Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Maili Lokk, Tiina Pappel 04.04.2023, Tartu 3-23-304 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Tartu Halduskohtu 14.02.2023. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet Puudutatud isik/määruskaebuse esitaja X Esindaja v.adv.abi Merili Laansoo
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde Politsei- ja Piirivalveameti 29.03.2023. vastuse lisa 1-l lehel.
2.Jätta rahuldamata X taotlus haldusasja läbivaatamiseks kohtuistungil tõlgi osavõtul.
3.Jätta rahuldamata X taotlus anda menetlusabi tõlgikulude kandmiseks.
4.Jätta rahuldamata X taotlus tõendite kogumiseks.
5.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.02.2023. a määrus muutmata.
6.Asendada arvutivõrgus avaldatavas ringkonnakohtu määruses X nimi tähemärgiga.
Määruse resolutsiooni p-de 3 ja 5 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Võru maakonnas Setomaa vallas Vastseliina-Meremäe-Kliima maantee 10. kilomeetril peatati 13.02.2023 kl 10.20 kontrolliks tee ääres kõndinud X, kes esitas Piusa kordonis viibimise ajal kl 13.25 rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik peeti 48 tunniks kinni.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 14.02.2023 Tartu Halduskohtule taotluse anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 2 kuuks, kuna esinevad välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud alused. Taotluse põhjendused:
Puudutatud isik saabus Eestisse ebaseaduslikult. Isiku sõnul ei teinud ta midagi selleks, et saabuda Eesti Vabariigi territooriumile seaduslikult. Isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isik selgitas, et tabamisel rääkis ta autost ja Saksamaa dokumentidest (esitas valeandmeid), et eksitada politseiametnikke ja kasutada võimalust põgenemiseks. Isiku käitumine kinnitab põgenemise ohtu. Väljaselgitamist vajab, kuidas ja mis põhjustel isik Eestisse saabus. Ainuüksi esmastel menetlustoimingutel antud selgitustele tuginedes ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks. Võib eeldada, et isiku eesmärk ei olnud tulla Eestisse ja taotleda siin rahvusvahelist kaitset. Eestis ega teistes Schengeni liikmesriikides tal sugulasi ei ole, aga Saksamaal on suur Türgi kogukond, kuhu ta soovib jõuda. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse mitu tundi peale ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna kinnipidamist. Alust on arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ja võib lahkuda soovitud riiki.
3.Puudutatud isik selgitas kohtuistungil, et ta esitas valeandmeid politseiametnikega esmalt kohtudes, sest pidas neid sõjaväelasteks ning ta helistas ise politseisse. Isik valis Eesti kaudu Saksamaale liikumise variandi, kuna kaardi järgi oli see talle Rostovis viibides lähim piir ja piiriületus tundus lihtne.
4.Tartu Halduskohus tegi 14.02.2023 määruse, mille resolutsioonis otsustas PPA taotluse rahuldada ning anda loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 14.04.2023 (k.a). 14.02.2023 tegi halduskohus täiendavalt kirjeldava ja põhjendava osaga määruse. Määruse põhjendused: 1) Rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on vajalik välja selgitada täiendavalt asjaolusid, s.h kaitse vajaduse kohta. Isiku selgitustest jääb selgusetuks, millest võiks tuleneda tema vajadus saada rahvusvahelist kaitset. Isik on välja toonud riigis üldisemad probleemid (seadusetus, töötus, madal palgatase). Näited politseivägivallast ei ole tõendatud. Isik ei ole väitnud tagakiusu poliitilistel või muudel sarnastel põhjustel. Väljaselgitamist vajavateks asjaoludeks võivad olla ka Eestisse saabumise tegelikud motiivid ja asjaolud. Märkimisväärne ebaselgus isiku rahvusvahelise kaitse taotluse asjaoludega seoses viitab VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise põhjendatusele. 2) Isik esitas 13.02.2023 politseiametnikele valeandmed kodakondsuse ja Eestis viibimise õigusliku aluse kohta. Veenev ei ole istungil antud selgitus, et isik andis eksitavat teavet politseinikega kohtudes, sest pidas neid sõjaväelasteks. Isik korduvalt väljendas soovi jõuda Saksamaale ega eitanud seda tahet ka istungil. Tegemist ei ole olukorraga, kus isik oleks riiki sisenedes kohe ametivõimudega rahvusvahelise kaitse taotlemise eesmärgil ühendust võtnud (vrdl RKHKm 15.04.2021, 3-20-2119, p 18 ja seal viidatud praktika), vaid ta esitas taotluse tunde hiljem pärast tema kinnipidamist väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel. Põhjendatud on PPA kahtlus, et vabaduses viibides võib isik Eestist lahkuda ega ole edasiseks menetluseks, s.h rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks kättesaadav. 3) Ei esine VRKS § 361 lg 2 p-s 5 sätestatud alust. 4) Puudub veendumus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed täidaks X puhul eesmärki samaväärselt kinnipidamisega. Isik on väljendanud soovi jõuda Saksamaale. Tal ei ole perekondlikke vms sidemeid ega elupaika Eestis. Olukorras, kus isik pidas võimalikuks ebaseaduslikku piiriületust, ei saa tõhusaks abinõuks olla dokumendi hoiulevõtt. Ilmnenud ei ole asjaolusid, mis annaksid alust pidada isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Puudutatud isik esitas 28.02.2023 Tartu Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 14.03.2023. a määrusega puudutatud isiku riigi õigusabi taotluse ja määras talle riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses.
6.Puudutatud isik esitas 21.03.2023 riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles ta palub rahuldada tõendite – ametnike rinnakaamera jäädvustused – kogumise taotlus; tühistada Tartu Halduskohtu 14.02.2023. a määrus ja teha uus lahend, millega jätta rahuldamata PPA taotlus ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest; vaadata asi läbi kohtuistungil, kuhu kutsuda tõlk ning vabastada ta menetlusabi jätkuvuse põhimõttest lähtuvalt tõlgiga seotud kuludest. Määruskaebuse põhjendused: 1) PPA ega kohus ei sisustanud, milles seisneb vajalike toimingute tegemine. Mitte igasugune asjaolude väljaselgitamise vajadus ei tähenda kinnipidamise vajalikkust põgenemisohu tingimustes. Asjaolude väljaselgitamiseks ei ole vaja isikut kinni pidada. 2) Isik ei andnud ütlusi, et soovib põgeneda Saksamaale. PPA sisustas põgenemisohtu lisaks ebaseadusliku välispiiri ületamise ja seadusliku aluseta Eestis viibimisega (VSS § 68 p 8). Kohus seda ei analüüsinud. Isik ületas piiri ebaseaduslikult, kuid see ei ole piisav põgenemisohu jaatamiseks. Isiku eesmärgiks oli lahkuda Aserbaidžaanist. Isik andis enda kohta õiged andmed. PPA andmed ei ole täpsed, kuna puudus tõlk. Isik sai tõlgi vahendusel suhelda alles 13.02.2023 ca kl 14.45. Seetõttu on asjakohatu PPA avaldusele lisatud seletuskiri. 3) Analüüsitud ei ole kõiki leebemaid järelevalvemeetmeid (nt ilmumine PPA-sse registreerimisele, majutuskeskuses viibimine). Kohaldada saab ilmumist PPA-sse kindlatel aegadel, elamist määratud kohas. Isik on valmis andma rahasumma hoiule vms. Peale kinnipidamiskeskusesse paigutamist selgus, et tema isal on Eestis tuttavaid, kelle juures ta saab viibida. Isiku näol on tegemist profisportlasega (maadleja) ja sportimisvõimalusteta kinnipidamine omab tema jaoks eriti kahjulikku tagajärge.
7.PPA palub 29.03.2023. a vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Saksamaa passi olemasolu väitmine oli valeandmete esitamine. Ühtlasi selgitas isik nii PPA ametnikele kui ka kohtus valeandmete esitamise põhjust, mida ei ole siiani eitanud. Isiku ütlustest seletuskirjas nähtub, et ta lootis auto jutuga ametnikud ära petta ning jõuda omal käel Saksamaale. Ka tõi isik rahvusvahelise kaitse taotlusel reisi eesmärgi ja tegeliku sihtkohana välja Saksamaa. Isik ei eitanud seda tahet ka kohtuistungil. 2) Isik suhtles PPA ametnikega inglise keeles. Inglise keeles suhtlemise oskus nähtub ka majutusasutuse perenaise seletuskirjast. Pahatahtlik on väide PPA taotluse lisa nr 7 seletuskirja kohta. Dokument on koostatud ja isikule tõlgitud tõlki kasutades. 3) Isiku osas ei saa põgenemisohu tõttu leebemaid järelevalvemeetmeid kohaldada. Rahasumma hoiule võtmist ei näe VRKS järelevalvemeetmena ette.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebuse esitaja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, kuhu palub kutsuda ka tõlgi. Ringkonnakohus ei pea taotlust põhjendatuks. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 210 lg-st 4 lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. HKMS § 265 lg 5 lause 2 järgi ei ole haldustoiminguks loa andmise määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamiseks vaja korraldada kohtuistungit isegi siis, kui see oli nõutav loa andmise otsustamisel. Määruskaebus on võimalik lahendada toimiku materjalide pinnalt, mistõttu puudub vajadus korraldada istung täiendavate asjaolude väljaselgitamiseks. Määruskaebuse esitajal oli võimalik osaleda kohtuistungil halduskohtus ja esitada seal tõlgi vahendusel oma seisukohti suuliselt. Eeltoodut
arvestades jätab ringkonnakohus rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse haldusasja läbivaatamiseks kohtuistungil tõlgi osavõtul.
9.Määruskaebuse esitaja palub ta vabastada menetlusabi jätkuvuse põhimõttest lähtuvalt tõlgiga seotud kuludest, jättes need riigi kanda. HKMS § 82 lg 3 lause 2 kohaselt tõlkimise kulud kannab menetlusosaline. Kui isikul ei ole raha tõlgikulude eest tasumiseks, tuleb tal HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel taotleda menetlusabi tõlgikulude hüvitamiseks. HKMS § 110 lg 1 p-s 1 toodud loetelus kvalifitseerib tõlgikulu „muu kohtukulu“ alla (RKHKm 22.09.2015, 3-3-1-40-15, p 15). Eeltoodut arvestades käsitleb ringkonnakohus määruskaebuse esitaja eelmärgitud taotlust menetlusabi taotlusena tõlgikulude kandmiseks. Kuna ringkonnakohus ei korralda käesolevas haldusasjas kohtuistungit tõlgi osavõtul, siis jätab ringkonnakohus rahuldamata määruskaebuse esitaja taotluse anda menetlusabi tõlgikulude kandmiseks.
10.Määruskaebuse esitaja palub rahuldada tõendite – ametnike rinnakaamera jäädvustused – kogumise taotlus. PPA teatas 29.03.2023. a vastuses määruskaebusele, et PPA-l ei ole võimalik esitada vormikaamera salvestust, sest salvestised on kustunud. Eeltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtul võimalik määruskaebuse esitaja taotluses nimetatud tõendeid koguda. Sellest tingituna jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotluse täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata.
11.PPA esitas 29.03.2023. a vastuse lisana Kirsi Talo Kodumajutuse perenaise 14.02.2023. a seletuse. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kuna eeltoodud seletus seondub määruskaebuse esitajaga, siis võtab ringkonnakohus selle haldusasja materjalide juurde.
12.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohus on 14.02.2023. a määruses piisaval määral põhjendanud, miks PPA taotluses nimetatud isiku kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud alusel, mille kohaselt on lubatud rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et puudutatud isik saabus Eestisse ebaseaduslikult, millele halduskohus määruses (põhjenduste p 12) selgelt viitas. Ka määruskaebuses märgib puudutatud isik, et ta ületas piiri ebaseaduslikult. Eeltoodut arvestades on sisutu määruskaebuses toodud etteheide, et kohus seda asjaolu ei analüüsinud. Ka PPA viitas halduskohtule esitatud 14.02.2023. a taotluses VSS § 68 p-le 8, mille kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust Eestis viibida.
14.Ühtlasi leidis halduskohus määruses (põhjenduste p-d 9-10) PPA-ga nõustudes, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on vajalik välja selgitada täiendavalt asjaolusid, s.h rahvusvahelise kaitse kohta. VRKS § 11 lg 2 p 2 kohaselt on rahvusvahelise kaitse taotleja kohustatud igakülgselt kaasa aitama rahvusvahelise kaitse taotlemise asjaolude selgitamisele, s.h andma toimingut sooritavatele valitsusasutustele suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi. Kohtupraktikas on sedastatud, et asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks vabaduse võtmiseks. Küll võib see olla aluseks koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (RKHKm 30.01.2018, 3-17-792, p-d 18.1
ja 18.2 ning seal viidatud kohtupraktika). Halduskohtu hinnangul jääb isiku selgitustest selgusetuks, millest võiks tuleneda tema tegelik vajadus saada rahvusvahelist kaitset, kui ta on välja toonud üksnes üldisemad probleemid riigis (seadusetus, töötus, madal palgatase), ning näiteid politseivägivallast ei ole millegagi tõendanud. Ka märkis halduskohus, et välja selgitamist vajavateks asjaoludeks võivad olla Eestisse saabumise tegelikud motiivid ja asjaolud. Eeltoodust nähtub selgelt, milles seisneb vajalike toimingute tegemine. Määruskaebuse esitaja vastupidine väide on põhjendamatu. Samas ei ole puudutatud isik ka määruskaebuses eelmainitud asjaolusid täpsustatud. Ringkonnakohtu hinnangul on PPA-l vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks selgitada täiendavalt asjaolusid, s.h rahvusvahelise kaitse vajadust puudutavaid asjaolusid. Asjaolude täpsustamine eeldab isiku kättesaadavust. Ebaselgus isiku rahvusvahelise kaitse taotluse asjaoludega seoses viitab VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaldamise põhjendatusele.
