lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-22-2728/9

Rahvastik › Välismaalased

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 10.04.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-22-2728/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Välismaalased
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
10.04.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2355
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. aprill 2023. a, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2728

Haldusasi

Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27.12.2022 otsuse nr 15.3-3.2/958-1 tühistamiseks ja tähtajalise elamisloa andmiseks kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja Mae Küttik Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Kristiina-Marita Alliksoo

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 10.05.2023 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X sündis yyyy Valgevenes ja on Venemaa Föderatsiooni (VF) kodanik (dtl 41). Xile oli viimati väljastatud Eesti pikaajaline D-viisa kehtivusega 28.01.2022 kuni 31.12.2022 (dtl 42). Xile on antud lühiajaline C-viisa kehtivusajaga 21.12.2019 kuni 17.07.2024 (dtl 37). X esitas 15.09.2022 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) tähtajalise elamisloa taotluse (dtl 27 jj; tõlge dtl-d 167-168, 165) välismaalaste seaduse (VMS) § 118 p 9 alusel püsivalt Eestisse elama asumiseks. PPA keeldus 27.12.2022 otsusega nr 15.3-3.2/958-1 (dtl 159 jj) kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 123 p-de 2 ja 3 alusel. Otsuse põhjendused:

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
1.Taotleja on Eestis viibinud lühiajaliselt ainult viisa alusel, seetõttu ei ole taotlejal elamisloa saamiseks täidetud VMS § 2102 lg 1 p-s 1 sätestatud tingimus.
2.Taotleja ja taotleja tütar olid tütre ja tütre abikaasa terviseprobleemidest alati teadlikud, seega pidid arvestama võimalike erisustega tütre elus, kui tütar kolib Eestisse ja taotleja jääb VF-i elama. Taotleja saab tütart toetada moraalselt ja rahaliselt VF-is. Taotleja tütar ja tütre abikaasa on teo- ja õigusvõimelised, saavad igapäeva eluga hakkama. Tütar ja tema abikaasa saavad aidata taotleja liikumisraskustega õde majapidamistööde tegemisel. Taotleja õe elukorraldus näitab, et ta saab eluga iseseisvalt hakkama. Tütrel, tema abikaasal ja taotleja õel on vajaduse tekkimisel 1(5)

võimalus pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole. Kuna tütar ja tema abikaasa on VF-i kodanikud, on neil võimalus asuda taotlejaga elama VF-i.

