Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
5. jaanuar 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2204
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus pikendada X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 29. novembri 2023. a määrus
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja EK Puudutatud isik – X, esindaja adv Kristina Ivanova
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 29. novembri 2023. a määruse peale haldusasjas nr 3-23-2204.
Jätta rahuldamata taotlus vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29. novembri 2023. a määruse haldusasjas nr 3-23-2204 resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
Vabastada X määruse tõlkimise kulude kandmisest osaliselt. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused prantsuse keelde.
Määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed ja sünniajad tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 04.10.2023 Tallinna Vanasadama D-terminalis kinni isiku, kes esitas oma isiku tuvastamiseks Y (sünd. X.XX.XXXX) nimele väljastatud Belgia ID-kaardi (varastatud 26.09.2023). Isikul oli pilet Soome väljuvale laevale. PPA pidas isiku väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel kinni. Isik esitas 04.10.2023 rahvusvahelise kaitse taotluse ning PPA tuvastas isiku tema ütluste alusel kui Kongo Demokraatliku Vabariigi kodaniku Q (sünd. XX.XX.XXXX). Isiku sõnul elab ta
3-23-2204 Prantsusmaal ja Belgias (Prantsusmaal ligi viis aastat) ja on seotud sealsete jalgpalliklubidega. Isiku eesmärk Eestisse tulemisel oli liikuda edasi Soome, et taotleda asüüli.
2.Tallinna Halduskohus andis 05.10.2023 määrusega välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 1–4 alusel PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni 05.12.2023.
3.Isik andis 19.10.2023 tunnistajana kriminaalmenetluses ütlusi ning selle käigus tuvastati isik tema muudetud ütluste alusel kui X (sünd. XX.XX.XXXX).
4.Politsei- ja Piirivalveamet esitas Tallinna Halduskohtule 27.11.2023 taotluse pikendada VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel X KPK-s kinnipidamise tähtaega nelja kuu võrra. Isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning valeandmete ja võltsitud dokumendi esitamise tõttu esineb isiku puhul VSS § 68 p 2 kohane põgenemisoht (VRKS § 361 lg 2 p 4). Isikuga toimus rahvusvahelise kaitse menetluses 24.11.2023 intervjuu. Algselt väitis isik, et saabus Euroopasse 2020. a-l ning elas seejärel Prantsusmaal ja Belgias, kuid ei esitanud seal rahvusvahelise kaitse taotlust. Põgenemisohtu suurendab asjaolu, et isikule on rahvusvahelise kaitse menetluses selgitatud, et tema taotlus võib jääda rahuldamata ja ta võidakse saata tagasi Kongo DV-sse ning talle võidakse kohaldada sissesõidukeeldu Schengeni alale 5 aastaks. Kuna isik on kinnitanud, et ta ei kavatse kodakondsusjärgsesse riiki naasta, siis esineb tema puhul ka VSS § 68 p 6 kohane põgenemisoht. Isiku kinnipidamine on põhjendatud mh VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel, sest ta peeti esmalt kinni VSS § 15 lg 1 alusel ja alustati lahkumisettekirjutuse menetluse küsitlusele eelneva suulise vestlusega, mille raames esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse. Adekvaatselt käituvalt rahvusvahelise kaitse taotlejalt saab eeldada, et ta uurib välja riiki seaduslikult sisenemise võimalused ning selle, kuidas ja kelle käest rahvusvahelist kaitset taotleda. Isiku väide, et tema käitumine (Lätis varjupaiga taotlemata jätmine, Eestis varjupaiga taotlemisega viivitamine, võõra dokumendi ja valeandmete esitamine) lähtus temale antud juhtnööridest, ei ole eluliselt usutav. Isik saabus Eestisse ebaseaduslikult ning lootis võõrast dokumenti kasutades jõuda Soome. Seega ei olnud Eestis rahvusvahelise kaitse taotlemine isiku eesmärk. PPA-l on põhjendatud alus arvata, et vabaduses viibides võib isik liikuda edasi Soome või mõnda teise Schengeni riiki. Põgenemisohu tõttu ei ole isiku suhtes võimalik rakendada leebemaid järelevalvemeetmeid. Isikul puuduvad mistahes sidemed Eestiga ning tal ei ole ka vahendeid Eestis toimetulekuks. Isiku kinnipidamise pikendamine ei ole vastuolus tema tervise või turvalisuse kaalutlustega.
5.X selgitas 29.11.2023 kohtuistungil, et tal ei oleks kuhugi põgeneda ja ta on algusest peale teinud PPA-ga koostööd. Varastatud dokumendid sai isik Lätis ning ta ei saanud Lätis varjupaika taotleda, kuna teda ähvardati selle eest surmaga.
6.Tallinna Halduskohus pikendas 29.11.2023 määrusega VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel X KPK-s kinnipidamise tähtaega mitte kauemaks kui 29.03.2024. Tulenevalt kohtupraktikast võib isikut VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel kinni pidada, kui rahvusvahelise kaitse taotlus esitatakse pärast seda, kui isikut juba peetakse kinni lahkumiskohustuse sundtäitmise tagamiseks VSS alusel ning on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata lahkumiskohustus edasi või vältida väljasaatmist (vt Riigikohtu 15.04.2021 määrus nr 3-20-2119, p-d 12–15; 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p-d 12–17; Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2022 määrus nr 3-22-1185, p 9 jj). Isikut VSS § 15 lg 1 alusel kinni pidades oli PPA jõudnud järeldusele, et isikul pole Eestis viibimiseks seaduslikku alust, ning alustas tema suhtes lahkumiseks kohustamise menetlust. Suulise vestluse käigus esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse. Seega toimus isiku kinnipidamine Eestist lahkuma kohustamise menetluse raames. Asjaoludest tulenevalt on ka alust arvata, et rahvusvahelise kaitse taotlus on 2(7)
3-23-2204 esitatud väljasaatmise vältimiseks. Isik selgitas kinnipidamisel, et soovib minna Soome, ja see versioon kattub Soome minevale laevale suundumisega. Samuti selgitati isikule kinnipidamisel, et Schengeni alal ebaseaduslikult viibiva isiku saadetakse tagasi tema elukohariiki. Puudutatud isiku käitumine ja selgitused kogumis viitavad sellele, et vabaduses viibides võib ta Eestist lahkuda. Isik esitas kinnipidamisel teisele isikule kuuluva dokumendi, mis osutus varastatuks, ning väitis istungil, et sai selle Lätis ja soovis seda kasutada rahvusvahelise kaitse taotlemisel. Samas ei ole isik selgitanud, millisel õiguslikul alusel ta väidetavalt Prantsusmaal elas ja miks ta ei taotlenud seal rahvusvahelist kaitset. Põgenemisoht välistab VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamise, kuna need ei oleks tõhusad. PPA-l tuleb rahvusvahelise kaitse menetluses teha täiendavaid toiminguid, eelkõige põhjusel, et isik on menetluse kestel oma ütlusi muutnud. Isiku kinnipidamise pikendamine kuni 4 kuu võrra on proportsionaalne. Isik on praeguseks viibinud KPK-s vähem kui 2 kuud ning jätkuv kinnipidamine ei oleks ka vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.X palub 04.12.2023 määruskaebuses (täiendatud 15.12.2023) tühistada halduskohtu 29.11.2023 määrus ning uue määrusega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta KPK-st. PPA ei ole selgitanud, milliseid menetlustoiminguid on isikuga vaja teha ning millised asjaolud vajavad veel välja selgitamist. Puudutatud isik ei esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust hilinenult, vaid kinnipidamisega samal päeval. Puudutatud isik on teinud PPA-ga koostööd ja andnud mh detailseid selgitusi oma Eestisse saabumise kohta. Puudutatud isiku eesmärk oli jõuda mõnda turvalisse Euroopa Liidu liikmesriiki ja isegi kui ta soovis algselt jõuda Soome, siis ei välista see isiku esmast eesmärki tagada enda turvalisus. Hinnata tuleks seda, milline võiks olla isiku motiiv praegusel hetkel Eestist põgeneda, mitte võtta aluseks tema mitme kuu taguseid selgitusi. PPA seisukoht, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotlus jääb rahuldamata ning ta saadetakse riigist välja ja talle kohaldatakse sissesõidukeeldu, viitab sellele, et puudutatud isikut peetakse kinni üksnes väljasaatmise täideviimise tagamiseks, mis ei saa olla VRKS alusel kinnipidamise eesmärgiks. PPA selgitused taotluse põhjendamatusest ei suurenda iseenesest põgenemisohtu, tegemist on üksnes otsitud ja alusetu spekulatsiooniga. Puudutatud isiku jätkuv kinnipidamine ei ole proportsionaalne, kuna tema põgenemise oht ei ole piisavalt suur. Sellekohane põhjalik analüüs puudub. Kinnipidamise pikendamiseks peavad esinema kaalukamad asjaolud, võrreldes algse kinnipidamisega. Praegu ei ole PPA toonud välja ühtegi uut asjaolu, mis võiks põhjendada jätkuvat vajadust isikut kinni pidada. Puudutatud isik soovib määruskaebuse lahendamist kohtuistungil, kuhu palub kutsuda prantsuse keele tõlgi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 265 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 6). Kuna määruskaebus ei sisalda uusi sisulisi väiteid, ei pea ringkonnakohus määruskaebuse kiiremaks lahendamiseks vajalikuks küsida PPA-lt selle kohta täiendavat seisukohta, vaid arvestab taotleja poolt varem avaldatuga.
9.HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Olenemata sellest, et HKMS § 264 lg 5 kohaselt tuli halduskohtul korraldada PPA 27.11.2023 taotluse lahendamiseks kohtuistung, ei ole HKMS § 265 lg 5 teisest lausest tulenevalt siiski nõutav kohtuistungi korraldamine samas asjas esitatud määruskaebuse läbivaatamiseks. Määruskaebus ei sisalda ainsatki põhjendust, miks tuleks seda arutada kohtuistungil. Puudutatud isik sai osaleda Tallinna Halduskohtu 29.11.2023 istungil, 3(7)
3-23-2204 millest võttis osa prantsuse keele tõlk. Isikut esindab advokaat, kes on saanud määruskaebuses tuua välja kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja põhjendused. Määruskaebuse väiteid on piisava põhjalikkusega võimalik hinnata kirjalikus menetluses. Seetõttu jääb taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata. Puudutatud isiku taotlust tõlgi kaasamiseks tuleb seetõttu käsitada taotlusena anda menetlusabi asjas tehtava kohtumääruse tõlkimise kulude kandmiseks. Tallinna Ringkonnakohus leidis juba 05.12.2023 määruses, et Xle menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Tõlkeabi andmisel ei hinnata isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ning seda ei välista ka riigi õigusabi korras advokaadi määramine (HKMS § 111 lg 4). Taotlus tuleb HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel rahuldada osaliselt ning tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused riigi kulul prantsuse keelde.
10.PPA tugines 27.11.2023 taotluses VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 5 ning § 362 lg-le 5 ning põgenemisohu osas VSS § 68 p-dele 2 ja 6. Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel peab esinema vältimatu vajadus pidada isikut kinni rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Sätte eesmärk on tagada, et taotleja oleks vajalike menetlustoimingute tegemiseks (sh ärakuulamiseks) PPA-le kättesaadav. Seega esineb kinnipidamiseks vältimatu vajadus eelkõige siis, kui on põhjendatud alus kahelda, et isik võiks vastasel korral põgeneda või asuda ennast PPA eest varjama (nt Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18–18.5). Kinnipidamine ei ole VRKS § 361 lg 1 kohaselt lubatud ka juhul, kui soovitud eesmärki oleks tõhusalt võimalik saavutada VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamisega, samuti olukorras, kus kinnipidamine oleks rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne.