15.Määruskaebuse esitaja arvates ei ole kohus nõuetekohaselt tuvastanud, et väidetav põgenemisoht on piisavalt suur, et piirata tema vabadust. Kohtupraktikas on sedastatud, et esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamise taotluse ja antud loa puhul kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded ei saa olla alati nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul, sest esmakordsel loa taotlemisel tuleb sageli tegutseda kasutades piiratud aega ning vallates piiratud, puudulikku ja kontrollimata informatsiooni. Tegemist on prognoosotsusega – seda nii kinnipidamise võimaliku kestuse kui ka isikust lähtuvate ohtude osas, kui viimasega põhjendatakse kinnipidamist (RKHKm 29.01.2015, 3-3-1-52-14, p 14). Seega põgenemisohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega, mille aluseks on nii objektiivsed asjaolud kui ka menetleva asutuse subjektiivne hinnang. Halduskohus põhjendas määruses (põhjenduste p 10), miks ta nõustub PPA-ga, et puudutatud isikuga seotud asjaolud kogumis kinnitavad, et tema puhul esineb põgenemisoht. Määruskaebuse väited ei anna alust põgenemise ohtu ümber hinnata. Seega on isiku kinnipidamine õiguspärane.
16.Määruskaebuse esitaja väitel on PPA taotlusele lisatud seletuskiri asjakohatu, sest isik sai tõlgi vahendusel suhelda 13.02.2023 ca kl 14.45, kuid dokumendi on koostanud ja ilmselt tõlkinud K.-R. Ülejõe, kes suhtles isikuga keeles, mida ta ei valda. PPA 14.02.2023. a taotluse lisana nr 7 esitatud seletuskiri (dtl 41) on PPA kinnitusel (vastus määruskaebusele, lk 3 viimane lõik) koostatud ja isikule tõlgitud tõlki kasutades. Isiku kinnipidamise protokollist (dtl 36-38) nähtuvalt oli kaasatud türgi keele tõlk H. Reidak. PPA taotluse lisana nr 11 (dtl 11-20) esitatud digiallkirja kinnituslehtede hulgas on olemas eelnimetatud seletuskirja allkirjastamise kohta tõlgi H. Reidaki digiallkirja kinnitusleht (dtl 14). Seletuskirja lõpus on ka märge „Seletus on kirja pandud minu sõnade kohaselt, mulle tõlgitud ja arusaadav“. Puudutatud isik on seletuskirja allkirjastanud. Eeltoodust järeldub, et seletuskirjas kirjapandu on puudutatud isikule türgi keele tõlgi H. Reidaki poolt tõlgitud.
17.Kohtupraktikas on sedastatud, et põgenemise ohu tuvastamisel ei suuda põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusesse paigutamine ning VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine. Põgenemise ohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne VRKS § 361 mõttes (RKHKm 29.01.2015, 3-3-1-52-14, p 18). Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja kinnipidamine ja tema paigutamine kinnipidamiskeskusesse käesolevas asjas nii kohane kui ka proportsionaalne meede.
18.Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse esitaja mainitud rahasumma hoiule andmist ei näe VRKS järelevalvemeetmena ette. Ühtlasi on määruskaebuse esitaja üksnes üldsõnaliselt märkinud, et tema isal on Eestis tuttavaid, kelle juures ta saab viibida. Seega ei ole
määruskaebuse esitaja täpsustanud, kus ta saaks Eestis elada, et käia näiteks regulaarselt PPA-s registreerimisel. Lisaks on paljasõnaliseks jäänud määruskaebuse väide, et puudutatud isik on profisportlane (maadleja) või et kinnipidamine omab tema jaoks eriti kahjulikke tagajärgi. Samas võimalus, et määruskaebuse esitaja on profisportlane, ei tähenda, et tema kinnipidamiskeskusesse paigutamine on sellest tingituna välistatud.
19.Kuigi isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse võib isiku õigusi piirata, ei ole käesoleval juhul VRKS § 29 lg-s 1 nimetatud järelevalvemeetmete (elamine kindlaksmääratud kohas; ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele; PPA teavitamine elukohast eemal viibimisest kauem kui 3 päeva; isikut tõendada dokumendi PPA-le hoiule andmine) kohaldamine ilmselt piisav, nagu ka halduskohus määruses põhjendatult leidis. Kinnipidamiskeskusesse paigutamine aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse kestel. Käesolevas asjas esitatud asjaolusid arvestades on isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne abinõu VRKS § 361 mõttes.
20.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.02.2023. a määruse muutmata.
21.Lähtudes VRKS § 13 lg-st 1, mis sätestab, et rahvusvahelise kaitse menetlus ja ajutise kaitse menetlus ei ole avalikud, asendab ringkonnakohus käesolevas määruses selle avaldamisel määruskaebuse esitaja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.