3.Enne elamisloa positiivse otsuse saamist ei saa välismaalane eeldada, et talle antakse Eesti elamisluba ja ta saab püsivalt Eestisse elama asuda. Taotleja pidi kodakondsusjärgses riigis eluruumide müügil sellega arvestama.
4.Taotlejale VMS § 2103 alusel elamisloa andmine ei ole põhjendatud. Taotleja Eestist lahkuma kohustamine ei ole talle ilmselgelt koormav. Taotlejal on võimalik otsida endale uus eluruum. Elamisloa andmisest keeldumisega ei rikuta taotleja põhiõigust perekonnaelule. VMS-i tähenduses moodustavad perekonna abikaasa ja nende alaealised lapsed. Taotleja on lahutatud ja tal ei ole alaealisi lapsi.
2.X esitas 30.12.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 27.12.2022 otsuse nr 15.3-3.2/958-1 tühistamiseks ja tähtajalise elamisloa andmiseks kohustamiseks. Kaebuse põhjendused:
1.Materiaalõiguslikult ei olnud kaebajal tähtajalise elamisloa taotluse esitamise momendiks täidetud VMS § 2101 sätestatud tingimused: kaebaja ei ole varasemalt Eesti Vabariigi elamisluba omanud ning on Eestis viibinud viisa alusel. Eestis legaalseks viibimiseks tähtajalise elamisloa erandina saamise soovi põhjendamiseks lisas kaebaja tähtajalise elamisloa taotlusele arvukalt tõendeid erakorraliste asjaolude olemasolu ja Eestis viibimise legaliseerimiseks tema tungiva soovi ja vajaduse kohta. Humaansetest kaalutlustest lähtuvalt oleks vastustaja võinud esitada taotluse kaebajale tähtajalise elamisloa andmiseks erandina.
2.PPA ei ole võtnud arvesse kaebaja ega tema perekonnaliikmete õigusi, vabadusi ja huvisid. Kaebaja esitas taotluse elamisloa saamiseks perekonnaga ühinemise eesmärgil. Kaebaja soovis asuda Eestis tööle ja vormistada Eestis pension, mille kaebaja on varem Eestis elades välja teeninud. Samuti soovis kaebaja omandada Eestis elamispinda ning jagada seda tütrega, ühtlasi pakkuda tütrele toetust.
3.Kaebajale tähtajalise elamisloa andmine ei kahjustaks ühtegi teist isikut.
4.Kaebajal pole kohta, kuhu ta saaks tagasi pöörduda.
3.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
1.PPA-l lähtus taotlust menetledes taotluses märgitud tähtajalise elamisloa taotlemise alusest ja aluse kohta VMS-is sätestatud tingimustest ning eesmärgist. Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa andmise eesmärk on võimaldada Eestisse elama jääda välismaalasel, kes on Eestisse elama asunud tähtajalise elamisloa alusel. Kaebaja ei ole Eestis elamiseks tähtajalist elamisluba kunagi omanud. Kaebaja on Eestis viibinud D-viisa alusel 2022. a jaanuarist. Pikaajalise viisa alusel Eestis viibimise näol on tegemist ajutise Eestis viibimisega. PPA ei ole algatanud VMS § 2103 alusel elamisloa andmise menetlust, vaid viis menetluse läbi kaebaja poolt taotletud alusel. Vaidlustatud otsuses käsitles vastustaja üksnes seda, kas nimetatud alusel erandina tähtajalise elamisloa andmine võiks olla põhjendatud. Haldusmenetluse käigus kaebaja toodud põhjendustest lähtudes ei olnud põhjendatud algatada tähtajalise elamisloa menetlus VMS § 2103 alusel.
2.Välismaalasel puudub põhiõigus elada ja töötada riigis, mille kodanik ta ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Kaebaja on taotlenud elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja ei vasta püsivalt Eestisse elama asumise üldistele tingimustele (VMS § 2101 ja 2102). Kaebaja selgituse kohaselt oli ta eesmärgiks saada elamisluba VMS § 2103 alusel – erand püsivalt Eestisse elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa andmise eesmärgist ja tingimustest, mille lõige 1 sätestab: 2(5)

Erandina käesoleva seaduse §-s 2101 sätestatud eesmärgist võib erakorralistel asjaoludel välismaalasele anda tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks, kui välismaalane viibib Eestis ning välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise või Eestist lahkuma kohustamise menetluste käigus on ilmnenud, et välismaalase Eestist lahkuma kohustamine oleks talle ilmselgelt liiga koormav, välismaalasel puudub võimalus saada Eestis elamisluba muul alusel ning ta ei kujuta ohtu avaliku korrale ja riigi julgeolekule. Seega on erandina püsivalt Eestisse elama asumise tingimuseks: - erakorralised asjaolud; - välismaalase Eestist lahkuma kohustamine oleks talle ilmselgelt liiga koormav; - välismaalasel puudub võimalus saada Eestis elamisluba muul alusel ning; - ta ei kujuta ohtu avaliku korrale ja riigi julgeolekule Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kaebajal puudub võimalus saada Eestis elamisluba muul alusel ning kaebaja ei kujuta ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Poolte vahel on vaidlus erakorraliste asjaolude üle ning selle üle, kas kaebaja Eestist lahkuma kohustamine oleks talle ilmselgelt liiga koormav.