11.VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse mh VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 kehtestab siiski üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). PPA järeldas puudutatud isiku põgenemisohtu tema poolt kinnipidamisel valeandmete ja võõra dokumendi esitamisest ning asjaolust, et puudutatud isik on PPA-le kinnitanud oma soovimatust päritoluriiki naasta.
12.Loataotluse esitamisel peab PPA välja tooma mh kinnipidamise vajalikkust selgitavad põhjendused ja sõnastama kinnipidamise eesmärgi (nt Riigikohtu 27.09.2022 määrus nr 3-2256, p 14). Kuigi PPA ei ole taotluses üksikasjalikult esile toonud, millised asjaolud vajavad täiendavat väljaselgitamist või millised menetlustoimingud on tegemata, on need mõistlikult tuvastatavad esitatud 24.11.2023 vestluse protokolli (dtl 83–91) pinnalt. Protokollist nähtub, et isiku väitel kujutavad talle Kongo DV-s ohtu surnud isa poolsed sugulased, kes nõuavad temale vastuvõetamatu tava järgimist ning sellest keeldumise tõttu on ähvardanud puudutatud isiku ja tema ema nõiduse või musta maagia abil tappa. Samuti olevat puudutatud isikut ja tema peret pidevalt ohustanud mässulised. Pärast keskkooli lõpetamist otsustati koos emaga, et puudutatud isik peab minema turvalisse Euroopasse, kus saab jätkata õpinguid, et hiljem aidata perekonda (ema ja venda). Kuna puudutatud isik ei ole osanud PPA-le anda täpsemaid selgitusi tava kohta, mille täitmist isapoolne perekond temalt väidetavalt surma ähvardusel nõuab, tuleb PPA-l neid väiteid täiendavalt uurida. Samuti tuleb PPA-l koguda täiendavat päritolumaa teavet selle kohta, kui tõsist ohtu võivad mässulised kujutada Kongo DV pealinnas Kinshasas elavatele inimeste elule ja tervisele. Tõenäoliselt on PPA-l tarvis pärast asjaolude täiendavat uurimist korraldada isikuga uus vestlus. PPA ei ole ületanud VRKS § 181 lg-s 1 sätestatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise 6-kuulist tähtaega ning puudub alus järeldada, et PPA oleks toimingute tegemisega põhjendamatult viivitanud. KPK-s kinnipidamise pikendamiseks ei pea tingimata 4(7)
3-23-2204 esinema uusi asjaolusid, vaid oluline on see, et jätkuvalt peavad esinema asjaolud, mis isiku kinnipidamist õigustavad.
13.Kuna puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotlemisel algselt PPA-le enda kohta valeandmeid (vale nime ja ebaõiged selgitused selle kohta, et põgenes Kongost Euroopasse juba 2020. a-l ning elas Prantsusmaal ja Belgias, kuigi saabus Euroopa Liitu tegelikkuses 2023. a-l Valgevene kaudu), siis esineb tema puhul VSS § 68 p 2 kohane põgenemisoht. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Eestist lahkumisel teise isiku dokumendi esitamine siiski käsitatav VSS § 68 p-s 2 nimetatud asjaoluna, kuivõrd tegemist ei ole Eestis viibimiseks seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse ega ka isikut tõendava dokumendi taotlemisega. Varastatud dokumendi esitamine, et kinnitada Eestis viibimiseks seadusliku aluse olemasolu (välismaalaste seaduse § 43 lg 1 p 5, Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 7 lg 1), ei ole samastatav viibimisaluse taotlemisega VSS § 68 mõttes. Põgenemisohu põhjendamisel ei saanud PPA sellele alusele järelikult tugineda (nt Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2023 määrus nr 3-23-2021, p 10; 06.07.2023 määrus nr 3-23-304, p 15).
14.VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht mh juhul, kui haldusorgan järeldab välismaalase hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Vaidlust ei ole selles, et puudutatud isiku esialgne eesmärk oli liikuda Valgevenest Läti ja Eesti kaudu Soome. Ehkki isik on 24.11.2023 vestlusel selgitanud, et tema ise soovis jõuda üksnes ohutusse Euroopasse ning teekonna Soome pani paika vahendaja, kelle meelevallas puudutatud isik oli, ei saa ringkonnakohtu hinnangul olla kindel, et KPK-st vabastamise korral isik oma teekonda ei jätkaks, vaid oleks PPA-le jätkuvalt kättesaadav. Isik on 24.11.2023 vestlusel märkinud, et ei soovi mingil juhul kodumaale naasta ning kui ta Eestis rahvusvahelist kaitset ei saa, kavatseb ta minna mõnda teise riiki, kus saadakse tema rahvusvahelise kaitse vajadusest aru (vt protokolli p 53). PPA 24.11.2023 vestlusel antud selgitustest (vt protokolli p-d 42–43, 46, 49) nähtuvalt on isikule ilmselt arusaadav, et PPA esialgsel hinnangul rahvusvahelise kaitse vajadus puudub. Seega on usutav, et puudutatud isik ei jääks KPK-st vabastamise korral ootama ära menetluse tulemust, vaid lahkuks Eestist esimesel võimalusel. Tegemist ei ole pelgalt spekulatsiooniga, vaid isikuga seotud asjaoludel tugineva prognoosiga. Põgenemise ohtu ei kõrvalda asjaolu, et isikul puuduvad hetkel rahalised vahendid, millega korraldada Eestist lahkumine nt Soome, sest on võimalik, et tema tuttavad või lähedased saaksid aidata kulude katmisel. Seega tuvastas PPA isiku põgenemise ohu VSS § 68 p 6 alusel õigesti.
15.Alates 16.08.2022 kehtiva VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel on rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine vältimatu vajaduse korral lubatud, kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isiku rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Nimetatud seadusmuudatus on tehtud õigusselguse huvides selleks, et VRKS § 361 lg 2 p 5 sõnastus vastaks paremini selle aluseks olevale Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 direktiivi 2013/33/EL art 8 lg 3 p-le d (vt Riigikogu XIV koosseisu 630 SE seletuskiri, lk 10). Tallinna Ringkonnakohus selgitas 06.07.2023 määruses (p-d 11–12) ja 20.11.2023 määruses (p-d 11–13) haldusasjas nr 3-23-246, et isiku esialgset kinnipidamist alates 18.06.2022 kehtiva VSS § 15 lg 1 alusel n-ö ettevalmistava menetluse tarbeks, mille tulemusena peaks mh selguma, kas esineb vajadus algatada välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetlus, ei saa käsitada välismaalase kinnipidamisena Eestist lahkuma kohustamise menetluses VRKS § 361 lg 2 p 5 tähenduses. Sellele vaatamata ei pea isikule olema tingimata juba tehtud lahkumisettekirjutust, sest VSS § 23 lg 1 annab aluse isikut kinni pidada ka välismaalase Eestist lahkuma kohustamise (st lahkumisettekirjutuse koostamise) menetluse läbiviimise tulemuslikkuse tagamiseks.
16.Praeguses asjas peeti puudutatud isik 04.10.2023 kell 15.41 kinni VSS § 15 lg 1 alusel, kuna PPA-l oli alust arvata, et isik on esitanud teisele isikule kuuluva dokumendi (dtl 11–12). 5(7)
3-23-2204 Isikusamasuse tuvastamise protokolli (dtl 31–32) kohaselt toimus isikusamasuse tuvastamine 05.10.2023 kell 00.10–01.10. Seejärel esitas puudutatud isik rahvusvahelise kaitse taotluse ning peeti VRKS § 361 lg 2 p-de 1, 2, 3 ja 4 alusel kinni 05.10.2023 kell 01.05 (dtl 17–18). Ehkki isikusamasuse tuvastamise meetme kohaldamise protokollis on märgitud, et isik saabus Eestisse ja viibis Eestis ebaseaduslikult, ei saa sellest järeldada, et isik olnuks juba peetud kinni Eestist lahkuma kohustamise (st lahkumisettekirjutuse koostamise) menetluses. Sellele viitavad mh asjaolud, et VRKS alusel kinnipidamisel ega PPA 05.10.2023 taotluses KPK-sse paigutamiseks ei ole tuginetud VRKS § 361 lg 2 p-le 5. PPA selgitusel avaldas puudutatud isik soovi taotleda rahvusvahelist kaitset „lahkumisettekirjutuse menetluse küsitlusele eelneva suulise vestluse“ käigus ja halduskohus aktsepteeris, et tegemist oli Eestist lahkuma kohustamise menetluse ühe toiminguga. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. VSS ei näe ette kindlaid menetlustoiminguid lahkumisettekirjutuse koostamise menetluses ja see, et tegemist oli mitteformaalse vestlusega, annab alust arvata, et tegemist oli alles VSS § 15 lg-s 1 sätestatud ettevalmistava etapiga, mitte kinnipidamisega Eestist lahkuma kohustamise menetluses VSS § 23 lg 1 tähenduses. Seetõttu ei ole VRKS § 361 lg 2 p 5 kohaldamise eeldused täidetud.
17.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust hinnata puudutatud isiku jätkuvat kinnipidamist ebaproportsionaalseks. Kuigi isiku kinnipidamine kokku ligi 6 kuuks kujutab endast kahtlemata isiku põhiõiguste olulist piiramist, ei saa isiku jätkuvat kinnipidamist ainuüksi selle kestusest tulenevalt lugeda ülemääraseks, pidades silmas, et see ei ületa PPA-le rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks VRKS § 181 lg-s 1 ettenähtud kuuekuulist tähtaega. VRKS §-s 361 sätestatud aluste esinemise korral on lubatud isikut maksimaalselt kinni pidada kuni 18 kuud (vt Riigikohtu 03.03.2016 määrus nr 3-3-1-14-16, p-d 10–11). VRKS § 29 lg-s 1 nimetatud meetmete kohaldamine eeldab usaldust, et isik järgib PPA seatavaid reegleid, kuid isiku suhtes tuvastatud põgenemisoht ei anna selliseks hinnanguks alust. Puuduvad andmed, et isiku jätkuv KPK-s kinnipidamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervise kaitse kaalutlustega. Siiski juhib ringkonnakohus tähelepanu, et isiku pikaajaline kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel ei ole lubatav ning kui pärast tähtsust omavate asjaolude selginemist ei esine teisi kinnipidamise aluseid (sh ei ole praegusel juhul võimalik tugineda VRKS § 361 lg 2 p-le 5), tuleb puudutatud isik viivitamata KPK-st vabastada (nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.07.2023 määrus nr 3-23246, p 14; 24.01.2023 määrus nr 3-22-1649, p 17; 04.08.2022 määrus nr 3-22-903, p-d 13, 16).
18.Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinn Halduskohtu 29.11.2023 määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
19.VRKS § 13 lg 1 ning HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb määruse avaldamisel füüsiliste isikute nimed ja sünniajad asendada tähemärgiga.
20.Xle määruskaebuse menetluses riigi õigusabi osutanud advokaadi taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt)
Jõustunud Riigikohtu 12.04.2024 määruses toodud muudatusega
RESOLUTSIOON
6(7)
3-23-2204
1.Jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 5. jaanuari 2024. a määruse resolutsioon muutmata. Muuta ringkonnakohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
3.Määrata vandeadvokaadi abi Kristina Ivanova poolt Advokaadibüroo Lindeberg kaudu puudutatud isikule Riigikohtus osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 509 eurot 96 senti (käibemaksuga).
4.Asendada määruse avaldamisel puudutatud isiku nimi tähemärgiga.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.