Politseija Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja EK Puudutatud isik – X, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Kristina Ivanova
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 14.12.2023 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Politsei- ja Piirivalveameti 10.01.2024 e-kiri koos lisaga.
2.Jätta rahuldamata X taotlus vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil.
3.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.12.2023 määrus haldusasjas nr 3-23-2289 muutmata.
4.Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused prantsuse keelde.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas Tallinna reisisadamas 13.10.2023 kinni Kameruni kodaniku X (puudutatud isik), kes esitas PPA-le kontrollimiseks võltsimistunnustega Itaalia isikutunnistuse. Pärast kinnipidamist esitas puudutatud isik rahvusvahelise kaitse taotluse. PPA esitas Tallinna Halduskohtule 14.10.2023 taotluse anda välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 1–4 alusel luba puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks.
3-23-2289
2.Tallinna Halduskohus andis 14.10.2023 määrusega loa puudutatud isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse VRKS § 361 lg 2 p-de 1, 2 ja 4 alusel kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, ent mitte kauemaks kui 14.12.2023. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13.11.2023 määrusega puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata ja halduskohtu määruse muutmata. Riigikohus ei võtnud 19.12.2023 määrusega puudutatud isiku määruskaebust menetlusse.
3.PPA esitas 05.12.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse (täiendatud 12.12.2023 kohtuistungil) puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks VRKS § 362 lg 5 alusel. Isik esitas 13.10.2023 kontrollil reisisadamas piirivalvepatrullile võltsimistunnustega Itaalia elamisloa Y nimele. Hiljem selgus, et dokument oligi võltsitud. Pärast kinnipidamist esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse. Isik selgitas, et tuli Eestisse eesmärgiga jõuda Soome ja edasi Saksamaale, tema pass aga jäi Venemaale, kus see temalt ära võeti. Isik toimetati koos paljude teistega autoga Venemaalt Valgevenesse, sealt edasi Läti piirile. Piir ületati kolmekesi jalgsi ja siis tuli takso järgi. Isik ei taotlenud rahvusvahelist kaitset Lätis, kuna tema plaan oli jõuda Saksamaale. Talle anti kasutamiseks Itaalia elamisloa kaart. Eestisse tuli ta Riiast bussiga. Ta taotleb rahvusvahelist kaitset, kuna tunneb, et siin on ta kaitstud. Kamerunis on sõja tõttu ohtlik. 14.10.2023 viidi isikuga läbi täiendav küsitlus. Isik selgitas, et tal ei õnnestunud Poola kaudu Valgevenest Schengeni alale siseneda. Lätti jõudes andis ta teada, et soovib rahvusvahelist kaitset, kuid ta saadeti tagasi Valgevenesse. Isik ei saanud aru, et seesugune piiriületus on ebaseaduslik. Reisi korraldaja ei soovitanud teistes riikides rahvusvahelist kaitset küsida. Isik ei selgitanud, miks ta Eestis politseid märgates kohe rahvusvahelist kaitset ei küsinud. Esineb põgenemisoht vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-le
2.Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult ja esitas PPA ametnikule võltsitud isikut tõendava dokumendi, mis oli väljastatud teise isiku nimele. Isik soovis minna Soome laevale. Reisiteekonna planeerimine viitab, et isiku esmane soov ei olnud rahvusvahelise kaitse taotlemine, vaid pigem Saksamaale jõudmine. Isik ei taotlenud rahvusvahelist kaitset Lätis ega ka Eestis sadamas politseid nähes. Isik ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6), vaid soovis jõuda temale sobivasse liikmesriiki rahvusvahelise kaitse taotlemiseks. Selline kavatsus annab põhjendatud aluse arvata, et vabaduses viibides ei oleks ta menetlustoiminguteks kättesaadav ning jätkaks oma teekonda temale sobivasse liikmesriiki. Isik üritas korduvalt ebaseaduslikult Schengeni alale siseneda, mis näitab tema teadlikku ja tahtlikku tegevust. Pole usutav, et ta ei saanud aru, et see on ebaseaduslik, arvestades, et Venemaale sisenemiseks oli tal vaja viisat ja ületada piir ametlikus piiripunktis. Põgenemisohu tõttu ei ole muud järelevalvemeetmed tõhusad. PPA leidis isiku telefonist tema passi esilehe häguse koopia, ühtegi ehtsat isikut tõendavat dokumenti isikul ei ole. PPA on tuvastanud, et isikul õnnestus 01.10.2023 siseneda Lätti ja 13.10.2023 jõudis ta Tallinnasse. Kuna PPA on teinud kindlaks, et isik on sisenenud Läti kaudu, on Lätil kohustus võtta vastutus isiku rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimise eest (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määruse nr 604/2013 (Dublini III määruse) art 13 lg 1). PPA esitas 29.11.2023 Läti Vabariigile isiku osas tagasivõtmispalve. PPA tugineb isiku kinnipidamisel VRKS § 361 lg 2 p-le 7, alternatiivselt p-le 4. Eelduslikult vastab Läti hiljemalt 13.12.2023, ka mittevastamisel loetakse Läti vastutavaks riigiks. Koostöö Lätiga on väga hea ja kui üleandmise otsuse kaebetähtaeg ilma vaidlustamata möödub, on eelduslikult võimalik isik kohe selle järel üle anda.
4.X esindaja leidis 12.12.2023 kirjalikus seisukohas ja kohtuistungil, et põgenemisohtu ei esine ja isegi kui kinnipidamise vajadust isiku üleandmise eesmärgil jaatada, saaks see olla proportsionaalne maksimaalselt üheks kuuks. Puudutatud isik selgitas 12.12.2023 kohtuistungil, et ta viibis Lätis umbes ühe nädala, elades teadmata paigas, kuhu smugeldajad ta 2(7)
3-23-2289 paigutasid. Ta ei taotlenud kohe rahvusvahelist kaitset ei Lätis ega Eestis negatiivsete kogemuste tõttu Lätti sisenemisel. Ta kasutas võltsitud dokumenti, sest see oli ainus dokument, mis tal kaasas oli. Talle oli öeldud, et ta saab sellega minna Saksamaale. Pärast kinnipidamist näitas ta kohe PPA-le ka oma passi väljavõtet. Tal oli plaan minna Saksamaale, kuna seda soovitati talle turvalise riigina. Tegelikult oleks ta valinud hoopis Prantsusmaa, mille riigikeelt ta räägib. Päritoluriigis on puudutatud isikul laps ja kinnipidamiskeskuses olemise asemel tahaks ta olla pigem koos oma perega.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 14.12.2023 määrusega (parandatud 20.12.2023) PPA taotluse ja andis loa puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 14.04.2024, seejuures juhindudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määruse nr 604/2013 art-s 28 sätestatud tähtaegadest. Riigikohus on selgitanud, et VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel võib isikut kinni pidada üksnes Dublini III määruse alusel teisele riigile üleandmise eesmärgil ja samal ajal ei ole teda võimalik kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel (Riigikohtu 10.05.2022 määrus nr 3-22-56, p 18). PPA selgitaski kohtuistungil, et jääb kinnipidamise põhialusena p 7 juurde ja tugineb p-le 4 üksnes alternatiivselt. Saab nõustuda PPA-ga, et esineb alus isikut kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel üleandmismenetluse tagamiseks. PPA taotlusest nähtuvalt on PPA-l piisavalt alust arvata, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetluse eest vastutab Läti Vabariik ning isiku saab Dublini III määruse alusel Lätile üle anda. PPA on ka juba esitanud 29.11.2023 Lätile vastuvõtmispalve, ent sellele ei ole veel vastust saadud. Seega on PPA alustanud tagasivõtmise menetlust. Kohtupraktika kohaselt võib isiku kinnipidamine Dublini III määruse alusel olla lubatav alates ajast, mil PPA-l on põhjust arvata, et vastutav on teine liikmesriik ning ta alustab tagasivõtmise menetluse (art 23 lg 1, Riigikohtu 08.06.2021 määrus 3-20-1697). Seega on täidetud VRKS § 361 lg 2 p 7 kohaldamise eeldus koostoimes Dublini III määruse art 28 lg-ga
2.Isiku kinnipidamise eesmärgiks on tagada tema üleandmine Lätile Dublini III määruse reeglite järgi. Arvestades puudutatud isiku tausta ja tema käitumist, esineb VSS § 68 p-s 2 ja VRKS § 361 lgs 21 nimetatud asjaolude tõttu põgenemise oht. Põgenemisoht on Dublini III määruse art 28 lg 2 tähenduses märkimisväärne. Isik kasutas teadlikult Schengeni alal liikumiseks teise inimese nimele väljastatud võltsitud dokumenti. Seda ei saa õigustada asjaoluga, et muid dokumente tal väidetavalt ei olnud. Isik on ise öelnud, et pärastpoole näitas ta PPA-le oma telefonis olnud pilti oma tegelikust passist. Isik lootis võltsitud dokumendi abil jõuda Saksamaale. On tõenäoline, et kui isik on Saksamaale jõudmise eesmärgil kasutanud ebaseaduslikke vahendeid, ei pruugi ta vabaduses püsida PPA-le üleandmismenetluse läbiviimiseks kättesaadav ja võib hakata ennast varjama. Isikul puuduvad Eestiga isiklikud, sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed. Põgenemisohule viitab ka isiku eesmärk lahkuda Soome kaudu Saksamaale, kuhu liikumiseks võis tal olla planeeritud marsruut ja edasine transport. Isiku kinnipidamine tema Lätile üleandmise eesmärgil on proportsionaalne VRKS § 361 mõttes ja puuduvad leebemad, sama tõhusad alternatiivsed sunnimeetmed. Arvestades põgenemisohu olemasolu, ei täidaks VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed (nt kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) praegusel juhul eesmärki samaväärselt kinnipidamisega. Isiku puhul ei ole ilmnenud asjaolusid, sh tema terviseseisundiga seoses, mis annaks alust pidada tema kinnipidamiskeskuses kinni pidamist ebaproportsionaalseks. Ta on kinnipidamiskeskuses praeguseks viibinud kaks kuud, mida ei saa pidada ebaproportsionaalseks. PPA poolt vastuvõtmispalvega seonduvate asjaolude kohta kohtuistungil antud selgitusi arvestades ei kujune kinnipidamine eelduslikult pikaajaliseks.
3(7)
3-23-2289 Kohus annab loa puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks, mille juures PPA-l tuleb juhinduda Dublini III määruse lg-s 3 sätestatust. Dublini III määruse art 28 lg 3 kolmanda lõigu kohaselt antakse selle artikli alusel kinni peetud isik vastutavale liikmesriigile üle esimesel reaalsel võimalusel ja hiljemalt 6 nädala jooksul ajast, mil teine liikmesriik palve kaudselt või otseselt rahuldas, või ajast, mil vaidlustamise või läbivaatamise peatav toime vastavalt art 27 lg-le 3 lõpeb. Vastasel juhul tuleb kinnipeetud isik vabastada (art 28 lg 3 neljas lõik). PPA ei või üleandmise otsuse vaidlustamise tähtaja jooksul isikut teisele liikmesriigile üle anda. Kui isik üleandmise otsust ei vaidlusta, algab 6-nädalane tähtaeg kaebetähtaja viimasele päevale järgnevast päevast. Vaidlustamise korral hakkab sama tähtaeg kulgema ajast, mil üleandmise otsuse vaidlustamise peatav toime lõpeb. Kui kinnipidamise muud tingimused on täidetud, on võimalik isikut selle kuuenädalase perioodi vältel kinni pidada. Kui kinnipidamise alus ära langeb, tuleb isik viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.X palub määruskaebuses halduskohtu 14.12.2023 määrus tühistada ja teha uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest. Määruskaebuse esitamise ajaks ei ole Läti vastuvõtmispalvele vastanud. Nagu PPA on kohtuistungil selgitanud, siis kui Läti ei vasta, siis Dublini III määruse art 28 lg 3 teise lõigu kohaselt saab lugeda Lätile esitatud palve vaikimisi rahuldatuks. Vaidlusaluse määrusega andis halduskohus aga loa puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 14.04.2024. Seega ei arvestanud kohus Dublini III määruse art 28 lg 3 kolmandas lõigus sätestatud kuuenädalase maksimaalse lubatud kinnipidamise tähtajaga. Ka ei esine puudutatud isikul märkimisväärset põgenemisohtu. Puudutatud isik selgitas istungil, et tema jaoks on oluline turvalisus ning Saksamaa oli talle soovitatud riik. Tegemist ei olnud puudutatud isiku enda plaaniga, kuna ta ei tea Euroopast mitte midagi. Kohus ja PPA ei peaks arvestama mitu kuud tagasi antud isiku ütlustega, vaid tooma esile, milline on praegu isiku motiiv Eestist põgenemiseks. Puudutatud isik on teinud PPA-ga koostööd ning teeb seda ka edaspidi. Isiku ütluste põhjal koostatud protokollides kattuvad tema andmed, mis kinnitab isiku selgituste õigsust ja koostöövalmidust. Pikemaajalisemat kinnipidamist peavad õigustama kaalukamad asjaolud. Kinnipidamiskeskuses viibimise ajal on isikul tekkinud probleemid nii vaimse kui ka füüsilise tervisega. Kinnipidamiskeskuse tingimuste tõttu on ta stressis ja võtab väga palju kaalust alla.
7.PPA palub jätta määruskaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu 14.12.2023 määruse põhjendustega. PPA taotluse esitamise ajaks ei olnud Läti Vabariik vastuvõtmispalvele vastanud. Kuna isik on kinni peetud, on 29.11.2023 vastuvõtmispalve vastamistähtajaks kaks nädalat, s.t 13.12.2023. Läti Migratsiooniamet ei olnud selleks vajaks vastanud. Seetõttu rakendus Dublini III määruse art 28, s.t vastuvõtmispalve loetakse rahuldatuks, millega kaasneb kohustus isik vastu võtta. PPA saatis 29.12.2023 Lätile teavituse, et kuna Läti ei vastanud kahe nädala jooksul, vastutab ta isiku rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest. PPA andis isikule 20.12.2023 arvamuste ja vastuväidete esitamise võimaluse tähtajaga hiljemalt 02.01.2024. Kaebaja vastas 29.12.2023, et tema sooviks jääda Eesti Vabariiki. PPA peab nüüd koostama üleandmise otsuse. Isikul on võimalik seda otsust vaidlustada ja kui ta seda teeb, peatub Dublini III määruse art 28 lg 3 sätestatud kuunädalane tähtaeg. Halduskohus on oma määruse p-s 15 juhtinud tähelepanu Dublini III määruse art 28 lg-s 3 sätestatule. Eluliselt on usutav, et vabaduses viibides jätkaks isik enda teekonda Saksamaa poole. Isik on teinud märkimisväärseid kulutusi oma eesmärgi saavutamiseks ning Saksamaal on olemas ka kogukond, kuhu tal oleks lihtne sisse elada. Lisaks on isikule praeguseks teada, et ta antakse 4(7)
3-23-2289 üle Lätile, ja ta on selle suhtes vastumeelsust avaldanud. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud meditsiiniline abi. Ta on käinud arsti vastuvõtul 23.11.2023 ja 29.12.2023 nahaprobleemidega. Kinnipidamiskeskuse arsti kohaselt on isiku tervislik üldseisund hea, psühholoogilise seisundiga seotud kaebusi ei ole isik arstile esitanud. Tulenevalt isiku määruskaebusest suunas keskuse ametnik isiku ise psühholoogi vastuvõtule, mis toimus 03.01.2024. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.PPA esitas 10.01.2024 e-kirjaga ringkonnakohtule PPA 08.01.2024 otsuse, millega lükati puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlus tagasi ja kohustati teda lahkuma taotluse läbivaatamise eest vastutavasse riiki ehk Lätti. Ringkonnakohus võtab PPA 10.01.2024 e-kirja koos nimetatud otsusega asja materjalide juurde.
9.Puudutatud isik soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, kuhu palub kutsuda ka tõlgi. HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kuigi halduskohtul tuli PPA taotluse lahendamiseks korraldada kohtuistung, ei ole kohtuistungi korraldamine nõutav samas asjas esitatud määruskaebuse läbivaatamiseks (HKMS § 265 lg 5). Puudutatud isik on saanud oma seisukohti põhjalikult väljendada 12.12.2023 istungil, millel osales ka prantsuse keele tõlk ja puudutatud isiku esindaja. Samuti on saanud puudutatud isiku esindaja tuua määruskaebuses esile kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja põhjendused. Määruskaebuse väiteid on piisava põhjalikkusega võimalik analüüsida ka kirjalikus menetluses. Seetõttu jääb puudutatud isiku taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus käsitab isiku taotlust tõlgi kaasamiseks taotlusena anda menetlusabi asjas tehtava kohtumääruse tõlkimise kulude kandmiseks. Ringkonnakohus tuvastas 01.11.2023 määruses, et puudutatud isikule menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud ja kuna isik on viibinud kinnipidamiskeskuses, pole alust arvata, et tema majanduslik seisund oleks muutunud. Tõlkeabi andmisel ei hinnata isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ning seda ei välista ka riigi õigusabi korras advokaadi määramine (HKMS § 111 lg 4). Seega tuleb taotlus HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel rahuldada osaliselt ning tõlkida käesoleva määruse sissejuhatus, resolutsioon ja põhjendused riigi kulul prantsuse keelde.
10.VRKS § 361 lg-te 1 ja 2 kohaselt on isiku kinnipidamine lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et VRKS § 29 lg-s 1 loetletud järelevalvemeetmed ei ole VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad. VRKS § 361 lg 2 p-de 1–5 ja 7 kohaldamise esmaseks eelduseks on vajadus tagada nendes sätetes nimetatud toimingute tegemine. Kõigi nende sätete kohaldamist saab põhjendada ka põgenemisohuga, olenemata sellest, et põgenemisohtu on nimetatud üksnes VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 7. Nendes sätetes nimetatud põgenemisohuna käsitatakse mh seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu (VRKS § 361 lg 21). VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemise ohu hindamisel võib arvesse võtta ka isiku minevikusündmusi ja varasemat käitumist (Riigikohtu 27.04.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, pd 17 ja 19).
11.PPA tugines puudutatud isiku kinnipidamisel VRKS § 361 lg 2 p-le 7 ja alternatiivselt sama sätte p-le 4 ning põgenemisohu tuvastamisel VSS § 68 p-dele 2 ja 6. VRKS § 361 lg 2 p 7 järgi võib isikut vältimatu vajaduse korral kinni pidada tema üleandmiseks Dublini III määruses sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. VSS § 68 p 2 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht juhul, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi 5(7)
3-23-2289 Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel; ning VSS § 68 p 6 kohaselt juhul, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. VRKS § 361 lg 2 p-i 7 tuleb tõlgendada kooskõlas Dublini III määruse art 28 lg-ga 2 nii, et isikut saab nende normide alusel kinni pidada üksnes juhul, kui on olemas tema märkimisväärne põgenemise oht (Riigikohtu 08.06.2021 määrus nr 3-20-1943, p 22; 10.05.2022 määrus nr 322-56, p 17).
12.Ringkonnakohus nõustub, et puudutatud isiku puhul on kohane kinnipidamise alus VRKS § 361 lg 2 p 7. Asjaoludest nähtub, et praegu on käimas isiku vastutavale Euroopa liidu liikmesriigile üleandmise menetlus Dublini III määruse alusel (VRKS § 32). Nagu PPA oma taotluses selgitas, esitas ta 29.11.2023 Lätile isiku vastuvõtmispalve Dublini III määruse art 13 lg 1 alusel. Halduskohus leidis õigesti, et sellega võib pidada vastuvõtmise menetlust alanuks ja isikut võib Dublini III määruse alusel kinni pidada (Riigikohtu 08.06.2021 määrus nr 3-201697, p-d 24.2–24.3). Praeguseks on selgunud, et Läti ei ole ettenähtud tähtaja jooksul PPA palvele vastanud, mistõttu on tal Dublini III määruse art-st 28 tulenevalt kohustus isik vastu võtta. Ringkonnakohtul puudub alus arvata, et Läti ei täidaks eelnimetatud kohustust. PPA on ringkonnakohtule teada andnud, et on praeguseks koostanud puudutatud isikule üleandmisotsuse. Halduskohus selgitas õigesti, et kui isikut peetakse kinni Dublini III määruse alusel teisele liikmesriigile üleandmise eesmärgil, ei saa teda samal ajal kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel (Riigikohtu 10.05.2022 määrus nr 3-22-56, p 18).
13.Ringkonnakohus jagab ka seisukohta, et puudutatud isikul esineb põgenemise oht. Isiku käitumisest ja hoiakutest saab järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6). Isik on tulnud Schengeni alale ebaseaduslikult. Isik viibis enne Eestisse tulekut mõnda aega Lätis, kuid ei esitanud seal rahvusvahelise kaitse taotlust. Rahvusvahelise kaitse taotlust ei esitanud ta ka Eestisse saabudes, vaid tegi seda alles siis, kui ta peeti siin kinni katsel võltsitud dokumenti kasutades Soome edasi reisida. Isiku selgituste kohaselt oli tal plaanis minna Saksamaale. See näitab, et isikul on soov jõuda endale meelepärasesse riiki, mitte vältimatu vajadus rahvusvahelise kaitse saamiseks. Isik kasutas teadlikult Schengeni alal liikumiseks võltsitud dokumenti. Kuigi tegemist ei ole VSS § 68 p-s 2 nimetatud asjaoluga, sest isik ei ole võltsitud elamisluba esitanud viibimisaluse või dokumendi taotlemisel (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2023 määrus nr 3-23-2021, p 10; 06.07.2023 määrus nr 3-23-304, p 15), iseloomustab see siiski tema käitumist kogumis muude asjaoludega. PPA ja halduskohus on kokkuvõttes jõudnud õigesti järeldusele, et on tõenäoline, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le üleandmismenetluse läbiviimiseks ja Lätile üleandmiseks kättesaadav ning võib hakata ennast varjama. Isikul on teadmisi ja kontakte, mille abil soovi korral Eestist edasi teistesse liikmesriikidesse liikuda. Ringkonnakohus nõustub, et eelnevat arvestades on isiku põgenemisoht märkimisväärne.
14.Halduskohus ei ole eksinud isiku kinnipidamise tähtaja kindlaks määramisel. Kuigi halduskohus andis loa pidada isikut kinni kuni neljaks kuuks, sätestas ta samas määruse resolutsioonis tingimuse, et juhinduda tuleb Dublini III määruse art-s 28 sätestatud tähtaegadest. Halduskohus selgitas määruse põhjendustes (p 15), kuidas Dublini III määruse art-s 28 üleandmise otsuse täitmiseks sätestatud tähtaega arvestada ja et nimetatud tähtaeg sõltub muu hulgas sellest, kas isik vaidlustab üleandmise otsuse. Kui isik seda teeb, hakkab Dublini III määruse art 28 lg-s 3 sätestatud kuuenädalane tähtaeg kulgema ajast, mil lõpeb üleandmise otsuse vaidlustamise peatav toime vastavalt Dublini III määruse art 27 lg-le 3. Viimase saab anda aga kohus üleandmise otsuse vaidlustamise korral (vt Riigikohtu 27.09.2022 määrus nr 3-22-56, p 25 jj). Kuna halduskohtu määruse tegemise ajal ei olnud veel teada, millal tehakse üleandmise otsus või kas isik selle vaidlustab ja sellele antakse peatav toime, ei olnud 6(7)
3-23-2289 halduskohtul võimalik ka täpselt kindlaks määrata, millal Dublini III määruse art 28 lg-s 3 sätestatud kuuenädalane tähtaeg algab ja lõpeb. Asjaolu, kas isik 08.01.2024 tehtud üleandmise otsuse vaidlustab ja kas sellele peatav toime antakse, ei ole teada ka praeguseks. Samas on võimalik, et üleandmise otsuse vaidlustamise ja sellele peatava toime andmisel võib eelnimetatud tähtaeg lõppeda ka hiljem kui 14.04.2024. Eelnevat arvestades andis halduskohus õigesti loa puudutatud isiku kinnipidamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 14.04.2024, seejuures juhindudes Dublini III määruse art-s 28 sätestatud tähtaegadest. Nagu halduskohus selgitas, tuleb juhul, kui kinnipidamise alus ära langeb, puudutatud isik viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada.
15.Kuna isikul esineb põgenemisoht, ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põhjendatud, sest see võib osutuda ebatõhusaks (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 12). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kinnipidamist ei ole alust hinnata ebaproportsionaalseks ka selle kestuse tõttu, kuivõrd isik on praeguseks viibinud kinnipidamiskeskuses alla kolme kuu. Isiku Lätile üleandmist ei saa pidada perspektiivituks. Asjaoludest nähtub, et PPA ei ole viivitanud vajalike toimingute tegemisega. Kuigi puudutatud isiku väitel mõjub kinnipidamine halvasti tema vaimsele ja füüsilisele tervisele, on PPA selgitanud, et talle on antud ja vajaduse korral antakse meditsiinilist abi ning praeguse seisuga ei ole tema seisund selline, mis tema kinnipidamise välistaks. Kinnipidamiskeskuses on isikutele tagatud tervisekontroll ja vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavus (VRKS § 363 lg 1 ja VSS § 269).
16.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.12.2023 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.