5.Kohus peab vajalikuks välja tuua ka seadusandja eesmärgi normi kehtestamisel (Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 81

SE1):

- Muudatusettepanekute tabelis on selgitatud järgmist: Punktides 4 – 11 tehtavad muudatused on tingitud praktikas ilmnenud vajadusest luua võimalus Eestis elamisloa saamiseks isikutele, kes ei vasta kehtiva VMSi või VRKSi alusel elamisloa andmise tingimustele, kuid esinevad humaansed kaalutlused elamisloa andmiseks ning elamisloa andmisest keeldumine ja isiku riigist lahkuma kohustamine on ebamõistlikult koormav või võimatu. Seetõttu nähakse VMS-is ette võimalus anda välismaalasele erandina tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks, kui välismaalase Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestis töötamise ja Eestist lahkuma kohustamise menetluste käigus on ilmnenud, et välismaalase Eestisse mittelubamine või Eestist lahkuma kohustamine oleks talle ilmselgelt liiga koormav, välismaalasel puudub võimalus saada Eestis elamisluba muul alusel, välismaalase Eestis elamine on kooskõlas avalike huvidega ning välismaalane ei kujuta ohtu avaliku korrale ja riigi julgeolekule. Nimetatud alusel elamisloa andmine on erandlik ning samuti ei ole isikul võimalik luba ise taotleda, vaid isik saab Politsei-ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) poolt läbiviidava muu menetluse käigus välja tuua asjaolud, miks ta siiski Eesti elamisluba vajab. See aitab ära hoida vastaval alusel elamisloa väärkasutust. Lisaks, eeltoodud muudatuste tulemusena saab välismaalane ja tema perekonnaliikmed esitada tähtajalise elamisloa taotlused PPA-le. Välismaalase tähtajalist elamisluba võib pikendada, kui elamisloa pikendamise tingimused on täidetud ega esine elamisloa pikendamisest keeldumise alust.

- 09.03.2016 teise lugemise stenogrammist nähtub järgmist: Ken-Marti Vaher: Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab ühte sätet, mis on lisatud välismaalaste seadusesse. See loob täiendava erisuse tähtajalise elamisloa andmisel juhul, kui isik on piisavalt kaua Eestis viibinud jne. Politsei peadirektori loal on võimalik anda teatud alusel isikule suure erandina tähtajaline elamisluba. Kuidas sa hindad selle sätte reaalset rakendamist praktikas, eriti arvestades seda, et seadusandja tahe oli küll selgelt nii töörühmas kui ka komisjonis, et see võib olla üks erandlik säte. Kas sellest võib tekkida isegi lisakoormus politsei peadirektorile? Millistel alustel ta peaks hakkama selliseid otsuseid langetama ja millised võiksid olla pikemaajalised tagajärjed, kui see säte Eesti seadustesse sisse kirjutatakse? Mart Nutt: Aitäh! Igasugune lisatöö on koormus, selles pole kahtlust. Jah, seaduseelnõusse on see sisse kirjutatud n-ö erandite erandina. Varem seda sätet tõesti Eesti seadustes ei olnud, st n-ö humaanseid kaalutlusi elamisloa alusel ei olnud. Ma arvan, et iseenesest ei juhtuks võib-olla midagi, kui seda humaansete kaalutluste sätet seadusse sisse ei viidaks. Siseministeerium leidis siiski, et sellise erandi tegemine on va-

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8911e1fc-ee9d-46eb-bc45-7eddc8be0144

3(5)

jalik isikute puhul, keda mitmesugustel põhjustel ei ole võimalik Eestist välja saata ja kellel tegelikult muud alust elamisloa saamiseks ei ole. Mõnes riigis on sellist sätet kuritarvitatud ja paraku ma arvan, et kui seda sätet hakatakse kuritarvitama, siis on asi kurjast küll. Miks me oleme sisse viinud selle n-ö peadirektori sätte ja vaideõiguse ainult kuni ministrini? Miks mitte anda selle otsuse tegemist ministrile? Vähemasti komisjonis ja ka töörühmas, kus me seda arutasime, tundus politseiameti peadirektor olevat kõige tõhusam filter. Miks mitte minister? Minister on poliitiline isik ja ministrit on poliitiliselt lihtsam mõjutada kui ametnikku. See tähendab, et kui ühiskonnas tekib näiteks mingisugune poliitiline surve anda mõnele isikute rühmale elamisluba, siis ministril on tunduvalt raskem ennast kaitsta kui ametnikul, kes lähtub lihtsalt seadusest. Kui tegemist on erandiga, siis on tegemist erandiga. Samas on see tase viidud piisavalt kõrgele, st PPA peadirektor on sellel tasemel ametiisik, kes peab avalikkusele seletama, miks ta ühe või teise otsuse teeb. Ma arvan, et Eesti ühiskonnas on see piisavalt toimiv filter ja ma ei näe põhjust selle pärast eriti suurt muret tunda. Ma arvan, et tegelikult selle sätte tõttu midagi hullu ei juhtu.

