkas küsima pärast lõunat, et miks teda jalutuskäigust ei teavitatud, ning talle selgitati, et kogu osakonda oli sellest teavitatud ning ta ise soovis magada ja kambri ukse sulgemist. Täiendavalt on inspektor-kontaktisik Sandra Bork 07.02.2023 selgitanud, et 23.01.2023, 25.01.2023 ja 26.01.2023 on fikseeritud kinnipeetavale vanglaametnike poolt jalutuskäigule mineku võimaluse pakkumine, kuid kinnipeetav keeldus sellest. Seega võimaldati M. Simtsovile jalutuskäigule minemist, kuid ta ei kasutanud võimalusi. Kuigi kinnipeetavatel on vangistusseaduse (VangS) § 55 lg-st 2 tulenev õigus värskes õhus viibimisele, ei tulene nimetatud sättest kinnipeetavatele õigust nõuda

3-23-720 jalutuskäike endale sobival ajal. Eelkõige on jalutuskäigud korraldatud vastavalt üksuse töökorraldusele ning juhul, kui kinnipeetavale ei sobi talle võimaldatud ajad, siis on tal õigus jalutuskäigust keelduda. Vangla tegevus on olnud õiguspärane VangS § 55 lg 2 tähenduses ning kinnipeetavat on koheldud inimväärikust austavalt VangS § 41 lg 1 tähenduses.

2.M. Simtsov esitas 30.03.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada Viru Vanglat hüvitama tekitatud moraalne kahju summas 500 eurot. Kaebaja vaidlustab Viru Vangla 24.03.2023. a otsust nr 6-16/25-2. Vaatamata kaebaja soovile ei saanud ta 23.01.2023, 25.01.2023 ja 26.01.2023 minna jalutuskäigule. Pärast hommikust kontrollimist viibis kaebaja kambris nr S415 omal soovil suletuna, kuid hommikuse kontrollimise ajal kaebaja ei öelnud valvurile, et ta keeldub jalutuskäigust. Valvur teavitas jalutuskäigust kambri terminali kaudu ajavahemikus kella 8.30–9.40 (umbes), kuid kaebaja kambriust ei avatud. Järelikult ei lasknud valvur kaebajat jalutuskäigule. Kaebaja ei saa ise välja. Pärast jalutuskäigu väljakuulutamist helistas kaebaja terminali kaudu valvurile, kuid keegi ei vastanud. Valvur ei saanud kaebajalt küsimata teada, kas kaebaja tahab jalutada. Kõigil kolmel päeval pöördus kaebaja antud probleemi osas ametnike poole lõuna ajal kell 12, kui valvurid avasid kambri ukseluugi toidujagamisel. Vanglal oli terve päev, et lubada kaebajal minna jalutama, kuid seda talle ei võimaldatud. Vangla jätab süstemaatiliselt kaebajat jalutuskäikudest ilma. Ühes kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.

KOHTU SEISUKOHT

3.Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kohtule esitatud avaldusi ning lähtub nende lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus selgitab, et vangla 24.03.2023. a otsus kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta ei ole haldusakt, mille tühistamist saaks kohtumenetluses nõuda. Kuivõrd kaebaja soov on saada vanglalt hüvitist, on kohane nõue praegusel juhul hüvitamisnõue HKMS § 37 lg 2 p 4 järgi. Arvestades eelnevat, tõlgendab kohus kaebust selliselt, et kaebaja nõuab Viru Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses väärikuse alandamisega põhjendusel, et kaebaja ei saanud 23.01.2023, 25.01.2023 ja 26.01.2023 jalutada üks tund värskes õhus.
4.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
5.Kaebaja nõuab kahju hüvitamist 500 euro ulatuses. Seega ei ületa kaebaja nõutava varalise hüve väärtus 1000 eurot ning kaebaja õiguste riivet saab juba rahalise nõude suurust arvestades pidada väheintensiivseks. Kohtu hinnangul saab analoogia korras lähtuda HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Sätte kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Samas ei saaks ka suurema hüvitise nõudmisel kaebaja õiguste riivet pidada intensiivseks. Kohus tõdeb, et jalutuskäigust ilmajäämine kolmel päeval võis kaebaja jaoks olla ebameeldiv, kuid arvestades, et tegemist oli lühiajalise riivega ja sisuliselt jättis kaebaja ise jalutuskäigul osalemise võimaluse kasutamata, siis ei ole tegemist sedavõrd ülemäärase ebamugavusega, mida saaks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks.
6.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1 ja § 9 lg-st 1 tulenevalt eeldab avalik-õiguslikus suhtes tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine kahju tekkimist, samuti avaliku võimu kandja tegevuse õigusvastasust. Kohtu hinnangul ei saa pidada eelnimetatud eeldusi suure tõenäosusega antud juhul täidetuks ning kaebuse rahuldamise tõenäosus on seetõttu vähene.
7.VangS § 55 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei käinud

3-23-720 23.01.2023, 25.01.2023 ega 26.01.2023 jalutuskäigul. Samas nähtub Viru Vangla 24.03.2023. a otsusest ning ka kaebusest, et kaebaja soovis jääda pärast hommikust loendust suletud kambrisse. Sellest tulenevalt ei saa kohtu arvates vanglale ette heita seda, et ametnik pärast hommikust loendust ja osakonna kinnipeetavate teavitamist jalutuskäigule minemisest veel kord eraldi kaebajalt ei küsinud, kas viimane soovib jalutama minna, kui kaebaja oli juba varasemalt avaldanud soovi jääda suletud kambrisse. Kaebaja väide, et vanglal oli aega terve päev, et korraldada tema jalutama minemine pärast hommikusest jalutuskäigust ilmajäämist, ei ole asjakohane, kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus jalutuskäigu korraldamiseks kindlal ajal. Kohus leiab, et kui kaebajal oli juba 23.01.2023 olukord, kus ta jäi jalutuskäigust ilma seetõttu, et soovis jääda enda kambrisse, pidi ta eeldama, et kui ta avaldab ka mõnel teisel päeval soovi jääda kambrisse, võib ta uuesti jalutuskäigust ilma jääda. Eeltoodu pinnalt ei saa vangla tegevust seoses kaebaja 23.01.2023, 25.01.2023 ja 26.01.2023 jalutuskäigust ilmajäämisega pidada õigusvastaseks.

8.Kohtu hinnangul ei saa olla kaebaja õiguste riive kaebuses kirjeldatud asjaoludel ka sedavõrd intensiivne, et see tooks kaasa kaebajale mittevaralise kahju rahalise hüvitamise. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste intensiivsete riivete korral (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.06.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). Käesoleval juhul ei ilmne, et vangla tegevusega oleks oluliselt riivatud mõnd RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud põhiõigust, sh et oleks süüliselt alandatud kaebaja väärikust. Kohus ei pea seega kaebaja kahju hüvitamise nõude rahuldamist tõenäoliseks.
9.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus M. Simtsovi kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium