Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-23-304
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis 13.02.2023 kell 10.20 Vastseliina-MeremäeKliima maanteel kõndinud isikut. Asjaolude kontrollimisel selgus, et isiku väited läheduses asuva auto ja Saksamaa passi omamise kohta on valed ning tegemist on Aserbaidžaani kodaniku X-ga (sünd XX.XX.XXXX), kellel puudus seaduslik alus Eestisse sisenemiseks ja siin viibimiseks. Ta peeti 48 tunniks kinni. X esitas kell 13.25 rahvusvahelise kaitse taotluse, mida põhjendas Aserbaidžaanis valitseva seadusetuse ja töötusega. X sõnul soovis ta minna Saksamaale, et otsida seal tööd.
2.PPA esitas Tartu Halduskohtule 14.02.2023 taotluse anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 ning § 362 lg 2 alusel. Tartu Halduskohus rahuldas PPA taotluse 14.02.2023 määrusega nr 3-23-304, leides, et puudutatud isiku puhul esines VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise alus ning kinnipidamine on proportsionaalne. Rahvusvahelise kaitse taotlusega seotud asjaolud ei ole selged ning nende väljaselgitamine võib puudutatud isikust lähtuva põgenemisohu tõttu muutuda võimatuks. Puudutatud isik esitas teda kontrollinud politseiametnikele valeandmeid kodakondsuse ja Eestis viibimise õigusliku aluse kohta. Ta on väljendanud soovi reisida Saksamaale ning tal ei ole Eestiga sidemeid. Tartu Ringkonnakohus jättis 04.04.2023 määrusega X määruskaebuse rahuldamata, nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega. Määruskaebuses välja toodud asjaolud ei anna alust puudutatud isiku kinnipidamiskeskusest vabastamiseks.
3.PPA esitas Tallinna Halduskohtule 06.04.2023 taotluse pikendada X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega nelja kuu võrra VRKS § 362 lg 5 ja § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel. Jätkuv kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Puudutatud isikuga on läbi viidud vestlus, PPA peab tõlkima ja läbi vaatama isiku telefoni, kus väidetavalt on tõendid, ning pidama uue vestluse. Samuti tuleb tutvuda päritoluriigi infoga ja kõrvutada seda puudutatud isiku ütlustega. Puudutatud isik ei pruugi kinnipidamiseta olla menetlustoiminguteks kättesaadav. Põgenemisohule osutavad isikuga seotud asjaolud kogumis: ta ületas piiri ebaseaduslikult 12.02.2023 (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p 8), esitas ametnikele teadlikult valeandmeid, et jätta muljet viibimisaluse olemasolu kohta (VSS § 68 p 2), ta soovis tegelikult minna Saksamaale, kus on suur Türgi kogukond, mille keelt ta valdab. Isik ei otsinud võimalusi rahvusvahelise kaitse taotlemiseks kohe pärast Eestisse saabumist, vaid alles ametivõimudega kokku puutudes mitu tundi pärast seda, kui ta oli riigis ebaseaduslikult viibiva isikuna kinni peetud ning ta oli aru saanud, et ta saadetakse tagasi päritoluriiki või riiki, kust ta saabus. Puudutatud isikul peaks olema teadmised piiri olemusest ja viibimisalustest, sest ta läbis ajateenistuse piirivalves. Neil asjaoludel jaatas põgenemisohtu ka Tartu Ringkonnakohus 04.04.2023 määruses. Põgenemisohu tõttu ei ole muude järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus.
4.Puudutatud isik oli 12.04.2023 istungil seisukohal, et valeandmete esitamisele on antud liiga suur kaal. Ta mõistis ametnikke valesti. Kui selgus, et kinnipidajateks on politseinikud, mitte NATO sõjaväelased, esitas ta õiged andmed. Tõlk kaasati menetlusse alles pärast ütluste andmist. Puudutatud isik on täitnud kaasaaitamiskohustust ja ei ole väitnud, et ta plaanib Eestist lahkuda Saksamaale. Tema isal on Eestis tuttavaid, kelle juures on võimalik peatuda. Puudutatud isik on profisportlane ning kinnipidamiskeskuses viibides ei ole võimalik treenida. Kinnipidamiskeskuses ei anta ka usulistele tõekspidamistele vastavat toitu.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 12.04.2023 määrusega PPA taotluse ning pikendas X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 12.08.2023.
2(7)
3-23-304 Taotluse lahendamisel saab lähtuda Tartu Ringkonnakohtu 04.04.2023 määruse põhjendustest, sest ringkonnakohus hindas halduskohtu määruse õiguspärasuse kõrval ka vabaduse võtmise vajadust määruse tegemise hetkel. Kuna isikule ei ole tehtud lahkumisettekirjutust, ei ole tema kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p-i 5 alusel põhjendatud. PPA on asjakohaselt selgitanud, et puudutatud isik peab olema kättesaadav telefonis olevate tõendite ja päritolumaa info kohta selgituste andmiseks. Põgenemisohu tõttu ei pruugi ta kinnipidamiseta olla PPA-le asjaolude selgitamiseks kättesaadav. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul osutasid põgenemisohule puudutatud isiku üldised väited kaitse vajaduse kohta, valeandmete esitamine ning soov jõuda Saksamaale. Põgenemisohule osutavad need asjaolud kogumis. Puudutatud isik esitas kinnipidamisel valeandmeid ning on öelnud, et ta soovis tegelikult minna Saksamaale. Seletuskiri tõlgiti isikule türgi keelde ning isegi kui seda tehti hiljem, on ta pärast kinnitanud, et seletused on pandud kirja tema sõnade järgi ja talle tõlgitud. Kui isik tegelikult kardaks NATO sõjaväelasi, ei oleks ta Eestist rahvusvahelist kaitset taotlenud ega väljendanud soovi minna Saksamaale, sest mõlemad riigid on NATO liikmed. Politseiametniku vormil on sõna „Politsei“, mis on rahvusvaheline sõna. Isiku väited rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta (seadusetus, ebaõiglus, diktatuur, piinamine) on üldised ning seonduvad pigem poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Esmaste ütluste järgi tahtis puudutatud isik minna Saksamaale ega soovinud taotleda rahvusvahelist kaitset esimeses turvalises riigis. Ta ei võtnud taotluse esitamiseks kohe ametivõimudega ühendust, kuigi oli saabunud Eestisse päev enne kinnipidamist. See loob kahtluse, et tegelikult tal ei ole rahvusvahelise kaitse vajadust. Ebaseaduslikku piiriületust ajendas soov end varjata ja liikuda Eestist edasi, mitte kaitsta enda elu või tervist. Isik on varem elanud või viibinud pikemat aega Türgis ja Venemaal. Põgenemisohu tõttu ei saa leebemaid järelevalvemeetmeid pidada tõhusaks. Jätkuv kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne, sh on isikule kinnipidamiskeskuses tagatud usulistele tõekspidamistele vastav toit ning võimalus sportida. Kui isikul on etteheited kinnipidamiskeskusele, tuleb sellest ametnikke teavitada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.X palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 12.04.2023 määrus ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest. Õige ei olnud lähtuda Tartu Ringkonnakohtu 04.04.2023 määrusest, sest õiguste riive on kinnipidamise tähtaja pikendamisel suurem kui kinnipidamiskeskusesse paigutamisel. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine on erandlik ning kohus peab iga kord hindama, kas esinevad kinnipidamise alused, ning kontrollima, kas menetluse korraldamisel järgitakse vajalikku hoolsust. Isikut ei saa kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p-s 5 nimetatud alusel. Puudutatud isikul ei olnud põhjust majutusasutuses öelda, et ta soovib taotleda rahvusvahelist kaitset. Suulise taotluse esitas isik kolm tundi pärast kinnipidamist ehk esimesel võimalusel. Halduskohus ei ole välja toonud, missugusel õiguslikul alusel on kinnipidamine põhjendatud, ega viidanud õigusnormidele põgenemisohu sisustamisel. Samuti ei ole halduskohus analüüsinud, miks on asjaolude väljaselgitamiseks vajalik isikut kinni pidada, sh ei ole sisuliselt hinnatud leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise võimalikkust. Väljaselgitamist vajavad asjaolud ei eelda isiku pidevat kättesaadavust ja kinnipidamist. Põgenemisohtu ei saa pidada suureks. Halduskohus ei ole kaalunud meetme proportsionaalsust ja arvestanud PPA hoolsusega vajalike toimingute tegemisel. Määruskaebusele oli lisatud taotlus vaadata asi läbi kohtuistungil ning vabastada puudutatud isik menetlusabi jätkuvuse põhimõttest tulenevalt tõlgiga seotud kulude kandmisest.
PPA palus jätta määruskaebus rahuldamata.
3(7)
3-23-304 Puudutatud isiku puhul kohaldub ka VRKS § 361 lg 2 p-s 5 sätestatud kinnipidamise alus, sest ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse mitu tundi pärast ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna kinnipidamist ja selgitusi, et tal on kohustus lahkuda päritoluriiki. Isik ei pöördunud Eestisse saabumisel ametivõimude poole, vaid soovis jõuda Saksamaale (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2023 määrus nr 3-23-87, p 13). Halduskohus on põgenemisohu hindamisel arvestanud kõiki isikuga seotud asjaolusid ning põgenemisohtu põhjendanud. Põgenemisoht on vahepeal ka realiseerunud. Isik põgenes kinnipidamiskeskusest 15.04.2023, kuid PPA-l õnnestus ta järgmisel päeval tabada. Puudutatud isik loobus 24.04.2023 rahvusvahelise kaitse taotlemisest, misjärel lõpetati 25.04.2023 otsusega nr 12302130150-3 tema taotluse menetlemine. Seda otsust ei vaidlustatud. PPA pidas isiku VSS-i alusel 08.05.2023 kinni ja saatis Aserbaidžaani.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab X määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele.
9.Määruskaebuse lahendamist ei takista see, et puudutatud isik loobus 24.04.2023 avaldusega rahvusvahelise kaitse taotlemisest, tema taotluse menetlemine lõpetati PPA 25.04.2023 otsusega nr 12302130150-3 ning isik saadeti 08.05.2023 Eestist välja Aserbaidžaani. Ringkonnakohus saab hinnata, kas puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamine oli põhjendatud Tallinna Halduskohtu 12.04.2023 määruse tegemise ajal ja kuni puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotleja staatuse lõppemiseni (05.05.2023).
10.Ringkonnakohus jätab rahuldamata puudutatud isiku taotluse määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil. HKMS § 210 lg 4 järgi lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea kohtuistungi korraldamise taotlust põhjendatuks. Määruskaebus on võimalik lahendada toimiku materjalide pinnalt. Määruskaebuse väited on õiguslikud, puudutades asjaoludest tehtud õiguslike järelduste õigsust ning halduskohtu põhjenduste piisavust kinnipidamise aluse kohaldamisel. Määruskaebusese esitaja ei ole ka väitnud, et mingid asjaolud on jäänud välja selgitamata, mida on võimalik välja tuua üksnes istungil. Määruskaebuse esitaja on saanud esitada oma vastuväited kirjalikult ja halduskohtu istungil suuliselt. Kirjalik menetlus võimaldab asja kiiremat lahendamist. Põhiõiguse piirang olla oma kohtuasja arutamise juures on seetõttu seaduslik ja proportsionaalne. Kuna istungi korraldamise taotlus ei ole põhjendatud, jääb läbi vaatamata isiku taotlus istungiga seotud tõlkekulude kandmisest vabastamiseks.
11.PPA tugines puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamist taotledes VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 5 ning VSS § 68 p-dele 2 ja 8 ja isikuga seotud asjaolude kogumile. Halduskohus nõustus, et puudutatud isikut võib kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud alusel ning põgenemisohtu saab järeldada isikuga seotud asjaolude kogumist. Halduskohus on põgenemisohu sisustamisel tuginenud VSS § 68 p-dele 2, 6 ja 8. Puudutatud isik eksitas PPA-d viibimisaluse kohta ütlusi andes, viivitas rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega, soovis tegelikult minna Saksamaale ning ületas ebaseaduslikult piiri tegeliku soovita taotleda rahvusvahelist kaitset Eestis. Halduskohus on ka iseseisvalt hinnanud kinnipidamise jätkuvat põhjendatust, tuginemata üksnes Tartu Ringkonnakohtu 04.04.2023 määruse põhjendustele. Puudutatud isiku etteheited on seetõttu alusetud.
12.Halduskohus leidis õigesti, et puudutatud isikut ei saanud kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p-i 5 alusel. Asja materjalidest ei ole võimalik teha järeldust, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi või nurjata tagasisaatmist käsitleva otsuse täideviimist. Talle ei olnud tehtud lahkumisettekirjutust ning ei nähtu, et PPA oleks asunud väljasaatmist ette valmistama. Esialgne kinnipidamine saab toimuda ka riigipiiri seaduse alusel (vt Riigikohtu 15.04.2021 määrus nr 3-20-2119, p 16). 4(7)
3-23-304
13.VRKS § 361 lg 2 p-s 4 sätestatud kinnipidamise aluse eesmärk on tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavate asjaolude selgitamiseks vajalikeks menetlustoiminguteks (nt ärakuulamiseks). Väljaselgitamist vajavad asjaolud seonduvad eelkõige pagulase staatuse aluseks olevate väidete kontrollimisega (nt tagakiusukartust põhistavad asjaolud), mis eeldavad isiklikku osalust ja kättesaadavust. Säte aitab ka ennetada taotleja edasiliikumist teise liikmesriiki eesmärgiga saada paremaid vastuvõtutingimusi. Sarnaselt esmakordse loa andmisega, võib ka kinnipidamise pikendamine toimuda piiratud informatsiooni tingimustes. Kinnipidamise pikendamiseks peab taotletav eesmärk olema isiku õigustest siiski kaalukam. Mida pikaajalisem on kinnipidamine, seda suurem kaal on isiku õigustel. Seepärast tuleb PPA-l kinnipidamise pikendamise taotlemisel selgitada, milliseid toiminguid on vahepeal asjaolude väljaselgitamiseks tehtud, et kohus saaks kontrollida vajaliku hoolsuse ja kinnipidamisaluse kohaldamise tingimuste täitmist. Kuna vajadus teha menetlustoiminguid ei tingi taotleja kinnipidamiskeskusesse paigutamist, peab kinnipidamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et isik võiks kinnipidamiseta Eestist lahkuda või asuda ennast PPA eest varjama, st isikust peab lähtuma põgenemisoht (vt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.1.–18.5 ja seal viidatud kohtupraktika; Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2023 määrus nr 3-22-1649, p 11). VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna käsitatakse VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või loata lahkumist teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (VRKS § 361 lg 21). Põgenemise ohu kindlakstegemiseks peab esinema vältimatult mõni VRKS § 361 lg-s 21 ja VSS §-s 68 nimetatud asjaolu, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb seda asjaolu hinnata kogumis muude isikut ja juhtumit iseloomustavate asjaoludega (Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 19.06.2019 määrus nr 3-19-415, p 16; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13).
14.PPA ei olnud menetluse korraldamisel tegevusetu. Puudutatud isiku esmaste selgituste järgi taotleb ta rahvusvahelist kaitset, sest Aserbaidžaanis valitseb seadusetus, seal on keeruline tööd leida ning ei ole võimalik rahulikult elada (vt isikuandmete ankeet, dtl 22). Rahvusvahelise kaitse menetlus oli PPA taotluse esitamise hetkel pooleli: puudutatud isikuga oli 16.03.2023 viidud läbi esimene intervjuu. PPA väitel olid isiku telefonis tõendid, mis tuli tõlkida ning anda isikule võimalus nende kohta selgitusi anda. Kuna isiku väited rahvusvahelise kaitse vajaduse kohta olid üldised ja kõiki tõendeid polnud jõutud uurida, võis esineda vajadus isikut täiendavalt küsitleda, milleks oli tarvis tagada isiku kättesaadavus. Samuti tuli isiku väiteid kõrvutada pärituoluriigi infoga. Seega võib eeldada, et halduskohtule taotluse esitamise ajaks ei olnud kõiki taotlusega seotud asjaolusid ja väiteid kontrollitud ning vajalik oli saada täpsustavaid seletusi, sh teha menetlustoimingud, mis eeldasid isiku isiklikku osavõttu.
15.PPA ja halduskohus on põgenemisohu hindamisel tuvastanud VSS §-s 68 nimetatud asjaolu, kuid lõpliku hinnangu kujundanud isikuga seotud asjaolude kogumi põhjal. Puudutatud isik on peetud kinni Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu (VSS § 68 p 8). Ta saabus Venemaale 07.02.2023, kuid puuduvad andmed riigist lahkumise kohta. Kinnipidamisel oli tal kaasas Venemaa migratsioonikaart, mis PPA väitel võetakse tavaliselt lahkumisel ära. Puudutatud isik ei ole eitanud ebaseaduslikku piiriületust (isikuandmete ankeet, dtl 22; 16.03.2023 vestluse protokolli p 10, dtl 186). Isiku ütlustest ja käitumisest võib järeldada, et ebaseadusliku piirületuse eesmärk ei olnud soov taotleda rahvusvahelist kaitset Eestis kui esimeses turvalises riigis, vaid liikuda edasi Saksamaale, kuhu isik soovis enda sõnul minna tööd otsima ja kus elab suur Türgi kogukond, mille keelt ta valdab (isikuandmete ankeet, dtl 22; seletuskiri, dtl 41). Ta on ka hiljem väljendanud huvi Saksamaale minemise vastu (16.03.2023 vestluse protokolli p-d 6–7, dtl 185). Enda selgituste järgi tuli isik Eestisse, sest pidas siit teekonda Saksamaale kõige otstarbekamaks ja lihtsamaks (14.02.2023 istungi protokoll 00:22:00, dtl 63; 16.03.2023 vestluse protokolli p 24, dtl 188). Isik valetas teda kontrollinud politseiametnikele, et tal on Saksamaa kodakondsus, sooviga luua nendes ebaõige ettekujutus seadusliku viibimisaluse kohta. Tegemist ei ole siiski VSS § 68 p-s 2 nimetatud asjaoluga, sest 5(7)
3-23-304 isik ei ole neid andmeid esitanud viibimisaluse või dokumendi taotlemisel. Küll iseloomustab see tema käitumist kogumis muude asjaoludega. Väited, et ta esitas valeandmeid, sest arvas ja kartis, et teda kontrollivad NATO sõjaväelased, ei ole veenev. Isik ei ole usutavalt selgitanud, miks ta peaks sõjaväelasi kartma. Kuna ka Saksamaa on NATO liikmesriik ja isik soovis sinna minna, siis ei ole äratuntav, miks tal on hirm Eesti sõjaväelaste ees. Isiku sõnul on ta läbinud ajateenistuse piirivalves (isikuandmete ankeet, dtl 22; seletuskiri, dtl 41), mistõttu tal pidi olema arusaam piiri olemusest ja seal tehtavatest toimingutest. Isik ei taotlenud rahvusvahelist kaitset ka kohe pärast Eestisse saabumist ega uurinud rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise võimaluste kohta, kuigi oli saabunud Eestisse päev enne kinnipidamist. Arvestades isiku ütlusi ja käitumist, ei olnud halduskohtu määruse tegemise ajal ega ka hiljem välistatud, et ta võib Eestist lahkuda, ega ole enam kättesaadav toiminguteks, mis eeldavad isiklikku kohaolu. PPA ei ole küll väitnud, et puudutatud isik pole täitnud kaasaaitamiskohustust, kuid asjaolusid arvestades puudus kindlus, et ta oleks aidanud menetlusele kaasa ka vabaduses viibides. Hinnang põgenemisohule on prognoosotsus, mille tegemisel võib arvestada isiku eelnevat käitumist ja ütluste veenvust. PPA 15.05.2023 vastuse järgi põgenes puudutatud isik kinnipidamiskeskusest 15.04.2023, mis kinnitab ja võimendab temast lähtuvat põgenemisohtu.
16.Põgenemisohu tuvastamisel võib eeldada, et muud järelevalvemeetmed ei ole põgenemise ärahoidmiseks piisavalt tõhusad (vt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18). Seega ei ole põhjendatud puudutatud isiku etteheide, et halduskohus ei ole leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist sisuliselt põhjendanud. Puudutatud isik ei ole samas välja toonud asjaolusid, mis põgenemisohtu vähendaks või millega on jäetud arvestamata. Tal puuduvad Eestiga sotsiaalsed sidemed. Väide, et tal on võimalik peatuda isa tuttavate juures, on paljasõnaline. Ta ei ole väitnud, et kinnipidamine on vastuolus tervist või turvalisust puudutavate kaalutlustega. Tõendamata on väide, et ta on profisportlane ja ta ei saa kinnipidamiskeskuses vajalikul määral treenida. Halduskohus märkis samas õigesti, et piirangud eneseteostusele on ebamugavus, mis paratamatult kaasneb kinnipidamisega. Kinnipidamist ei saa pidada ebaproportsionaalseks üksnes selle kestuse tõttu (vt Riigikohtu 03.03.2016 määrus nr 3-3-1-1416, p 11).
17.Eelneva põhjal jääb puudutatud isiku määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.04.2023 määrus muutmata.
18.Ringkonnakohus jätab rahuldamata puudutatud isiku taotluse vabastada ta määruse tõlkimisega seotud kulude kandmisest. PPA 15.05.2023 vastusest nähtuvalt on isik välja saadetud ning ringkonnakohtule ei ole teada puudutatud isiku kontaktandmed, millele tõlge edastada. Seetõttu ei ole kohtulahendi tõlkimine põhjendatud.
19.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitajale tuleb lõpetada edaspidi riigi õigusabi andmine.
20.RÕS § 17 lg-st 4 tuleneb, et asja menetlev kohus võib oma algatusel igas menetlusstaadiumis RÕS-s ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad RÕS-s ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine. RÕS § 17 lg-test 4, 6 ja 7 järeldub, et juhul, kui kohtumenetluse kestel langeb ära riigi õigusabi andmise alus, võib kohus riigi õigusabi andmise lõpetada.
21.Määruskaebuse esitaja peeti 08.05.2023 kinni ja saadeti Eestist välja Aserbaidžaani. Puudutatud isikul on küll õigus nõuda kinnipidamise aluseks olnud määruse õiguspärasuse kontrolli, kuid vajadus riigi õigusabi järele on muutunud. Puudutatud isikule riigi õigusabi andmise eesmärgiks oli vajadus kaitsta tema väidetavalt rikutud õigust vabadusele. Praeguseks on isik kinnipidamiskeskusest vabanenud. Riigi õigusabi andmine on kohtu kaalutlusotsus, mis peab arvestama ühelt poolt isiku huvi saada oma õigustele efektiivset õiguskaitset ning teiselt 6(7)
3-23-304 poolt avalikku huvi, et riigi õigusabi vahendeid kasutataks säästlikult. Riigi õigusabi osutamine on riigile kulukas ning seda on põhjust jätkata (iseäranis juhul, kui isik on saanud kasutada riigi õigusabi kogu esimese ja teise astme kohtu menetluse ajal) ainult siis, kui vaidlus omab ka tegelikult kaebaja jaoks suurt tähtsust ja edasikaebusel on eduväljavaateid – need tingimused pole ringkonnakohtu hinnangul enam täidetud. Puudutatud isik on saanud realiseerida oma edasikaebeõigust ning ringkonnakohus sai menetluse lõpule viia juba esitatud määruskaebuse alusel ega näe vajadust, et advokaat peaks jätkama menetluses osalemist ja põhjendamatult suurendama riigi õigusabi kulusid. Vajaduse korral saab puudutatud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule omal käel. Oma kohtuasja peab ajama iga isik eeskätt ise ning olema selleks kohtule igal ajal operatiivselt kättesaadav (HKMS § 28 lg-d 3 ja 4). Puudutatud isiku kontaktandmed ei ole kohtule teada. Eeltoodu ning RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel tuleb riigi õigusabi andmine lõpetada.
22.Riigi õigusabi andmise lõpetamise korral vabaneb riigi õigusabi osutanud advokaat RÕS § 17 lg 6 järgi õigusabi andmise kohustusest ning kohus määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks temale riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse. Ringkonnakohus teeb selle kohta eraldi määruse. Puudutatud isikule on määratud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Seetõttu riigi õigusabi tasu ja kulusid temalt riigi kasuks sisse ei nõuta.
23.VRKS § 13 lg 1 ning HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.