Riigikohus on leidnud, et seda sätet on võimalik kohaldada näiteks siis, kui selgub, et ükski riik ei ole valmis välismaalast vastu võtma (19.04.2021 määruse nr 3-20-1607 p 14).

6.Eeltoodust tulenevalt saab teha järelduse, et erandina püsivalt Eestisse elamisloa andmise eesmärk on välismaalase kaitse ja temaga seotud humanitaarsed asjaolud, kui ta ei saa koduriiki tagasi pöörduda; mitte aga välismaalase pereliikmete õiguste kaitse, kellel on võimalik pöörduda tagasi kodakondsusjärgsesse riiki või saada abi vajadusel Eesti sotsiaalsüsteemilt. Normi tingimuseks on ka see, et välismaalase Eestist lahkuma kohustamine oleks ilmselgelt liiga koormav välismaalasele endale; mitte välismaalase pereliikmetele. Kohus toob analoogia korras välja, et VMS § 150 loeb lähedaseks sugulaseks, kelle juurde on Eestisse võimalik elama asuda, ülenejaid ja alanejaid sugulasi (teatud lisatingimustega), küll aga mitte täisealisi õdesid-vendi; sh ka siis kui neil võib olla tugev perekondlik suhe. Seda regulatsiooni põhjendab ka mh see, et perekonnaseaduse kohaselt puudub õdedel-vendadel vastastikku hooldusja ülalpidamiskohustus. Vastav kohustus, sh hooldamise korraldamise osas on ülenejatel ja alanejatel sugulastel ning nende puudumisel riiklikul ja munitsipaaltasandi sotsiaalhoolekandesüsteemil. Ainuüksi kaebaja vabatahtlik soov oma õe eest isiklikult hoolt kanda ei ole piisav.
7.Ka on kaebaja kirjeldanud oma täisealist tütart, kes võiks vajada Eestis abi. VMS § 150 lg 1 p 3, mida kohus käsitleb analoogia korras, näeb ette sugulase juurde asumise võimaluse siis, kui vanem või vanavanem vajab hoolt ja seda võiks osutada täisealine laps, kes elab Eestis. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses on kohtuasi nr 5-23-62, milles käsitletakse olukorda, kus hooldust vajav vanem elab Eestis ning välismaalasest täisealine laps võiks vajada elamisluba oma vanema hooldamiseks Eestis. Käesoleval juhul ei ole aga tõendatud, et kaebaja täisealine laps vajab hooldust määral, mis õigustaks ka humaansetel kaalutlustel kaebajale elamisloa andmist. Kaebaja on möönnud kaebuses üksnes, et kaebaja laps ja tolle abikaasa on asjaajamises pisut saamatud ja vajavad küsimuste lahendamisel oma inimese toetust. Ka haldusaktis on PPA arvestanud, et kaebaja laps vajab moraalset tuge ja julgustust ning kaebaja planeerib nende tegevusi, abistab ametiasutustega suhtlemisel, riiete ja majapidamistarvete ostmisel. Haldusmenetluse materjalide kohaselt on väljastatud Venemaa Föderatsioonis arstliku komisjoni 20.11.2020 tõend (dtl 70), et kaebaja tütar on invaliid psüühilise haigestumise tõttu ning vajab pidevat hooldust ja järelevalvet, kuid kaebuses kirjeldatu ei vasta sellisele järelevalve vajadusele. Kaebaja tütar viibib Eestis alates 2021. aasta algusest, kuid kaebajal endal oli veel kuni 28.01.2022 lühiajaline viisa, mis tähendab, et ta faktiliselt ei andnud tütrele hooldust ega teostanud ka järelevalvet (dtl 101). Kaebaja tütre teovõime ei ole piiratud, sh oli ta abiellumisvõimeline (vt dtl 166 ja tsiviilasi nr 2-20-12305). Eesti Töötukassa 19.07.2021 otsusest (dtl 73) nähMaterjalid kättesaadavad vastavalt riigikohtus/pohiseaduslikkuse-jarelevalve

nende

saabumisele

veebilehel

https://www.riigikohus.ee/et/menetlus-

4(5)

tub, et tütre abikaasal on küll mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas (piiratud on pikkade vahemaade käimine, treppidel liikumine jne); kuid käelise tegevuse, õppimise, tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise, ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades töövõimet mõjutavaid piiranguid ei ole. Otsuses on ka mööndud, et põhjuseks on vigastuse jääknähud ning arvestades tervisekahjustuse muutlikku iseloomu, on isiku töövõime 2 aasta jooksul raskesti prognoositav. Seega saab psühholoogilist tuge ja nõustamist anda tütrele ka tema abikaasa, kellel sellekohased piirangud puuduvad. Kaebaja poolt kirjeldatu (vt dtl 116 p 3) ei ole selline abi, mis nõuaks tungivalt humanitaarsetel kaalutlustel kaebajale elamisloa andmist. Kaebaja ei väida, et tema tütar vajaks ööpäevaringset hooldust. Juhendust, soovitusi ja ülalpidamist on võimalik anda kaebajal ka kodumaal viibides. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja lapsel on võimalik Venemaa Föderatsiooni kodanikuna asuda Venemaale elama koos kaebajaga. Ka abistab vajadusel kaebaja tütart Eesti sotsiaalsüsteem. Soovi korral on kaebajal võimalik ise pöörata kohaliku omavalitsuse tähelepanu tütre ja õe abivajadusele. Kaebajal on asja materjalidest nähtuvalt jätkuvalt lühiajaline viisa kehtivusega kuni 17.07.2024. Seega on kaebajal keerukamate asjatoimetuste vajaduse korral võimalik kavandada oma Eestis viibimist nii, et ta saaks vajalikul hetkel anda tütrele tuge (90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul). Kaebaja ei ole tõendanud, et kaebaja tütar vajaks sellist hoolt ja abi igapäevastes tegevustes, mida Eesti sotsiaalsüsteem ei taga ja mis on võimalik üksnes igapäevaselt Eestis viibides. Kohus selgitab ka, et kontrollib PPA 27.12.2022 otsuse õiguspärasust selle andmise aja seisuga, mistõttu hiljem muutunud või tekkinud asjaolud (kaebaja õe haigestumine) ei oma haldusakti õiguspärasuse kontrollimisel tähtsust. Nagu kohus ka 21.03.2023 määruses selgitas – kui kaebaja soovib taotleda elamisluba uuel alusel, võib olla kaebajal otstarbekas eelnevalt pöörduda PPA migratsiooninõustajate poole3.

8.Kaebajal kui välismaalasel puudub põhiõigus Eestisse saabumisel, siin viibimisel või töötamisel. Asjaolu, et kaebaja on katkestanud oma koduriigiga kõik suhted ja müünud maha oma vara (kaebuse lk 1), ei kohusta Eesti Vabariiki tagama kaebajale Eestis elamise ja töötamise võimalust. Olukorras, kus kaebajal on viisa, mis on Eestis lühiajalise viibimise alus, pidi kaebaja igal ajal arvestama sellega, et talle ei pruugita viibimisalust pikendada ega muul alusel viibimisalust anda.
9.Nagu kohus eelnevalt seletas, on konkreetse normi korral täitevvõimu kaalutlusõigus väga lai, mis tähendab, et kohtulik sekkumisruum on piiratud. Eesti Vabariigil on suveräänne õigus sätestamaks, millistel välismaalastel millistel tingimustel viibida lubatakse. Ka kohtul tuleb austada seadusandliku ja täitevvõimu otsustusruumi, kui välismaalasel puudub vastupidine subjektiivne õigus Eestis viibimiseks. Kohtule ei nähtu ilmseid kaalutlusvigu ega asjaolusid, mis oleksid pidanud tingima teistsuguse kaalutlusotsuse tegemise.
10.Kohus jätab kokkuvõttes kaebuse rahuldamata ja HKMS § 108 lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin

https://www.politsei.ee/et/migratsiooninoustajad

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja